_________________________________ (pretensiooni saaja nimi ja postiaadress) "____"______________ nr _____ Pretensioon (täiendava tähtaja andmine) "____"____________käesoleval aastal sõlmiti meie, AS______________ kui ostja ja OÜ____________ kui müüja vahel müügileping nr _________, mille kohaselt OÜ________________ kohustus müügilepingu objektiks olevad kaubad ostjale üle andma hiljemalt "____"_______________. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi pidi kaupade vedamine toimuma müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügilepingu punktile _____ ostja tegevuskoht ____________________(tegevuskoha aadress). Vaatamata asjaolule, et meie poolt on müügileping kohaselt täidetud ja kaupade ostuhind on OÜ-le _______________ täielikult tasutud, ei ole OÜ ______________ oma lepingu järgset kaupade üleandmise kohustust täitnud.
niisuguseks tarvitamiseks; oksjonil; täitemenetluse korras või muul viisil seaduse jõul; fondipabereid, aktsiaid, tagatispabereid, käibedokumente ja raha; laevu ja õhulaevu ning hõljuklaevu; elektrienergiat (artikkel 2) [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=180022]. 3. Milliseid lepinguvorme (välismajandusetegevuses) tunnistab Viini Konventsioon? pole nõutav, et ostu-müügileping oleks sõlmitud või kinnitatud kirjalikult, teda võib tõestada ükskõik milliste vahenditega, kaasa arvatud tunnistajate ütlused (11. artikkel); "kirjaliku vormi" all mõistetakse ka teadet telegraafi või teletaibi teel (13. artikkel). Viini konventsioon pühendab lepingu sõlmimisele terve osa, kuid ainsaks lepingu sõlmimise viisiks, mida selle peatüki artiklid puudutavad on lepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp
AS Salongi Sisustus Lossi 9 10.detsember 2009 Pretensioon "25" oktoober käesoleval aastal sõlmiti www.salongisi.ee inernetipoe vahendusel meie, AS Ilutegija kui ostja ja AS Salongi Sisutus kui müüja vahel müügileping nr 1122334455, mille kohaselt AS Salongi Sisustus müüs AS Ilutegijale 12 (tk) ilulõikus lauda, 30 (tk) juuksuritooli. Müügileping sisaldas ka veotingimusi ja selle järgi kauba vedamine toimus müüja transpordiga ja tema kulul. Kaupade üleandmise kohaks oli vastavalt müügi- lepingu punktile 2 ostja tegevuskoht Iru 8, Tallinn. Kaup saabus 28.oktoober lepingu- kohaselt kahe päeva jooksul. 29. oktoobril võtsime enda firma ruumides Iru 8, tooted pakendist lahti ja soovisime kasutada kahte juuksuri tooli. Kuid ühele neist toolidest istudes murdusid toolil jalad lahti ja tool läks kaheks osaks
AS Palkmajad 10.detsember 2009 Pretensioon 01.mai.2009 aastal sõlmiti www.palkmajad.ee inernetipoe vahendusel meie, OÜ Naudi Puhkust, kui ostja ja AS Palkmajad kui müüja vahel müügileping nr BR8832002, mille kohaselt AS Palkmajad müüs OÜ Naudi Puhkust´le 4 grillmaja ja 4 tünnisauna. Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud. Kaup saabus lepingus ettenähtule vastavalt 14 päeva jooksul ( 12. mai hommikul). Kauba ülevaatamine toimus 13. mai.2009 kui oli vaja kaubad töökorda seada
3. Millal on müügilepingu suhtes kohaldatavad töövõtulepingu kohta käivad sätted? Juhul, kui üks leping sisaldab elemente, mis on omased mõlemale lepinguliigile, st leping sisaldab kokkulepet nii eseme valmistamise kui ka võõrandamise kohta. Näiteks, kohustub üks pool asja valmistama ja pärast selle teisele lepingupoolele ehk tellijale/ostajale võõrandama. VÕS § 208 lg 2 kohaselt kui on tegemist lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja tellimisele, siis see on müügileping. Töövõtulepinguga on tegemist siis, kui tellija andis teisele poolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist, kuna siis on lepingu olemuslikuks kohustuseks töö tegemine. Töövõtulepinguga ei ole tegemist siis, kui tellitakse müüjalt kataloogi järgi nt juveeli ehteid, mis tellimise hetkel ei pruugi üldse veel valmistatud olla. Sellisel juhul on tegemist liigitunnustega asjaga ja see on siis müügileping.
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS......................................................................................4 2 VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD............................................................................8 2.1 Töövõtuleping.......................................................................................................8 2.2 Müügileping.........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................11 LISAD..........................................................................................................................12 Lisa 1. Töövõtuleping Lisa 2. Müügitingimused
Asjaõigus moodustab koos võlaõigusega varaõiguse tuuma. Mõlemad õigusvaldkonnad reguleerivad isikute (õiguse subjektide) suhteid varasse (õiguse objektidesse). Võlaõigus reguleerib asjaosaliste kohustusi varaliste käsutuste tegemiseks, asjaõigus aga vara valitsemist, kasutamist ja ülekandmist teistele isikutele. Nende kahe õigusvaldkonna õiguslikku seost iseloomustavad sellised mõisted nagu müügileping ja omandi (asjaõiguse) ülekandmine. Müügileping kohustab, kuid ei kanna omandit üle. Ülekandmine annab omandi müüjalt ostjale, kuid ei kohusta. Asjaõiguslik ülekandmine täidab võlaõigusliku müügikohustuse. Müük ja õiguse ülekandmine on, vaatamata oma erinevatele õiguslikele tagajärgedele, ühtviisi tehingud. Omandiõigus koosneb kolmest elemendist: 1) valdusõigusest (ius possidendi) 2) kasutusõigusest (ius utendi) 3) käsutusõigusest (ius dispondendi).
kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept. Vaikimine iseenesest ei ole aktsept. Definitsioonidest järeldub, et ühele või isegi mõlemale poolele ootamatult võib osutuda sõlmituks rahvusvaheline müügileping. Milles väga olulised poolte kohustused on jäetud fikseerimata. Nõuded ofertile Lisaks oferti definitsioonile sätestab Viini konventsioon terve rea nõudeid. Pakkumine ei ole ofert, kui ta on adresseeritud määratlemata isikute ringile. See on kutse oferti tegemiseks. Seega kauba väljapanemine vitriinile ei ole oferti esitamine. Järelikult on ofert selline pakkumine, mis: 1) on adresseeritud konkreetsele
tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel 4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu.
võlasuhet. Müüja lisas enda kirja tüüptingimused, mis reguleerisid märkimisväärselt pooltevahelist suhet. Seega tuleb müüja vastust käsitada pakkumisena. Ostja ei ole sellise pakkumisega nõustunud. Ülesanne 1: hinnake, kas ning mille alusel on pooltevaheline võlasuhe tekkinud. (HÜPOTEES: Ostja võib müügilepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel) KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 16 lg 3 müüja tegi ettepaneku teha pakkumus o VÕS § 16 lg 1 ostja tegi ettepaneku Määratletud Tahe olla õigulikult siduv Kindlale isikule o VÕS § 20 müüja nõustus - Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu o Ostja kohustused: Kohustab andma olemas oleva ostjale § 208
IT-Lepingud IT-Leping Mis on ? Lepingu liigi valimine Täpsustada tuleks lepingu liik On organisatsioone, kes töötavad välja tüüptingimusi Pealkiri võib olla pettev Näidislepingud ITvaldkonnas Koostööleping Riistvara või laiatarbetarkvara müügileping Riistvara hooldusleping Infosüsteemi lähteanalüüsi leping Tarkvara arenduse, testimise, paigaldamise, koolituse ja hoolduse lepingud vLisad, mis täpsustavad tööde: ajagraafiku, maksetingimused, vastutajad ja muu IT leping täidab oma eesmärki kui määratleda Töö spetsifikatsioon Töö etapid ja tähtajad Lepinguga seotud isikud ja nende vastutus Kvaliteeditingimused Järelevalvemehhanismid Aruandluse tihedus ja vorm Teabevahetuse kanalid Dokumentatsiooni plaan
TEHING 17-aastane A ostis B-lt taskuraha eest gaasipihusti. A isa C võttis A ja gaasipihusti kaasa ning läks B juurde, nõudes B-lt gaasipihusti eest saadud raha tagastamist A-le. Kas C nõue oli põhjendatud? Vt TsÜS § 11 lg-d 1 ja 3, RelvS § 18 lg 1 p 1 ja lg 4 ning TsÜS § 84 KÄSUTUSKEELDU RIKKUV TEHING Kohus arestis A-le kuuluva antiikmööbli. Kuna mööbel jäi A valdusesse, müüs A selle heausksele B-le ja B viis mööbli ära. Kas A ja B vahel sõlmitud mööbli müügileping ja omandi ülekandmise kokkulepe on kehtivad? Vt TsMS § 389 ja AÕS § 95 2 TAHTEAVALDUSE PUUDUSED NÄILIK TEHING Tehing on näilik, kui pooled on kokku leppinud, et tehingu koosseisu kuuluvatel tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 89 lg 1). Kui näiliku tehinguga: soovitakse jätta muljet tehingu olemasolust, on tehing tühine (TsÜS § 89 lg-d 1 ja 2);
VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus ning VÕS § 20 lg 1 järgi on OÜ poolt tellimuse kinnituse saatmine Antsule nõustumus. Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga (VÕS § 57 jj). Leping on sõlmitud arvutivõrgus (VÕS § 621 jj). TsÜS § 75 järg pidi mõistlik inimene mõistma neid tegusid kui pakkumust ja nõustumust. Seega VÕS § 9 lg 1 I lause teise poole järgi on leping sõlmitud. See on müügileping VÕS § 208 lg 1 ja lg 2 ja töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tegemist võib olla töövõtulepinguga, kui ma annaksin materjalid mööbli tegemiseks, rõhk peab olema mööbli tegemise peal, aga praegu on rõhk müümisel, järelikult sobib müügileping paremini. Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 Kuna pärast kinnitust saadeti ka tüüptingimused, mis reguleeris oluliselt pooltevahelist
AS Veemeister pöördus OÜ Haldus pankrotihalduri poole sooviga välistada ülalnimetatud puurkaevu pumba mootor pankrotivarast kui AS-i Veemeister omandis olev vara. OÜ Haldus pankrotihaldur keeldus, tuues põhjendusena, et tegemist on vallasasjaga, millele OÜ Kanarbiku Haldus omandiõigus on tekkinud asja üleandmisega. Kes on mootori omanik? Omandireservatsioon (juriidiline õigus kui summa on makstud siis asja üle antakse) Müügileping -Omandiõigus ei läinud sest kogu summa ei ole makstud -müüjal on õigus nõuda asja tagasi -pumb ei ole pankrottivara sest firmal ei olnud omandiõigust -kasutusõigus on ostjal, omandiõigus on müüjal -1000 eur kuulub tagasimaksmisele 5. Iisraeli kodanik T. Marty nõuab Eesti riigilt 2, 5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist, sest olevat kaotanud nii suurt kasumit tõotanud teemandiäri, kui politsei teda alusetult vahi all hoidis. Marty veetis kaheksa päeva Pärnu arestimajas
Kui jah, siis kas on sellise tasaarvestuse puhul vaja midagi täiendavalt silmas pidada? 5 Hüpotees: Mari võib teha tasaarvestuse VÕS § 197 lg 1 järgi 1.-2. on sama mis punktis 1). Materiaalsed eeldused : Kehtivad nõuded tasaarvestava poole ja teise poole vahel – jah, nii laenuleping kui ka müügileping on kehtivad, st nendest tulenevad nõuded on ka kehtivad. Mari nõue Mati vastu on aktiivnõue ja Mati nõue Mari vastu on passiivnõue – nende vahel on vastastikused nõuded. Tasaarvestava poole õigus oma kohustus täita (passiivnõue) – VÕS § 84 lg 1 kohaselt võib võlgnik kohustuse täita ennetähtaegselt, kuid võlausaldaja ise ennetähtaegset täitmist nõuda ei saa ja samuti ei saa ta keelduda vastuvõtmisest (v.a kui on õigustatud huvi)
Kui soovite osta __________ pakkumuses esitatud tingimuste kohaselt, palun edastage pakkumusega nõustumine kirjalikult postiaadressile _______________ või e-posti aadressile ___________________ pakkumuse kehtivusaja jooksul. Maksetingimused: 50% ettemaksu lepingu hinnast ning ülejäänud 50% kauba üleandmisel. Tarneaeg: ___ nädalat 50% ettemaksu laekumisest meie arvelduskontole. Pakkumusega nõustumuse kättesaamisest alates hiljemalt ______ kalendripäeva jooksul sõlmitakse müügileping. ___________________________________________ Pakkumuse saatja esindaja nimi, ametikoht ja allkiri /Pakkumuse teinud isiku (oferendi) andmed/ Ärinimi Postiaadress / asukoha aadress Kontaktisik Telefon E-posti aadress
Lepinguõigus Võõrandamislepingud Sisuks on kohustus kanda mingi õigusobjekt üle ühe isiku vara hulgast teise isiku vara hulka. Jagunevad tasuta (kinkeleping) ja tasulised (müügi- ja vahetusleping) võõrandamislepingud. Müügileping Mõiste tuleneb VÕS § 208 lg 1. (1) Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping kui võlaõiguslik leping ja kohustustehing. Kohustustehingu ja käsutustehingu (õigusliku staatuse muutumine; omandiõiguse ülekandmine ühelt isikult teisele; AÕS) eristamine:
KOERA OSTU-MÜÜGILEPING KOER Saksa lambakoer NIMI Paula ISANE EMANE × MIKROKIIBI NUMBER 7624981624 SÜNNIAEG 13.12.2009 VÄRVUS JA ERITUNNUSED Värvus vastavalt tõu omadusetele, paremal käpal must laik EUROPASSI SEERIA NUMBER EE852469782569 KOERA VANEMAD ISA NIMI Tommy MIKROKIIBI NUMBER 7793481273 SÜNNIAEG 01.01.2002 EMA NIMI Juta MIKROKIIBI NUMBER 2537189437 SÜNNIAEG 27.03.2004 MÜÜJA OSTJA NIMI Siret Püi NIMI Malle Pall AADRESS AADRESS Tehase tee 22-24 Kooli 57-2 POSTIINDEKS 75203 POSTIINDEKS 76487 TELEFON 56169008 TELEFON 55123456 E-MAIL [email protected] E-MAIL [email protected] MÜÜGIHIND 4500 KRO...
Ülemõõtmisel ilmnes lahknevus 200 ruutmeetri ulatuses. H teatas K-le, et alandab hinda hinna alandamisest 200 ruutmeetri hinna võrra. Hinna alandamise avalduse tegi H 10.10.2016 ja nõudis enammakstu tagastamist. Väiksema kinnistu turuhind müümise ajal oli 60 000 eur. 1. Kas H -l on õigus alandada hinda? Hüpotees: H-l on õigus hinda alandada VÕS § 112 lg 1 alusel. (Hinna alandamine ei ole nõue, seetõttu ei saa kirjutada “H-l on õigus nõuda hinna alandamist”) 1. Müügileping (võlasuhe) 1. Kas leping on sõlmitud? Kaasuse tekstist tuleb välja, et müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 järgi. 2. Kas leping on kehtiv? Kaasuse tekstist ei tule välja, et esineks sisu- või vormipuudusi. Kinnisasja võõrandamise leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel on sõlmitud kehtiv müügileping. 2. Kohustus 1. Kohustuse sisu
nimi ning summa. Kostja ning hageja vanemad ei ole esitanud taotlust eramaja osa saamisest. Korteri Kastani 173a ostmiseks võttis hageja ****** Swedpangast 15.mail 2010 a sihtotstarbelist laenu 75 000 € , kusjuures pank kandis nimetatud summa otse korteri müüja arvelduskontole. Kostja **** on võtnud samal otstarbel laenu 60 000 € AS Sampo Pangast ning summa oli ülekantud müüja arvelduskontole. Eelnimetatud eramaja ostu-müügileping sisaldab abieluvaralepingu sätteid, juhindudes perekonnaseaduse paragrahvist 9 lg 1 p 2. Abikaasad on lepingu punktis 3.2. määranud, et vallasasjana omandav korter Kastani 173a on abikaasade kaasomand, mille 1/3 mõttelise osa omanik on ****** ja 1/3 mõttelise osa omanik on ********. Ka ostu-müügilepingu punktis 12.1, on notar selgitanud, et eramaja kuulub abikaasade kaasomandisse ning on abikaasade lahusvara vastavalt lepingu punkt 3.2 sättele.
Piirsalu Tallinn 2008 2 Leping Leping on lepinguosalisteisikute vastastikuste tahteavalduste kaudu saavutatud kokkulepe, mille eesmärgiks on saavutada mingi õiguslik tagajärg. Lepingu sisuks on kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma
KOLLEKTIIVSEL KOONDAMISEL ÜLESÜTLEMISE KORD JA HÜVITUSE MÄÄRAD https://www.juridica.ee/juridica_et.php?document=et/articles/2003/8/62144.PRN.pub.php Vt Oskari töö Kollektiivne koondamine 1. Võõrandamislepingud, nende üldiseloomustus ja erisused (müük, vahetus, kinge, faktooring) Võõrandamislepinguid sõlmivad inimesed igapäevaselt, tihti nende sõlmimisele mõtlemata. Näiteks poest toiduainete ostmisel sõlmitakse äriühingu ja tarbija vahel müügileping, mille olemasolule aga enamikel juhtudel ei mõelda. Võõrandamislepingutena on VÕSis reguleeritud ennekõike müügi-, kinke-, vahetus- ja faktooringlepingut. Samas antud loetelu on näitlik ja võõrandamislepingud võivad tuleneda lisaks VÕS ka teistest õigusaktidest ja pooltevahelisest kokkuleppest. Võõrandamislepingute sõlmimisel kuulub kohaldamisele abstraktsiooni printsiip ehk eraldatuse põhimõtte
lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Koduukseleping Koduukseleping on vallasasja üleandmise või teenuse osutamise leping, mille puhul majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik (pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või
saab minule lammaste ostu eest võla ära tasuda. Kostja ei ole müügilepingut vabatahtlikult täitnud ja minul puuduvad andmed, kas ta üldse seda soovib täita. Sellepärast pöördungi käesoleva hagiavaldusega kohtusse. Eeltoodust tulenedes palun välja nõuda 20.märtsil 2012. aastal sõlmitud lammaste ostu- müügilepingu eest maksmata jäänud 4000 eurot kostjalt välja nõuda. Lisa1: lammaste ostu-müügileping Lisa2: kviitung riigilõivu tasumise kohta ............................................... (Hageja allkiri) Tartu Maakohus 14.12.2012 Kalevi 1 50092 TARTU [email protected] Kostja: Aardla 50603 TARTU Hageja: Uus 63a-54 50606 TARTU Kostja vastus hageja 4000 euro nõudele Olen hagiavalduse kätte saanud ning kinnitan seda, et sõlmisin hagejaga 20.03.2012 lammaste ostu-müügilepingu
mis sisuga ning millises vormis ta lepingu sõlmib. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt võivad isikud ise valida: Kas leping üldse sõlmitakse Kellega leping sõlmitakse Millist liiki leping sõlmitakse Vabadus valida lepingu sisu Vabadus valida lepingu vorm (suuline või kirjalik) Suulises vormis sõlmitud leping on kohaselt sõlmitud siis, kui pakkumus on saanud nõustumuse (VÕS § 9 lg 1). Nt: Näiteks ostes poest leiba, on müügileping siiski sõlmitud ning seda isegi siis, kui müüja makstud raha vastu kassatšekki ei anna. Samuti võib ka näiteks üürilepingu sõlmida suuliselt. Probleem suuliste lepingutega on see, et neid on raske tõendada. Kirjalik leping on sõlmitud, kui pooled on lepingudokumendid allkirjastanud või vahetanud allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad (VÕS § 11 lg 1). Kui seadusest tuleneb lepingu kohustuslik vorm ja etteantud vorminõudest kaldutakse kõrvale, siis tehing muutub tühiseks
Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5
OSTUEESÕIGUS Mõiste Ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. § 256. Ostueesõiguse mõiste (1) Kinnisasja võib koormata asjaõigusliku ostueesõigusega. (2) Ostueesõiguse võib seada teatud isiku või teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks. (3) Kinnisasja mõttelist osa võib ostueesõigusega koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa Eristatakse: 1) Võlaõiguslikku ostueesõigust ( vt VÕS § 244 lg 1 jj) – põhineb lepingul ja seob ainult lepingupartnerid
Võlaõigus Võlasuhe-õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohtustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õgius nõuda võlgnikult kohstuse täitmist Võlasuhte tekkmine:lepingust,kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest,käsundita asjaajamisest, avalikust lubamisest, mõnest muust seadusest tulenevast alusest Täielik kohustus-kohustus,mille täitmist võib võlausaldaja võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele Mittetäielik kohustus-kohustus,mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda(hasartmängust, kõlbeline kohustus, mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus, kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Leping-kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool(ed) kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, osapooltele täitmiseks kohustuslik Leping-suuline,kirjalik või mõni muu vorm Otsene tahteavaldus-sõnaselgelt avaldub tahe tuua ...
lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud.
VÕÕRANDAMISLEPING KASUTAMISLEPING LEPING On kohustus saavutada kindle Vara tasuline üleandmine Vara tasuline üleandmine ajutisel tulemus (nt: müügileping) (nt:laenulepin) (nt: töövõtuleping) Vara tasuta üleandmine ajutiselt Vara tasuta üleandmine (nt:üürileping, rendileping)) (nt: kinkeleping, pärimisleping) On kohustus teha lihtsalt teatud
teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Võlasuhte lõpetamine kokkuleppel Võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Võlasuhte lõppemise kohta sätestatut kohaldatakse, kui võlasuhte pooled on kokku leppinud või võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
punkti 8 järgi ei saa nad paraku ettemaksu tagastada. Nimelt oli see ettenähtud asja ettevalmistamise kuluna ning müüja võis selle endale jätta, kui temast ei sõltunud lepingu rikkumine. Ostja vaidles müüjale vastu ning otsustas lepingust taganeda. Ülesanne: Kas ostjal on õigus lepingust taganeda? Hüpotees: Ostjal on õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel. Eeldused: 1) võlasuhe 2) oluline rikkumine 3) vastutus 4) õigel ajal taganemisavalduse tegemine 1. Müügileping (võlasuhe) 1.1. Kas leping on sõlmitud? Poolte vahel on müügileping VÕS § 208 lg 1. VÕS § 16 lg 1 järgi on Antsu tellimuse esitamine pakkumus. Müüja saatis ostja tellimuse peale kinnituse koos lepingu tüüptingimustega, mis reguleerisid oluliselt pooltevahelist suhet, seetõttu võib müüja nõustumust käsitada uue pakkumisena VÕS § 21 lg 1 järgi. Kuna ostja tasus müüjale pärast
Ladina juriidiline terminoloogia kodutöö 1. Conditores iuris seaduse loojad; acquisitio hereditatis pärandi vastuvõtmine; delatio hereditatis pärandi viibimine; substitutio heredis pärija asendamine; paterfamilias pereisa; materfamilias pereema; fili/filiae familias pere lapsed; emptio-venditio müügileping; lex venditionis müügiseadus; cura prodigi vara esindaja, varade ülevaataja (inimene ise on raharaiskaja, ei oska oma raha hoida, nt alkohoolik, mängur, jne); cura furiosi mentaalselt haige inimese ja tema vara hooldaja (inimene, kes vaimuhaiguse tõttu ei suuda ise oma vara ja ennast hooldada) ; cura minorum alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja; matrinomium cum manu abielu mehe võimu all;
kostja arveldusarved 1300 € ulatuses. Hageja nõuded: 1. Välja mõista kostjalt hageja kasuks 1300 €. 2. Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. 3. Hagi tagamiseks arestida kostja arveldusarved. 4. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõiv 70 € ja hageja poolt kantud õigusabikulud. 5. Hageja on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Lisad: 1. Hageja ja kostja vahel 12. jaanuaril 2014.a sõlmitud sõiduato müügileping. 2. Kostja 10.04 saadetud e-mail hagejale. 3. Hageja 30.03 saadetud e-mail kostjale. 4. Tõend riigilõivu tasumise kohta. 5. Hagiavalduse ja dokumentide koopiad kostjale.
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Margus Toots VÕLAÕIGUS Kaasuse lahendus ja lepingu näide Õppeaine: Võlaõiguse üldosa (AKJ6257) Õppejõud: Andres Õige Tallinn 2014 1. II Seminari kaasuse lahendus 1.1 Faktilised asjaolud: Osapoolte vahel eksisteerib ostu-müügileping. Ostja põhikohustus on maksta tasu ning müüja põhikohustus on üle anda kaup, mis vastab lepingu kokkuleppitud tingimustele (antud juhul on tingimusteks, et auto on BMW 316 1,6 77 kw, esmane registreerimine 05/2002, auto odomeetri näit on 165257, värvus on tumesinine metallik, käigukast on manuaal ning kütuseks kasutab bensiini), lisaks peab üleantav asi vastama ka seadustest tulenevatele tingimustele (nt. ei tohi esineda varjatud puudusid)
Hüpotees: Mart saab hinda alandada 20 000 euro ulatuses VÕS § 112 lg 1 järgi. Eeldused: leping, rikkumine, vastutus, ostja võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, avaldus Võlasuhe - Lepingu liik – tegemist on müügilepinguga VÕS § 208 lg 1, mille kohaselt ostis Mart müüjalt korteri, müüja andis omandi üle ja Mart maksis raha. - Lepingu sõlmimine – kaasusest on välja toodud asjaolu, et sõlmiti notariaalne võlaõiguslik müügileping ja asjaõigusleping. - Lepingu kehtivus – kaasuse tekstist ei ole toodud välja, sisu ega vormi puudusi – leping on kehtiv Rikkumine - Lepingupoolte kohustused – müügilepingust (VÕS § 208 lg 1) tulevad asjaüleandmis tasumaksmis kohustus, lisaks peab Mart võtma asja vastu ja müüja tegema võimalikuks omandi üle minemise. Lisaks oli müüjal kohustus teatada asjaoludes, mille vastu Mardil võiks olla ära tuntav huvi (VÕS § 14 lg 2)
!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri eest
võimalusest omandada aktsiaid, olid aktsiad muutunud väärtusetuks ja ei vastanud oma olemuselt enam sellele, milles pooled lepingus kokku leppisid. Aktsiate väärtuse vähenemise eest on vastutav hageja kui nende omanik. Hageja ei ole tõendanud, et kostja rikkus lepingut ja tekitas sellega hagejale kahju. 3. Tartu Maakohus jättis 9. juuni 2003. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti edasilükkava tingimusega aktsiate ostu-müügileping ja leping oli 1997. aasta augustiks jõustunud. Ostu-müügilepingus ei olnud pooled kokku leppinud aktsiate kvaliteedile esitatavates nõuetes, seega pidid aktsiad TsK § 250 kohaselt vastama tavanõuetele, s.o võimaldama aktsiatega kaasnevate õiguste realiseerimist. Aktsiatega kaasnevate õiguste kasutamine ei olnud võimalik, sest aktsiate väärtus oli langenud nullini, AS Satwo üldkoosolek otsustas 29. aprillil 1997. a alustada aktsiaseltsi likvideerimismenetlusega ja 15
400 000. 2.5.4. § 1045 lg 1 heade kommete vastasus – kui teatakse, et nõude loovutus on keelatud ( st nõude saaja teab, et keelatud) Järeldus: Ehituslepingust tulenev nõue kuulub L-ile. Kolm lepingut: töövõtuleping (loovutuskeeld on seal – mõjutab ainult lepingu poolte omavahelisi suhteid), laenuleping (laenu tagamiseks loovutas töövõtulepingust tuleneva nõude, nõue oli juba ära antud – ebaõige teade pangale), müügileping (VÕS § 165 l VÕS § 164 lg 3 prioriteedi põhimõtte 2) Milline tagajärg on valla poolt kohustuse täitmisel valele isikule? Millised on võlgniku võimalused oma positsiooni kaitsta, kui vallalt nõuavad täitmist mõlemad võlausaldajad? Kui vald täitis kohustuse valele isikule: VÕS § 169 lg 1 võib võlausaldaja täita ka endisele võlausaldajale, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma võlausaldaja vahetumisest.
sellest, kas leping on tähtajaline või tähtajatu, üles öelda, teatades ülesütlemisest ette vähemalt üks kuu. Sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 235. Proovimüük (1) Proovimüük on asja müük tingimusliku müügilepingu alusel, mille puhul asi antakse ostja kasutusse. (2) Proovimüügi leping sõlmitakse ostja poolt heakskiitmise edasilükkava või heaks kiitmata jätmise äramuutva tingimusega. Eeldatakse, et proovimüügi puhul on müügileping sõlmitud edasilükkava tingimusega. (3) Edasilükkava tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni ostja heakskiiduni müüja. Äramuutva tingimusega proovimüügi lepingu puhul kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni lepingu heaks kiitmata jätmiseni ostja. § 236. Sätete rikkumise keelamine Tarbijalemüügi puhul võib seaduses sätestatud isik või asutus seaduses sätestatud korras
teada, et kas J saab ratta H käest välja nõuda? Hüpotees: Kas J saab H käest ratta välja nõuda AÕS § 45 (1)? Eeldused: 1) Valduse äravõtmine ? + 2) J on valdaja ? AÕS § 33 (1) ja (2) 3) H on valdaja ? + AÕS § 33 (1) alusel teostab tegelikku võimu. 4) Omavoliline valdaja ? AÕS § 40 (2) - (4) - a) Nõusoleku puudumine ? + b) Seaduse vastaselt ? + c) Valduse pärija või õigusjärglane ? TsÜS § 6 lg 2 aluseks on tehing (müügileping) + d) Teadis ? Ei teadnud, et varas ei ole tegelik omanik. V. J ei saa ratast välja nõuda AÕS § 40 (1) alusel. Üürnik end kaitsta ei saa. Nõude saab esitada ainult omanik. Mis selline regulatsioon on tehtud, sest .... Jalgratas ja südamerabandus Omanik O saab jalgrattaga sõites südamerabanduse ning sureb. Surnud O –st juhtub mööda minema mööduja M, kes võtab jalgratta kaasa ning lahkub sellega. M müüb jalgratta heausksele ostjale H.
Rinnastusseosega paarissõnad Rinnastusseosega paarissõnade osad kirjutatakse sidekriipsuga ja on tavaliselt mitmuses (nt naised-lapsed, õed-vennad, sukad-sokid, leib-sai). Kindlat mõistet tähistavatest rindliitsõnadest erinevad nad rindfraasilaadse muutmisviisi tõttu (nt naistele-lastele [vrd lasteaed-algkoolist]). Rindliitsõna ei esine harilikult laiendliitsõna moodustusosana, aga laiendosaks võib olla mõni ilmne paarissõna (nt soolaleivapidu, ostu-müügileping). Paarisnimisõnade hulka kuuluvad ka kordussõnad e reduplikatiivsed liitsõnad (nt kila-kola, kribu-krabu, surimuri, tingeltangel). Enamasti kirjutatakse need sidekriipsuga, kuid mõned kordussõnad kirjutatakse ka kokku.
tõestamise nõue järgimata ning piirdutud üksnes lihtkirjaliku lepingu (mida on nimetatud ka läbirääkimiste protokolliks, broneerimislepinguks vms) sõlmimisega. Küsimuses, kas ja millal on võimalik eel- või broneerimislepingu kehtivalt sõlmida muus kui notariaalselt tõestatud vormis, on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui broneerimisleping sisaldab siduvat kinnisasja omandamise või võõrandamise kohustust, on see sisuliselt kinnisasja müügi eelleping või juba müügileping, mis peab olema notariaalselt tõestatud. Erandina saab vormivaba broneerimisleping kõne alla tulla juhul, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. *19 Teatud juhtudel peab vorminõudele vastama ainult ühe lepingupoole tahteavaldus. Nii näiteks piisab tarbijakäendus- või tarbijakrediidilepingute puhul sellest, kui kirjalikus vormis on
andmisega lepingu sõlmimine; sobimus, kokkulepe mutuum muutlaen; vastastikkus; mõlemapoolne (leping, mille kohaselt antakse asendatavad asjad laenusaajale omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses asju tagasi anda) commodatum pruuklaen, laenuleping; laenatud asi depositum hoius, hoiuleping pignus pant; käsipant (Roomas andis pantija pandieseme pandipidaja valdusse) emptio-venditio ost-müük; ostu-müügileping (-tehing) pretium hind arrha käsiraha locatio conductio kasutuslepingute üldnimetus Rooma õiguses (hõlmas kahekülgseid lepinguid mingi asja tasu eest kasutada andmisel või tööjõu kasutamisel) mandatum käsundusleping societas seltsing (võlaõiguslik kokkulepe ehk leping ühise eesmärgi saavutamiseks) ; ühiskond; ühendus; tänapäeval jur isik permutatio vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaülekanne veksliga, asetamine, üleviimine
Tema elu viimased aastad kulusid Muuga mõisa hoonete ehitamiseks ja sealse kunstikollektsiooni sisustamiseks, kuid paraku ei saanud ta asjaolude kokkulangemise tõttu oma elusihti täielikult valminuna näha. Neff oli pikemat aega otsinud Eesti- ja Liivimaal kinnisvara, kuhu paigutada oma kunstikogu. Juhuslikult sattus ta kokku Leo Zoege von Manteuffeliga, kes soovis välismaale minna ning vabaneda tema omanduses olevast Muuga mõisast. 1861 sõlmiti ostu-müügileping. Sarnaselt mõnele eelnevale omanikule leidis ka Neff, et mõis ei tasu ennast ära, siiski ei jätnud Neff mõisat unarusse. Neff osales aktiivselt peahoone kavandamises, kuid tal oli korduvalt probleeme arhitektidega. Neff viibis Muugal viimast korda 1873. aastal, seega 1877. aastaks lõplikult viimistletud mõisahoonet ta ei näinudki. Kaks fotot mõisa interjöörist 20. sajandi algusest 5 Muuga mõis 21. sajandil
jakku on kantud ostueesõigus K kasuks. Müügilepingukohaselt tekib ostjal õigus nõuda müüjalt kinnisasja omandiõiguse üleminekut ja valduse üleminekut, pärast seda, kui ostja on müüjale tasunud kogu ostuhinna. Ostja tasub ostuhinna ja pärast seda kantakse O omanikuna kinnistusraamatusse. Mõni aeg hiljem teostab kehtivalt ostueesõigust K, mille tulemusena tekib seaduse alusel (VÕS § 244 lg 1 lause 1) kehtiv müügileping M-i ja K vahel. K nõuab M käest kinnisasja omandit ja valdust. O keeldub vabatahtlikult tema omanikukande kustutamise nõusoleku andmisest, öeldes, et ta on tasunud ostuhinna 3 000 000 eurot. Samuti soovib O notaritasude hüvitamist summas 200 eurot, mille tagastamiseks oli tal müügilepingukohaselt õigus, kui ta peaks mingil põhjusel kinnisasja omandist ilma jääma. O on ka vahepeal majale pannud uue katuse ja pannud maja külge lipumasti. O ei ole
(laenulepingu objektiks on raha, ostu-müügilepingu objektiks on nt pudel viina ja raha.) sisu- Õigused ja kohustused. Alati kaks poolt. Üks pool on õigustatud pool, teine pool on kohustatud pool. Üks pool võib olla nii õigustatud kui kohustatud. Sellist tehingust kus üks pool on kohustatud on ühekülgne tehing (laenuleping,hoiuleping). Kui mõlemad pooled on kohustatud on tegemist mitmekülgse tehinguga (ostu-müügileping) Subjektiivne õigus-konkreetsele subjektile mõeldud õigust (kui mul on konkreetne pastakas käes) Objektiivne õigus-õigusnormide kogu, (meil kõigil on olla pastaka omanik) Positiivne õigus-praegu kehtiv õigus Juriidiline kohustus-õiguslik kohustus Juriidiline fakt- fakt millel on õiguslik tähendus.Sündmus ja tegu (kõige laiem mõiste üldse) FIE- füüsilisest isikust ettevõtja! Juriidiline isik on olemas ainult juriidiliselt! Füüsiline isik on füüsiliselt olemas
Fiducia cum creditore-kui kasutati seda kreeditorile reaalse kindlustuse andmise vahendina. Fiducia cum amico-asi anti hoiule, tasuta kasutamiseks v muuks otstarbeks. Esialgu rajanes fiducia usaldusel.Hiljem anti asja tagasinõudmiseks eriline hagi. 5. Pignus.Leping, mille aluselkreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja,mille ta on saanud oma nõudmise kindlustamiseks. Konsensuaalsed lepingud 1.EMTIO-VENDITIO-ostu-müügileping-leping, millega üks pool –müüja(venditor) kohustub teisele poolele- ostjale(emptor) teataa asja(merx), nii et see jääks ostjale, ostja omakorda kohustub asj aeest maksma teatava rahasumma(pretium). See on sünallagmaatiline leping-mõlemal poolel on võrdsed õigused/kohustused. Vormivaba ostu-müügilepingu mõjule pääsemine. Preetoriid kujudasid selle lepingu. Ostu-müügi objektisk võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Objektiks
lepingutest, mida tõendab mitte ainult XIV jaotise nimi "Lepingud", kuid ka tiitli semantiline sisu. Lepingu kohaselt saadi aru, ja pidid silmas asja üleandmist. Aga Ulpianus meenutab: "Need lepingud, millega ei olda rahul, ja mis tekkitavad hagesid ei jää nende (üld) nimega, vaid 3 tähistatakse sellist tüüpi "lepinguteks": need on ostu-müügileping, üürileping, partnerlus, laen, ladustamise ja muud sarnased lepingud". (6) Vahetustehing on aluseks ostumüügiks. Ajal, mil puudus raha, kui ei kutsutud üht - objektiks, teist hinnaks, iga sõltuvalt hetkest ja asjade olemusest, vahetas tarbetu selle vastu, mida oli vaja: tihti juhtub, et objekt, mis ühe jaoks on üleliigne on teisele vajalik. (1) Kuid mitte alati langes kokku nii, et ühel oli see, mis on teisele vajalik, ja omakorda et teine
Ja nende sisu on võimalik muuta ainult sel määral, millises seadus seda võimaldab. § 5. Asjaõigused - numerus clause printsiip (1) Asjaõigused on omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. 5. Abstraktsiooniprintsiip ja lahususpõhimõte - tuleb vaadata asja- ja müügilepingut eraldi. KAASUS Müügileping (VÕS § 208) : M <-> A (alaealine). Müüja müüb jalgratta 100€ eest, 10€ on makstud ning ülejäänud summa maksab A igakuise maksena. Jalgratta varastati ning A enam ei maksa jalgratta eest ning ka tagastada seda ei saa. Küsimus:Kes nõuab mida kellelt ? Mis alusel ? M nõuab jalgrattast (vallasasja) A-lt. Alus:AÕS § 80 lg 1 § 80.Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab
annaabi.ee 
