Näidis - Maa rendileping (0)

5 VÄGA HEA

MAA RENDILEPING
Käesoleva maa rendilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht]
(1) [ Rendileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rendileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi]
ja
(2) [Rentniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Rentnik ), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi]
edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas:

Lepingu objekt

Lepinguga antakse Rentnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel maa asukohaga [ kinnistu asukoht], milline on kantud kinnistusraamatusse [Tallinna/Tartu/Pärnu/Viru ( mittevajalik kustutada )] Maakohtu kinnistusameti [kinnistusjaoskonna nimi] kinnistusjaoskonna registriosa nr [registriosa number] all, suurusega [hektarite arv] ha ning mis on piiritletud Lepingu lisaks nr 1 oleval skeemil (edaspidi: Kinnistu).

Kinnistu seisund fikseeritakse ning Kinnistu antakse Rentnikule üle üleandmise aktiga, kus on kirjeldatud Kinnistu osad, päraldised ja seisund üleandmisel. Üleandmise akt allkirjastatakse Poolte poolt ning vormistatakse käesoleva Lepingu lisana 2.

Rendileandja kinnitab, et ta on Kinnistu omanik ning õigustatud andma Kinnistu Rentniku valdusse ja kasutusse vastavalt Lepingu tingimustele ning et Lepingu sõlmimise ajal puuduvad kolmandate isikute õigused Kinnistu suhtes, mis takistavad või võivad takistada Rentnikul Kinnistu kasutamist.

Rendileandja kohustub andma Kinnistu Rentniku valdusesse hiljemalt [kuupäev].

Lepingu tähtaeg

Käesolev Leping jõustub allakirjutamise momendist mõlema Poole poolt ning kehtib kuni [kuupäev].

Juhul kui üks Pool ei teata teisele Poolele 2 (kaks) kuud enne Lepingu tähtaja möödumist, et ta ei soovi Lepingu pikenemist, muutub Leping automaatselt tähtajatuks.

3. Rent ja kõrvalkulud

Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent).

Rentnik on kohustatud maksma jooksva kuu Rendi hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates arve saamisest Rendileandjalt.

Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel.

Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja kandma muud Kinnistuga seotud avalik-õiguslikud koormatised maksu sissenõudja poolt esitatavate maksuteadete või Rendileandja poolt esitatavate arvete alusel. Rendileandjal on õigus tõsta tasusid Kinnistu kasutamisega seotud teenuste eest vaid juhul, kui vastavad teenuse osutajad tõstavad teenuse hinda. Teenuste osutamise hinnamuutus teatatakse Üürnikule esitataval arvel. Rentnikul on õigus tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

Poolte kohustused

Rentnik on kohustatud:

kasutama Kinnistut [kasutusotstarbe kirjeldus] otstarbel;

lubama Rendileandjal Kinnistule takistamatult pääseda, et kontrollida Kinnistu sihipärast kasutamist ning teiste kohustuste täitmist Rentniku poolt või ohu tõrjumiseks või selle tagajärgede likvideerimiseks;

kasutama Kinnistud heaperemehelikult, professionaalse hoolsusega ja säilitama Kinnistu agrotehniliselt heas seisundis;

taluma Kinnistu suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud Kinnistu säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;

teostama Kinnistu säilimiseks vajalikku hooldustöid;

asendama väikese väärtusega seadmeid ja tööriistu, kui need on vanuse või kasutamise tõttu muutnud kasutuskõlbmatuks. Väikeseks väärtuseks loevad Pooled summa alla [summa] eurot;

säilitama Lepingu Lisas 2 märgitud päraldisi ja asendama hävinud või kaotsi läinud päraldised;

tagama teede, radade, kraavide ja muude Kinnistu kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike seadmete korrashoiu;

teatama Rendileandjale viivitamatult ohust Kinnistule, võttes koheselt tarvitusele abinõud ohu tõrjumiseks;

tasuma Renti ja muid kulusid vastavalt Lepingus kokkulepitud tingimustele;

hüvitama täielikult Kinnistu või päraldiste kahjustumisest tuleneva kahju, mis tekib ajal, kui Kinnistu oli Rentniku valduses. Rentnik ei vastuta Kinnistu hariliku kulumise, seisukorra halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad Kinnistu Lepingujärgse kasutamisega;

mitte andma Kinnistut kolmandate isikute kasutusse ilma Rendileandja kirjaliku loata;

mitte tegema Kinnistu suhtes ilma Rendileandja eelneva nõusolekuta olulisi muudatusi ja parendusi;

Kinnistut kasutades pidama kinni kehtivates õigusaktidest, asjakohastest keskkonnaalastest nõuetest ja hea usu põhimõttest.

Rendileandja on kohustatud:

andma Kinnistu Rentniku valdusesse Lepingu punktis 1.4 märgitud kuupäeval;

oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Rentniku tegevust Kinnistu kasutamisel ;

mitte keelduma nõusoleku andmisest Kinnistul Rentniku poolt tehtavateks parendusteks ja muudatusteks, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik Kinnistu kasutamiseks või selle mõistlikuks majandamiseks.
5. Poolte vastutus

Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest kannavad Pooled käesolevas Lepingus ning Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud vastutust.

Kõigi Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste mittetähtaegse tasumise korral on Rendileandjal õigus nõuda Rentnikult viivist [viivise määr] protsenti päevas tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva eest.

Lepingus sätestatud viivise ja leppetrahvi tasumine ei vabasta Poolt oma kohustuse täitmisest.

Lepingu muutmine ja lõpetamine

Leping lõpeb:

Lepingu punktis 2.1 sätestatud tähtaja möödumisel;

Kinnistu kasutamiskõlbmatuks muutumisel või juhul, kui Kinnistu sundvõõrandatakse;

Lepingu lõppemisel muul seaduses või Lepingus toodud alusel, s.h Poole poolt Lepingu ülesütlemisel.

Käesolev Leping lõpeb Rentniku likvideerimise või pankroti korral või Lepingu lõpetamisel seaduses sätestatud korras, arvestades käesoleva Lepingu sätteid.

Rentnikul on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Rendileandjale kirjalikult üks (1) kuu ette, kui Rendileandja rikub oluliselt Lepingut.

Rendileandjal on õigus Leping ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda, teatades sellest Rentnikule kirjalikult üks (1) kuu ette, kui:

Rentnik on hilinenud maksete tasumisega üle kolmekümne (30) päeva;

Rentnik rikub tahtlikult Kinnistut või kasutab Kinnistut mittesihipäraselt;

Rentnik on andnud Kinnistu kolmanda isiku kasutusse Rendileandja eelneva kooskõlastuseta.

Lepingu lõpetamine Poole poolt peab toimuma kirjaliku avalduse esitamisega teisele Poolele. Kirjalikus avalduses peab olema märgitud Kinnistu, Lepingu lõpetamise päev ja Lepingu lõpetamise alus.

Lepingu tingimusi võib muuta või Lepingut täiendada ainult Poolte kirjalikul kokkuleppel, v.a. juhtudel kui Lepingu tingimuste muutmise vajadus tuleneb Eesti Vabariigi õigusaktidest. Kirjaliku vormi järgimata jätmisel on Lepingu muudatus tühine.
7. Kinnistu üleandmine Lepingu lõppemisel

Rentnik on kohustatud andma Kinnistu Rendileandjale üle Lepingu kehtivuse viimasel päeval.

Kui Rendileandja ei võta Kinnistut Lepingu punktis 7.1 märgitud korras vastu, lasub peale Lepingu lõppemise kuupäeva Kinnistu kahjustamisest tulenev vastutus Rendileandjal.

Kinnistu üleandmisega viivitamisel on Rentnik kohustatud peale Rendi ja muude Lepingu kohaselt tasumisele kuuluvate maksete, tasuma leppetrahvi [leppetrahvi määr] % Rendist iga üleandmisega viivitatud päeva eest.

Lepingurikkumise vabandatavus

Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud. Pooled on kohustatud rakendama kõiki meetmeid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu täitmine.

Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata nimetatud asjaoludele kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittevastava täitmise eest. Vääramatu jõu mõiste sisustamisel lähtuvad Pooled Võlaõigusseaduses sätestatust.

Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist Poolt viivitamatult kirjalikult informeerida.

Vaidluste lahendamise kord

Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad Pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada Poolte läbirääkimiste teel, on Pooltel õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks maakohtusse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele.

Lõppsätted

Lepingul on alljärgnevad lisad:

Lisa 1 – Kinnistu plaan

Lisa 2 – Kinnistu üleandmise akt

Leping on koostatud ja alla kirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks eksemplar jääb Rendileandjale ja teine Rentnikule.
Rendileandja: Rentnik:

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 193 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

193 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

stiinapv Õppematerjali autor

Maa rendilepinguga annab rendileandja rentniku kasutusse maa, mida rentnik võib kasutada ainult rendilepingus määratud sihtotstarbel. Maa üleandmisel rentniku valdusesse tuleks koostada üleandmise akt, kus on ära märgitud üleantud maa osad ja maaga otstarbe poolest seotud ja üleantud esemed (näiteks põllutööriistad jms) ning nende seisund. Üleandmise akt vormistatakse rendilepingu lisana.

MAA RENDILEPING RENDILEPING ühiskond üürileping kinnistu kinnisvara näidis

Sarnased õppematerjalid

202

rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING Tallinnas, "....."........................ .a.

Õigus

docx

Rendilepingu referaat

TALLINNA MAJANDUSKOOL Marius Kuningas Kersti Annok Ketly Kukesman Eva Marie Kutsar KM219 RENDILEPING Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2021 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on rendileping. Referaadi eesmärk on mõista paremini rendilepingu tähendust ja selle sisu ning seotust kinnisvara maailmaga. Töös on uuritud infot erinevatelt lehekülgedelt, millest põhiliseks oli Riigi Teataja. Lisaks on välja toodud ka kohtulahend, mis on seotud rendilepinguga. Majanduskooli õppejõud tõid ühe hea näite rendilepingu ja üürilepingu sõnastamiseks, mis jäi kooli õppima tulles kohe meelde: “Kui õunapuud

kinnisvara alused

docx

Sõiduki rendileping näidis

renditasu ei tagastata. Sõiduk väljastuse ja tagastuse aeg on kell 9.00, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sõiduki üleandmise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Üleandmise koht: Kauka tn. 1 Tallinn Läbisõit üleandmisel: _______________/kütuse kogus______ Sõiduki tagastamise aeg: _____.______.’2014 kell:________, Tagastamise koht: Kauka tn. 1 Tallinn I Üldsätted 1. Rendileping kehtib alates sõlmimisest kuni sõiduki tagastamiseni lepingus märgitud tagastamiskohta ja -ajal pretensioonide puudumisel. Pretensioonide korral aga kuni pretensioonide lahendamiseni. 2. Rendiperioodi pikkus on sõiduki väljastamise aeg kuni lepingus märgitud tagastamise aeg päev (järgmise päeva hommikul kuni 09.30-ni) 3. Rent sisaldab lepingus märgitud läbisõidu hulka kilomeetrites 1 päeva kohta või 7500km/kuu(30peva). Piirangu ületamisel rakendatakse lisatasu 0,09 €/km+km

Autoõpetus

doc

Näidis - Vara tasuta kasutamise leping (kinnisasi)

VARA TASUTA KASUTAMISE LEPING Käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Kasutusse andja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutusse andja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutusse andja), ja (2) [Kasutaja nimi], registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada) [registrikood või isikukood], aadressiga [aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [kasutaja esindaja nimi] (vajadusel ära kustutada)] (edaspidi: Kasutaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga annab Kasutusse andja Kasutajale tasuta kasuta

Kategoriseerimata

odt

Projekt "kohvik"

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT PROJEKT „KOHVIK“ Projektikava NARVA 2014 1 SISUKORD KOKKUVÕTE..............................................................................................................3 1. ETTEVÕTE ÜLDTUTVUSTUS..............................................................................4 1.1. Ettevõtte üldandmed...........................................................................................4 1.2. Ettevõtte tegevsed ja üldised eesmärgid.............................................................4 1.3. Äriline vajadus (eesmärgid)................................................................................7 1.4. Projektiideede kirjeldus......................................................................................8 1.5. Swot analüüs.....................................................................................

Projektimeetodid/ projektikirjutamine

doc

Näidis - Seadme üürileping

SEADME ÜÜRILEPING Käesoleva seadme üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel [seadme nimetus ja kirjeldus] (edaspidi: Üüriobjekt) koos kõigi seadme kasutamist puudutava dokumentatsiooniga. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning Lepingu punktis 1.1 toodud esemed antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktiga, mis vormistatakse käeso

Kategoriseerimata

doc

Näidis - Äriruumi üürileping

ÄRIRUUMI ÜÜRILEPING Käesoleva äriruumi üürilepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Üürileandja nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürileandja), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] ja (2) [Üürniku nimi], registrikoodiga [registrikood], asukohaga [aadress] (edaspidi: Üürnik), mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1 Lepinguga antakse Üürnikule kasutamiseks Lepingus toodud tingimustel äripinnana [äriruumide asukoht] asuvad ruumid üldpinnaga [ruutmeetrite arv] m2, (edaspidi: Üüriobjekt). Üüriobjekti täpsem plaan on sätestatud Lepingu Lisana 1. 1.2 Üüriobjekti seisund fikseeritakse ning antakse Üürnikule üle üleandmisevastuvõtmise aktig

Kategoriseerimata

pdf

Kinnisasja kasutusse andmine teisele isikule

(VÕS § 11 lg 5) Lepingu kehtivus Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust (VÕS § 12 lg 1). Leping kehtib ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes (VÕS § 12 lg 2). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 4/ 9 Üürileping ja rendileping - asja kasutuslepingud Üürileping ja rendileping erinevad selle poolest, millised õigused kasutajal tekivad. Üürileping Üürilepingu mõiste - Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Üürilepingu puhul tekib ainult asja kasutamise õigus. Tavaliselt on üürilepingu esemeks

Õigus

Rohkem sarnaseid