Kolgale kuulub osa tuhat kakssada viiskümmend (1250) eurot. 5. Asutaja tasub osa eest enne registripidajale esmakande avalduse esitamist 2500 euro ulatuses rahalise sissemaksega selleks avatavale pangaarvele. 6. Asutaja määrab osaühingu juhatuse liikmeteks alljärgnevad isikud: 6.1. Mari Remmelg, isikukood 49604260329, aadress Smuuli 19-12 Kuressaare linn 6.2. Liisi Kolk, isikukood 49508180024, aadress Karja 15 Kuressaare linn 7. Asutaja kinnitab käesolevaga asutamisotsusele lisatud asutatava osaühingu põhikirja. Põhikirja kinnitamise kuupäev on vastuvõtmise kuupäev. 8. Asutamiskulude eeldatav suurus on 250 eurot ja selle kannab osaühing Jätsikäru. 9. Asutamisleping on koostatud ja allakirjutatud neljas eksemplaris, millest üks jääb notaribüroosse, üks jääb kummalegi asutajale ja üks esitatakse äriregistrile. Allkirjastatud digitaalselt Mari Remmelg
Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid. Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks on ette nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil.
Eesti Üliõpilaste Selts Sini-Must-Valge lipu saamislugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd, leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. 3 esimest põhimõtet: 1.Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõp...
ning edule. ● Ettevõtte ärinimi ei tohiks olla liiga lühike ning võiks kajastada ettevõtte põhitegevust (näiteks: toodetav kaup või teenused), äriühingu asukohta või asutajaid. ● Peab kontrollima, kas ärinimi on vaba. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon ● Asutajate andmed ● Kui tegemist on juriidiliste isikutega, siis on vajalikud ka esindaja andmed ● Asutatava ettevõtte juhatuse liikmete andmed ja esindusõiguse piirangud kui neid on. ● Soovitav nimi äriühingule ● Osakapitali suurus ja selle jaotus osanike vahel ● Aadress ● Sidevahendid (näiteks telefon, faks, e-post) ● Põhilised tegevusalad ● Majandusaasta algus ja lõpp. Osaühingu registeerimisel järgmised võimalused ● Notaris registreerimine - saata notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat),
Osaühing on äriühing, kus osanik ei vastuta ühingu kohustuste eest ning osaühing astutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingu võib asutada rohkem kui üks isik, kes on füüsiline või juriidiline isik ning asutamiseks sõlmitakse asutamisleping. Notariaalset tõestatud asutamislepingu või otsuse alusel, millele lisatakse asutamise lisadokumendi (osaühingu põhikiri) ja mis seejärel esitatakse Äriregistrile kande tegemiseks. Asutamislepingusse märgitakse asutatava ühingu ärinimi, mis peab olema vastuolus heade kommetega ning see peab olema teistest Eesti ettevõtetest selgelt eristatav ning ei tohi kahtluse alla seada ettevõtja tegevust/ tegevusala. Osaühingu positiivseteks külgedeks on osanike piiratud vastutus ja äri stabiilsus. Osaühingu negatiivseteks külgedeks on, et osaühingut on keeruline luua ning ta nõuab rohket paberimajandust ning finantseerimist (ühingu loomiseks võetakse laenu,mida ei ole kerge
Enne asutamisdokumentide vormistamist peab olema kindlalt kokku lepitud äriühingu omanikud ja juhatus. Kui äriühingu asutab ainult üks füüsiline isik, siis tuleb tal koostada asutamisotsus ja põhikiri ning asutamislepingut asendab asutaja poolt allakirjutatud notariaalselt tõestatud asutamisotsus. Kui asutajaid on mitu, peavad nad asutamislepingu tingimused ja põhikirja kokku leppima omavahel. Asutamislepingu (asutamisotsuse) üheks osaks on asutatava osaühingu põhikiri. Kuna põhikiri määrab ära osanike edasised õigused ja suhted, on põhikirja regulatsioon väga oluline just mitme osanikuga äriühingu puhul. Ettevõtte elektroonilisel asutamisel on asutajale välja pakutud põhikiri, mida tuleb kohandada oma ettevõttele. Osaühingu põhikirjas märgitakse äriühingule asutajate poolt valitud ärinimi, asukoht, juhatuse ning nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete arv ning määratakse reeglid lisaks seadusele
1. ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS Pakkuda on äriidee milleks on autokino.Peamiselt mõeldud autodega noorukitele ja ka vanema generatsiooni inimestele kes saaksid sõita oma autoga suurele platsile kus asub kinolina ja kus mängib film.Ettevõtte puhul oleks peamine selle asukoht,ja tehnilised vahendid.Ettevõte tegutseks kesklinnas suurel platsil.Tööjõu vajadus ei ole ka väga suur,piisab kahest töötajast kellest üks tegeleks teeninduse ja teine tehnilise poolega.Teenindaja tegeleks peamiselt piletite müümise ja karastusjookide ning alkohoolsete jookide ja toidukaupude müügiga.Tehniline personal tegeleks filmide näitamise ja tehnilise poolega..Ettevõtte rakendamiseks läheb vaja ühte suuremat krunti või platsi mis mahutaks palju autosid.Vaja oleks ka suurt kinolina ja selle paigaldamiseks konstruktsioone ning müügiputkat. Äriidee plussiks on see ,et Eesti riigis pole sellist asja veel rakendatud ja see meelitaks kohale ki...
muid illustratsioone. Kui formulari alapunkt sisaldab tabelit, on selle täimine kohustuslik. 1. TURUNDUSPLAANI SISU LÜHIKIRJELDUS. Käesolevalt kirjeldage oma ettevõtmisest lähtuvat planeeritavat tegevust, tuues välja vähemalt tegevusvaldkonna lühikirjelduse; millises piirkonnas tegutsete; millistele turgudele ja kliendigruppidele oma tooteid/ teenuseid pakutakse. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED. Käesolevalt täida formulari üldandmete osa. Kui on tegemist asutatava osaühinguga või muu äriühinguga, palun täitke ka kolm viimast veergu. Ettevõtte nimi Ettevõtte juriidiline vorm Ettevõtte tegevusala Ettevõtte tegevuspiirkond Ettevõtte kontaktandmed (aadress) Telefonid ja faks E-mail Kontaktisik, tema telefon Juhatuse liikmed Omakapital Omanikud, nende osa kapitalist 3. ÄRIIDEESTIK. Käesolevalt palun tabeli vormis loetleda detailsemalt ettevõtte planeeritavad tooteid/ teenuseid; kliente; ettevõtte eeliseid ja peamiseid konkurente
Ajalugu: Kui inglased 17.sajandil Virginia rannikul maabusid, leidsid nad eest siuu indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkupõrkeid. 1619. Aastal sai Virginia koloonia omavalitsuse, mis
ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN SISUKORD 1.ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE 1. ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISEKLOOMUSTUS 1.1. Üldandmed 1.2. Ettevõtte eesmärgid 1.3. Osanikud 1.4. Juhatus ja tegevdirektsioon 2. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ARENGUSUUNAD 2.1. Tootmisharu arengusuunad 2.2. Muutused riigi majanduspoliitikas 3.3. TOOTMINE , RESSURSID JA INFRASTRUKTUUR 1 3.3.1. Ettevõtte asukoht 3.3.2. Tööjõu vajadus 3.3.3. Tooraine vajadus 3.3.4. Põhivara ja seadmete vajadus 3.3.5
Kirjutad enda kooli. OSAÜHING referaat Koostaja: Oma nimi Kursus Juhendaja: Tema nimi Valga 2015 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................2 1. Seadused...................................................................................................................................3 2. Osaühing...................................................................................................................................4 3. Ärinime nimi ja kontroll...........................................................................................................5 4. Osaühingu asutamiseks vajalik informatsioon.........................................................................6 5. Vajalikud toimingud osaühingu asutamisel.....
Äriplaan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI Tallinna Kolledž Kädril Saia OÜ MRS. PIZZA Juhendaja: Raul Vatsar Tallinn 2015 Sisukord Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE.......................................................................................... 2 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS..........................................................4 ÜLDANDMED:...................................................................................................... 4 ÄRIIDEE ISELOOMUSTUS...................................................................................... 5 PÕHIVÄÄRTUSED, MISSIOON,VISIOON....................................................................6 SWOT ANALÜÜS................................................................
äriregistrisse. Osaühing Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest, ühing aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osaühingul peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
12. Osaühingu asutamine. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. (ÄS § 137) Asutamiseks tuleb: sõlmida asutamisleping või vastu võtta asutamisotsus ja kinnitada osaühingu põhikiri; teha sissemaksed; esitada äriregistrisse kandmise avaldus. Osaühingu asutamisleping (ühe asutaja puhul asutamisotsus) peab sisaldama järgmisi andmeid (ÄS § 138): asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatud suurus; osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
Vastus: Vastavalt ÄS §33 lg-le 6 registripidajal ei ole õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele. On loetletud ÄS §-s 251. Lähtudes sellest paragrahvist andmed rahalise/mitterahalise tegemise kohta ei ole vaja esitada registripidajale aktsiaseltsi registreerimisel. Seega, antud juhul registripidaja on kohustatud tegema kanne. Seadus näeb võimalusi ette sooritada tehinguid asutatava äriühingu nimel enne registrisse kandmist (ÄS § 253), kuid asja tehioludest ei saa kindlalt öelda, kas tehingud on kehtivad, tehingu kehtivuse tingimused on kajastatud TSÜS viies peatükis. ÄS § 253 lg 1 järgi enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehingu teinud isikud võivad vastutada tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest. Lähtudes § 253 lg-st 3 üldkoosolek kiidab või ei kiida tehingu heaks
ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuametile üle kandma, samuti täitma teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi). 24. Osalus osaühingus ja aktisaseltsis. Osakute ja aktsiate õiguslik reziim. Mõlema äriühingu asutamise võib jagada järgmisteks etappideks: vajalike dokumentide kogumine, asutamislepingu sõlmimine või asutamisotsuse allkirjastamine, sh põhikirja allkirjastamine asutatava äriühingu aktsiate või osade registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris (aktsiaseltsi puhul kohustuslik, osaühingu puhul vabatahtlik) kapitali sissemaksmine dokumentide esitamine äriregistrile äriühingu registreerimine äriregistris. 25. Võlakirjad ja laenud. Võlakiri - Fikseeritud intressimääraga võlakohustus ehk obligatsioon, mille puhul emitendiks on ettevõte või valitsus. Võlakirjad on teiseks oluliseks väärtpaberite klassiks aktsiate kõrval.
tegutsev osaühing, mille puhul seadus nõuab põhikirjas lisaks käesolevas seadustikus sätestatule täiendavate andmete näitamist. (6) Muus osas rakendatakse kiirmenetluseks kasutatava osaühingu põhikirja suhtes käesolevas seadustikus üldiselt osaühingu põhikirja kohta sätestatut. § 138. Asutamisleping (äriseadustik) (1) Osaühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese ja 4 selle hindamise kord;
Prantsuse riigi jaoks võib kõige suurimaks ümberkorralduseks pidada 1791.aasta augustis Asutatavas Kogus vastu võetud põhiseadus. Tänu sellele põhiseadusele sai Prantsusmaast piiratud ehk konsitutsiooniline monarhiaga riik. Põhiseadus oli sätestanud võimude lahususe, milles kuningale kuulus täidesaatev võim ja kohtunikule kohtuvõim. Tänu põhiseadusele ei kasutatud enam tiitleid olid olemas vaid sellised sõna nagu sina ja kodanik, mistõttu olid kõik kõigi jaoks võrdsed. Peale Asutatava Kogu töö lõpetust sai riigivõimuorganiks Seadusandlik Kogu, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsioon arenes üha enam ning lõpuks suudetigi kukutada riigi kuningavõim. 1792.aasta 22. septembril kuulutus Rahvuskonvent Prantsusmaa vabariigiks. Rahvuskonvent otsustas ka lõpuks 1793.aasta 21.jaanuaril hukata kuningas giljontiini all ja nii see ka juhtus. 1793.aasta kevadel pingestus aga Prantsusmaa sisepoliitiline olukord teravalt, kuid keeruline oli ka
Selle alla ei liigitu seltsile osutatu töö või remonditeenus. Antud väärtust hinnatakse põhikirjas oleval alusel, mida omakorda kontrollib audiitor. Mitterahaline siisemakse antakse aktsiaseltsile üle lepinguga, mis peab olema kirjalik, kui seaduses ei ole teatud eseme üleandmiseks sätestatud notariaalselt tõestatud või kinnitatud vormi kohustuslikkust (ÄS § 520 lg 2). Rahaliseks sissemakseks loetakse aktsiate eest tasumist pangaarvele, mis on avatud asutatava aktsiaseltsi nimele. Pärast kõiki eelnevaid toiminguid tuleb juhatuse poolt esitada avaldus aktsiaseltsi kandmiseks äriregistrisse, millel lisaks tuleb esitada loodava aktsiaseltsi mitmed dokumendid. Nende hulka kuuluvad näiteks asutamisleping või –otsus, mis peab olema notariaalselt tõestatud, põhikiri, teatis pangalt aktsiakapitali sissemaksmise kohta. ÄS § 250 lg 4 kohaselt AS ei kanta äriregistrisse, kui avaldus kande tegemiseks esitatakse
See sisaldab punkte ettevõtte üld- ja kontaktandmetega, osakapitali infot, samuti isiku- ja kontaktandmeid asutajate ja juhatuse liikmete kohta. Avalduse peavad allkirjastama kõik juhatuse liikmed 4. Asutamisel oleva ettevõtte tehingud Kui olete asutamas oma ettevõtet, näiteks osaühingut, võib tekkida küsimus, kas saab teostada tehinguid alles asutamisel oleva ettevõtte nimel. Enne ettevõtte äriregistrisse kandmist asutatava ettevõtte nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt; Mida veel on vaja teha peale asutamist? 1. Käibemaksukohuslaseks registreerimine Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri ületamisega kalendriaasta algusest. 2. Raamatupidamise korraldamine
Kuna A ei teadnud, et ta juhatuses polnud, siis oli ta juhatuse liige. Samuti B lähtus registri kandest, kus A oli juhatuse liige. A oli osaühingu esindaja, tal oli õigus B-ga tehing sõlmida. ÄS § 34 lg 2 seoses välissuhtega. Kuidas saab lepingust vabaneda? VÕS § 186 reguleerib võlasuhte lõppemise aluseid. Kehtivast lepingust niisama vabaneda võimalik ei ole. II Aktsiaseltsi asutamine 2. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule hagiavalduse, milles palus tunnistada üldkoosoleku nimetatud otsus kehtetuks ja nõudis
Ettevõtte asutamisel notari juures vormistatakse eraldi asutamisleping, mille peavad kõik asutajad allkirjastama. Üldiselt kasutab notar oma lepingu põhjasid ning teil tuleb notarile edastada vaid vajalikud andmed. Elektroonilise registreerimise korral ei ole vaja asutamislepingut notariaalselt kinnitada, ning elektroonilise kiirmenetluse korral digiallkirjastatakse tüüppõhikiri , mistõttu on sellel ka asutamislepingu tähendus. Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot: · asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; · kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete
kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. OÜ ja AS asutamine Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; Firma võib asutada nt elektrooniliselt. As 400 000 omakapital. Asutamisdokumendid: põhikiri ja asutamisotsus, mis kajastab kokkulepet osanike vahel. Lepitakse kokku, kui suur on osalus. Jagunevad osakud.. Märgitakse ära häälte kaalukus,
Ameerika ühendriikide sünd Põhja-ameerika koloniseerimine: -konkistadoorid, 16.saj euroopa rannikul -mängis rolli emigrantide usuline taust -inglise puritaanid asustasid ühendriikide kirdepoolsemad rannikuosariigid- uus-inglismaa -prantsuse hugenotid- califnornia -NY- asustasid hollandlased, vallutasid inglased -lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad 1763.a seitsmeaastase sõja tagajärjel Inglise kolooniate elukorraldus: -18.saj keskpaigaks P-Ameerika idarannikul 13 eripaigalist Inglise kolooniat(esinduskogu ja omavalitsus olemas) -kuningavõimu esindas veteoõigusega kuberner -Põhjapoolsed kolooniad: farmerlik põllumajandus(haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd jne) -Selle tõttu kujunes ameerikas eriline elulaad( aktiivne ja ettevõtlik) -Lõunapoolsete asumaade aluseks olid puuvilla-ja tubakaistandused ( ei jätkunud kohalikku tööjõudu), veeti sisse orje. Konflikt kuningavõimuga: -18 saj teisel poolel suhted teravnesid -London hakk...
Idee on selline, et müüa suve perioodil Pärnu rannas pakendatult värskeid puuvilju ja juurvilju ning smuutisid, mis on toitvad ja samas ka tervislikud. Tooted on mõeldud isikutele, kes on tulnud Pärnusse suve nautima ja, et nende väikest nälga kustutada. Tooted sobivad lastele, noorukitele, isadele, emadele, vanematele inimestele. 2. ETTEVÕTTE ÜLDANDMED. Käesolevalt täida formulari üldandmete osa. Kui on tegemist asutatava osaühinguga või muu äriühinguga, palun täitke ka kolm viimast veergu. Ettevõtte ärinimi Värske Amps Ettevõtte juriidiline vorm Osaühing Ettevõtte tegevusala Puu- ja juurviljad Ettevõtte tegevuspiirkond Pärnumaa Ettevõtte kontaktandmed (aadress) Mai 6A-98 Pärnu
dokumendid: · asutamisleping, kui ettevõte registreeritakse notaris või ettevõtte elektroonilise kiirmenetluse korral registreerimisel tüüppõhikiri, mille vorm on ette antud · põhikiri (va elektroonilise kiirmenetluse korral) · avaldus · sidevahendite andmed · panga tõend osakapitali sissemakse kohta · tõend riigilõivu tasumise kohta (va elektroonilise registreerimise korral) Osaühing · Asutamislepingu jaoks on vaja järgmist infot: · asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; · asutajate nimed ja elu- või asukohad; · osakapitali kavandatud suurus; · osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; · kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; · kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus; · juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
60 % tema aktsiate nimiväärtusest. Dividende makstakse kord aastas. Dividendide maksmise otsuse võtab vastu Üldkoosolek juhindudes seaduse nõuetest. Dividendide jagamise otsuses nähakse ette dividendidena jaotatava kasumi suurus, dividendide maksmise kord ja tähtajad. Juhatus teatab ühe (1) kuu jooksul arvates vastava Üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest Aktsionäridele dividendide maksmise aja, koha ja maksmise korra. Asutajad kinnitavad käesolevaga asutamislepingule lisatud asutatava osaühingu põhikirja. Põhikirja kinnitamise kuupäev on käesoleva asutamislepingu sõlmimise kuupäev. Asutamiskulude eeldatav suurus on 600 eurot ja selle kannavad asutajad proportsionaalselt nende osade nimiväärtustega. Asutamisleping on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mida säilitatakse notari büroos. Igale asutajale antakse välja lepingu algärakiri, äriregistrile esitatakse lepingu kinnitatud ärakiri. Mirjam Vesi ees- ja perekonnanimi
OLEMASOLEVAD MATERIAALSED PÕHIVARAD (turuväärtuses) (Asutatava ettevõtte puhul omanike mitterahaline sissemakse omakapitali) Maa Hooned 0 Masinad ja seadmed 0 Bürootehnika 0 Mööbel ja muu inventar (rühmitatult) 0 Muud väikevahendid (rühmitatult) 0 Kasulik eluiga, aastat Amortisatsioonikulu aastas (krooni) 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2,014 2,015 2,016 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 0 0 0 1 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Kristi ROHTSALU ETTEVÕTTE ÄRIPLAAN Juhendaja: A. Kamratov Tallinn 2003 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................................2 ..................................................................................................................................................................................2 ÄRIPLAANI KOKKUVÕTE...................................................................................................................................3 ÄRIIDEE.............................................................................................................................................................3 ASUTATAVA ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS................................
unustuse hõlma. August Wilhelm Hupel ja Paide Paidesse asus ta elama 68. aastaselt, 1805. aasta maikuus, ostes Paide kreisiarstilt, nõunik (hofrath) Christph Rinnelt maja turuplatsi ääres. Sel ajal kandis maja krundinumbrit 30. Maja kuulub praegu AS-le Kalev, selles asub "Kalevite Kodu" ning selle praegune aadress on Vee 1. Oma 1816. aastal koostatud testamendis avaldas Hupel, et soovib anda oma maja Paide linnale selles tütarlastekooli avamiseks. Ühtlasi annetas ta asutatava kooli heaks 1000 bankorubla. Seda soovi kordas Hupel vahetult enne surma kirjas foogtikohtule 29. detsembril 1818: "Ühtlasi kordan ma oma teadaannet, et minu ostetud, senine Rinne maja koos kõigega, mis selle juurde kuulub, kaasa arvatud valli taga asuv köögiviljaaed, on kokku lepitud ja määratud tütarlastekooli koolimajaks, nii et kohe pärast minu surma võiks tütarlastekooli õpetajanna selle koos kõige juurdekuuluvaga, nagu ka varuksolevate küttepuudega oma valdusse võtta ja
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhikiri. (4) Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad. 2
tegevuslitsentside väljastamist. Tegevuslitsentside väljaandmist reguleerivad väga mitmed erinevad seadused ja määrused ning neid väljastavad väga erinevad institutsioonid. Kui asutatav äriühing soovib tegutseda tegevusalal, millel tegutsemiseks on ette nähtud riiklik tegevusluba ehk- litsents, tuleb tegevusluba saada enne ettevõtte äriregistrisse kandmist ning esitada koos teiste ettenähtud dokumentidega registripidajale. Kui tegemist on alles asutatava ettevõttega, väljastavad ametiasutused Äriregistrile esitamiseks ajutise litsentsi. Justiitsministeeriumi koduleheküljelt leiate loetelu litsentseeritavatest tegevusaladest ning informatsiooni neid väljastavatest ametiasutustest. Kui tegevuslitsents on luba, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda nimetatud tegevusalal, siis tegutsemis-või kauplemisluba on dokument, mis annab ettevõtjale õiguse tegutseda tegevuskohajärgse linna või valla haldusterritooriumil.
Vara ja kapitali vähenemine Vara struktuuri muudatused Kohustuste ja omakapitali muudatused 2/9/2015 Mai Takkis 45 15 Vara ja kapitali suurenemine Ettevõtte vara ja kapital suureneb ühe ja sama summa võrra (Bilansimaht suureneb) 1)Peeter investeerib oma ettevõtte asutamiseks 150000 eurot ja maksab selle panka asutatava ettevõtte arvele Vara = kohustused + omakapital +150 000 + 150 000 2) Ettevõte ostab auto 100 000 (eurot). Auto eest maksmata. Vara = kohustused + omakapital +100 000 +100 000 2/9/2015 Mai Takkis 46 Vara ja kapitali vähenemine Ettevõtte vara ja kapital väheneb ühe ja sama summa võrra. Bilansimaht väheneb. 1) Maksti auto eest 100 000 eurot
· Kandeavaldus registrile (5 tööpäeva pikendamine kuni 3 kuud ÄS § 53). Asutamisdokumendid · Asutamisleping (ÄS § 138 lg 2): Asutamisleping on mitmepoolne leping. Asutamislepingul on kahekordne toime: organisatsiooni moodustamine, asutajate kohustused äriühingu suhtes. ... Vt RKTKo 22.10.2002.a 3-2-1-113-02. Asutamislepingul on piiratud kehtivus. Asutamislepingu vaidlustamise piirangute kohta vt TsÜS § 27 lg 2; 40 lg 1 p. 2. Sisaldab: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord; 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed; 8) prokuristi või audiitori määramise korral nende andmed;
Osa eest tasutakse rahas, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud mitterahalise sissemaksega tasumist. (2) Asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.(3) Osa eest tasutavat summat ei või tasaarvestada töötasu, honorari ega teiste sarnaste väljamaksetega asutatavast osaühingust ega muude nõuetega asutatava osaühingu vastu. Osaühingu suletud iseloomu kinnitavad alljärgnevad tunnused: Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 2500 eurot, mis on palju väiksem kui aktsiaseltsil (ÄS § 136). Osaühingu osade võõrandamisel kolmandale isikule kehtib teiste osanike ostueesõigus. Erinevalt aktsiaseltsist, kus ostueesõiguse võib seada põhikirjaga, on osade puhul tegemist seadusest tuleneva ostueesõigusega
1. Tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse võrdlus. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 2. Füüsiliste isikute soodustused raamatupidamises. *Füüsilisest isikust ettevõtja võib pidada oma raamatupidamist kassapõhiselt. *Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab kassapõhist raamatupidamist, lähtub üksnes käesoleva seaduse §-dest 13, 4 (välja arvatud punkt 4), 5, 6 (välja arvatud lõige 3), 7, 9, 10 ja 12 ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatu...
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad tarbijate või hüvede kasutajatena. Asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks juriidilist või füüsilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Asutamiseks sõlmitakse asutamisleping, milles märgitakse: asutatava ühingu ärinimi, asukoht, aadress, eesmärk, asutajate nimed/ elukohad, osakapitali kavandatav suurus, juhatuse liikmete ja või nõukogu liikmete nimed jne 16. Äriühingu asutamine. Tegevusalad. Äriühingu asutamiseks või FIE registreerimiseks tuleb esitada avaldus maakohtu registriosakonnale kande tegemiseks Äriregistrisse. Kandeavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud või esitatud Äriregistri ettevõtjaportaali kaudu.
firmalt. Ettevõtte 3. tegevusaastal laienetakse mõnda teise Eesti linna, soodsateks valikutena sobiksid näiteks Tartu ja Pärnu. Laienemisega kaasnevate juhtimisprobleemidega toimetulekuks palgatakse mõlemasse poodi 2 töötajat ning ettevõtte omanikud pühenduvad edasipidi ainult firma juhtimisele. Poetööliste tööjaotus säilib. 4. aastal laieneb firma veel, luues veel kaks täiendavat kauplust. Sellega kaasneb veel nelja poetöölise palkamine. 1. Asutatava ettevõtte üldiseloomustus Äriidee kirjeldus Äriide e: Tuua Eestis turule laiaulatuslik valik laua m ä n g e , LARPi varustust ning fantaasia ja ulm ekirjandu st. Koostaja: Andrus Raudsep, Henrik Mägi Koostamise kuupäev: 15.04.2009 Äriplaani konfidentsiaalsus: koolitöö 1.2 Projekti maksumus Ettevõtte alustamiskuludeks on 184 000 krooni, millest 30 000 moodustaks omakapital, 50 000 moodustaks EASi poolt saadav toetus ning 104 000 krooni (56,5%) moodustaks laen
Pärast veo lõppemist teeb raudteejaama või sadama esindaja saatedokumenti sellekohase kande. (4) Kombineeritud veol kasutatavate sõidukite maksusoodustused sätestatakse maksuseadustes. 5. peatükk AUTOVEO TEGEVUSLOA JA SÕIDUKIKAARDI TAOTLEMINE NING ANDMINE §13. Autoveo tegevusloa ja sõidukikaardi taotlemine (1) Autoveo tegevusloa taotleja esitab tegevusloa andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri; 3) põhikiri või ühinguleping, välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul; 4) tasulise autoveo tegevusloa taotlemiseks käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 või 3 nimetatud rahalist seisu iseloomustavad dokumendid; 5) vedude eest vastutava isiku määramist kinnitav dokument koos vedude eest vastutava isiku kirjaliku nõusolekuga, välja arvatud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja on ise vedude eest vastutav isik;
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
a eriotstarbeline) liiniloale märgitud liinil. 2. Avaliku teenindamise leping tõendab vedaja õigust korraldada avalikku liinivedu (k.a eriotstarbeline) ühel või mitmel liinil või teatava liinivõrgu ulatuses. 3. Vedaja ja tellija sõlmitud eriotstarbelise kommertsliiniveo leping tõendab vedaja õigust korraldada eriotstarbelist kommertsliinivedu ühel või mitmel liinil. Tegevusloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) asutatava äriühingu asutamislepingu notariaalselt tõestatud ärakiri; 3) põhikiri või ühinguleping (välja arvatud äriregistrisse kantud ettevõtja puhul); 5) veokorraldaja määramist kinnitav dokument; 6) veokorraldaja ametialast pädevust kinnitav dokument. Liiniloa taotleja esitab loa andjale järgmised dokumendid: 1) avaldus; 2) ühenduse tegevusluba 3) sõiduplaani kavand koos maakonnaliinil iga asjaomase valla- või linnavalitsuse ja riigisisesel kaugliinil iga
kõigi eelisaktsiate omanike nõusolekut. Eesõiguse tühistamisel omandavad eelisaktsiate omanikud hääleõiguse. § 242. Asutaja (1) Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. (2) Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. § 243. Asutamisleping (1) Aktsiaseltsi asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja aadress; 2) asutajate nimed ja elu või asukohad; 3) aktsiakapitali kavandatud suurus; 4) aktsiate arv, nimiväärtus ning erinevat liiki aktsiate väljalaskmisel nende tähistus ja aktsiatega seotud õigused, samuti aktsiate jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb aktsiate eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui aktsia eest tasutakse mitterahalise sissemaksega mitterahalise sissemakse ese ja selle hindamise kord;
Töölepinguga minnakse tööle, töövõtulepinguga minnakse kindlat tööd tegema. 45. Mis on Asjaõigusseaduse ülesanne? Asjaõigusseadus sätestab asjaõigused, nende sisu, tekkimise ja lõppemise ning on aluseks teistele asjaõigust reguleerivatele seadustele. 46. Mida reguleerib Äriseadustik? Ettevõtjate tegevust 47. Millise lepingu sõlmivad osaühingu asutajad ja mis sellesse lepingusse märgitakse? Asutamislepingu. (2) Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht, aadress ja tegevusala; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad; 3) osakapitali kavandatud suurus; 4) osade nimiväärtused ja arv, samuti nende jaotus asutajate vahel; 5) kui palju tuleb osade eest tasuda, tasumise kord, aeg ja koht; 6) kui osa eest tasutakse mitterahalise sissemaksega - mitterahalise sissemakse ese, selle hindamise kord ja väärtus. 7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest, kui asutaja või juhatuse või nõukogu liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud Praktikas alustab osaühing sageli äritegevust pärast asutamislepingu sõlmimist või-otsuse vastuvõtmist ja enne osaühingu äriregistrisse kandmist. 16 Vastavalt ÄS §-le 520 lg 1 peavad asutajad asutatava äriühingu nimel tegutsemiseks kasutama äriühingu kavandatavat ärinime koos täiendiga "asutamisel". Enne osaühingu äriregistrisse kandmist tehtud tehingud lähevad üle osaühingule juhul, kui (ÄS § 147): tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha (nt juhatuse liikmed); tehingu teinud isikul ei olnud küll õigust tehingut teha, kuid osanikud kiidavad oma otsusega tehingu heaks.
Meil kehtib asutamisvabadus. Küll on aga olemas erikorrad, mida on kehtestatud KOV-leja riigile. Asutajate arv peaks tekkima küsimus kui vähemalt 2 inimest epivad milleski kokku. Kuidas saab üksi teha ühingu. Kui vaatame klassikalise ühingu eooriat, siis pole tegemist 1 inimes epuhul ühinguga. a) Asutamislepingu sõlmimine sellest hetkest alates tekib eelühing. Tekib mingi õigusvõimega ühing. ÄS § 253 1) Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. (3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.
Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu 6 heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule
Ta ütleb, et on tegemist kapitali moodustamise nõuetest kõrvale hiilimisega õige väide. Riigikohus ütles, et nõuded on korras, aga ta taandas küsimuse NSV tsiviilkoodeksile laenuleping on reaalne leping ei ole raha. Raha on kätte saadud ja siis on kõik korras! Ei ole võimalikud tasaarvestuslikud nõuded. Otsest normi ei ole, millele saaks viidata? Hea usu pm-t tuleks kohaldada sel juhul. Tõenäoliselt luuakse varatu võlg. 6. Juhatuse liige sõlmis asutatava aktsiaseltsi nimel enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist üürilepingu. Pärast aktsiaseltsi registrisse kandmist toimunud üldkoosolek otsustas, et juhatuse liikmel puudus õigus nimetatud tehingu tegemiseks ja otsustas jätta tehingu 6 heaks kiitmata. Üldkoosoleku otsus saadeti üürileandjale. Üürileandja esitas kohtule
MTÜ puhul 2 FI/JI. SA jaoks piisab 1 JI/FI-st. Asutamisel oleva juriidilise isiku õigusvõime Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Seega tühine asutamisleping ei anna alust JI registrist kustutamiseks. Seda saab teha ainult kohtuotsusega. Enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmist asutatava aktsiaseltsi nimel tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt. Eelnimetatud kohustused lähevad üle aktsiaseltsile aktsiaseltsi registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha. Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused üle aktsiaseltsile, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks. Tehingud enne äriregistrisse kandmist: a) Osaühing (ÄS §147)
Tallinn, isikus teiselt poolt, koos nimetatud "lepingupooled" või "pooled", sõlmisid käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid. 11. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust ja koos lepinguga allkirjastatud lisadest ning lisadest, milles lepitakse kokku peale käesoleva lepingu sõlmimist. 12. Käesolevale lepingule on lisatud lepingu sõlmimisel järgmised lisad: 1.2.1. Andmed asutatava osaühingu kohta - lisa nr.1. 2. Lepingu objekt. 2.1. Käesoleva lepinguga teeb käsundiandja käsundisaajale ülesandeks asutada käsundaja nimel ja arvel osaühing vastavalt andmetele, mis on näidatud käesoleva lepingu lisas nr.1. 3. Käsundisaaja kohustused. 3.1. Käsundisaaja kohustub esitama dokumendid osaühingu kandmiseks äriregistrisse ..... (....) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäevast. 3.2
kahjumit); · Osanike õigused kas ja milliseid eriõigusi anda; · Juhatus vähemalt poolte elukoht Eestis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Sveitsis, juhatuse liige peab andma nõusoleku ja kinnitama, et vastab juhatuse liikmete esitatavatele nõuetele. Allkirjanäidist ei pea andma, kui allkirjastab kandeavalduse. · NB! Äriseadustik tunnistab asutatava äriühingu piiratud teovõimet alles asutamislepingu sõlmimisest (ÄS § 147). 5.9. Põhikiri · Põhikiri peab sisaldama ÄS § 139 lg 1 toodud kohustuslikke sätteid. Lisaks võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus (ÄS § 139 lg 2). Osanike diskretsiooniõigus: · võib sätestada põhikirjas osaühingu tegevusalad; · Võib lubada mitterahaliste sissemaksete tegemist (ÄS § 140 lg 1);
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
