asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja otsustati määrata ametisse prohvetinna • Algul laulnud kuulutusi noor neitsi, kuid hiljem määrasid delfilased, et kuulutusi jagaks üle viiekümneaastane naine Surmajärgsus • Kreeklased ei pannud suurt rõhku sellele, mis saab neist pärast surma • Maine elu pidi olema nautmisväärne ja meeldiv, allmaailm oli aga sünge ja rõõmutu paik • Surnud hinged läksid Hadese riiki • Allilma väravaid valvas truu valvekoer Kerberos • Allilma riiki ümbrises allilmajõgi Acheron • Surnutele pandi keele alla hõbemünt
Egiptus Lisette Raud 6.Klass Lagedi Põhikool Sisukord Usk Jumalad Templid Müüdid jumalatest Surmajärgsus Pühad loomad Kasutatud kirjandus Usk Polüteistlik Kaks gruppi 1) kohalikud jumalad väga palju loomataolised 2) kosmogoonilised jumalad tähtsad kogu Egiptuses Inimesetaolised Jumalad Horos inimesena koos kulliga, kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra
arstiteadus teadus arenes praktilisel vajadusel kultuur novell kirjandus hauakambrid templid ehitusmaterjaliks kivi jumalad loomade ja inimeste ristandid palju jumalaid religioon surmajärgsus tähtis kummardati templites Mesopotaamiale iseloomulikd jooned 3000eKr - 500eKr avatud ebakorrapärased üleujutused Eufrati ja Tigrise vahel leidub ainult savi avatud linnaühiskond mehekeskne mehel mitu naist vähem tsentraliseeritud ebastabiilne ei olnud jumalikustatud kuningas kiilkiri kirjutati savitahvlitele arstiteadus polnud arenenud
Pühamud ja templiehitus · Linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised · Kõige tähtsam koht: altar [seal toodi ohvreid] · Tempel tähistas linnriigi rikkust · Ehitusel osalemine oli kodanikele kohustuslik Merejumal Poseidoni pühamu tänapäeval Peamised pühamud Oraaklid · Kohad kus käidi jumalatelt nõu küsimas · Kuulsaim Delfi oraakel · Legendi järgi tappis Apollon seal lohemao · Preestrinna sonimist võeti puhta kullana Surmajärgsus · See mis juhtus peale surma polnud primaarne · Hinged läksid allmaailma, Hadese juurde Allmaajõe paadimees Charon.
ENLIL - tuule, tormi, vihma, piksejumal. Umbes 740 jumalat. EA - maa-aluste vete ja Tähtsamad jumalad: sügavuste isad, tark, kaval. RA - päiksejumal, hiljem Amon-Ra HOROS - taevajumal OSIRIS - viljakuse jumal, surnute valitseja. Surmajärgsus Pärast surma oli Surmajärgsus ei olnud eriti samasugune elu nagu suure tähelepanu all. eluajal. Sooviti olla õnnelik maises Surnukeha mumifitseeriti e. elus. palsameeriti. Surnute hinged läksid Palsameeriti selleks, et Allilma, kus neid ootab kurb surnukeha säiliks. Ainult siis oleskelu. järgneb hauatagune elu.
Seminaritöö nr. 2 Oma Nimi Õpperühm Tallinn 2009 Müüt jumalatest Kui Ra enam maa peal valitseda ei tahtnud, läks ta päikesena kõrgustesse ja pärandas oma võimu järglastele. Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris. Ta oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Ta õpetas talupoegadele kõike tarvilikku. Seejuures aitas teda tema õde ja abikaasa jumalanna Isis, kes oli egiptlaste kujutluses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Nende kahe valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis ta surnukeha kirstuga mööda Niilust allavoolu. Lõpuks leidis Isis oma mehe kaugelt Aasia rannikult üles, tõi ta tagasi Egiptusesse ja sigitas temaga veel järglasegi. Kuid Seth sai Osirise keha taas enda valdusesse, tükeldas selle ja kandis kõikjale laiali. Isisel oli aga vahepeal sündinud poeg, pistrikukujuline Horos. Koos otsisi...
Assüüria impeerium 934-609 a eKr. Uus-Babüloonia riik 626-539 a eKr. Kiilkiri Pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots. Pildid said tähistada nii sõnu kui ka silpe, kuna sumeri keeles oli palju ühesilbilisi sõnu. Haridus Õpilased olid enamasti ühiskonna ülemkihist. Koolid rajati templite juurde. Kirjatarkus. Matemaatika. Tähetarkus. Kirjandus. Surmajärgsus Erinevalt egiptlastest pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Surma kardeti ja selle järgnevast ei oodatud head. Jumalad Enamus sumeri päritolu. Antropomorfsed ja neile omistati ka inimlikke omadusi. Surematud ja üliinimlike võimetega. Panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalat: Anu, Enlil ja Ea. Anu Enlil Ea Click to edit Master text styles Second level Third level
ning paljude müütide peategelane. Maa-aluste vete ja sügavuste isand Ea- Kaval ja tark jumal. Tundis hästi maagiat. Anu Enlil Ea Teised Jumalad. Kuujumal Sin Päiksejumal Samas Taeva kuninganna Istar Viljakuse jumal Tammuz Kaitsejumal Marduk Maailma ja inimese loomine. Kindel versioon sellest kuidas tekkis maa ja inimene puudub. Usutakse, et kõige pealt oli vesi, siis taevas ja maa. Surmajärgsus. Erinevalt Egiptlastest ei uskunud Mesopotaamia elanikud, et peale surma minnakse paradiisi, kus edasi elatakse. Üritati elada võimalikult kaua. Templid ja jumalateenistus. Jumalat tuli austada, et ta sind toetaks. Kes ei toetanud sai tunda Jumala pahameelt. Rajati Jumalatele maised kojad Templid. Mida suurem oli tempel, seda turvalisemalt linn end tunda võis. Khafajahi tempel Ennustamine.
Mesopotaamia usk ja jumalad II kursus 2013 ● Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). ● Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. ● Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.)
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
Vana-Kreeka igapäevaelu Keiu Kaur • Kreeka riikide ühiskond oli linnaline – kuigi enamik rahvast elas maal, täitsid linnad ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli ning määrasid seega tsivilisatiooni üldilme. • Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Vaatamata akropoli tähtsusele oli tegelik linnasüda koosoleku- ja turuplats agoraa. Nii akropolil kui ka all-linnas asusid jumalate templid. • Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). • Linnamajad olid tavaliselt ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest ehitised. Peaaegu alati oli neil väike nelinurkne siseõu, mis oli kogu majapidamise ja pereelu keskpunktiks. • Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihe...
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suur...
Vanimate tsivilisatsioonide erinevused. Egiptus ja Mesopotaamia. Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuses Niiluse ääres. Surmajärgsele elule pöörati Mesopotaamias Egiptusega võrreldes märksa vähem tähelepanu. Nimelt Mesopotaamias usuti, et oluline on elu enne surma. Kõik karistused, mis jumalatelt ülekohtustele osaks said, saadi kätte siinpool elus ning pärast surma ootas rõõmutu elu sünges allilmas. See võib olla üks põhjus miks me ei tea Mesopotaamiast nii palju, kui Egiptusest. Egiptuses aga, oli surmajärgne elu tohutult oluline. Põhimõtteliselt oli terve maapealne elu ettevalmistus surmajärgsele elule. Neil olid olemas väga piiritletud reeglid (väärtushinnangud), mida tuli täita, et hauatagune elu hästi läheks. Need olid kirjas Surnute Raamatus. Egiptus...
Geograafiline asend ja looduslikud tingimused: tänapäeva Iraagi territoorium, Eufrati ja Tigrise vaheline ala, vihma sadas vähe peamiselt põhjas. Lõunas põlluharimine võimalik ainult kunstlikul niisutamisel. Pärsia lahe soisel rannikul oli vaja aga maad kuivendada. Tihedad suhted naabritega. Mesopotaamia riigid, iseloomulikud jooned, tuntumad valitsejad, kultuurisaavutused: SUMER 3000-2340 eKr ühtset riiki ei tekkinud (linnriigid), kuningas Gilgames kasutusel oli kiilkiri, ehitati tsikuraate, ratas. AKAD 2340-2160 eKr valitseja Sargon, rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos Sumeri kultuuri tugeva mõju all. VANA-BABÜLOONIA 1792-1595 eKr kuningas Hammurapi, vallutas kogu Mesopotaamia seadustekogu, mis seisis kivisse raiutuna riigi tähtsamates linnades. ASSÜÜRIA 934-609 eKr pealinnad Assur ja Niniue, palju sõjaretki Niniue raamatukogu. UUS-BABÜLOONIA 626-539 eKr kuningas NebukanetsarII Babülonis tehti ...
Niiluse tähtsus: ulatuslikum põlluharimine oli võimalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Niisutussüsteemid, terasside rajamisega püsis tulvavesi kõrgematel oruservadel. Vana riik (2700-2200a eKr) * Suured püramiidid Memphise lähedal nüüdses Gizas * Kujunesid välja trivilisatsiooni olulisemad tunnused Keskmine riik (2000-1650a eKr) * Teeba valitseja Ülem-Egiptusest ühendas maa taas ühtseks riigiks * Teeba tõusis riigi usukeskuseks * Egiptuses loodi elukutseline sõjavägi *Kuningate võim ulatus Egiptuse piiridest kaugemale, Nuubia põhjaosa allutati Egiptuse võimule * 1650-1550a eKr oli riik taas jagunenud * Niiluse deltas võimutsesid Aasiast pärit valitsejad- hüksoslased Uus riik (1550-1075a eKr) * 1550a taastati riigi ühtsus *uue riigi aeg oli Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg * arenes sõjavägi *Egiptus saavutas suurima ulatuse vaarao Thutmosis III ajal *1075 eraldus Ülem-E Alamast * pealinn Teeba *vaaraid maeti Kuningate ...
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
Keivin Kivimägi 10A armuvahekorrad. Naiselt nõuti samas ranget monogaamsust see tähendab, et naisel võis olla ainult üks mees. Siin tuleb välja, et Egiptuses väärtustati naisi rohkem kui Mesopotaamias. Minu arvates oli Mesopotaamias naine mehele nagu ori. Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuserituaalide keskse osa moodustas muumia valmistamine, mis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsmiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise otsustas saakalikujuline Anubis, kaaludes, kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei olnud pahategusid oli Maadist kergem ja sellele surnule sai osaks igavene elu. Patune süda oli Maadist raskem ja see surnu igavesse ellu ei saanud. Mesopotaamias polnud surmajärgne elu kuigi tähtis
kaarikud. Jalavägi jagunes raskerelvastusega ning kergerelvastusega jalavägedeks. Religioon ja kultuur Kiilkiri (3500-3000a eKr) Pulgaga savitahvlile vajutatud märgid, mis tähistasid mõisteid ja silpe. Haridus Haridust andsid preestrid. Koolid templite juures. Õpilased enamasti ülemkihist. Kirjaoskust kasutati sageli igapäevaelus. Matemaatika, tähetarkus, religioosse sisuga traditsiooniline kirjandus. Jumalad ja surmajärgsus Jumalat eristas inimesest vaid vägevus ja surematus. Kaitses inimlikku õiguskorda ja moraali ning karistas ülekohtuseid. Panteoni tipus kolm meesjumalat: Anu (taevajumal, jumalate isa), Enlil (tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal), Ea (sügavuste isand). Pöörati tähelepanu elule enne surma. Templid Jumala maine koda, mis kaitses linna. Tüübid: atsmiktempel (tsikuraat), mitme siseõuega templikompleks.
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja
· Monoteistlik ainult 1 jumal on lubatud · Antropomorfne-e. Juudi oli inimese moodi · Vägi ja surematus- ei surnud kunagi, igalühel oli oma vägi mida nad kontrollisid · Moraali ja väärtuse kaitse · Edu ja hukatuse jagajad · Ohverdamine ja austus · Elukohaks Olümpose mägi Põhja-Kreekas · Jumalate tüli ja armastus SURMAJÄRGSUS · Maapealne elu oli olulisem, kui surmajärgne · Jumalad karistavad juba maise elu jooksul · Hellenismi ajal ka surmajärgsus oluline KUNST Kõnekunst(Demosthenes väga hea kõneleja ohtlikum kui Ateena sõjavägi) Teater ja lüürika (Homeros) Kujutavkunst Vaasimaal Skulptuur Arhitektuur TEADUS Matemaatika-mesopotaamia mõjud, muutus praktilisest teoreetiliseks. Phytagoros Meditsiin-teaduslik käsiraamat. Arstiametivanne. (hippokrates). Haiguste põhjused on looduslikud. Vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal. Hippokrates Ajalooteadus- kangelaseepika, Lähima ajaloo uurimine Herodotos, kirjutas raamatu Kreeka-
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
linnapiiramisseadeid jms planeerimine Mesopotaamia usk · Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda) · Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu · Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid jne) · Templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus) Hauatagune elu · Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. · Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. Tähtsamad jumalad · ANU taevajumal, jumalate isa · ENLIL tuule, tormi, vihma ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. · EA Enlili poeg või vend, maa aluste vete ja sügavuste isand
madalamasse astmesse kirjutajad. Talupojad moodustasid enamjaolt sõjaväe, Käsitöölised Sõjavägi Vana riigi ajal polnud püsiv, uue riigi ajal väljakoolitatud alaline sõjavägi Orjad USK Tähtsad pühad loomad ( skarabeus, härg) , jumalatele ohverdati loomi, neile põletati viirukit, palsameerimine, matuse kohaks püramiidid, hauakambrid( kuningate org) , surmajärgsus aint ülikutel, surnute raamatud sarkofaagis, Amon-Ra - tähtsaim päikesejumal, peajumal, Karnaki tempel tema pühamu. Osiris Amon-Ra lapselapselaps, Viljakuse jumal, surnute riigi valitseja, Isis- Osirise mees ja õde Seth osirise ja isise vend, tappis osirise, Horos Isise ja Osirise laps, Hathor viljakusjumalanna Anubis surnute jumal Thot kuujumal, kirjatarkuse kaitsja
SURMAJÄRGSUS Usuti, et surnukeha jätkab oma elu peaaegu samal viisil peale surma. Varasemal ajal püüti surnukehast säilitada pea, hiljem arenes täiuslikkuseni palsameerimise kunst. Selleks, et keha säiliks, tehti sellega mitmeid protseduure ehk mumifitseeriti. MUMIFITSEERIMI NE Siseelundid ja peaaju eemaldati. Kehal lasti soodaga immutatult 70 päeva kuivada. Seejärel salviti keha aromaatsete õlidega. Lõpetuseks mässiti keha valgesse linasse. HAUAKAMBRID Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. HAUAKAMBRID Tuntuimad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hiljem asendusid püramiidid kalju sisse raiutud hauakambritega. Nii kaitsti surnukeha ja sellele kuuluvat vara rüüstajate eest. VAARAO EHNATON Valitses 14. saj eKr. Ta muutis sajanditepikkusi traditsioonilisi uskumisi, püüdes jumal Amon Ra asemel...
· Asevalitsejad kogusid oma piirkonnas makse, mõistsid kohut ja · Enamik õpilasi pärines ülemkihist, oli ka erandeid kogusid oma aladelt sõjaväe, kui vaja · Õpetati lisaks veel matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga · Ühiskond vähem reguleeritud kirjandust · Tegutsesid sõltumatud kaupmehed ja käsitöölised, maal vabad Jumalad ja surmajärgsus Mesopotaamia religioonis talupojad · Jumalate panteon · Korraldati ühiskondlike ehitustöid · Kujutati inimestena · Maksud olid väiksemad · Jumalatel olid inimlikud omadused · Rentnikud ja muud sõtlased harisid suuromanike ja templite maid · Jumalad olid surematud ja üliinimlikke võimetega
Värava ja sellest lähtuva rongkäigutänava seinad olid kaetud sinistes ja kollastes toonides glasuurtellistega. Väravad olid kaetud reljeefidega, millel oli kujutatud lõvisid, ükssarvikuid ja taimeornamentikat. Vana-Egiptuse usund Egiptuse jumalad olid suuremas osas looma või linnu peaga ja inimese kehaga. Tähtsaimad jumalad olid Ra, Amon, Amon-Ra, Osiris, Isis, Seth, Horos, Halthor, Anubis, Thot. Egiptuses oli väga tähtis surmajärgsus. Matuseriituse keskse osa moodustas palsameerimine ja muumia valmistamine, mis siis maeti uhkesse hauakambrisse. Muumia kaitsemiseks suleti see massiivsesse kivist sarkofaagi. Surnuteriiki pääsemise üle otsustas saakalikujulise peaga Anubis, kaaludes kas süda on kergem või raskem kui maailmakorraldus Maat. Egiptuse poos Ebainimlik poos, kus inimest on kujutautud pika sammuga astumas, jalad ja käed profiilis, keha poolküljelt, pea profiilis, silm otsevaates. Selline kujutamine ei tulnud
Kiili Gümnaasium Kreeka religioon Referaat Kaija Põder 10.klass Kiili 2012 SISSEJUHATUS Kreeklased olid väga usklik rahvas. Nad uskusid, et jumalad juhivad kogu rahva elu, saates inimestele õnne ja hukatust ning et ükski nähtus ei sünni jumalate tahtmiseta. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui ka iseloomult inimeste sarnased. Neil olid inimestele sarnased vead ja sageli olid nad valelikud, sallimatud ja kadedad. Kuigi nad sõid ja jõid nagu inimesed, neil olid inimestele sarnased vead, olid nad siiski alati surematud, täielikumad ja ilusamad kui inimesed. Jumalad elasid igal pool maal, taevas, jõgedes, allmaailmas, metsades, puudes ja loomulikult mägedes. Kreeklaste tähtsaimad jumalad elasid Olümpuse mäel. Nad uskusi...
......................................................................4 1.1 Jumalad............................................................................................................................. 4 1.2 Pühad loomad....................................................................................................................6 1.3 Templid............................................................................................................................. 7 1.4 Surmajärgsus.....................................................................................................................7 2 Kultuur..................................................................................................................................... 9 2.1 Kirjutamine ja haridus.......................................................................................................9 2.2 Teadus..........................................................................................
2)sõjamehed- kaitsesid 3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad) *Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu · Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes · Feodaalid said õiguse olla riigivõimu esindajad · Maavaldused pärandati isalt pojale · Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad PILET 6 Egiptuse religioon ja kultuur Egüptoloogia. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri. Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides. ,,Kuninglike järglaste majas"
Idamaad 1. Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
Looduslikud tingimused: Sarnasused:1)suhtlesid ja liikusid mööda merd 2)asuvad poolsaarel 3)on ümbritsetud merega. Erinevused:1)Itaalia on vähem mägine ja põlluharimiseks sobilikku maad on rohkem 2)Itaalia rannajoon on vähem liigendatud 3)Itaalia geog. terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 lan...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
Vana-Egiptus Joanna-Elisabeth Press Maria Ksenofontov 10.Cja nõme reaalikas joanna on nuub can you not mammu 2016 2016 Üldiselt Riik oli aastatel 3000-300 eKr. Egiptuses eristatakse peamiselt 4 erinevat aega (31 dünastiat): Vana riik Keskmine riik Uus riik Hilis-Egiptus (Vana-Rooma) Kunsti kõrgaeg 2700-1000 eKr. Kleopatra. http://verat.pagesperso- orange.fr/Cleopatra_Testing_Poisons_on_Condemned_Prisoners_1897.jpg Tähtsamad jumalad Amon-Ra- pea-, päikesejumal Anubis- mumifitseerimisjumal Geb- Maa jumal Horus- taeva- ja päikesejumal Isis- tervise-, abielu- ja tarkusejumalanna Nut- taevajumalanna Osiris- loomis-, allilmajumal Seth- hävingujumal Amun-Ra. http://www.nsbc.o...
käsul. sarnasus rahvaharijad preestrid, tsivilisatsioonid tekkisid samal ajal, jumalad tähtsal kohal, piltkirjast välja arenenud kiri, kihistunud ühiskond, haridus peamiselt ülikkonnale, saavutused matemaatikas ja astronoomias, palju jumalaid. erinevus - egiptus / mesopotaamia kiri: hieroglüüf / kiilkiri, haridus: polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid / võimaldadi rohkem, suurem kirjaoskus, surmajärgsus: usuti surmajärsesse ellu / ei usutud surmajärgsesse ellu, jumalad: rohkem loomade sarnased / inimese sarnased, templid: tavalised / astmiktemplid, teadmised: päikesekalender / kuukalender, kirjandus: lühiteosed, novellid, ,,sinuhe jutustus" / eeposed, ,,gilgames", teadus: geomeetria, arstiteadus / matemaatika, astroloogia, valitsemine: vaarao / kuningad, matmine: palsameerimine / ei palsameeritus, linnad: teeba, memphis, merimde / ur, uruk, kis, ehitised: püramiidid,
vaaraoga. MESOPOTAAMIA o Jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse soodsalt ja oleksid neile nende ettevõtmistes toeks o Neile tuli püstitada templeid peale nende rajati neile ka pühamuid o Keset templiõue paikneva altari ees toimetati ühte kõige 6ähtsamat rituaali jumalale loomade ohverdamisest o Templihoonesse endasse kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid 5. Surmajärgsus! EGIPTUS o Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. o Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. o Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. o Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid? 5000 ekr õpiti töötlema vaske - Sel perioodil toimus kiire are...
Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad, sead), jumalatega suhtlemise templid , oraaklid- Delfi oraakel. Jumalatega suhtlemise viisid: usupidustused, müsteeriumid. Kreeklased panid rõhku hingelisele elule, puudus surmajärgsus. 5. Sparta ja Ateena valitsemise erinevused. Sparta- riik põhines vallutusel, spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sisemise korraldusega riik, riigi huvid olid esiplaanil ja kodaniku õigused tagaplaanil, suur sisemine satabiilsus, polnud türanniat, eluvaldkondade range reglementeerimine summutas spartalaste loomingulisust, paljud kreeklased pidasis Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks, riigi eesotsas kaks päritava võimuga valitsejat
Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Usk oli üldiselt pragmaatiline, templit peeti jumala maiseks kojaks (selles peitus ka nende suursugususe põhjus). Tähtsal kohal oli ennustamine, mis oli Mesopotaamias ka omamoodi teadusharuks. Surmajärgsus ei olnud suure tähelepanu all, ennekõike sooviti olla õnnelik maises elus. Surnute hinged arvati minevat Allilma, kus neid ootab rõõmutu oleskelu. ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. ENLIL(semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja.
Vana-Kreeka 1.Kreeta-Mükeene kultuuri iseloomustus Sai alguse u 2000 eKr Kreeta saarel, kust levis ka Mandri-Kreekasse. Kreeklased allutasid Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema. 1200 eKr paljud Kreeka lossid purustati doorlaste poolt ja algas tsivilisatsiooni kiire allakäik. Saavutused Umbes 800 eKr kujundasid kreeklased foiniikia tähestiku põhjal oma alfabeedi. Nende kiri oli maailmas esimene, mis võimaldas hääldust korrektselt üles märkida. Ühiskonnakorraldus Alates VIII sajandist eKr kujunesid Kreekas ja Kreeka kolooniates linnriigid e. Polised, mis hõlmasid ka linnaümbruse maad ja mille elanikkonna moodustas üks kogukond. Võim kuulus kodanikele. Kodanikud moodustasid ka polise sõjaväe. Kujunes orjanduslik ühiskond, kus elanikud jagunesid kahte õiguslikult eristuvasse klassi-vabadeks ja orjadeks. Ühiskonnas olid nomineerival positsioonil mehed, naised olid poliitilisest ja seltskonnaelust kõrvale jäetud. Võistlushimu leidis ...
VANA EGIPTUS ÜLDISELT Egiptus on kuiv koht, st. põlluharimine oli võimalik ainult tänu korrapärastele üleujutustele. Seda põhjustasid korrapärased vihmaperioodid Etioopia mägismaal Niiluse ülemjooksul. Sealt jõuab vesi Egiptusesse iga aasta juulis-augustis, mis kestab oktoobri-novembrini. sellest jääb järele väga viljakas mudakiht. sellised korrapärased üleujutused on juba aegade algusest peale aidanud sealsetel inimestel rajada niisutussüsteeme. kunstlike terrassidegasai pikendada tulvavee püsimist kõrgematel oruservadel. Egiptus oli geograafiliselt eraldatud ,seega ei olnud vaja enese kaitsmisele eriti suurt tähelepanu pöörata. teisest küljest pidurdas see aga egiptlase tihedamat suhtlemist lähismaadega. seetõttu sai ka egiptusele väga omaseks erinevad tunnusjooned, mis püsisid sellised aastatuhandeid. AJALOO PÕHIETAPID Vanad egiptuse elanikud rändasid ringi. iseloomulik oli korilus ja loomade jahtimine. pilliroog oli tähtis- sellest ...
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr- Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb ,,Trooja sõja" temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt. Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine. Arhailine periood u 800-500 a. eKr-Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Iseloomulikud oli kolonisatsioon Vahemerel. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Tähtsamateks sündmusteks võib lugeda Lykurgose korraldust, Soloni seadusandlust, Kleisthenese reforme. Kasutusele võeti t...
peamised spordialad, olümpiarahu, olümpiavõitjate austamine. Naise olukord abiellumise puhul, monogaamsus. 5. Usk Vana-Kreekas, õp. lk. 121-127 Mõisted antropomorfism ja polüteism. Olümpose mägi ja tähtsmad jumalad: Zeus, Hera, Poseidon, Hades, Demeter, Persephone, Ares, Hephaistos, Athena, Apollon, Artemis, Hermes, Aphrodite, Dionysos (mis jumal?). Prometheuse legend, tempel ja selle ülesanded, ohverdamine, Delfi oraakel, surmajärgsus. 6. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus, lk 155-162. Itaalia geograafiline asend ja geograafiliste olude mõju Rooma ajaloole; itaalikud ja latiinid; kreeklaste kultuurilised mõjud. Etruskid (päritolu, asukoht, tegevusalad, elukorraldus, langus): Rooma linn (Tiberi jõgi, Kapitoolium, Ostia sadam, foorum), Rooma linna tekkimine müüdi järgi; Kuningate aeg (selle kestvus, 7 kuningat), kuningas, senat, rahvakoosolek, sugukond-kuuria-triibus (hõim) populus
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes ...
eepos Gilgames Gilgames oli Sumeri valitseja., eepos jutustab tema seiklustest, et leida saladus, et surematu olla. Lõpus tunnistab, et ainult jumalad on surematud. VII TSIVILISATSIOONID VÄLJAS POOL EUROOPAT Tsivilisatsioonide tunnused, tekkimise eeldused ja põhjused. Egiptuse tsivilisatsiooni kujunemine ja loodusolud. Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. Egiptuse religioon: tähtsamad jumalad, surmajärgsus ja Ehnatoni usureform. Egiptuse arhitektuur: mastabast kaljuhaudadeni. Mesopotaamia tsivilisatsiooni kujunemine: linnriikidest suurriikideni. Tsivilisatsioonide tunnused: 1. varanduslik ebavõrdsus 2. riiklus (valitsejad, riigiaparaat) 3. kasutusel kiri 4. osatakse töödelda metalle 5. arenenud on kirjandus, teadus ja usulised tõekspidamised Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: 1. on olemas rahvas 2. anastavalt majanduselt (küttimine,
*M-kuningad ei olnud kunagi jumalad E aga samastati vaaraod jumalatega *Abu-Simbel-kaljusse rajatud *M-savist templid E-kivist templid *mõlemad on kõrgkultuurid *kirjutusmaterjalid M-savitahvel, E papüürus *mõlematel tähtsad tekstis kivisse *kirjanduszanrid: E-novell,muinasjutt,õpetussõnad ja M-eepos(Gilgames) *E skulptuurid alles-Sfinks ja M pole säilinud palju sest armastati reljeefe *E soosis maalikunsti arengut surmajärgse elu väärtustamine. M surmajärgsus ei olnud meeldivaks teemaks, ei soositud. Ei ehitatud hauakambreid kuhu maailiti-ei soosinud maailkunsi arengut. VIIMASED KÜSIMUSED ÕPIKUST 1.ÜLEUJUTUSED *Egiptuses korrapärased aga Mesopotaamias mitte ja katastroofilised. 2.EHITUSMATERJAL *Egiptuses kivi ja Mesopotaamias savi. Savist tehti elamuid ja tarbeesemeid ja kividest ehitati püramiide. 3.KIRJUTUSMATERJAL *Egiptuses papüürus ja Mesopotaamias savitahvlid.Papüürus ei olnud nii säiliv kui savi. Savi tekitas kiilkirja. 4
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri). Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks: Vana riik (u. 2650-2100 ...
Maadeavastuste mõju Euroopale: Eelkõige avardasid maadeavastused inimeste silmaringi. Maadeavastsute mõjul nihkus Euroopa kaubanduse raskuspunkt Vahemerelt ning Läänemerelt Atlandi ookeanile. Eurooplased õppisid tundma seninägematuid taimi ja loomi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas, koduloomadets kalkun. Negatiivne mõju: toodi kaasa uusi haigusi, kurikuulsaimaks sai süüfilis. PILET 5 1.Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni võrdlus Religioon: panteon, surmajärgsus, templid. Kultuurisaavutused: kiri, haridus, teadus, kirjandus, leiutised. Panteon-ühe usundi jumalad. Egiptlaste Panteon: Eiptlaste austaud jumalate hulk oli tohutu(üks tekst loetleb 740 jumalat, kuid see arv võis olla suuuremgi). Kindlat ja üldkehtivat süsteemi polnud. Jumalate tunnused tihti kattusid. Tähtsad polnud üksikasjad, vaid see, et jumalaid austatakse ja nende eest rituaalset hoolt kantakse. Tähtsamad jumalad keda seostati kuningavõimuga:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
