1. LÜHIAJALISE MAKSEVÕIME E. LIKVIIDSUSE SUHTARVUD LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE KATTEKORDAJA (CURRENT RATIO) = 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,66 2009. aastal (tuhandetes kroonides) = 0,58 Maksevõime suurus: 1.6 hea 1.2-1.59- rahuldav 0.9 -1.19- mitterahuldav alla 0.9 -nõrk Arvutuste tulemuste põhjal on näha, et 2008. aastal on lühiajaliste kohustuste kattekordaja suurem kui 2009. aastal. Maksevõime 2008 ja 2009 aastal on nõrk, sest maksevõime suurus jääb alla 0.9. LIKVIIDSUS KORDAJA (QUICK RATIO)= 2008. aastal (tuhandetes kroonides) = 0.57 2009. aastal ( tuhandetes kroonides) = 0,49
Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad valitsusasutused on Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet ja Riigihangete Amet. Ministeeriumi valitsusalas on ka sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, äriühingud Eesti Loto ja Riigi Kinnisvara, avalik-õiguslikud juriidilised isikud Tagatisfond ja Audiitorkogu ning Raamatupidamise toimkond ja Audiitorite kutsekomisjon. [3] Rahndusministeerimi ja riigi eelarve kulud 2000-2011 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2000 (kroonides) Rahandusministeerium 64 756 900 Konkurentsiamet 6 056 100 Maksuamet 138 505 000 Statistikaamet 39 561 300 Statistikaameti rahvaloendusbüroo 81 829 960 Tolliamet 170 861 000
Küsimuste vastused Füüsilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu- Residendist füüsilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakse- tulumaksu makstakse kogu oma tulult 3. Milline on maksumäär – 21% 4. Kui palju prognoositakse antud maksust tulu Eesti 2011. aasta riigieealarvesse: 490,4 (miljonites kroonides) 5. Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse— tulu läheb riigieelarvess e, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. Juriidilise isiku tulumaks 1. Kes maksab maksu— Juriidilised isikud 2. Mille pealt maksu makstakese- maksavad tulumaksu kasumilt mitte selle teenimisel
, - , . , . , a . . 1.jaanuaril 2011 asendati Eesti kroon euroga. See tähendab, et meie riik astus ühte võimsamasse rahaliitu maailmas, mis parandab stabiilsust ja Eesti usaldusväärsust. Kroonid, mis on inimeste käes ja pangakontodel konverteeritakse eurodesse ametliku vahetuskursiga (1 euro = 15,6466 krooni) ja kõik pangatehingud tehakse eurodes. Eurole üleminek algas alates 1. juulist 2010 kõik müüjad peavad näitama hindu nii kroonides kui ka eurodes. Sellele järgnes 13. juuli 2010 rahandusministrid vastu võetud Euroopa Liidu ametlik poliitika üleminekul kroon euro suhtes, mis on võrdne 15,6466 1 euro kohta. Alates oktoobrist 2010 hakkas kampaania koguda münte, mis igaühel on võimalus meelitada pankade ja panna see konto maksab senti teenuste kroonid ja münte. Kuni 30. juunini 2011 kauplejad peavad näitama hinda, nii kroonides ja eurodes. Mina arvan, et eurole üleminek on tehtud nii lihtsaks, et
........................................................................................................................................ 54 Lisa 6 OÜ Abilis bilans 20072009 (kroonides) ................................................................................................
On antud tabel kaupade hindadega kroonides erinevates kauplustes (allikas www.hind24.ee) ja E kurss kroonides. Luua peaprogramm , mis kirjeldab kõik muutujad ja objektid ning käivitab vajalikud funktsioonid ja alamprogrammid: - alamprogramm, mis loeb antud tabel töölehelt VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb rida kaupluste nimedega VBA massiivi; - alamprogramm, mis loeb veeru kaupade nimetustega VBA massiivi; - alamprogramm, mis moodustab uue massiivi hindadega eurodes; - alamprogramm, mis väljastab saadud tabeli töölehele 3 rida allapoole antud tabelist;
133 600 275 1 120 198 900 2 262 421 223 411 2306 -696390 22761 1112 1 815 621 4137 1 820 658 2 940 856 689470 848 690318 5254 309161 1111 95101 11859 1435 5 13299 729 27835 1842 8725 36248 46815 155200 75992 15520 906 636675 732207 134733 1751233 Kasumiaruanne Tuhandetes kroonides 2010 2009 ÄRITULUD Müügitulu 3058195 2534960 Muud äritulud 672 737 Kokku äritulud 3058867 2535697 ÄRIKULUD Lõpetamata toodangu jääkide muutus -2784 -1978
Euro- kasulik või kahjulik Lugupeetud kuulajad, Esimesel jaanuaril aastal 2011 hakkab Eestis kehtima rahaühik euro. Vaatamata sellele saame me maksta valitud kauba eest mõnda aega ka enda praeguse rahaühiku, krooniga. Paljude perede postkasti on juba jõudnud eurokalkulaatorid ja poodides on hinnad kirjas nii eurodes, kui ka kroonides. Seda kõike selleks, et teha eestlaste kohanemine euroga võimalikult lihtsaks. Eurotsooniga ühinemisel on eestlaste jaoks mitmeid ohte. Kõik kaupmehed ei ole ühinenud ''ausa hinnastamise leppega'' ja võivad hindu kergitada. See aga muudab euro tuleku Eesti inimese jaoks ebameeldivaks. Euroga ühinemise alguses on ka kergem sattuda valeraha ohvriks. Kuna euro esimestel päevadel pole enamus Eestlasi Eesti eurode väljanägemisega veel väga hästi kohanenud, ei
................................................................................. 22 9 PANKTROTI ANALÜÜS..................................................................................................... 24 LISAD.................................................................................................................................... 28 Lisa 1 Realisatsiooni netokäive.......................................................................................... 28 Lisa 2 Bilanss (kroonides).................................................................................................. 29 Lisa 3 Kasumiaruanne (kroonides).................................................................................... 30 Lisa 4 Mitmesugused tegevuskulud (kroonides)................................................................ 30 Lisa 5 Finantstulud- ja kulud (kroonides)........................................................................... 31
Töö autor soovitab siiski mitte veel oma vara müüa. Nagu eelnevas lõigus juttu, et kinnisvara hinnad ei tõuse euro kasutusele võtuga järsku, vaid aega mööda. Võivad toimuda ainult väiksed kinnisvara ümardamised, mida müüja kindlasti endakasuks ümber hindab. 2.3. Millised muutused toimuvad tööjõuturul Peamine, mis puudutab töösuhtes euro tulekut, on rahadega arveldamine: tööandja ei arvelda enam kroonides, vaid eurodes. Kõik summad, mis olid kroonides, tuleb euro käibelevõtmisega arvestada ümber eurodesse ümberarvestuse kursi alusel. Nii näiteks ei maksa tööandja töötasu enam kroonides, vaid eurodes. Krooni käibelt kõrvaldamine ei muuda töölepingu tingimusi ega ka pooltevahelisi kokkuleppeid makstava töötasu ja selle tingimuste kohta. [2] Tööturul muutub väga raskeks raamatupidaja töö, kuna tema teha on palka maksta ja tema peab arvutama kõik palgad eurodesse. Koostaja soovitab raamatupidajatel juba praegu
vähenemise oht teiste rahaühikute suhtes. Kindlasti on küsimusi ka hindade muutumise kohta.Hinnad ümardatakse ümmargusteks ,mis suunas teenuse pakkuja hinna ümardab sõltub turusituatsioonist. Hinnad tõusevad niikuinii koguaeg,see olene inimeste sissetulekutest ja ostujõu arenemisest.Riik teeb kõik endast oleneva , et kaupmehed euro tulekus hindu oluliselt ei tõstaks.Seega kohustab riik pool aastat enne ja pärast nn euro päeva kaupmehi näitama hindu paralleelselt nii kroonides kui ka eurodes. Nõnda säilib võrdlusmoment ja kaupmees ei saa uue vääringu kasutuselevõtul tarbijatel esialgu paratamatult tekkivat mõningast orienteerumatust ära kasutada. Lisaks hakkab Tarbijakaitseamet jälgima, et hindade konverteerimisel eurodesse oleks kasutatud õiget vahetuskurssi. Samuti näitab riik erasektorile eeskuju hinnakujunduse hea tava osas, ümardades kõik toetused, maksud ja riigilõivud tarbija jaoks soodsamas suunas.
baasperiood aruandeperiood Tartu 1,74 1,91 5 Pärnu 2,8 2,94 +6 Tallinn 3,72 4,02 +1 Esitatud andmete põhjal määrame: 1* kõikide autoturgude müügikäibe kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides; 2* autode keskmise müügihinna kogumuutuse ja osamuutused aruandeperioodil baasperioodiga võrreldes nii protsentides kui kroonides kõikidel autoturgudel kokku. Lahendus: Lahendust alustame sellest, et valime antud tegurisüsteemi dünaamika uurimiseks sobiva indeksisüsteemi: I = 1 1 käibe (maksumuse ) kogumuutus t näitav 0 0 indeks. Maksumuse indeks. Koondindek s. I = 1 1 Käibe osamuutust näitav indeks. Hinnaindek s.
korral suhteliselt suures ulatuses εD = %ΔQ / %ΔP J-kõvera efekt + 0 t Aeg - Devalveerumise-järgsed mõjud • Devalveerimise järgselt toimub mõju avaldumine kaubabilansile periooditi: – valuuta-lepingu periood – muutumisperiood – hindade kohandumise periood Valuuta-lepingu periood Soome importlepingud Soome importlepingud markades kroonides Soome eksportlepingud Eksport suureneb, import Eksport suureneb, import kroonides const, kaubabilanss paraneb suureneb Kui enne ülejääk: kaubabilanss paraneb Kui enne puudujääk: kaubabilanss halveneb
Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Bilanss(kroonides) AKTIVA MUUTUS 31.12.200 31.12.200 Rahaliselt Käibevara 8 9 * %-s* Raha ja pangakontod 1 062 094 497 860 -564 234 -53,1 Nõuded ostjate vastu 763 822 1 138 991 375 169 49,1 Ettemaksed 114 349 122 485 8136 7,1
Juhatuse liige ____________________________ .................2006 /............................./ 4 AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Bilanss (kroonides) AKTIVA (varad) Lisa nr 31.12. 2005 31.12.2004 KÄIBEVARA Raha ja pangakontod 1 171 810 154 827 Nõuded ja ettemaksed 2 Ostjate tasumata summad 45 769 65 174 Muud lühiajalised nõuded 198 0
2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210
1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0 Telefon 4000 800 20,0
NÄITAJAD 2010 2009 2008 Müügitulu 128 212 73 500 41 125 Kasum 10 180 -1 779 17 807 Bilansimaht 80 851 61 112 63 552 Omakapital 66 208 56 028 57 807 · Majanduslikud näitajad on kroonides · Ettevõttel puuduvad põhivarad Nagu eelnevalt tabelilt näha on ettevõttele aasta 2009 tunda andnud, kuna ettevõte on aasta lõpetanud kahjumiga. Kuid aastal 2010 on mõjunud positiivselt, ettevõtte kasum on tõusnud 8401 krooni võrra võrreldes 2009 aastaga. Kuna ettevõte tegeleb raamatupidamise teenuste pakkumisega, ning kõrvaltegevused puuduvad, siis ettevõtte sissetulekud on vaid raamatupidamise teenuste eest.
1. Käesolevaga esitab Pakkuja Teile pakkumise hinnapakkumise punktis 2 märgitud tööde teostamiseks. 2. Pakkuja oleks nõus läbi viima järgmised tööd alljärgnevalt toodud hindadega: a. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind km-ta] [hind km-ga] b. [töö nimetus] [ühik] [kogus] [hind km-ta] [hind km-ga] c. [vajadusel täiendada] 3. Kõik käesolevas hinnapakkumises toodud hinnad on märgitud Eesti kroonides. 4. Pakkujal oleks võimalik hinnapakkumise punktis 2 toodud töödega alustada hiljemalt [kuupäev] ja lõpetada hiljemalt [kuupäev]. 5. Kui esitatud hinnapakkumine vastab Teie soovile, siis palun saatke oma nõustumus kirjalikult ülalmärgitud aadressile. 6. Hinnapakkumine on jõus kuni [kuupäev] Lugupidamisega [nimi ja allkiri]
2009 210 99 a) täida tabel b) kas reaalne SKP suurenes või vähenes võrreldes 2008 aastaga? Ülesanne 2.1.2 Punkte 8 Alljärgnevalt on antud rahvamajanduse arvepidamise andmed miljonites kroonides: 1) isiklik tulu 270 2) netoinvesteeringud 33 3) avaliku sektori kulutused 82 4) netoeksport -10 5) tarbimiskulutused 210
· 2009 võttis euro kasutusele Slovakkia · 2011 võttis euro kasutusele Eesti Euro kasutuselevõtu praktilised aspektid · Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuarist 2011 · 1 euro = 15,6466 krooni · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult. · Pangakontol olevad kroonid muutuvad eurodeks -päeval automaatselt. Eurosid on võimalik saada: · Sularahaautomaatidest · Kaupluses makstes saab reeglina vahetusraha eurodes, kuni 14. jaanuarini saab maksta nii kroonides kui eurodes; · Pangad vahetavad teenustasuta ja ümberarvestuskursiga kroone eurodeks alates 1. detsembrist 2010 kuni 2011. aasta lõpuni · Eesti Posti postkontorites on võimalik vahetada eurosid teenustasuta, reeglina kuni 100 euro väärtuses päevas Et raha vahetus kulgeks sujuvalt · Eelista võimalusel aasta alguses kaardimakset, see toimub alates 1. jaanuarist eurodes
1 aasta 42577,705 13600,00 28977,71 141022,29 2 aasta 42577,705 11281,783 31295,92 109726,37 3 aasta 42577,705 8778,109 33799,60 75926,77 4 aasta 42577,705 6074,1416 36503,56 39423,21 5 aasta 42577,705 3153,8568 39423,85 Kokku 212888,53 42887,891 170000,63 Põhivara amortisatsiooni arvestusus kroonides Nimetus Maksumus Kulum aastas Kulumi % Mööbel 100000 5000 5,0 Kassaaparaat 8000 800 10,0 Arvuti 30000 3000 10,0 Stend 10000 2000 20,0 Külmkapp 10000 2000 20,0 Telefon 4000 800 20,0
ja ka ettevõtte väärtpaberitega seotud turuanalüüsi. Finantsaruannete analüüsimisel kasutatakse peamiselt kolme lähenemisviisi: 1. horisontaalanalüüs ehk muutuste võrdlev hindamine rahalisel ja protsentuaalsel kujul; 2. vertikaalanalüüs ehk üldistatud kujule viidud aruannete analüüs; 3. suhtarvude analüüs. Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne 5 Konsolideeritud bilanss tuhandetes kroonides 31.12.2008 31.12.2007 Lisa VARAD Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 214 895 53 111 1 Tuletisinstrument 0 5 027 2 Nõuded 44 423 155 734 3 Ettemaksed 2 260 1 359 4 Varud 545 1 562 5 262 123 216 793 Käibevara kokku
järgmised: EUR USD min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 Swedbanki tähtajalise hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi või Norra kroonides, Inglise naelades, Leedu littides, Läti lattides, Kanada või Austraalia dollarites. Seega valikuvõimalus on küllaltki suur, kuid eurodes hoiustele, mis on sõlmitud internetipangas, kehtib soodsam intressimäär. Tähtajalisele hoiusele on sissemakse alates 190 eurost ning hoiutähtaeg algab 3 kuust. Tähtajalisele hoiusele ei saa hoiutähtajal juurdemakseid teha. Hoiusummalt arvestatud intress kantakse kontole kas iga kuu või hoiutähtaja lõpus nii, kuidas klient soovib
Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 krooni Osa leidmine tervikust (1. põhiülesanne) Selleks et leida p protsenti suurusest A, tuleb see suurus jagada sajaga ja korrutada arvuga p: p% a = A . 100% NB! Kui leiame osa tervikust protsendimäära järgi, siis suurust mõõtev ühik ei muutu: 5% kilogrammides antud suurusest on ikkagi mõõdetav kilogrammides, 30% kroonides antud summast annab ikka tulemuseks kroonid jne. Näide 1. põhiülesande kohta Näide 3 Eksamile tuli 212 õpilast, neist 75% sooritas eksami edukalt. Mitu õpilast kukkus eksamil läbi? Lahendus Leiame esmalt edukalt eksami sooritanud õpilaste arvu a. Tervik A on 212, osamäär p on 75%. Edukalt sooritanud on osa tervikust esimese põhiülesande kohaselt p 75 3 a = A = 212 = 212 = 159.
Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni same teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet ettevalmistustest oleks järgnevad. Esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille raames anti välja voldikuid ja plakateid ning tutvustati euro rahatähti ja münte. Teiseks võime juba praegu paljudel poetsekkidel näha ostuhinda nii kroonides, kui ka eurodes. Kas need meid üleminekul ka aitavad, seda ei oska me praegu keegi täpselt öelda, kuid siinkohal võib tuua näite Suurbritanniast, kes 1971 aastal läks varem kasutatud naela, sillingi ning penni süsteemilt üle naela ja (uue) penni süsteemile. Kuigi kirjeldatud üleminek oli oma ulatuselt euro kasutuselevõtust tunduvalt tagasihoidlikum, valmistati seda ette väga põhjalikult. Rahasüsteemi muutmisest teatati juba 1965 aastal. Enne üleminekut jagati inimestele
tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jaguneb · Korraliseks · Erakorraliseks · Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks 6. Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümmardatakse maatüki(krundi) kohta · Krooni täpsuseni · 50 Krooni täpsuseni · 100 Krooni täpsuseni 7. Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata(, , ) , loetakse deklaratsiooni esitamata jäetuks- tõene, väär 8. Maksukohustuslane on kohustatud · Tagama revideentile juurdepääsu revideentitava maksukohustusega seotud andmetele · Esitama revidentile tutvustamiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral
protsendiga. Näide. Mitu protsenti on arv 6 arvust 24? (6:24)*100% = 25% Osa leidmine tervikust (1. põhiülesanne) Selleks et leida pprotsenti suurusest A, tuleb see suurus jagada sajaga ja korrutada arvuga p:.%100 % pAa= NB! Kui leiame osa tervikust protsendimäära järgi, siis suurust mõõtev ühik ei muutu: 5% kilogrammides antud suurusest on ikkagi mõõdetav kilogrammides, 30% kroonides antud summast annab ikka tulemuseks kroonid jne. Your
Pakkumist mõjutavad - Muutused tootmise piirkuludes (materjalide tegurid omahind, tööjõuhind, energiakulu, tehnoloogia muutus) - Muutus müüjate või tootjate arvus - Ootuste muutus Piirkulu Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir- (lisa)kogustes. Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1 Alfa Beeta Gamma Teiste Liitri hind pakkumine pakkumine pakkumine pakkumine kokku 4,00 10 0 0 30 40 5,00 20 0 10 80 110 6,00 30 10 30 120 190 7,00 40 20 30 140 230 8,00 50 20 40 160 270 9,00 60 30 40 170 300
h l K Kumbab SKP näitajat äi j eelistavad li d majandusteadlased riigi majandusliku heaolu hindamisel. 4 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7. Analüüsi tabelis toodud Foxlandia SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 60.0 1,5 1998 65.0 , 1,55 a) Kui suur on nominaalse sissetuleku suhteline juurdekasv 98 a. võrreldes 97 a.? 8,3% 8 3% b) Kui palju kasvas SKP deflaator 1997 a. ja 1998 a. vahel? 3,3% c) Kui suur reaalne sissetulek 1997 a. 1990 aasta hindades? 40 d)) Kui suur reaalne sissetulek 1998 a
Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus. Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma: a) ebavõrdsus töötuludes b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses c) ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus TULU - raha või hüved, mida inimene saab teatud aja jooksul. Tulu jagatakse järgmiselt: a) töötulu b) tulu omandilt c) rahalised toetused d) naturaalsed toetused RIKKUS - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud kindlal ajahetkel Rikkus jaguneb: a) füüsilinekapital - maa, hooned, tarbekaubad. See osa kapitalist kaotab aja jooksul oma väärtust b) finantskapital- pangahoiused, aktsiad ja muud väärtpaberid. See osa kapitalist peaks aja jooksul tulu tooma. Taasiseseisvunud Eestis on ebavõrdsus inimeste vahel oluliselt suurenenud. Kui on olemas ebavõrdsus, siis saab seda ka mõõta. Ebavõrdsust saab mõõta Lorenzi kõveraabil.Mida kõveram on joon, seda ebavõrdsemalt
KODUTÖÖ õppeaines Kulude arvestus Lahendada ülesanded! 1. AS Teine tegeleb ülikondade tootmisega. Järgnevas tabelis on toodud kulud kroonides, kui kuus toodetakse 440 ülikonda: Kulu Ülikondade arv 440 550 Summaarsed püsikulud 224 000 A Summaarsed muutuvkulud 418 000 B Summaarsed kulud kokku 642 000 C Ühiku püsikulud D E Ühiku muutuvkulud F G Ühiku kulud kokku H I Arvutada tähtede asemele arvud
Esimese tehingukorralduse tegemise au kuulus börsi avamisel olnud president Lennart Merile. Ostetud väärtpaberid annetas Lennart Meri Eesti Rahva Muuseumi, Muusikaakadeemia, Kunstimuuseumi ja Perefondi toetuseks. *Ametlik kauplemisvaluuta: Tallinna Börsi kauplemissüsteemi ametlik kauplemisvaluuta on euro. Tallinna Börsil kauplevatel investoritel on võimalus esitada tehingutellimusi ja tasuda tehingute eest ka Eesti kroonides. Börsi liikmed kasutavad kõigi kliendi tellimuse täitmiseks vajalike ümberarvutuste tegemisel Eesti Panga poolt kehtestatud ametlikku keskkurssi. *Tehingute liigid *Automaatselt sobitatud tehing - Tellimusraamatusse kantud tellimused osalevad avaoksjonil, automaatselt sobitatud tehingutena kauplemisperioodi jooksul ning ka sulgemisoksjonil peale kauplemisperioodi lõppu.
elanikest. Toetajaid jätkus rohkem meeste, alla 51aastaste ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Kuidas see eurole üleminek siis ikkagi tavainimesele kasulik on? Peamise plussina on välja toodud asjaolu, et eurode kasutuselevõtt lihtsustab reisimist eurotsooni riikides. Nii see tõepoolest on. Enam ei peaks reisi planeerides pead valuutavahetusega vaevama. Samuti ei peaks enam välisriikides oste tehes pidevalt kalkuleerima, palju üks või teine asi Eesti kroonides maksab. Täpselt samamoodi muutub lihtsamaks ka Eestisse puhkama tulnud turistide arveldamine. Tegelikult peaks Euro kasutuselevõtu kasulikkust pisut laiemas mõistes vaatlema. Praegu on Eestis käibel kroon, mis on ülemaailmselt vähetuntud valuuta. Kes pole Eestiga kuidagi seotud, see ilmselt ei teagi, mis see kroon on. Lihtne on tekkima mõtteviis "mingi väike tundmatu riik kuskil tsivilisatsiooni ääremail". Täpselt samasugune suhtumine on aga ka ülemaailmsetel suurfirmadel Eestisse.
muutus) - Muutus müüjate või tootjate arvus - Ootuste muutus (tulevikulootused) - Uued kasumivõimalused - Looduslikud ja poliitilised põhjused (maksundus) Piirkulu Kulud, mida tootjad kannavad, et toota kaupu piir- (lisa)kogustes. Kuidas individuaalne bensiini pakkumine annab kokku turupakkumise (hinnad kroonides) Tabel 1 Alfa Beeta Gamma Teiste Liitri hind pakkumine pakkumine pakkumine pakkumine kokku 4,00 10 0 0 30 40 5,00 20 0 10 80 110 6,00 30 10 30 120 190 7,00 40 20 30 140 230 8,00 50 20 40 160 270
Transport Pärnu-Audru-Pärnu 28km 8.-/km 224.- Meelelahutus ja 17364.- transport kokku: HINNAPAKKUMINE KOKKU: 65 284.- MAKSMINE JA ANNULLEERIMINE -ettemaks on 50% summast ja see tuleb maksta 7 päeva ennem ürituse algust -Kõik hinnad on Eesti kroonides ja sisaldavad Eest Vabariigis kehtivat käibemaksu. -Annuleerimistingimused: -Vähemalt 21 tööpäeva ennem tellimuse algust, tasuta. -20-14 tööpäeva ennem tellimuse algust tasudes 50% kogumaksumusest. -13-7 tööpäeva ennem tellimuse algust tasudes75% kogumaksumusest. -Vähem kui 6 tööpäeva ennem tellimuse algust tasudes 100% kogumaksumusest. Ootame teie tagasisidet meie hinnapakkumisele 10.01.2010 Kui teil teki küsimusi vastame meeleldi.
3 Istutamise ja külvamise hinnad eurodes: Külvamine ettevalmistatud pinnasele 110,25 / 1 ha Paljasjuursed taimed: Kuuseistik 0,064 Kaseseemik 0,064 Männiseemik 0,054 Potitaim 0,044 4 Maapinna ettevalmistamise hind kroonides ja eurodes 1 ha kohta: Ketaskobesti (TPF-2) 150 € Ketaskobesti Bracke koos külvamisega 180 € Külvikultuuride rajamisel on vaja teada: Võimalikud toetused: Seemnete maksumust ja kogust Külvikohtade arvu ja maksumust Maapinna ettevalmistuskulu Istutuskultuuride rajamine:
vasakule, vähenedes paremale. Asenduskaubad Kaubad mis rahuldavad samasid vajadusi ning on üksteisega asendatavad. Näiteks karastusjoogid. Täiendkaubad Täiend- ehk siduskaubad on kaubad, mida sageli koos kasutatakse. Kuidas individuaalne bensiini nõudlus annab kokku turunõudluse (hinnad kroonides) Tabel 1 Anna Atsi Priidu Henri Liitri hind nõudlus nõudlus nõudlus nõudlus kokku 4,00 60 40 70 120 290 5,00 50 30 60 80 220 6,00 40 20 40 70 170
Swedbank - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 11 SEB - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes Sisse- ja väljamaksete arv ei ole piiratud Esimene sissemakse ei ole kohustuslik Automaatne ülekanne arvelduskontolt Intressi makstakse kord kuus Intressimäär 0,02% aastas 12 SEB tähtajaline hoius Hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides ja Suurbritannia naelades Minimaalne sissemakse 100 EUR / 200 USD / 2000 SEK /100 GBP Hoiuse pikkus 1 nädal - 3 aastat Perioodi lõppemisel kantakse hoiustatud summa koos intressiga kontole Hoiuse automaatse pikendamise võimalus Kõrgem intress internetipangas sõlmimisel 13 SEB tähtajaline hoius Hoiuse tähtaja pikendamine: Koos intressi hoiustamisega Ilma intressi hoiustamiseta
möödapääsmatu. Parem see raha, mis raisatakse mingite küsitluste, eurokalkulaatorite jms. peale võiks hoopis minna rahvale euro tutvustamiseks. Euroalaga liitunud riikide kogemuste põhjal võib öelda, et euro kasutuselevõtt ei too kaasa märkimisväärset hinnatõusu. Valitsus on hinnatõusu vähendamiseks kehtestanud täpsed hindade ümberarvutamise reeglid. Lisaks peavad kõik jaekaupmehed hinnad avaldama nii kroonides, kui ka eurodes juba pool aastat enne ja peale euro kasutusele võttu. Kui neid kahte reeglit ei järgita, võib juriidilist isikut karistada kuni 30 000 kroonise rahatrahviga. Lisaks paljud ettevõtted on liitunud ausa hinnastamise leppega, mis tähendab, et kõik hinnad arvestatakse ümber ametlikku kurssi. Euro tulekuga kiireneb majanduskasv. Lisaks vähenevad valuutavahetuskulud ettevõtetele ja turistidele, mis tähendab seda, et reisides
0 4 -5 1 -1,2943999597 -3 2 -3,397077491 -1 3 0,0605924262 -0,8382464946 4 -4,68286459 2,9680747399 5 1,2514392008 -1,6320633327 3 cos 2 x +1, kui x 0 y = 5 sin3x -2, kui x >0 2 x /10 +3, kui x <-2 z = 2 x -5, kui -2 x 2 3sin 2 x, kui x >2 Palk kroonides Töötukindlustus maks Kogumispensioon Tulumaks 10920 305,76 218,4 1710,6264 10980 307,44 219,6 1722,6216 11640 325,92 232,8 1854,5688 14100 394,8 282 2346,372 14100 394,8 282 2346,372
käibel. · Kroonihoiused vahetatakse üleminekupäeval automaatselt eurodeks. · Kuue kuu jooksul vahetavad kõik pangakontorid kroone eurodeks Eesti Panga kursiga ja teenustasuta. Osades pangakontorites saab kroone tasuta eurodeks vahetada terve aasta jooksul. · Eesti Pank vahetab kroone eurodeks tähtajatult ja ilma teenustasuta. · Kauplused näitavad mõned kuud enne ja pärast üleminekupäeva hindu nii kroonides kui eurodes. · Tarbijakaitseamet jälgib hindade muutusi pärast eurole üleminekut. · Maksud ja toetused ümardatakse eurole üleminekul reeglina inimestele soodsamas suunas. Kuidas otsustati euro vahetuskurss? 1999. aastast euroalasse kuuluva üheteistkümne riigi puhul määrati vahetuskursiks 31.12.1998 kehtinud viimane turukurss. Eesti vahetuskurss on Saksa marga ja euro suhtes olnud fikseeritud pea neliteist aastat. Seetõttu
I L 13% P W 18% 16% 11% Kodune ülesanne 1.2 Mingi kaubamaja 40 müüja kuupalgad (1000-ndetes kroonides) teatud aastal olid järgmised: 4,8 3,5 5,7 4,8 5,2 5,6 5,1 4,4 4,0 4,0 5,0 3,1 5,2 3,7 5,1 4,1 4,7 4,5 4,6 4,2 5,3 4,3 4,4 3,9 5,0 5,0 4,4 4,9 4,5 4,5 5,0 4,2 5,2 5,5 4,6 5,4 4,5 4,1 4,5 4,7 . Koostada a) sagedustabel kasutades palgavahemikke laiusega 500 krooni, b) kumulatiivsete sageduste tabel. c) Kui suur protsent müüjatest sai palka vähem kui 3500 krooni kuus? Leida kuupalga mediaan ja haare. a) Palk Arv b) Palk Arv
c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni; kerge kütteõli (1000 l) 1736 krooni; eriotstarbeline diislikütus (1000 l) 1736 krooni; vedelgaas (1000 kg) 1960 krooni; maagaas kütteainena(1000 m3) 367 krooni; raske kütteõli (1000kg) 235 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. d. Pakendiaktsiis 1) Pakendi müüja 2) Pakendi müümise tulu pealt 3) Kroonides kg kohta - klaas, keraamika 10; plastik 40; metall 40; paber ja kartong 20; muu 20 4) Tulu prognoos 4870 mln. 6. Hasartmängumaks 1) Hasartmängude omanik 2) Hasartmängudest teenitud tulu pealt 3) Hasartmängumaksu määr on: 20 000 krooni ühe mängulaua kohta; 7000 krooni ühe mänguautomaadi kohta; 500 krooni ühe osavusmängu mänguautomaadi kohta; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 2 sätestatud summast; 18 protsenti § 1 lõike 1 punktis 3 sätestatud summast;
Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 40 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Füüsilisele isikule võib saata aktsiisivabalt: 50 sigaretti; 25 sigarillot; 10 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Tubakatoodete aktsiisimäärad Eestis ja EL aktsiisi alammäärad: Määrad Määrad Määrad Toode kroonides eurodes eurodes ELi alammäärad eurodes 2011 2010 1.01.2011 1.01.2012 Fikseeritud määr (1000 525,00 38,35 42,18 64 1000 sigareti kohta, kuid mitte sigareti kohta) (33,55 ) vähem kui 57% sigarettide
teras soonega 1 sent 16,25 1,67 2,30 Ümmargune Punane Vasetatud Sile teras Kuidas tuleb konverteerida kroonihinnad eurodesse? Milline on ümardamisreegel? Millise täpsusastmega peavad hinnad ümardatud olema? Ümberarvestamine eurodesse toimub Eesti kroonides avaldatud väärtuse jagamisel suhtega, mis määratakse kindlaks Euroopa Liidu Nõukogu määruses (mis eeldatavalt võetakse vastu 2010. aasta juunis). Saadud tulem ümardatakse 1 eurosendi täpsusega kolmanda koha järgi pärast koma. Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole. Näide 1: Kui soovite arvestada eurodesse näiteks 264,50 krooni, tuleb teha jagamistehe: 264,50 krooni : 15,6466 = 16,90463104 eurot.
3) territooriumi kasutamise ainuõigus on a.laopidajal või reg.kauplejal maakasutusõigust kinnitava dok. Alusel 4) sisse-ja väljapääsudele ning mahutitele peab olema võimalik paigutada tollitõkendit Maksumärkide vastuvõtmine: 1) vastuvõtmisest keeldumiseks loetakse juhtumit, kui maksumärkide tellija ei ole tema poolt tellitud maksumärke välja võtnud 30 päeva jooksul soovitud kättesaamise päevast arvates. Maksumärkide tellija teatab MTA-le: 1) sigarettide max. Jaehinna Eesti kroonides 0,50 kr täpsusega 2) sigarettide maksumärkide täpse arvu Aktsiisikauba lähetamine on selle: 1) toimetamine väljapoole aktsiisiladu Tubakatoode seaduse mõistes on: 1) sigar 2) sigarillo 3) sigaret 4) suitsetamistubakas 5) närimistubakas Alkoholi tootmine on selle: 1) valmistamine 2) tootmine 3) villimine Aktsiisi maksab: 1) maksuesindaja 2) a.laopidaja 3) a.vabastuse loa omanik 4) võlgnik tolliseadustiku mõistes Ajutist a.vabastust kohaldatakse: 1) a
Juuni 152,89 Juuli 154,95 August 151,67 September 149,75 Oktoober 149,45 November 148,95 Detsember 149,64 Allikas: Toidu ja mittealkohoolsete... Lisa 4. Kaupade eksport STIC kaubajaotise järgi Eestis 2009. aastal. Kaup Summa Kroonides Masinad ja transpordivahendid 26399086723 Valmistooted, klassifitseeritud peamiselt materjali järgi 16810829040 Muud valmistooted 16785681661 Mineraalsed kütused, õlid, nendega seotud materjalid 16523002137 Söögiks kõlbmatud toormaterjalid, välja arvatud kütused 7855842731
Kohustuslik reservkapital 123 500 123 500 123 500 Eelmiste perioodide jaotamata kasum27 795 729 25 244 368 24 458 615 Aruandeaasta kasum -6 689 -785 753 36 964 OMAKAPITAL KOKKU 32 623 340 30 992 915 31 029 879 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL 46 KOKKU 712 919 45 182 892 43 207 198 KASUMIARUANNE, kroonides Müügitulu kokku 18 351 999 17 905 692 14 456 121 Müügitulu tegevusalade lõikes Hotellid 7 896 866 7 117 612 5 084 068 Restoranid 5 771 611 4 963 745 3 535 898 Toiduk, jookide ja tubakat. jaemüük95 539 128 727 163 185 Meditsiinitehnika rent ja müük 1 499 475 2 769 137 3 162 200
Sellega tehakse kindlaks töötaja pädevusala. Näiteks raamatupidaja, osakonnajuhataja, klienditeenindaja. nimi Töötaja ametinimetus Töötaja_liik_id (PK) Määrab ära töötaja ameti Auto Auto on sõiduvahend ning müüdav kaup. mudel Auto mudeli ametlik nimetus. valmistamise_aasta Auto väljalaske aasta. hind Auto hind käibemaksuta eesti kroonides. varv Auto kere värv. Auto_id(PK) Unikaalne auto tunnusnumber. Auto_liik_id(FK) Viide auto liigiile. Sobivus_id(FK) Viide auto sobivusklassi kuulumisele. Sobivus Määrab ära lisavarustuse sobivuse autoga. sobivus_id(PK) Sobivusklassi unikaalne numbriline tunnus. Tellimus Tellimus on vahend millega antakse edasi informatsiooni vajaminevatest autodest.
annaabi.ee 
