Eduard Vilde Rasmus Liiv 8.p 1.Millal Eduard Vilde elas? V:Eduard elas 4. märts 1865. a 26. detsember 1933. a 2.Pane kirja Vilde haridustee V: Esmalt õppis Vilde mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringis. Peale seda läks ta Kentmanni kooli Tallinnas, kus ta õppis aastatel 18751877, pärast Kentmanni kooli läks Eduard Elementaarkooli aastal 1878 ja viimane kool, kus ta õppis on Tallinna kreiskool aastal 18781882. 3.Milliseid ameteid Vilde elu jooksul pidanud on? V: Eduard Vilde on töötanud erinevates ajalehtede ja ajakirjade toimetuses ning olnud vabakutseline ajakirjanik ja kirjani 4. Millal ja miks ristusid Vilde teed Konstantin Pätsiga esmakordselt? V: K. Päts kutsus E. Vilde omale ajalehe toimetamisel abiks. Uus ajaleht ,,Teataja" ilmus 1901. aastal. 5
AS KOOLIELU Kalev Komm OÜ Rahvapidu Kentmanni 23 29.03.2012 12345 Tallinn Ruumide rent Austatud Kalev Komm Seoses meie ettevõtte uute töötajate koolitamisega soovime rentida Teie ruume 50-le inimesele 20.04.2012 kell 12-16. Ruumides on vaja toole vastavalt osalejate arvule, kaks lauda toitlustuseks, mikrofon, kõlarid ja kõnepult. Palun kinnitage broneering hiljemalt 5. aprilliks. Lugupidamisega Olga Kais Olga Kais Personalijuht Tondi 35 Telefon 678 9000 Arvelduskonto 101009875473 34567 Tallinn e-post: [email protected] Registrikood 34567889
Eduard Bornhöhe Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming 3. Tuntuimad teosed Elulugu • Eesti proosakirjanik. • Ta sündis Kullaaru mõisas aidamehe pojana. • Aastatel 1872–1874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 1874–1877 kreiskoolis. • 1886–1887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetaja Matsalus. • 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. • 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907
Eduard Bornhöhe (kodanikunimega Brunberg) sündis 5. veebr 1862 Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Õppis 1872–1874 Tallinnas W. Kentmanni algkoolis, seejärel kuni 1877 kreiskoolis. Kuni aastani 1893 oli Bornhöhe biograafia kirju nii elu- kui töökohtade poolest. Ta töötas lühemat aega joonestajana maamõõtja juures, kaubakontori õpilasena Peterburis, raudteekontoris Kovnos (Kaunases), koolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja koduõpetajana Matsalu mõisas jm; teatrikriitikuna saksa ajalehes “Revaler Beobachter”, köster- koolmeistrina Stavrpolis, siirdus Tifilisi, edasi Väike-Aasiasse. Detsembris 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumis lõpueksamid ja asus 1889 õppima eesti filoloogiat Tartu ülikoolis, katkestas õpingud peagi. Järgnevatel aastatel Bornhöhe rändurielu jätkus. Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas ...
Eduard Bornhöhe Elulugu Ta sündis Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Aastatel 18721874 õppis ta Tallinnas W. Kentmanni algkoolis ja 18741877 kreiskoolis. Lühikest aega oli ta joonestaja maamõõtjate juures ja Peterburis kaubakontori õpilane. 18781879 töötas ta Kaunases raudteekontoris, seejärel abikoolmeistrina Põltsamaa kihelkonnakoolis ja seejärel Tallinnas saksa ajalehtede kaastöölisena. 1881. aasta sügisel siirdus ta köster-koolmeistriks Stavropoli, sealt edasi Tiflisi (praegu Thbilisi), kust ta tegi reisi Väike-Aasiasse. Naasnud kodumaale, oli
Eduar Vilde Eduard Vilde sündis 1865.ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega
Kaitseliidu Kadrioru malevkonna auliige Tema järgi on nimetatud roosisort `Staatspräsident Päts' 25. aprillil 1938 asutati Tartu 16. algkoolis Konstantin Pätsi nimeline stipendium Skautluse kõrgeima teenetemärgi "Hõbehunt" kavaler XI Eesti üldlaulupeo patroon XIII Soome, Eesti, Läti, Leedu üliõpilaskondade vahelise olümpiaadi aupatroon Tallinna Rotary klubi auliige Tallinna vabatahtliku tuletõrje ühingu auliige Akadeemilise Emakeele Seltsi auliige 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. Teosed Minu elu: mälestusi ja kilde eluloost". Koostanud ja eessõna: Hando Runnel. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" I osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostaja: Toomas Karjahärm. Ilmamaa, Tartu 1999 "Eesti riik" II osa. Sari Eesti mõttelugu. Koostajad Toomas Karjahärm ja Hando Runnel, eessõna: Jüri Adams. Ilmamaa, Tartu 2001 Tõlked Aleksandr Butlerov. Kuidas mesilasi pidada. Jurjev, 1897 Adold Damaschke. Kogukondliku omavalitsuse ülesanded
3/16. juunil 1902.a. abiellus Konstantin Päts luteri usku Wilhelma Ida Emilie Pedyga. Neil oli kaks poega – 1903. aastal sündinud Leo ja 1906. aastal sündinud Viktor. Helma Päts suri 1910. aastal Davosis tuberkuloosi, kui Konstantin Päts kandis 9- kuulist vanglakaristust Krestõ vanglas Peterburis (aastatel 1910–1911) 1905. aasta revolutsiooni sündmustest osavõtu eest Eestis. Lapsed jäid Helma õe Johanna Peedi (1869–1939) hoolde. Mälestuste jäädvustamine 1939 nimetati Kentmanni tänav Tallinnas Konstantin Pätsi tänavaks. 25. juunil 1939 avati tema sünnitalu asukohas Tahkurannas Konstantin Pätsi mälestussammas. Mälestussammas lõhuti 1940. aastal ning taasavati 1989. aastal. Alates 1989. aastast tähistatakse igal aastal perekond Pätsi küüditamise päeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kloostrimetsas. Tema järgi on nimetatud Tallinna retrotramm Konstantin Kasutatud allikad: https://et.wikipedia.org/wiki/Konstantin_P%C3%A4ts
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kentmanni 13 15158, Tallinn Tsiviilasja number: 2-16-9 07.oktoober 2016 Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53667899 Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] ...
Pisuhänd on Vilde üks tippsaavutusi. Tegelaskujud olid tõepoolest väga hästi loodud ja see oli üldse siiani üks parimad raamatuid mida ma tean. 9. Aita õpetajat Mille nimel oli Vestman nõus loovutama oma noorima tütre Tiit Piibelehele? 10. Autorist Mõnda eluloost eluloost : Eduard Vilde sündis 20. veebruaril 1865 ning suri 26. detsember 1933. 6 aastaselt hakkas Eduard lugema ning ta pandi Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. a. Astus Eduard Kentmanni kooli. 1878 läks ta õppima Tallina kreiskooli. Pärast kooli 1886. aastal töötas ta mitmes kohas kirjanikuna, 18831896 töötas ta: Virulase ja Postimehe toimetuses ja oli ka Berliinis vabakutseline ajakirjanik. Aastal 1986 elas ta Moskvas. Nii läbi aegade töötast ta erinevates toimetustes. Vilde algatas kriitilise realismi Eestis, julgedes erineda teistest kirjanikest. Loomingu üldiseloomustus
kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. 1875. aastal läks Eduard Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimiseks. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti
LISA 1. Referentsid Kortermajad Valge 18 [3] Aadress: Valge 18, Tallinn Tellija: YIT ehitus Üldpind: 17 300 m² Valmimisaasta: 2002.-2005.a Foto 1. Valge 18 kortermaja [3] Papiniidu 64 korterelamu [3] Aadress: Papiniidu 64, Pärnu Tellija: YIT ehitus Üldpind: 1 700 m² Valmimisaasta: 2007.a Foto 2. Papiniidu 64 korterelamu [3] Kentmanni 15 korterelamu [3] Aadress: Kentmanni 15, Tallinn Tellija: OÜ UniTrust Üldpind: 2 050 m² Valmimisaasta: 1999.a Foto 3. Kentmanni 15 korterelamu [3] Äri- ja kortermaja Sakala 16a [3] Aadress: Sakala 16a, Tallinn Tellija: Sakala16 Arendus OÜ Üldpind: 1 291 m² Foto 4. Äri- ja kortermaja Sakala 16a[3] 20 Valmimisaasta: 2012.a 21 LISA 2. Sertifikaat [5] 22 23
Aste Põhikool Eduard Bornhöhe Referaat Autor: Kermo J. Juhendas õp.Sirje A. 2011 1 Sisukord 1. Tiitelleht ................................................................................................. 1 2. Sisukord ................................................................................................. 2 3. Sissejuhatus ........................................................................................... 3 4. Töö Osad ............................................................................................... * 4.1. Elulugu .......................................................................................... 4 4.2 Bornhöhe Loomingust .................................................................... 5 4.3 "Kuulsuse Narrid" ......................................................
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Egle Kruus Klass: 9.c Juhendaja: Eva Samolberg Kuupäev: 16.12.2008 Keila 2008 1 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Elulugu..................................................................................... 4-6 Teosed....................................................................................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 ...
Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees
Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid
veebruaril 1862 Virumaal, väikeses Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Kullaaru mõisa ei jäänud ta koos perekonnaga aga kauaks elama. Nad siirdus 1865. aastal elama Viru-Jaagupi kihelkonda, Inju mõisa. Seal töötas Bornhöhe isa Jaan aidamehena, kuid ka kohaliku külakooli õpetaja ja vallakirjutajana. 1870. aastal asus Perekond elama Tallinna. Bornhöhe oli saanud kodus esimest kirjaõpetust ja omandanud mõningaid algteadmisi saksa keeles, seega otsustati 8-aastane Eduard õppima panna Kentmanni saksa algkooli. Poisi üldisele kujunemisele avaldas suurt mõju luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai. Algkoolist siirdus Bornhöhe kaks aastat hiljem kreiskooli, kus ta näitas end mitmekülgse ning andeka õpilasena. Tänu heale mälule, õnnestus tal nii algkoolis, kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Ta paistis silma oma kirjanite, joonistamisande ja muusikaalusega. Selle kõrval tegeles ta agaralt spordiga - matkas, uisutas, harrastas paadisõitu ja oli innukas maletaja
Maja mõlemas otsas olnud omaette korter, mille vahel asus ühine köök. Brunbergide ühetoalises korteris pole muud mööblit olnudki kui laud, riidekapp, kummut, raamaturiiul, voodi, sohva, mõned toolid ja kapi taga väike kusett, millel kirjanik kooliaastail maganud. Eduard Vilde kooliaastad Tallinnas kestsid 1875 aastat kuni 1882 aastani. 1875 aastal pandi Eduard Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati kooli asutaja ja juhataja Wilhelm Kentmanni nime järgi Kentmanni kooliks. Vilde õppis selles koolis kaks aastat (1875-1877) , kuna õppetase selles koolis oli madal. Kentmanni saksa algkoolis õpetati arvatavasti nagu teisteski saksa õppekeelega algkoolides usuõpetust, saksa ja vene keelt, arvutamist, ilukirja ja laulmist. Selles algkoolis õppis Vilde üsna hoolikalt. Algkooliaastail luges Vilde oma tädimehe perekonnas nii eesti- kui ka saksakeelseid rahvaraamatuid. Iseäranis huvitasid teda reisikirjeldused kaugetest maadest, geograafilised,
D. Otsige endale erinevaid otsingu süsteeme kasutades tulevikuks ideaalne advokaat, kes oskaks aidata erinevaid teid puudutavaid probleeme lahendades. Lisage mulle advokaadi nimi, koduleht ja selgitus koos korraliku põhjendusega, et miks just tema. Advokaadi nimi Raivo Bergson Advokatuuri liige alates: 12. aprill 1994 Advokaadi büroo Advokaadibüroo A.Kunila & Ko (10656351) Aadress Kentmanni 24-4, 10116 Tallinn Tel:6610963 Faks:6610962 Mob:5043266 e-post:raivo.bergson @mail.ee Menetlusdokumendid: [email protected] https://www.advokatuur.ee/eng/advocates/find-advocates.a/raivo-bergson Ta oskab hästi lahti seletada seaduseid millest ise hästi aru ei saa kuna on olnud temaga juba eelnevalt kokku puuteid siis usaldaks teda ka tulevikus. JÕUDU!!!! Töid ootan tagasi [email protected] kella 24.00ks TÄNA!
jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle.Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid
ka ta ristiisa professor Gebhard ning lubas tal võimaldada priikooli Düsseldorfi akadeemias. Kuid kunstnikuks Bornhöhe ei hakanud, oma joonistusandi kasutas ta ajaviiteks ja hiljem ka tööl arhitektide, maamõõtjate ja saksa ajakirjade juures. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Kümneaastaselt läks Bornhöhe Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õppis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille lõpetas aastal 1877. Bornhöhel oli väga hea mälu, mis võimaldas tal nii algkoolis kui ka kreiskoolis kiiresti edasi jõuda. Peale kooli lõpetamist andus ta rändamiskirele ja hakkas kiiresti ameteid vahetama. Ta oli lühikest aega joonestaja maamõõtjate juures ja siis Peterburi kaubakontoris õpilasena. Kaks aastat töötas Bornhöhe Kaunases raudteekontoris
esimesed triibulised". See lugu ei põhinevat täpselt siiski päris elu sündmustel. Mõisast hankis ta ka materjali ka ,,Mahtra sõja" kirjutamiseks (karistussalk mõisas). Esimesed õpetused sai Vilde kodust. Korraliku algõpetuse sai metsaülema proualt Auguste Treubergilt (riti saksa keeles). ,,Päris" kooli läks ta alles 10aastaselt Tln Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool (2kl ja tasuline) ehk Kentmanni kool, õppinud seal kaks aastat, lõpetas selle. Probleemid tekkisid kreiskooli sisseastumiseksamitel. Pidi ühe semestri vältel õppima Linna Esimeses Elementaarkoolis (Wietingi koolis) ning siirdus siis kolmeklassilisse kreiskooli Tln kreiskool. Algul läks tal hästi, ent viimast kursust jäi ta kordama ning seda lõpetamata, lahkus Vilde 1882. aastal koolist kursust lõpetamata (17aastaselt). Koolist sai Vilde kaasa vaid hea
(Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Aida-Eedi (see oli kirjaniku ,,hüüdnimi") oli viieaastane, kui ema hakkas talle ketramise ja kudumise ajal lugemist õpetama. 8-aastaselt pani ema ta metsaülema abikaasa juurde saksa keelt õppima. Vilde õppis üsna hoolikalt, nii et ta omandas saksa keele lugemise ja kirjutamise päris head algteadmised. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) Pärast kodust algõpetust viidi Eduard 1875. aastal Tallinna, kus ta õppis Kentmanni elementaarkoolis ja täiendas oma teadmisi lühemat aega Wietingi algkoolis. Edasi jätkas õpinguid kreiskoolis. Tallinnas elas Vilde oma tädi juures ning kasvas koos endast paar aastat vanema Eduard Brunbergiga (Bornhöhega). (Eduard Vilde sõnas ja pildis. 1966) Vilde õpingud olid ajal, mil Eestis oli rahvuslik liikumine. Sellega seoses arenesid Vildel tõsised vastuolud kooliga. Ta ise räägib, et kandis õpetajate õrritamiseks kaasa ,,Kalevipoega"
Samuti oma luulesoone ja jutustamise oskuse arvab kirjanik olevat pärinud emalt. Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud vaesust ning teda ei pandud ka varakult tööle. Kurbi mälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kiusamine, mida kajastab isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minud esimesed ,,triibulised"". Kui Eduard oli kümneaastane, saadeti ta 1875. aastal Tallinna Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekooli, mida nimetati ka Kentmanni kooliks. Kui Eduard oli lõpetanud selle kooli kahe aastaga, ei suutnud ta läbida kreiskooli sisseastumiseksamit. Tal tuli veel õppida ühe semestri vältel Linna Esimeses Elementaarkoolis, et siis suunduda 1878. aasta kevadel kolmeklassilisse kreiskooli. Algusel läks noorel poisil seal hästi, kui lõpuklassi jäi ta kordama ning lahkus seal 1882. aasta kevadel kursust lõpetamata. Sellega piirduski tulevase kirjaniku
seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi ning Tallinna kreiskooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õpis EV ühe semestri ning pääses kreiskooli (tänapäeva VHK Gümnaasium). Kolme aasta pärast lõpetas ta selle. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE TURG 2007. 2014. AASTATEL Uurimistöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab uurimistööle esitatud nõuetele En...
üürnike liikumine on aktiviseerunud ning prognoositakse selle jätkumist veel mõned aastad. Võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on üürnikud liikumas uuesti kesklinna. Varasemalt äärelinna kolimise tingis paljuski uute hoonete ehitus, mis kerkisid just äärelinna Mustamäe, Rocca Al Mare ja Pärnu mnt piirkondadesse. Tol hetkel kesklinna uusi hooneid juurde ei lisandunud, kuid nüüd on seis muutunud ja valminud on ka Laeva 2 Navigatori maja suurusega 6000 m² ning Kentmanni 4 ärimaja suurusega 3500 m. (Domus 2014) Seejuures on huvitav jälgida äärelinna ja kesklinna vahelise konkurentsi arengut. Mõlemat piirkonda kiidetakse eelkõige seal tegutsevate arendajate ja nende palgatud kinnisvarafirmade poolt kuid praktikas pole kadunud ka algselt probleeme tekitanud ummikud ja parkimisega seotud probleemid. Äärelinnas jätkab tugevat ehitustegevust Ülemiste City, kelle uus kolmiktorn mahus 24 000 m² on praktiliselt täitunud. Ehitust on ootamas järgmine
MODULE 1 Greeting. Introducing oneself and the others. The alphabet. Spelling. The tenses. How to introduce yourself and others Formal introductions How to respond and reply to an May I introduce myself? I am John introduction Smith. How do you do. Allow me to introduce John Smith to Pleased to meet you. you. Standard introduction Nice to meet you. I'd like you to meet John Smith. Hello. I want you to meet John Smith. I'm so pleased to meet you. This is Jane Smith. I'm Jane Smith. My name's John Smith. Informal introduction Hi. John. Jane. Hello. Titles: Mr Mrs Miss Ms Ms is a modern form of address for women. It replaces the traditional forms of Mrs and Miss. Greetings Good morning/afternoon/evening...
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdist...
ümbruses. Vajumise suurus sõltub pinnaseliigist ja tunneli rajamise meetodist. Näide Tallinna Merimetsa kanalisatsioonikollektori ehitamisest. Näited avariilistest vajumistest Tallinna kanalisatsioonikollektorist Merepuiestee ja Tuukri tänava ristmikul. 8.4 Pinnaste tihenemine dünaamika mõjul. Põhjuseksvõivad olla tänavaliiklus, raudtee vibratsioonid, vaiade rammimine, lõhketööd jne. Näited vaiade rammimisest sadama haiglas, Liivalaia ja Kentmanni tänava nurgal, püha Anna kirik Vilniuses. 8.5 Geoloogilised protsessid - karst, maavärisemine ja maalihked. Eestis on esinenud vajumeid maalihke tõttu Pärnu jõe ääres. 30. Ehitiste vajumite piirväärtused Piirväärtus on selline suurus, mis põhjustab kande-või kasutuspiirseisundi tekkimise. Vundamendi peab projekteerima sellise, et ehitise paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest
Uido Truija LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄID...
1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Vilde õppis lugema 6aastaselt. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool, edasi pääses Tallinna kreiskooli. Peale kooli hakkas Eduard Vilde aega veetma lugemise ja teatris käimise abil. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õpis ta eesti kirjakeele ära. Ning ta hakkas tegelema kirjutamisega. Sajandivahetuseni töötas mitme ajalehe toimetuses mitmes
Rahulolematus eesti talurahva halastamatu rõumisega oli Bornhöe isa mõsateenistusest lahkumise peapõjuseks, kuid saksa mõsniku üevõmu ja omavoli tuli kogeda samuti kooliõetaja ja vallakirjutaja 437 ametis? Pole kahtlust, et ka tulevane kirjanik juba oma varasest noorusest alates õpis vihkama orjust ja rõujate julmust. 1870. a. asusid Brunbergid elama Tallinna, kus isa leidis köa hiljuti rajatud raudteetö okojas, 8-aastane Eduard aga pandi õpima Kentmanni saksa algkooli. Poisi varasemale kujunemisele avaldas suurt mõu luulemeelne ja lauluarmastaja ema Mai (süd. Ritter) --Eduard Vilde ema vanem õe. Jägnenud õpeajal kreiskoolis osutas nooruk täelepanuvä arivat andekust, paistes eriti silma oma kirjandite, joonistusande ning musikaalsusega. Selle kõval tegeles ta agaralt spordiga --matkas, uisutas, harrastas paadisõtu ja oli innukas maletaja. Kreiskooliajast päinevad ka Bornhöe esimesed pooltõkelised ilukirjanduslikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
