Valmis Võimalik punktisumma 5'st Märgista küsimus Küsimuse tekst Suure koduelektroonika poe kõrval tehtavatel puurimistöödel vigastati tööde käigus sidekaablit, mille tõttu oli poes keset päeva 6 tundi sidekatkestus. Kuna sel ajal tehnilistel põhjustel kaupa müüa ei saanud, siis nõuab pood puurimistööde teostajalt kahju hüvitamist. Kahjusumma arvutamisel arvestati, et saamata jäi 3/5 keskmisest päevakäibest, kuna pood on lahti 10 tundi päevas. Kahjusumma arvutamisel lähtus kauplus viimase 30 päeva päevakäivete aritmeetilisest keskmisest ning selle alusel saadi kahjunõude suuruseks ligikaudu 150 tuh kr. Puurimistöid teostanud ettevõtte esindaja aga leidis, et kahjusumma peaks olema ligikaudu 105 tuh kr, mis on leitud viimase 30 päeva päevakäivete mediaani alusel. Viimase kuu päevakäibed on toodud juuresoleval joonisel. Kumba summat tuleks kahjutasu arvutamisel aluseks võtta? Põhjenda!
......................................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ 6. Milline mõju on Teie arvates Eesti ühiskonnale karistusseadustiku muudatusel, mis sätestab, et aasta jooksul toime pandud kolmas pisivargus, mille kahjusumma jääb alla 1000 krooni, ei ole enam väärtegu, vaid kuritegu? Selgitage. Mõju: ...................................................................................................................................................................... Selgitus: ................................................................................................................................................................. ...............................................................................
· Oleks pidanud tagama veterinaari järelvalve. · Loomad tulnuks enne tapmist uimastada veterinaari poolt vahendiga , mis on selle loomaliigi jaoks lubatud ja töökorras. Tõsielu juhtum · Vladimir (37) pussitas Ida-Virumaal Iisaku vallas osaühingule Kasevälja Agro kuuluvas noorkarjalaudas neli lehma surnuks ning vigastas kuut. · Ida-Viru maakohus mõistis Vladimirile karistuseks ühe aasta vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga. · Kahjusumma on 41.800 krooni, mis tuleb süüalusel osaühingule hüvitada. Täname kuulamast!
· Reaalselt tasus kostja 118 710 krooni, tasumata on 305 110 krooni. · Lepingu punkti järgi pidi kostja maksma tähtaegselt tasumata summadelt viivist 0,5% päevas (kokku viivis 152 555 kr) · Kostja arvates ei vastanud hageja töö lepingule ega ehitusnormidele. Katuselt oli toimunud mitmed läbijooksud, mille tulemusena tekkis kahju. · Hageja esindaja on allkirjastanud töökoosoleku protokolli, milles tunnistab vastutust tekkinud kahju eest ja akti, milles on kirjas kahjusumma ja lepingu järgi tehtud töödeks loetud tööd. · Hageja ei taotlenud tähtaja pikendamist vastavalt lepingu punktile. · Kostja vähendas kokkulepitud tööde maksumust lepingu tingimustest kõrvalekaldumise tõttu 13,39% ulatuses tööde maksumusest, s.o 51 506 kr ja 28 sendi võrra. · Hageja oli esitanud kaks arvet ja mõlemad kostja tasus. Teise hagi sisu · Kostja arvates viivitas hageja tööde lõpetamisega 104 päeva.
vastutab müüja. Müüja peab ostjat teavitama kõigist puudustest, millest ta on teadlik- siin tuleks vaadata kas müüja on hoolsuskohustust täitnud st kas 5 korraldas asja ülevaatluse enne müüki eksperdi poolt ja mida on kinnitanud lepingus (nt rikub lepingut, kui kirjas et maja vastab lepingutingimustele elamiseks, ülendmis-vastuvõtmis akt on puhas, kuid majas on vamm). Müüja võib nõuda kahjusumma vähendamist §139 lg 1 alusel kui ka ostja on süüdi. Kahjusumma määratakse kohase ja mittekohase täitmise vahe järgi st tuleb määrata asja hind kohasel ja mittekohasel täitmisel. Näide: eraisikust ostja võib müügilepingust taganeda, kui ostab maja elamiseks, kuid küttesüsteemid ei tööta ja müüja ei teavitanud ostjat puudustest. Ostja peab mõistliku aja jooksul (aeg võib olla sätestatud lepingus) teavitama puudustest ja nõudma, et müüja tagaks asja
Veokorraldus ja ekspedeerimisäri SRÜ riikides (loeng IX) Põhjused, miks SRÜ riikidega antud äri tehakse : Tegemist on meie lähiregiooniga • Meil on ajaloolisi sidemeid riikide tasemel • Meil on tihedaid sidemeid üksikisikute tasemel • Eesti kui „sillapea“ Lääne – Euroopa ja SNG vahel • Kriis ja/või revolutsioon on alati võimalus uueks äriks Veotellimuse elukaar: SRÜ riigid vs Eesti • Üldine koostööleping • Tellimus (email, faks) pitsatiga!!! Vajalik originaalallkirjad • Transpordi(liigi) valik, tähtajad jne. • Dokumentide eelkontroll (eeldeklaratsioonid, ekspordideklaratsioonid jne) • Laadimine • Piiriületuse vormistus (tir/transiit) • „Spravka po transportnim rashodam“ – transpordikulude eelteade • Tollivormistus • Laialivedu • Arve + „akt vipolnennih rabot“ + CMR EESTI • Tellimus, online • Laadimine • Laialivedu + arve või v.v Takistavad tegurid: bürokraatia, korruptsioon (toll!), kultuurilised erip...
Kohtud jagunevad: maakohus, halduskohus, ringkonnakohus ja riigikohus. Eesti kohtusüsteem on kolme astmeline Notar- avalik-õigusliku ameti kandja (tõestab tehinguid ja tahteavaldusi, võtab hoiule ja annab edasi raha, väljastab registriseisuse tõendeid ja registriväljatrükke, koostab varaloendeid, edastab avaldusi ja teateid). Hüpoteeklaen- laen kinnisvara tagatisel. Kindlustusriskid: tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, veeavarii, vargus. Kindlustuse hüvitamise printsiibid: kahjusumma määramine, kindlustushüvitise arvutamine, kahju hüvitamine. Tsiviilkindlustuse objektiks on kindlustatu varalised kohustused, mis tekivad kindlustusjuhtumis saabumisel kindlustusriski tõttu. KOHTUD: Maakohus- esimese astme kohus, kes artab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Halduskohus- arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus- teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus- kõrgeim kohus
Tööstusriikides tullakse loodusõnnetusega paremini toime kui arengumaades, sest katastroofi tagajärgede likvideerimise ja riigi arengutaseme vahel on otsene seas. Sealjuures on vaesus ja ülerahvastatus vaid kaks paljudest faktoritest, mis tingivad loodusõnnetuste tagajärgede raskuse. Loodusõnnetuste arv ja neist tingitud kahju suureneb järjepidavalt. Aastatel 1960- 70 hinnati loodusõnnetuste tekitatud kahju 50 miljardile dollarile. Ajavahemikul 1970-80 tõusis kahjusumma 70 miljardile ning järgmisel aastakümnel juba 120 miljardile dollarile. Paraku see rahutukstegev tendents jätkub. Samuti suureneb loodusõnnetustes hukkunute arv. Ainuüksi aastatel 1990-92 sai loodusõnnetustes surma ligi veerand miljonit inimest ja ainelist kahju hinnati 260 miljardile dollarile. Loodusõnnetuste sagenedes on seos ühe või teise maa arengutaseme ja katastroofi tagajärgede vahel üha ilmsemaks saanud.
Alakindlustuse puhul on kindlustusandjal täitmiskohustus võrdeliselt kindlustussumma suhtega tegelikku kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Mitmekordse kindlustuse puhul on igal kindlustusandjal täitmiskohustus vastavalt oma kindlustuslepingule, kuid kõigilt kindlustusandjatelt kokku ei saa kindlustustusvõtja nõuda hüvitamist rohkem, kui on kahjusumma tegelik suurus. Kaaskindlustuse puhul on iga kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju võrdeliselt oma osaga. 4. Millised on kindlustusvõtja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 kohaselt teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. IF Kindlustuse tüüptingimustest lähtub, et kindlustusvõtja on kohustatud
muudatuse ärajäämine.Tagajärg ei ole teo osa. Materiaalne süütgu on alles siis lõpule viidud kui on saabunud koosseisupärane tagajärg.Tagajärg võib seisneda mitmesugustes vormides: a) aineline b) füüsiline c) ohtliku olukorra loomine. Kui kahju on aineline siis jagatakse kahju suurus kahte liiki : 1) oluline kahju see on kahju mis ületab kehtiva kuupalga alammäära(4350.-) 10 korda. 2)kahju suures ulatuses on selline kahju kus kahjusumma ületab kehtiva kuupalga alammäära 100 korda. Oluline kahju võib olla mitte ainult aineline vaid ka moraalne. Olulise ja suure mitteainelise kahju määratlemine on fakti küsimus.On olemas veel põhitagajärg s.o. selline tagajärg kus isik tegutseb eesmärgiga saavutada teatud tagajärg.Veel on olemas vahetagajärg s.o. kui lõppeesmärgi saavutamiseks tuleb läbida mitmeid etappe,siis iga etapi tagajärg on vahetagajärg.Kõrvaltagajärg on põhi- või vahetagajärje saavutamisega
hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam. · Eraldiseisvate kasude koosarvestamine Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest. See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid väärtusi), kalduvad nad tooteid ostma meelsamini kui eraldi pakkumisel
hinnalisadena. Lennukompaniid teatavad kõigepealt üldiselt kõrgeima hinna ja seejärel alandavad seda mitmesuguste soodustuste kaudu. Kujutlege, kuidas suhtutaks, kui lennufirma teataks hinnaks keskmise tegelikult makstava rahasumma, kuid lisaks, et see ja teine reis maksavad seekord nii palju enam. · Eraldiseisvate kasude koosarvestamine Hinna mõttelise kujundamise teiseks põhimõtteks on: kasude ja kahjude efekt nende kasvades väheneb. Iga lisanduv kasu- või kahjusumma avaldab väiksemat mõju kui sellele eelnev rahasumma. Seepärast ei ole 100 kr. võitmine kümme korda meeldivam kui 10 kr. võitmine ja 100 kr. kaotamine ei ole kümme korda valulikum 10 kr. kaotamisest. See põhimõte pakub veel ühe põhjenduse toote komplekteerimise taktikale. Kui ostjad peavad komplekti kuuluvaid üksiktooteid ühtse hinnaga (ühekordse kahju eest) saadavaks üksikkasuks (palju positiivseid väärtusi), kalduvad nad tooteid ostma meelsamini kui eraldi pakkumisel
vähemalt kolme aasta jooksul kindlaksmääratud või kindlaksmäärataval ajavahemikul kalendriaastas. Tarbija kohustub maksma selle eest tasu. Tasuta kasutamise leping Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. vastaval otstarbel tehtud mõistlike kulutuste summa. Kahjusumma suuruse arvutamisel arvestatakse nii kindlustusobjekti hävinenud ja kahjustunud osa väärtust kui ka selle säilinud osa ja kasutuskõlblike jäänuste väärtust. 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud
Tööandja ei pea tõendama, et töötaja tööleasumisest keeldumine või etteteatamata töölt lahkumine on põhjustatud talle kahju töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas ei välista see säte võimalust nõuda töötajalt kahju hüvitamist suuremas ulatuses kui ühe kuu keskmine töötasu. Suuremat kahjunõuet tuleb tööandjal tõendada. Töötajal on omakorda võimalik taotleda hüvitamisele kuuluva kahjusumma vähendamist, kui ta suudab tõendada, et tekitatud kahju ei ole nii suur. Peab tööandja esitama nõude töötajale 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja töölt lahkumisest või tööle mitteilmumisest. Tasaarvestuse korral peab olema tööandjal töötaja eelnev kirjalik nõusolek tekitatud kahju tasaarvestamiseks töötasu arvel. III. Töötaja ja tööandja põhikohustused 16. Töötaja põhikohustused. Töötaja hoolsuse määr
muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid; hagiavalduses esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist; õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu st sõltub alusest, miks maakohus keeldus asja menetlusse võtmast 100. Maakohtu 2001. a otsusega rahuldati OÜ U hagi renditud vara parendamiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamises K ja H vastu, mõistes neilt solidaarselt välja kahjusumma. Samas suuruses rahuldas kohus kostjate regresshagi kolmanda isiku I vastu. I esitas apellatsioonkaebuse põhjendusega, et üheaegselt ei olnud kohtul õigus nõudeid rahuldada. Kas taotlus on põhjendatud? I on siin kolmas isik. Hagi esitatakse ju kostja vastu. Ei tohi lahendada laiemalt. Ainult haginõude piirides on vaja. Samas on võimalik, et K ja H esitasid kohe hagi I vastu. Sellist regresshagi ei oleks kohus saanud arutadagi, samasse menetlusse liita ei olnud alust (§ 374) 102
TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon ja selle mõju töösuhete reguleerimisele (õpik, TLS selgitused, TLSE seletuskiri, loengus ja seminaris käsitletud küsimused. Abistav materjal: Muda, M. Turvaline paindlikkus uues töölepingu seaduses. - Juridica, 2012, 4) Tööõiguse olemus Tööõiguse mõiste töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS §1 lg 1 ning mille järgi kohaldatakse...
– töötingimusi, – töö iseloomust tulenevat riski, – tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, – töötaja töötasu, – tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. • Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kahju hüvitamise ulatus sõltub kahju tekitanud töötaja süü vormist. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kogu kahju suurus ning tahtlikult, hooletusest või raskest hooletusest põhjustatud kahju. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi 22 lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega
töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. · Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kahju hüvitamise ulatus sõltub kahju tekitanud töötaja süü vormist. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kogu kahju suurus ning tahtlikult, hooletusest või raskest hooletusest põhjustatud kahju. Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku
pool oli teadlik asjaolust (või põhjustas selle ise), mis ei ole vorminõude rikkumine, aga toob kaasa tühisuse ( 15 lg 2). 27. Missuguste eelduste olemasolul, kelle vastu ja mis ulatuses saab esitada deliktiõiguslikke kahjuhüvitisnõudeid kannatanu kahjukindlustuse andja, kes on hüvitanud kannatanule kahju? Nt: A on kindlustanud oma maja B juures. C tuleb lõhub A maja ära. Kui B maksab kahjusumma A-le välja, läheb talle üle deliktiõiguslik nõue C vastu (kindlustusandja astub kannatanu asemele). (VÕS 492) Kindlustusandjale läheb nõue üle täpselt nii suurena, kui palju ta ise A-le välja maksis. C saab esitada nüüd kindlustusandja B-le kõiki samu vastuväiteid, mida ta muidu sai esitada A vastu (kui näiteks A oli kuidagi ise osaline kahju tekkimises, siis kui C tahab sellel alusel hüvitisnõuet vähendada,
eest. M kirjutab kirja, milles vaidleb leppetrahvi maksmisele vastu, viidates asjaolule, et tema ei olnud rikkumises süüdi: leiame, et meie ei ole kohustatud leppetrahvi tasuma, kuna ei ole kauba hilinemises süüdi: viivitus ei olnud tinginud mitte meiepoolsest hooletusest, vaid puhtalt kolmandatest isikutest, mida me ei saanud mõjutada. Samas kirjas M siiski tunnistab, et kauba hilinemine võis O-le tekitada teatud rahalist kahju ja pakub kompromissina sellise kahjusumma - mis on 10 korda väiksem kui leppetrahvi summa! - hüvitamist. Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi? Võlasuhte olemasolu M ja O sõlmisid kirjaliku lepingu, seega võlasuhe on olemas. Lepinguline võlasuhe- müügileping. Poolte õigused ja kohustused: O õigus saada kokkulepitud ajal kaup ja kohustus maksta raha. M õigus saada raha ja kohustus teostada tarnimine määratud ajaks. Kas kohustusi täideti nõuetekohaselt?
seni tulemusteta. Hageja ei ole kostja seisukohtadega arvestanud, nõuab võlgnevuse ja viiviste tasumist kokku 943 520.- krooni. Kostja leiab, et viiviste nõue on alusetu, kuna viivitus tekkis hagejast tingitud asjaoludest - ebakvaliteetse kauba saatmine ja sellega setud kahju heastamise küsimus. 186 Kostja tunnistab hagi osaliselt: nõudest tuleb maha arvata kostjale tekitatud kahjusumma 139 824.- krooni. (943 520 - 139 824 = 803 696). Kostja tunnistab hagi 803 696.- krooni ulatuses. Vastuhagina kahju hüvitamise nõude summas 139 824.- krooni esitab kostja juhul, kui pooled eelistungil ei otsusta sõlmida kohtulikku kokkulepet. Toimikusse võtta hagejale saadetud pretensioonid ja kvaliteediekspertiisi aktid (käesolevale vastusele lisatud). Tunnistajana palub kostja kohtusse kutsuda ja ülekuulata AS ABC varustusdirektor Vambola
Esineb töökohti, kus tööandja peamine kahju ei pruugi seisneda mitte otseses varalises kahjus, vaid just saamata jäänud tulus. Näiteks on tööandjal õigus nõuda saamata jäänud tulu olukorras, kus kliendihaldur ilmub olulisele töökohtumisele joobeseisundis, tekitades seetõttu suure segaduse, mille tagajärjel loobuvad kliendid koostööleppest ja tööandja ei saa soovitud tulu. 4. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kahju suurus ning töötaja süü vorm. Süü vormideks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks saab lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgima- ta vajaliku hoole. Raske hooletusega on tegemist siis, kui töötaja jättis vajaliku hoole olu- lisel määral järgimata. Tahtluse korral soovis töötaja õigusvastast tagajärge (VÕS § 104 lõiked 2–5).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
