18.6. Käesoleva lepingu tõlgendamisel juhinduvad pooled LS paragrahv 29 sätetest. 18.7. Käesolev leping on koostatud ja allakirjutatud eesti keeles kahes (2) võrdset juriidilist jõudu omavas identses eksemplaris, millest üks jääb tellijale ja teine töövõtjale. Poolte ees- ja perekonnanimed ning allkirjad: Tellija: Töövõtja: 102 VEOLEPING Tallinnas, "....."................................. .a. Aktsiaselts ABC, registrikood 1000000001, asukohaga Pärnu mnt. 999 Tallinn, edaspidi nimetatud "vedaja", juhatuse liikme Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, isikus ühelt poolt ja osaühing BCD, registrikood 100000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "saatja", juhatuse liikme Kaarel Kask, isikukood 36503000567, elukoht Tallinn,
kohustub need hiljem tagastama, tavaliselt koos teatava lisatasuga. Laenuleping on väga sagedane igapäevases majanduskäibes. Nii saavad oma tegevuses rahalisi vahendeid kasutada ka need, kellel hetkel niipalju kapitali ei jätku. Laenuleping erineb rendilepingust selle poolest, et tagastama ei pea sama asja, vaid sama liiki asjad. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Kindlustusleping Kindlustuslepingu kohaselt teeb isik kindlustusmakseid kindlustusfirmale, kes
Tallinna Teeninduskool Leping Iseseisevtöö Juhendaja: L.Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( fak...
11. Kes koostab veoeeskirja? Kellele ja milleks on vaja veoeeskirja Dok. mis reguleerib enamikku raudtee kaubaveoga seotud õiguslikest ja tehnilistest küsimustest. Selle kehtestab raudteeveo-ettevõtja ning see sisaldab veotingimusi reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel; tasu määramine, kehtestamine ja muutmise kord; tasu muutmisest teatamise kord; reisijateveo- või kaubaveoteenuse kasutaja kaebuse menetlemise kord. 12. Mis on veoleping? Millal see osutub sõlmituks? Keegi kohustub vedama midagi/kedagi. Veoleping loetakse sõlmituks kauba vedamiseks vastuvõtmise hetkest, mida tõendab kauba veoks vastu võtnud jaama kalendritempli jäljend saatekirjal. 13. Nimeta rahvusvaheliste raudteekaubavedude olulisemad partnerriigid Eestile. Miks mingi riik on oluline? Venemaa - transiitkaup. 14. Põhjenda kaubavedude mahu vähenemist raudteedel Eestis. Masu mõjutas, halvad suhted Venemaaga, veoraha x2, 15
valduses oleva aluse kauba vedamiseks teatud kindlaks merereisiks või kokkulepitud perioodiks. Teine lepinguosaline (prahtija) tasub laevaomanikule kokkulepitud summa aluse kasutamise eest. Time charter laev antakse kasutamiseks koos laevaperega Bareboat charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta 5. Lastivedu (veoleping). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 2 peatükk § 4. Lastiveoleping (1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu. (2) Kui lastiveolepingu sõlminud isik on ühtlasi kauba saajaks, on saajal saatja õigused ja kohustused. 6. Pukseerimine. Pukseerimisleping
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Seltsinguleping – kaks või enam isikut (seltsinglased) kohustuvad tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Teenuste osutamise lepinguteks on käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja makseteenus, tervishoiuteenuste osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping ja seotud reisikorraldusteenused, hoiuleping. Osutatakse teenuseid, ostetakse teenust – müüakse tööjõudu. Mõistab tarbija õiguslikku positsiooni Tarbija põhiõigused Tarbijal on õigus: 1) nõuda ja saada kaupa või teenust, mis vastab nõuetele, mis on ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning mille omamine ja kasutamine ei ole keelatud;
lähtesadamas. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud ja veokulud nimetatud sihtsadamani. Kasutatakse meretranspordi puhul. CIF - Erineb CFR-st selle poolest, et müüja peab kindlustama tarne ostja kasuks. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul. CPT - Müüjal tuleb sõlmida veoleping sihtkohta, aga risk läheb ostjale, kui müüja annab kauba üle vedajale. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud ja veo kuni nimetatud sihtkohani. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul. CPT Carriage Paid To CIP - Müüja peab kindlustama kauba ostja arvel klauslis mainitud (vedu makstud kuni) sihtkohani. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse
millega eesti ettevõtja ei tohiks soostuda. Tuleks taotleda Soome rahvusliku normi asendamist rahvusvahelisega. Incoterms 2000 on fakultatiivne õigusallikas, mis hakkab lepingu pooltele kehtima alles siis, kui pooled on Incoterms2000 kasutamise kokku leppinud. NB! Incoterms2000 nõuded ei laiene automaatselt kolmandatele isikutele. Seda peab silmas pidama näiteks veolepingu sõlmimisel ja jälgima, et sõlmitav veoleping ei läheks vastuollu müügilepingus kasutatava Incotermsi tarneklausli nõuetega. Incoterms 2000 tarneklauslid reglementeerivad enamiku poolte kohustusi kauba tarnimisel Kõige üldisemalt fikseeritakse müüja kohustus kaup koos kõigi dokumentidega lepingujärgselt tarnida ning ostja kohustus kauba eest tasuda nii nagu lepingus on ette nähtud. Määratletakse, kelle kulu ja riisikol täidetakse vajalikud tolliformaalsused ning muretsetakse
Võlaõigusseadus Referaat Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 1.VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD..................................................................................... 4 1.1Üldosa ........................................................................................................................ 4 1.2Võõrandamislepingud.................................................................................................5 1.3Kasutuslepingud..........................................................................................................5 1.4Kindlustusleping......................................................................................................... 6 1.5Toetamisleping............................................................................................................6 1...
tarnekohustuse täitma; kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale, kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel, kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kauba kindlustusleping; kes maksab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud; kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud, millised on poolte muud kohustused teineteisele tolli- ja turvaklaarimisel abi osutamisel ja kes kannab vastavad kulutused. Incoterms 2010 ei käsitle (reguleeri): kauba hinna kujundamist; omandiõiguse üleminekut;
Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) Õhuvedude klassifikatsioon Reisijatevedu Postivedu Lennukauba vedu 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Air Waybill (AWB) Airline Air Waybill – lennufirmapõhine, või Neutral Air Waybill –üldkasutatav Master Air Waybill – peasaateleht, ja House Air Waybill – alamsaateleht AWB funktsioonid Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping Tõend veoks vastuvõtmise kohta Teabekandja Veotasu arvestamise alus Tolli- ja/või pangadokument Omandiõigust tõestav dokument Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid ja Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas Lennundustariifide klassifitseerimine: Avaldatud IATA baastariifid
Artikkel 3 Käesoleva konventsiooni kohaldamise korral vastutab vedaja nii oma tegevuse ja hooletuse eest kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud kohustuste piires. III peatükk VEOLEPINGU SÕLMIMINE JA TÄITMINE Artikkel 4 Veoleping tõendatakse saatekirja koostamisega. Saatekirja puudumine, ebaõigsus või kaotamine ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust, mille suhtes kohaldatakse käesoleva konventsiooni sätteid. Artikkel 5 1. Saatekiri koostatakse kolmes algeksemplaris ning sellele kirjutavad alla nii saatja kui ka vedaja. Allkirjad võivad olla trükitud või asendatud saatja ja vedaja templitega, kui see on lubatud saatekirja koostamise koha riigi seadustega
must konossement); laev on üüritud üheks konkreetseks reisiks (charter party). Kui akreditiivis ei ole nõutud teisiti, tuleb pangale esitada kõik konossemendi originaalid (tavaliselt kolm). 2. Veokirjad ehk mittekaubeldavad veodokumendid: mõiste ja nõuded- Veokiri on non-negotiable document nimeline ehk mittekaubeldav Omadused : on tunnistus kauba üleandmisest vedajale on veoleping või tunnistus veolepingu olemasolust veokirjaga teele saadetud kauba saab kätte saajana nimetatu, st pole vaja esitada veokirja originaali Enamasti saab piirata kauba kättesaamist ostja poolt COD-tingimusega o Mereveokiri - Elektrooniline kauba omandit tõestav document. Selle alusel annab laevaagent kauba saatjalt saajale üle pärast lihtkonossemendi koostamist
.............................................................................15 2.7.6. Maksekäsund...............................................................................................................15 2.7.7. Arveldusleping.............................................................................................................16 2.7.8. Tervishoiuteenuse osutamise leping............................................................................16 2.7.9. Veoleping.....................................................................................................................16 a. Kaubaveoleping.................................................................................................................17 b. Reisijaveoleping.................................................................................................................17 2.7.10. Ekspedeerimisleping.................................................................
Põltsamaa Ametikool Müügikorraldus Teenindus-ja müügioskuste süvendamine MK - 2 Annika Sokk AS PERE (Leiko - 2) Praktika aruanne Juhendas: Svetlana Kukina PÕLTSAMAA 2010 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS........................................................................................................3 2. Praktika leping ...........................................................................................................4 3.Praktika programm .....................................................................................................5 2. Üldandmed praktika ettevõtte kohta..........................................................................4 2.1 Pakutavad tooted ................................................................................................
b. toimub maanteetranspordivahenditega lähte- ja sihtlennujaamade vahel. 18. Lennukite klassifikatsioon a. Kaubalennukid a. Graafikujärgsed lennud b. Tšarterlennud b. Reisilennukid a. Kitsakerelised (kaubad üksiksaadetistena, nt Boeing 737) b. Laiakerelised (kaubad laaditakse lennualustel, nt Boeing 747) 19. Kaubakäsitluse tehnoloogia 20. AWB Funktsioonid: a. Vedaja ja kaubasaatja vaheline veoleping b. Tõend veoks vastuvõtmise kohta c. Teabekandja d. Veotasu arvestamise alus e. Tolli- ja/või pangadokument f. Omandiõigust tõestav document g. Kindlustuspoliis (kindlustus kas lennufirmalt või kindlustusfirmalt) 21. Lennundustariifid: a. Rahvusvaheline Lennundusorganisatsioon (IATA) – kujundab rahvusvahelist tariifipoliitikat lennutranspordi vallas b. Lennundustariifide klassifitseerimine: a. Avaldatud IATA baastariifid
Järgnevalt kirjeldan tähtsaimaid lepinguid, mida ettevõtted omavahel sõlmivad, aluseks on võetud VÕSis kirjeldatavad lepingud, kohustused ja juhised. Lepingute liigid, käsund ja töövõtt, hierarhiline jaotus Sõltuvalt sellest, kas transpordilepingu eesmärgiks on mingi konkreetse tulemuse saavutamine või üksnes teenuse osutamise protsessi kirjeldamine, kohaldatakse lepingu üldnormina VÕSis töövõtu- või käsunduslepingu kohta sätestatut. Näiteks allutatakse veoleping töövõtulepingule, ekspedeerimisleping käsunduslepingule. Sellist jaotust peab teadma, et osata vaidluste korral seadusest abi otsida. Kui sõlmitud veolepingus pole vaidlusaluse küsimuse kohta vastust, tuleb seda otsida töövõtulepingu osast. Kui ka sealt ei leia, siis VÕSi üldosast. Kui pooled on sõlminud segalepingu (vedu ja ladustamine) või puudub VÕSis selline lepingu liik, näiteks stivideerimine, tuleb leping jaotada osadeks ja vaadata iga küsimust eraldi
Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud:Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid:Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud:Vaikiva seltsingu leping 9. Lepingueelsed läbirääkimised (1) Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui
Kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind Millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud Incoterms’i tarneklauslite kasutamine muudab eksport-importlepingute sõlmi- mise tunduvalt lihtsamaks, samal ajal leping ise on oluliselt täiuslikum Miks on universaalsed
Vastutus siirdub Hind, kindlustus ja müüjalt ostjale, kui kaup on laadimissadamas laeva prahiraha makstud pardal. Müüja maksab kulud, merekindlustuse ja veokulud kauba vedamise eest sihtsadamasse. Kasutatakse meretranspordi puhul. CPT Carriage Paid To Müüjal tuleb sõlmida veoleping sihtkohta, aga risk Vedu makstud kuni läheb ostjale, kui müüja annab kauba üle vedajale. Vastutus siirdub müüjalt ostjale, kui kaup on loovutatud kaubavedaja valdusse. Müüja maksab kulud ja veo kuni nimetatud sihtkohani. Kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul
litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
tunneksid seadust ja teaksid oma vastutust; - töögraafikute ja tööülesannete andmine ei tohi olla vastuolus antud kokkuleppega; - regulaarne sõidukaartide või meerikute kontroll 9.05.2010 Transport ETV0120 14 7 9.05.2010 Transport ETV0120 15 Kaubaveoleping Võlaõigusseaduses · 42 ptk Veoleping, 1. jagu Kaubaveoleping · Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). · Vedaja võib saatjalt nõuda veokirja väljastamist. Saatja ja vedaja poolt allkirjastatud veokiri tõendab kuni vastupidise tõendamiseni veolepingu sõlmimist ja tingimusi ning veose vastuvõtmist vedaja poolt.
· kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; · kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; · kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; · millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; · kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping · kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: · kauba hinna kujundamist; · omandiõiguse üleminekut; · valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; · lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest · pretensioonide esitamise korda; · vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; · rakenduvat õigust jm. 25
arvutus. Tarnija valik. See toimub nii pakkumise kui ka tarnijat puudutava info alusel. Aspektid: riskitegurid, partneri tegevuse läbipaistvus, keskkonnassätlikkus, maine, omanikud juhtkond, fundamnetaalnäitajad, teenuste kvaliteet Määratakse võtmekriteeriumid ja nende osakaal (kaalutud keskmise valiku meetod) Tarneklauslid ehk Incoterms 2010. Määratlevad ostja ja müüja kohustused kauba tarnimisel. Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kes kannab mis kulud jne. E, F,C,D rühmad. Põhilised on EXW ex works ja FCA free carrier. Loeng 5 Hanke ja müügiläbirääkimistel on ostja eesmärgiks saavutada võimalikult palju ise vähe panustades. Müüja see vastu püüab maksimeerida oma huve müüdava koguse ja müügihinna kaudu ning minimeerida panustamist tarnetega seonduvasse. Ehk üks osapool tahab saavutada eesmärki teise osapoole arvelt. Need pole eriti kestvad lepingud. Pigem on kestvamad need kus saavutatakse win-win
• kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. 25
peavad pälvima suurimat tähelepanu. TARNEKLAUSLID: EXW- hangitud tarnija asukohast. FCA- franko vedaja. EAS- franko laeva kõrval, kasutatakse ainult veetranspordis. FOB- franko laeva pardal, kasutatakse ainult veetranspordis. Müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui kaup ületab nimetatud lähtesadamas ostja näidatud laeva reelingu. CFR- hind ja prahiraha makstud. Müüja kohustuseks on sõlmida veoleping nimetatud sihtsadamani, maksta vastavad veokulud ja korraldada eksporditollivormistus. NB! Prahihind on laevaomanikele makstav tasu teenuse osutamise eest. CIF- hind, kindlustus ja prahiraha makstud, kasutatakse ainult veetranspordis. CIP- vedi ja kindlustus makstud kuni..., kasutatav kõikide transpordiliikide puhul. DAF- tarnitud piiril, kasutatakse kõikide transpordiliikide puhul. DES- tarnitud laevalt. DEQ- tarnitud kailt.
kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud aja jooksul (elurendis, ülalpidamisleping, seltsinguleping) 5. teenuste osutamise lepingud – ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise suhte subjekti jaoks hüve (käsundusleping, toovõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, veoleping, pakettreisileping) 89. Tööleping ja selle sõlmimine Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse
Tervishoiuteenuse osutaja ja arst peavad vastutuse olemasolul hüvitama kahju, mis on tekkinud vastutuse aluseks oleva asjaolu üldiselt ettenähtava tagajärjena. Tervishoiuteenuse osutaja ja arsti vastutuse aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendi läbivaatamise, ravi ja selle tulemused on jäetud korrapäraselt dokumenteerimata. Veoleping Veolepingu alusel kohustub üks isik kedagi või midagi vedama. Ka tavalise bussi- või taksosõidu aluseks on veoleping, kuid majanduses on veelgi olulised mitmesugused rahvusvahelised ja riigisisesed kaubaveod. Eristatakse mere-, maismaa-, raudtee- ja õhuvedusid ning kompleksvedusid, kus kasutatakse mitut transpordiliiki. Sealjuures tuleb arvestada riski üleminekut, vedaja vastutust, kindlustust, kauba kätte-, edasi- ja üleandmist ja paljusid muid asjaolusid, mistõttu veolepingud võivad olla väga keerulised. Vedaja saab olla vaid autoveo tegevusloa omav äriseadustiku nimetatud ja äriregistrisse kantud
isikule, kes seda taotleb, kui taotletavad lepingutingimused ei ole vastuolus seadusega ega tervishoiuteenuse ostuamise lepingu tüüptingimustega. Mis on kaubaveoleping? Veoleping, millega kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) eest vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saaja). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Mis on reisijaveo leping, tsarterleping, pagas? Reisijaveoleping Veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise lepingupoole ees vedama ühe või mitu isikut (reisija) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine lepingupool aga maksma tasu (veotasu). // Tsarterleping ehk tellimusveoleping Reisijaveoleping, millega vedaja kohustub vedama teist lepingupoolt või reisijat sõidukiga, mille ta annab vedamise eesmärgil koos juhiga täielikult teise lepingupoole või reisija kasutusse. // Pagas Asjad, mida vedaja kohustub vedama reisijaveolepingu alusel.
puudumisel aga tavalisel otstarbel. 2) Säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping – Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus)
Lg 2 alusel riisiko läks ostjale üle, kui müüja andis terve kauba vedajale. Kuidas mõjutab M-O suhteid? Ostja saaks midagi teha, kui müüja oleks müügilepingut rikkunud, kuna kaubaseisukord oli üleandmise hetkel korras, siis ostja peab müüjale hinna tasuma, sõltumata sellest, et sai kätte kahjustatud kauba. Ostjal on nõuded vedaja vastu sõltumata sellest, et ta ei ole ise lepingut sõlminud. Veoleping on leping kolmanda isiku kasuks (§ 788 lg 4). Sama teema on lg 1 puhul, kuid sel juhul rikkus müüja lepingut, kui andis rikutud kauba ostjale edasi. Ostjal tekivad nõuded. Tarbijalemüügi puhul kehtivad erisused § 209 lg 4 3 ja 4 lause. Lepingu täitmise kulud: poolte kohustused ning lepingu täitmise kulude kandmine- üldpõhimõte § 90, millised kulud kaasnevad müügilepingu täitmisega; üleandmiskohustuse täitmisega seotud kulud:
- Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping - Agendileping - Komisjonileping - Maksekäsund - Arveldusleping - Tervishoiuteenuse osutamise leping - Veoleping - Ekspedeerimisleping - Pakettreisileping - Hoiuleping 1. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja kohustub aga maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused.
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping 89. Tööleping ja selle sõlmimine. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepingu põhitunnused on:
saavutamiseks, aidates selele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panste tegemisega Teenuste osutamise lepingud – sisuks on suhte ühe subjekti kohustus sooritada mingi tegevus, mis on teise subjekti jaoks hüve Käsundusleping Töövõtuleping Maaklerileoing Agendileping Komisjonileping Maksekäsund Arveldusleping Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping Võlasuhte lepingutes võivad esineda – tüüptingimused (lepinguga koos väljatöötatud/ ühepoolselt paika pandud tingimused). Neid ei räägita eraldi läbi, nende üle meie vaielda ei saa, kui me neid ei aktsepteeri, järelikult ei aktsepteeri me ka lepingut. Tüüptingimused ei tohi olla koostatud tarbija kahjuks (nt Europark).
õigussuteid, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepingu eesmärgi järgi võib võlaõiguslikuid lepinguid liigitada: Võõrandamisleping – müügileping, kinkeleping Kasutusleping – üürileping, rendileping, liisingleping Teenuse osutamise leping – töövõtuleping, käsundusleping, veoleping, hoiuleping Lepinguliste võlasuhte liik määratakse põhikohustuste järgi, kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi. Lepingu põhi- või kõrvalkohustuste kõrval võib pool omandada ka kaitsekohustusi, mille sisuks on teise poole või kolmandate isikute õiguste ja huvide kaitse. 5) Asjaõiguse olemus ja põhimõtted.
• kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. Rühmade iseloomustus: (E oma on EXW juures kirjas)
maavalitsused, 4. Õiguskntsler, 8. Riigikantselei. 20.Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused. Sellesse lepingute gruppi kuuluvad leppingud, mille eesmärgiks üldistatult on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping, hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks.Töö tegemisele suunatud- käsundusleping. Töövõtuleping- kohustub 1 isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või muu teenuse osutamisega saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tulemusele suunatud leping KÄSUNDUSLEPING..
Lepingud teenuse Käsundusleping osutamiseks Töövõtuleping Maaklerileping Komisjonileping Maksekäsund ja arveldused Agendileping Tervishoiuteenuse osutamise leping Veoleping Ekspedeerimisleping Pakettreisileping Hoiuleping Laoleping Toetamislepingud Elurendiseleping Ülalpidamisleping Kompromissileping (sh kohtulik kompromiss)
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale Kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk teiste sõnadega, milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind Millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping Kes sõlmib ning kelle kulul ja kelle kasuks sõlmitakse kaubakindlustusleping Kes, millal ja milliseid teatisi peab teisele poolele andma Kes kannab kauba inspekteerimise ja kontrolloperatsioonide kulud Kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud Mida incotermid ei reguleeri? Valuuta ja finantstingimusi Arvelduste korda Lepingu rikkumise sanktsioone Pretensioonide esitamise korda
kahju) o üldine vastutuskindlustus o ametikindlustus · isikukindlustus (nt ravi-, elu-, õnnetusjuhtumi-, pensionikindlustus) 36 Teenuse osutamise lepingu eesmärgiks teisele isikule teenuse osutamine tasu eest. Teenuse osutamise lepingud: · käsundusleping · töövõtuleping · maaklerileping · agendileping · komisjonileping · tervishoiuteenuse osutamise leping · veoleping · hoiuleping 6.6 ASJAÕIGUS Õiguse objektid ehk esemed võivad olla asjad, õigused ja muud hüved, mis saavad kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Seega ei saa objektide hulka kuuluda isikud ja nähtused, mis ei kuulu ühelegi isikule (nt vaba õhk). Asjad ehk kehalised esemed on nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritletavad. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus.
kahju) o üldine vastutuskindlustus o ametikindlustus · isikukindlustus (nt ravi-, elu-, õnnetusjuhtumi-, pensionikindlustus) Teenuse osutamise lepingu eesmärgiks teisele isikule teenuse osutamine tasu eest. Teenuse osutamise lepingud: · käsundusleping · töövõtuleping · maaklerileping · agendileping · komisjonileping · tervishoiuteenuse osutamise leping · veoleping · hoiuleping 6.6 ASJAÕIGUS Õiguse objektid ehk esemed võivad olla asjad, õigused ja muud hüved, mis saavad kellelegi kuuluda ja mida saab üle anda. Seega ei saa objektide hulka kuuluda isikud ja nähtused, mis ei kuulu ühelegi isikule (nt vaba õhk). Asjad ehk kehalised esemed on nende välise kuju kaudu ruumiliselt piiritletavad. Asjade suhtes õiguste tekkimist, käivet ja kaitset reguleerib asjaõigus. ASI
Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping Võlakohustuse tekkimise alused Võlakohustus võib tekkida: lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muudest seadusest tulenevatest alustest. II LEPINGU SÕLMIMINE Eelleping
kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis valiku puudumisel oleks olnud kohaldatav lõike 1 alusel. 3. Kui lõike 1 punktide a ja b nõuded ei ole täidetud, määratakse tarbija ja kutseala esindaja vahelisele lepingule kohaldatav õigus kindlaks vastavalt artiklitele 3 ja 4. 4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata järgmiste lepingute suhtes: a) | teenuse osutamise leping, kui tarbijale tuleb teenust osutada üksnes väljaspool tarbija hariliku viibimiskoha riiki; b) | veoleping, välja arvatud pakettreisileping nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiivi 90/314/EMÜ (reisipakettide, puhkusepakettide ja ekskursioonipakettide kohta) (15) tähenduses; c) | leping, mille esemeks on kinnisasjaõigus või õigus kasutada kinnisasja, välja arvatud lepingud, mille esemeks on kinnisasja osaajaline kasutusõigus direktiivi 94/47/EÜ tähenduses; d) | finantsinstrumendi kujul esinevad õigused ja kohustused, siirdväärtpaberite emiteerimist
aga kohustub maksma selle eest tasu. 8) Tervishoiuteenuste osutamise leping. Tervishoiuteenuse osutaja kohustub osutama oma kutsetegevuses patsendile tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemusest. 9) Veoleping a. Kaubaveoleping. Vedaja kohustub saatja ees vedama vallasasja sihtkohta ning andma selle üle saajale. Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu. b. Reisijaveoleping. Vedaja kohustub tese lepingupoole ees vedama reisija(d) sihtkohta koos pagasiga või ilma, teine pool aga maksma tasu. 46 10) Ekspedeerimisleping. Ekspedeerija kohustub korraldama veose vedamise saatja arvel, saatja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
