PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Inimese õp Inimkaubandus, elunditoonorlus, tööorjus, prostitutsioon, inimkaubandus loomus. Juhendaja: Karin Luts Pärnu 2013 Inimkaubandus Ajalugu Inimkaubanduse lähteid tuleb otsida juba kaugest minevikust. See ebainimlik tegevus eksisteeris juba enne meie ajaarvamist Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias oli laialt levinud orjatöö kasutamine. Orjadeks olid tavaliselt sõjavangid ja põgenikud. Tihti müüsid ka vanemad vaesuse sunnil oma lapsi orjusesse - nii sellepärast, et saada tasu, kui ka sellepärast, et laps jääks ellu. Orje kasutati kõige sagedamini abijõuna mehed kaevasid kanaleid ja veehoidlaid, ehitasid tamme, töötasid kaevandustes ning ka valitseja, ülikute ja templ...
Eurooplaste vallutuste mõju kõrgkultuuride loomulik areng peatati riigid allutati ja kultuurisaavutused hävitati kullajanus rööviti hindamatuid kunstiaardeid tükeldati või sulatati veeti Euroopasse arhidektuurimälestised purustati ristiusustamise käigus põletati raamatukogusid algupärased kirjasüsteemid unustati hävis suuline pärimus suur hulk põliselanikke hukkus vallutused, inkvisitsioon, orjatöö , nakkushaigused tehti aladest Hispaania kolooniad rahvastik, keel, kultuur ja majandus muutus tundmatuseni HUMANISM JA RENESSANSS Renessanss ajavahemiku 14.-16. sajandi nimetus. Algas Itaalias. Humanism renessansi ajastule iseloomulik maailmavaade Humanismis e renessansi ajastul peetakse kõrgeimaks väärtuseks inimest. Töödele pandi nimi alla. Keskajal oli kõik kiriku kontrolli all....
Olümpiavõitjate nimekiri, mis ulatus aastasse 766 eKr, on alus kreeklaste ajaarvamisele. Orjandus klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Orjade seas olid enamuse barbarid, kujunes arusaam, et nad ongi orjuseks loodud. Neid kasutati kõikjal, oskustöö juures abistavas rollis, ebameeldivamaid ja raskemaid rolle tegid ainult orjad. Neid käsitleti kui omaniku vara, millega võis oma suva järgi ümber käia.Tappa ei tohtinud, aga karistuset ei järgnenud. Orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus oli d Kreeka polises omavahel lahutamatult seotud. 6. Vana Rooma Loodusolude mõju ajaloole: maa polnud nii liigendatud, kui Kreekas =>merel sõideti vähem, ühendust peeti maismaad mööda mägesid on vähem, kui Kreekas => hõimud tegelesid põlluharimisega geograafiline terviklikkus => paremad eeldused ühtse riigi tekkimiseks ümber oli meri => väga suur kreeklaste mõju...
Inimkaubandus on ränk inimõiguste rikkumine ja tõsine oht riigi julgeolekule. Skeem on lihtne: suured rahad, mis selles äris liiguvad, võimaldavad ära osta nii politseinikke, kohtunikke kui poliitikuid ja läbi selle mõjutada seadusandlust. Inimkaubanduse põhjused on: · tööpuudus ja vaesus · sooline ebavõrdsus (kui naisel on väikesed lapsed, ei võeta teda tööle jne) · nõudlus orjatöö ja seksuaalse ekspluateerimise järgi · organiseeritud kuritegevus · inimene on väga väärt kaup kui narkootikumi saab müüa ühe korra, siis inimest niikaua, kuni ta elab või niikaua, kuni ta kasutamiskõlblik on seega aastaid Inimkaubandus toimib peamiselt kolmel viisil: · Tööorjus sunniviisiline töö või teenistus · Organidoonorlus ehk elundite sunniviisiline eemaldamine...
Orjad: · Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). · Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. · Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. · Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: · Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. · Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) · Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. b...
sajandil alanud vallutussõjad tõid kaasa Rooma ühiskonna senisest suurema varandusliku kihistumise ja talupoegade laostumise. Sõjasaak ning ka vallutatud aladelt laekuvad maksud rikastasid eelkõige Rooma ülemkihti, samal ajal kui sõjakäikudel viibivad talupojad tihtipeale ei suutnud oma perekonnale toimetulekut tagada. Ühtlasi kaasnes vallutussõdadega ka orjanduse areng, mille tõttu kujunes Roomas orjanduslik ühiskond. Arvatavasti kasvas orjatöö osakaal Roomas isegi suuremaks kui Kreekas ja hellenistlikes riikides. Muidugi ei tähendanud see vabade talupoegade kadumist, kuid nende osatähtsus vähenes olulisel määral. Kuigi varanduslik ebavõrdsus lihtrahva ja aristokraatide vahel oli kuningriigi ajal suur, kasvas see märgatavalt vabariigi ajal. Plebeid said endale küll rohkem õigusi, aga sellele järgnesid varsti vallutussõjad, mille käigus kasvas linna elanike arv pidevalt. Vallutatud aladelt toodi ka palju...
pidusöögid ehk sümpoosionid(koosjooming) sõpruskonna ühe või teise liikme majas; kreeka aristokraatiat iseloomustas sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla parim; Aristokraatide meelest andis nende tublidus neile ka õiguse rahvast juhtida ning andamit koguda. Orjandus Orjanduslik ühiskond, orjade arv kasvas aja jooksul; orjatööd kasutati pea kõigis valdkondades: põllumajanduses,käsitöös, koduteenijatena jms. Orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur. Naiste positsioon. Abielu ja perekond Ühiskond oli patriarhaalne; Naistel polnud kodanikuõigusi; naise koht oli kodus;abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi; mehe ja naise suhted abielus võisid jääda küllalt pinnapealseks; Mehe elu möödus sageli kodust väljas, näiteks rahvakoosolekul; naine aga püsis kodus, hoolitses majapidamise eest ja kasvatas...
Neid võib nimetada koloonideks. Keisririigi ajal omandasid nad suurematähtsuse. Nende kõigelevinum maksuvorm oli iga-aastane kindlaksmääratud rahasumma, mis fikseeriti üheks viisaastakuks. Kolonaadi levikut keisririigi algusajal ei ole võimalik kindlaks teha, kuid üldine suundumus on siiski, et nende arv kasvas. Kuigi rendileping kehtis reeglina viis aastat, jäid koloonid tavaliselt maavaldusesse pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga. Ka palgatöölistel oli Rooma põllumajanduses tähtis roll. Neid mainib ka Varro, kelle arvates tuleks töölisi kasutada ebatervisliku kliimaga piirkondades, sest palgatöölise surm toob kaasa vähem kahju kui orja surm ning neid tasub ka rakendada ohtlike tööde puhul. Rooma talupojad moodustasid vägagi mitmekesise kihi maaomanikud, palgatöölised ja rentnikud. Neid kõiki ühendas tõsiasi, et nende elatis sõltus ühel või...
(-) Samas ei kujutanud orjad endast üldjuhul põhilist tööjõudu. (+)Oskustöö oli eeskätt vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate(+) , kuid samas raskemate ja ebameeldivamate ülesannete puhul. (-)Orja tapmist peeti küll taunitavaks(+), kuid karistust ei järgnenud sellelegi.(-) Niisiis olid orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud.(-) Roomas: Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi. Nende hulgas võis kohata kõrgeltharitud kreeklasi ja ka tõiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutumata barbareid. (-)Muidugi olid siis orjadele pandavad ülesandedki sageli erinevad orje kasutati...
Rooma vedas kaupu rohkem sisse kui välja. Seega voolas raha pikkamisi Roomast välja, kulla ja hõbeda hulk vähenes ning tekkisid korratused rahanduses. Riigi äärealad rikastusid Rooma arvel. Raharingluse häired mõjusid hukutavalt käsitööle ja kaubandusele. Lisaks soodustas käsitöö ja kaubanduse langust riigimaksude tohutu suurus. Põllumajandus oli langusteel juba vabariigi aegadest alates. Orjatöö tootlikkus oli madal, kuid nende ülalpidamine läks üha kallimaks. Paljud suurmaaomanikud tükeldasid oma maa väikesteks osadeks ja andsid need rendile vabadest kodanikest väikerentnikele ehk koloonidele. Ka muutsid orjapidajad oma orje koloonideks. Orja tööhuvi suurendamiseks anti neile maatükk, tööriistad, lubati ehitada onn ja soetada perekond. Selle eest pidi ori tasuma maksu rahas või osana saagist. Ülejäägi võis ori endale jätta...
Näiteks vale või vägivald on ilmselt nii kõrge kvaliteediga pahed, et kaaluvad üles hea, mida neist võiks saada. Utilitarismiga kaasnevad siiski mõned probleemid: · otsuse tagajärgi on raske ennustada, kuna inimkonna kogemus on väike ning iga situatsioon on erinev; · tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid (pikaajalised); · netokasu maksimeerimine võib kaasa tuua suuri kaotusi mujal (näiteks orjatöö kasutamine); · kasulikkus ei ole võrdse kaaluga, näiteks 10 krooni vaesele või rikkale. 2) DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Deontoloogiline eetika baseerub reeglitel, põhjuslike seostel. Tegevustel on oma sisemine moraalne väärtus hea või halb ükskõik kui palju head või halba nad tulemusena põhjustavad. Deontoloogia käsitleb inimeste õigusi ja kohustusi (kohustuslikkust). Õigusprintsiibid: inimene saab teostada oma õigusi, kuid ei tohiks rikkuda samas teiste õigusi....
Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr. M...
See on muutunud laialdaseks, organiseeritud kuritegevuslikuks äriks, mis toob inimestega kaubitsejatele ja kuritegelikele rühmitustele suurt tulu tulu, mis on võrreldav illegaalse relva- ja uimastikaubanduse tuludega. Inimkaubandusest on saanud praegusaegse migratsiooni üks traagilisemaid külgi, arvestades et aastas kaubitsetud inimeste arvu hinnatakse kuni kahele miljonile. Ahvatletuna lubadustest mujal hästi teenida, võtavad paljud ohvrid vabatahtlikult vastu kaubitsejate poolt pakutavaid teenuseid, mõistmata täielikult oma tulevase teenistuse iseloomu või tingimusi, milles nad töötama peavad. Kui inimene on juba kindlalt lõksus, petetakse teda või sunnitakse prostitutsioonile või teistele sunnitöö vormidele, et teenida kaubitsejale tulu. Ohvrite põgenemist takistavad sageli valvurid, kasutakse vägivalda või ähvardusi ja võetakse ära isikuttõendavad dokumendid...
Inkade riik oli totalitaarne. 9. Hispaanlaste vallutuste tagajärjed indiaani kõrgkultuuridele. 10. Indiaanlaste kõrgkultuuride loomulik areng peatus 17. Suur hulk põliselanikke hukkus võitluses 11. Indiaanlaste riigi alistati vallutajatega, inkvisitsiooni julmuse, üle jõu 12. Indiaanlaste kultuurisaavutused hävitati käiva orjatöö ja sissetoodud nakkushaiguste 13. Hindamatud kunstiaarded rööviti, tükeldati, sulatai tõtt üles ja veeti Euroopasse. 14. Indiaanlaste arhitektuurimälestised purustati 15. Indiaanlaste raamatukogud põletati, hävis ka suuline pärimus. 16. Mehhiko rahvaste algupärased kirjasüsteemid vajusid unustusse....
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Looduskaitse mõtte ja mõiste teke ja arenemine keskkonnakaitseks Eestis ja maailmas. Teadlik ja mitte teadlik looduskaitse (viimane oli eriti ammu). Eriti suurt tähelepanu looduskaitse arendamisel on pälvinud Põhja-Ameerika ja Saksamaa Euroopas. Looduskaitsele hakati siis mõtlema, kui selgus et miski siin ilmas pole lõpmatu ehk hakkasid otsa saama loodusvarud ja kahanema mets ning taimestik. Eestis sündis klassikaline looduskaitse 19.sajandil mil O.W. Masing levitas loodushoidlike teadmisi kirjasõna abil. Pärast teda hiilgasid veel F.R. Kreutzwald, J.W. Jannsen ja C.R. Jackobson. 2. Demograafiline plahvatus. Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). 3. Urbanisatsioon ehk linnastumine. Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 li...
GLOBALISEERUMINE KUI INIMKAUBANDUSE TAGAPÕHI · Ametialane sooline segregatsioon naiste ebaproportsionaalselt madal esindatus võimupositsioonidel selgitab naiste suurt osakaalu inimkaubanduse ohvrite seas ning seksuaalse ekspluateerimise esinemise sagedust, võrreldes teiste inimkaubanduse liikidega. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Inimkaubanduse liikumapanevaks jõuks on nõudlus seksiteenuste, odavad tööjõu ja elundite järele. · Orjatöö kasutamise eesmärgiks on kasumi suurendamine, hoides kokku töövõtjatele pakutavate töötingimuste pealt. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Enamasti vaestest riikidest pärit töötajatele ei võimaldata tervisekindlustust, iga aastast puhkust ega maksta nende eest sotsiaalkindlustusmakseid. INIMKAUBANDUSE MOOTOR - NÕUDLUS · Elunditega kauplemine ning illegaalsel teel saadud elundite siirdamine on kõikides arenenud riikides ebaseaduslik...
a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe ühendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Patroon ja klient. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. Sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu arvukatele klientidele. 57-58 Sarnasused: olid rahvakoosolekud, oli senat Erinevused: senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud, igasse ametisse valiti korraga kaks meest, et vältid...
Ühiskond ja eluolu Maa ja linn Enamik elanikest olid talupojad; ülemkihi rikkus põhines peamiselt suurtel maavaldustel; suurmaavaldused- latifundiumid. Kõrgelt arenenud linnad;proletaarid-varatud linnaelanikud Seisuslik ühiskond: 1. Senaatoriseisus( rooma riigi ülikud) 2. Ratsanikuseisus(kuulusid rikkad; suurmaavaldajad) 3. Lihtarahvas(käsitöölised ja põlluharijad) Orjad ja vabakslastud Orjanduslik ühiskond; orjatöö osatähtsus oli suur; vallutussõjad võimaldasid orje juurde tuua; orjusesse võisid langeda ka haritlased; omanik võis orjaga teha mida soovis; sageli lasti orje vabaks; osteti end vabaks; vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks Perekond ja naiste positsioon Patriarhaalne.võimutäius kuulus pereisale. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või müne meessuguluse eestkoste all.; naise tähtsaim voorus oli truudus abikaasale; roomas olid mõnes mõttes naiste...
ekloogis ennustab ette poisslapse sündi, kellest saab õiglane ilmavalitseja, sajandeid hiljem kasutas seda kristlik kirik. Selle tõttu kuulutati vergilius pühakuks: kuulutas ette Jumallunastajat. "Georgica e Põllutööst" kirjutamine võttis aega 7 aastat, sisu õpetlik ja didaktiline. Pühendatud Augustinusele ja Maecenasele. Täpne põllutöö kalender, eesm näidata, et põllutöö pole orjatöö , see õilistab inimest. 1. rmt: muldade omadused, seemnete külv. 2.rmt: puit, pookimine. 3.rmt: loomakasvatus. 4.rmt: mesilaste eluviisid.......... /põnev/ Peateos "Aeneis" 12 laulu, kirjutas 10 aastat (surmani), sai enamiku materiali valmis. Kirjutas alguses proosa siis luulevormis. Sõitis Kreekasse inspiratsiooni saama, haigestus, suri, maeti Napolisse. Soovix oli, et eepost ei avaldatax ja põletatax ära, kuna polnud valmis...