Arvesta, et tähtajaga on otseses seoses sinu igakuine laenumakse. Mida pikemaks ajaks laenu võtad, seda rohkem maksad intresse ning laen on lõppkokkuvõttes kallim kui lühemaajaline laen. Teiselt poolt võib pikemaajalise laenu puhul olla igakuine tagasimakse väiksem, kuna laenusumma jaotub pikemale perioodile. Uuri, kui suur on laenu intressimäär? Kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt? Kui intressi arvutatakse laenusummalt, tähendab see sinu jaoks suuremaid kulusid, sest hoolimata sellest, et oled laenuperioodi jooksul osa laenu juba tagasi maksnud, arvestatakse intressi ikkagi veel kogusummalt, mille laenasid. Kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima? Laenuandja võib nõuda ennetähtaegse tagastamise puhul täiendavat tasu. Kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ja kui kauaks? Kas
numbritega) krooni. 1.2 Laenuandja kannab laenu Laenusaaja arvelduskontole __________ (____) tööpäeva jooksul alates Lepingu jõustumisest / annab laenu sularahas Lepingu sõlmimise päeval. 1.3 Laenusaaja kohustub tagastama laenu ja tasuma intressi ___________ (tähtaeg) / vastavalt laenu ja intresside tasumise graafikule (Lisa 1). 2. Intress ja viivis 2.1 Laenusaaja tasub Laenuandjale intressi ___ % (__________________________) aastas. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. / Intressi tasumine toimub vastavalt kokkulepitud graafikule (lisa 1). 2.2 Laenusaaja maksab viivist _____% (_________________) tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. 3. Teatamiskohustus 3.1 Laenusaaja on kohustatud teatama Laenuandjale ___________ (____) kalendripäeva jooksul asjaoludest, mis oluliselt vähendavad Laenusaaja maksevõimet. 3.2 Teatamiskohustuse mittetäitmisel on Laenuandjal õigus nõuda Laenusaajalt leppetrahvi _____ % laenusummast. 4
3. Kas ostetav asi peab kauem vastu, kui kestab laenu tagasimaksmine? 4. Kas intresside, lepingutasu jmt kulude võrra kallimaks läinud ost on seda väärt? 5. Kas pead millestki edaspidi loobuma, et igakuiseid laenumakseid tasuda? 6. Kui laenuotsus on kindel, arvuta, kui suurt summat vaja oleks ning milline oleks sinu jaoks optimaalseim laenutähtaja pikkus ja kuumakse suurus. 7. Uuri, kui suur on laenu intressimäär? Kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt? 8. Kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima? 9. Kas sul on võimalik taotleda maksepuhkust ja kui kauaks? Kas maksepuhkust saab ainult põhiosa maksete ajutiseks peatamiseks või on võimalik täielik maksepuhkus (põhiosa ja intressid)? 10. Uuri, mis juhtub, kui sa laenumakseid ühel hetkel enam tasuda ei jõua? 6. Nüüd oled tutvunud väikelaenu erinevate külgedega. Kas väikelaenu võtmine tasub ära
25% hoone maksumusest peab tasuma koheselt, ülejäänud summa peab tasuma 10 aasta jooksul aastaste annuiteetmaksetena koos intressiga 12% aastas (intressi ajabaas act/act). 2000000 x 25/100=500000 tuleb tasuda kohe 1500000,00 tuleb tasuda graafikuna 180000,00 /10=18000 Küsimus: Kui suur on tagasimakse suurus? Ülesanne 7 On saadud laen 50 tuh eurot üheks aastaks intressimääraga 8% aastas (intressi ajabaas act/act). Lepingutasu on 1% laenusummalt ja makstakse lepingu sõlmimisel. Laenu põhiosa tagasimaksed toimuvad koos intressiga iga kvartali lõpus. Laenu tagatiseks on kinnisvara turuväärtusega 65 tuh eurot. Tagatisvara hindamiskulud on 102,26 eurot. Hüpoteegi seadmine nõuab notaritasu 177,84 eurot ja riigilõivu 47,29 eurot. Küsimused: 1. Palun koostage laenu tagasimaksmise graafikud alltoodud vormi kohaselt: 1) annuiteedimeetodi jaoks; lineaarse meetodi jaoks, lähtudes sellest, et laenu põhisumma
Laenu ehk krediidi all mõstetakse .... Laenutegevuse alla kuulub nii laenu andmine, liising ja faktoorin tehingud ja panga garantiid Krediteerimiseks peavd olema teatud eeldused : 1. Stabiilsus majanduses 2. Kompleksne juriidiline süsteem 3. Infrastruktuur(vajalikud andmebaasid, võimalused tagastiste registreerimiseks) Laenu kui finantinstrumenti kasutatakse ühelt poolt majanduse ergutamiseks ja teiselt poolt majanduse ülekuumenemise vätimiseks Laenurisk koosneb kahest poolest : 1. Kilendirisk , Maarisk(majandamispiirkond) 2. Intressirisk (tuleneb asjaolust, et krediiteerimise intressimäärad ja hoiuste intressimäärad muutuvad ajas erinevalt) Laenudele määratavad intressimäärad sõltuvad: 1. ressursi kulust(housed, turult juurdeostetvad ressurss) 2. laenuvõtjaga kaasnevast riskist 3. Panga laenutegevusega setud kuludest ja laenukahjumist 4. Panga konkurentide poolt pakutava...
raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress – Intress on piltlikult õeldes raha hind, mis tasutakse protsendiga laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15
tõendav dokument;inflatsioon-keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev rahaostujõu tõus;intress-raha hind,mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest;teaduspõhine maj-põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadus uuringutest leida ideid tootmise kasutamiseks;maj on läbi teinud 3 arenguetappi: ressursipõhine,investeeringutepõhine,teadmistepõhine;tähtis on
Rahapoliitika peamised eesmärgid on tagada stabiilsed hinnad ja raha ostujõud. Rahapoliitika saab reaalmajandust mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimise ja kursi muutmise kaudu: Raha pakkumist võib muuta, näiteks raha täiendava emiteerimise või välisvaluuta ja väärtpaberite kokkuostmisega keskpanga tagavarade suurendamiseks. Raha pakkumist suurendab ka välismaise laenuraha sissevool. Intress on raha hind, mis tasutakse protsendina laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intessimäära suuruse reguleerimisega piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. Pilet 6 1) Riik ja selle tunnused. Riigi sisemine ülesehitus. Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. Riigi tunnused: · Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta.
Maksepuhkust võtnud inimeste arv küünib sadadesse, Swedbankil on niisuguseid kliente 400, kõigil teistel pankadel tunduvalt vähem. Lepingu muutmise tasud pankades · SEB. Lepingu tingimuste muutmine eluasemelaenu puhul kuni üks protsent laenujäägist, minimaalselt 1000 kr · Swedbank. Lepingu tingimuste muutmine 2000 krooni, laenu põhiosa maksepuhkus, graafiku tüübi muutmine alates 1000 kroonist · Sampo Pank. Kodulaenu lepingutingimuste muutmine kuni üks protsent laenusummalt, minimaalselt 2000 kr. Ülejäänud lepingutingimuste muutmine (sh laenu tähtaja muutmine, tagatise vahetus) 1000 kr · Nordea. Laenusumma suurendamine üks protsent lisasummast, min 1000 kr. Maksepuhkuse vormistamine 1000 kr, laenulepingu teiste tingimuste muutmine 1000 kr Allikas: pankade hinnakirjad Eesti Pank: eelarvekärped on vajalikud majanduse usaldusväärsuse säilitamiseks 03.02.2009 Postimees
liigist, kas kindlaks määratud rahasumma või asendatava asi. Sõltuvalt sellest, millist liiki laenuleping on poolte vahel sõlmitud on ka laenuandja kohustused erineva sisuga. Kui laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle lepinguga kindlaksmääratud laenusumma, siis on laenuandja kohustatud andma üle kogu rahasumma. Küll võib aga laenulepingus olla kokkulepe selle kohta, et laenuandja annab rahasumma üle osadekaupa. Praktikas esinevad ka olukorrad, kus laenuandja peab laenusummalt kinni erinevaid teenustasusi, mis on seotud laenu andmisega, nt SMS laenu puhul laenu andmisega seotud kulud. Selline tegevus on lubatud üksnes vastava kokkuleppe olemasolul. Laenu andmisel tuleb arvestada VÕS §§ 91 ja 92, nimetatud paragarahvid reguleerivad rahalise kohustuse täitmist ja täitmise nimiväärtust. Rahaline kohustus tuleb täita laenusaajale, tulenevalt VÕS § 79. Kolmandale isikule on lubatud kohustused täita üksnes laenusaaja nõusolekul
Muuhulgas on kohus nõustunud kostjalt välja mõistma ka 306%-se viivisemääraga arvestatud viivist (2-11-49039/13). Üldjuhul algavad hageja ettepanekutes aastased viivisemäärad 18 protsendist ja ulatuvad 50 protsendini, samal ajal kui seadusjärgne viivisemäär on varieerunud 10 protsendimäära juures. Viivisearvestust lubab kohus pidada 83% juhtudest põhivõlalt, 14% kohtuotsustes on lubatud viivist arvestada ainult tasumata laenusummalt, sealjuures 30% kohtuotsustes seab kohus viivise summa piiranguks põhivõla summa ning 10% juhtudest laenu põhisumma. Ühest näitest (2-11-17279/4) selgus, et kohus kehtestas kostjale tagaseljaotsusega viivisearvestuse ka menetluskulude pealt, kuigi hageja ei olnud seda avalduses nõudnud. 4) Menetluskulud jaotab kohus vastavalt TsMS § 162 lõikele 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seejuures, kui hagi on rahuldatud
eksinud. Kostja esitas kassatsioonkaebuse. Kuna maakohus on intressi arvutamiseks vajalikud asjaolud tuvastanud, on kolleegiumil võimalik kostjalt hageja kasuks väljamõistetav intress (ajavahemiku eest 13. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2009) kindlaks määrata ja teha selle kohta uus otsus. Laenulepingu kohaselt laenas hageja kostjale 5421 eurot 88 senti ning kostja kohustus tasuma laenuandjale intressi tagastamata laenusummalt arvestusega 1% kalendrikuus. Intressi tuli tasuda ajavahemiku eest 13. jaanuar kuni 31. detsembrini 2009. Maakohus on tuvastanud, et kostja on osaliselt laenu tagastanud, tasudes 2009. aasta 4. juunil 400 krooni (25 eurot 56 senti), 11. juunil 500 krooni (31 eurot 95 senti) ja 15. juulil 1600 krooni (102 eurot 25 senti). Ajavahemiku eest 13. jaanuar kuni 3. juuni 2009 tuli intressi tasuda 5421 eurolt 88 sendilt 1% kuus (54 eurot 21 senti kuus), s
3. Laenusumma tagasimaksmine. 3.1. Laenusaaja maksab laenuandjale laenusumma tagasi vastavalt laenusumma ja intresside 37 tasumise graafikule (lisa nr.4). 4. Intress. 4.1. Laenusaaja kohustub tasuma laenuandjale intressi arvestusega ___ % (__________________________) aastas vastavalt lisas nr.4 toodud graafikule. Intressi arvestatakse tagasimaksmata laenusummalt. 4.2. Intressi arvestamine algab laenusumma laenusaajale ülekandmisele järgnevast päevast. Intresside arvutamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Intressi arvestamine lõpeb laenusumma täielikul tagasimaksmisel laenuandjale. 5. Viivis 5.1. Kui laenusaaja ei tasu laenusummat ja intressi vastavalt käesoleva lepingu lisas nr. 4 sätestatud graafikule, maksab laenusaaja viivist ....... % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
