· Kirik hakkas rüütlite tegevust reguleerima, mistõttu pürgisid nad kiriku heakskiidu poole. 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2). · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva. · Ustavus: eelkõige enda isandale. · Heldekäelisus: sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. · Vahvus: võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2). · See oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hoooga kokku. · Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2)? · Neil oli raske relvastus ja seetõttu olid nad aeglased. · Liiga sirgjooneline liikumine muutis nad haavatavaks. 8
·Tuleb täita kohustusi Arvan, et sellise kasvatusmeetodiga kasvatati ehk edukad sõjamehed, kuid see, et nad eraldati oma perekonnast niivõrd noorelt andis tunda hiljem noorte südamedaamidega suheldes, sest nende ümber polnud enam peale 7 eluaastat hoolt ja armastust. Peamised ründerelvad rüütlitel olid piik ja mõõk. Piigiga püüti vastast sadulast paista ja mõõka kasutati lähivõitluses. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitsuskunsti. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis
(püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast paisatud rüütlid võitlust jalameestena. (Vastast ei püütud tappa vaid vangi võtta, et lunaraha saada) 7. Milles väljendus rüütliväe taktika liigne sirgjoonelisus (2 näidet/argumenti)?
ustavus, heldekäelisus, seisuseuhkus. Kuna tegu oli sõjameestega, siis oli neil igapäevasteks kaaslasteks mõõk ja hobune. Keskajal aga muutus nende relvastus oluliselt. Nahast soomusrüü asendus õhku läbilaskva, kuid raske rõngassärgiga, kiivreid täienesid, kilbid muutsid kuju, et neid parimini hobuse seljas käsitseda oleks, kuid hiljem loobuti üldse neist. Kogu kaitserüü oli vibudele vastupidavam. Lahingutes osalesid ka jalamehed, aga nende ülesanne piirdus enamasti rüütliväe abistamises. Panemaks proovile oma oskusi ning vaprust, korraldati turniire. Võistlesid kaks rüütlit, kes püüdsid hobuse seljas üksteist piikidega maha lükata. Rüütlitele andis osalemine võimaluse võita aadlineidude tähelepanu. Turniiridesse suhtuti kaheti - oli pooldajaid, kes käisid vaatamas ja kaasa elamas, samas kirik aga suhtus taunivalt, põhjendades, et see õhutab mõttetule verevalamisele ja tõmbab eemale võitlusest ristiusu eest.
Selleks said peamiselt aadlid. Päritolule lisaks nõuti rüütlilt ka kohast treeningut ja kasvatust. Tavaliselt alustas rüütel treeninguid 7 aastasena. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Aadli elulaad ja rüütlikultuur Peamised ründerelvad olid piik ja mõõk. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlitel ei elanud linnuses vaid tornlinnustes. Suurnike linnused seevastu kujunesid elatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Turniirid said arvatavasti alguse 11 sajandil lahingutreeningutena. Kaks piikidega relvastatud
lunastusreligioon, patused ei pääse paradiisi. Rüütlikslöömine viimase öö veetis rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul pärast pidulikku riietumist tuletati talle meelde rüütlireeglid, noormees langes seejärel ühele põlvele ning andis tõotuse neist kinni pidada. Saabastele kinnitati kannused ja keha ümber seoti mõõgavöö. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist. Anti relvad, algas pidulik söömaaeg. Rüütliväe taktika vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku, piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast ei püütud tavaliselt tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Aadliku abielu roll eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Abiellujate isiklikud tunded
lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad
Rüütliks saamine, rüütliseisus ja rüütlite relvastus Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle mee...
Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415 jätkub inglaste pealetung ning koos burgundlastega vallutatakse Pariis ja piiratakse Orleansi. 1429 saab prantsuse vägede etteotsa lihtne talutüdruk Jeanne d'Arc kes väidab, et on Jumalalt läkitatud Prantsusmaad päästma. 1430 langeb Orleansi Neitsi burgundlaste kätte vangi ning hukatakse nõiana tuleriidal. Prantslaste edu aga jätkub ning 1453 on jäänud inglaste kätte vaid Calais kindlus.
varakeskaeg 476-XI saj(suur rahvasteränne), kõrgkeskaeg XI-XIII saj (kõrge elanikkonna kasv), hiliskeskaeg XIV-XV saj (üleminek rahamajandusele), Varauuseg XVI(Kolumbus avastas Ameerika.) 2.Keskaja seisused ja nende ülesanded Kuningas -> suurfeodaalid(hertsog, krahv), ->keskmised feodaalid(parun), ->väikefeodaalid(rüütel) 3.Millest oli tingitud feodaalkorra kujunemine, selgita mõistet Karl Martelli sõjaväereformist, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele 4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile
aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele; rüütlite tasuks oli maa (feood), mille rüütel andis talupoegadele, kes pidid selle eest maavaldajale makse maksma ja koormisi tegema. Vastutasuks kaitses rüütel oma talupoegi vaenlaste kallaletungide eest
enesekaitseks,õiguspärase omandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Teistel põhjustel alustatud sõda peeti ebaõiglaseks. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siis nende poolt esile kutsutud.Alates 1495. aastast peeti suurriikideks Prantsusmaad, Inglismaad, Austria- Ungarit, Hispaaniat,1721.aastast Venemaad ja 1740 aastast Preisimaad. Sama sajandi jooksul said Euroopas sõduriks 10-12 miljonit inimest. Palgasõdurite hiilgeaeg 15. sajandil hakkas keskaegse rüütliväe osatähtsus oluliselt vähenema ning asemele astus palgaarmee.Rikkkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata ja samal ajal vajas ka kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja ell pöördus valitseja sõjaväeliste eraettevõtjate poole pakkumisega vastu võtta rügemendiülema patent. See oli leping ,millega kohustati kindlaks ajaks moodustama palgasõdurite üksus ja tagama selle ülalpidamine. Üldiselt värvati vabatahtlikke,
Oma õiguste kaitseks mood linnad liitusid, mille seas tähtsaimaks kujunes Lombardia linnade liit, mida juhtis Milano. *Sveitsis sõlmisid linnad oma õiguste kaitseks liidu kohalike mägilastega. Linnade ja mägilaste liiduvägi võitis mitu korda Saksa keisriväge. *Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuninga võimu alla, kuid tahtsid samuti vabaks saada ja suutsid 1302.a kuninga rüütliväe otsustavalt puruks lüüa. Täiuslikku sõltumatust ei suudetud saavutada, kuid läksid keskaja lõpul Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid neile ulatuslikud privileegid. *Saksa kaubalinnad saavutasid küllalt suure sõltumatuse senjööridest. Samuti Saksa linnad Läänemere piirkonnas. 23.Kaugkaubanduse, rahamajanduse, panganduse seos *Suuremate linnade tarvis hakati üha enam tooma toiduaineid ka kaugemaltkaugkaubandus.
poliitiline, feodaalne) heldekäelisus, vahvus. Dongihoteks saamine- paazina alustamine, kannupoiss, 20 a. Löödi rüütliks, tseremoonias kiriklikud ja sõjalised jooned Aadli elulaad ja rüütlikultuur Suurtemeestemänguasjad Ratsa sõdisid, piik-paisata sadulast maha, mõõk-lähivõitluses, kui piik oli katki läinu. Rõngassärk- paremini õhku lasi läbi, ambude ja pikkvibude kaitseks plaatvest, metallplaatidega. Kiiver-ka nägu, kilp- perekonnavapp. Jalamehed-rüütliväe abistamine. Võitlusviis Taktika enamasti lihtne- vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos vastu ja põrkasid lahinguväljal kokku, mitte tappa, vangi, et küsida lunaraha, vastasest jagu saada ausas võitluses, mees mehe vastu. Linnused Kivist, laiendati ja täiendati põlvest põlve, tornlinnustes- tagasioidlikud linnused, väikerüütlid, puust, kivist ülal perega, all sulased ja tagavara. Suurrüütlid linnustekompleksid
Riik püsis faktiliselt 1806 aastani. 12.-13. Sajandil tsentraliseeritud riikide teke Kuningavõimu tekkimine Domeeni suurendamine Aadlike allutamine kuninga võimule Ühtse Inglismaa teke 1066 Hastingsi lahin, William vallutaja 13-sajandil rahvaesinduskogude teke 1215 Magna Charta Libertatum 1265 Inglismaa Parlament ! 1302 Prantsusmaa parlament ehk generaalstaadid 1337-1453 100-aastane sõda Inglismaa-Prantsusmaa vahel Inglismaa kaotas alad Prantsusmaal Tulirelvastuse kasutuselevõtt rüütliväe ja linnuste tähtsuse langus, nn, rüütliajastu lõpp palgaarmee kasutamine Keskaegne maaimapilt Allumine kõrgema võimule Aadel,valitseja,kirik/paavst Seisuslik ühiskond allumine saatusele nurisemine oli patt vähe ülestõuse kiriku mõju kogu ühiskonna üle heliotsentrilisuse eitamine, uute ideede pidurdamine teadus pidi vastama piiblile-skolastika vaimulik haridus -Toom- ja kloostrikoolid -Vaimulike ettevalmistus Sakraalne arhitektuur ja kiriku mõju kunstis 11.-12. Saj
künkale jõekäärdu või saarele. 10. Milliseid relvi kasutaksite linnuse/linna piiramisel, milliseid kaitsmisel? Piiramisel-kiviheitemasin, müüripurustajad, piiramistornid. Kaitsmisel-vastukaalukatapulti ehk bilda. Millist relva peate mõlemal juhul kõige ohtlikumaks? Põhjendage! Piiramisel-Müüripurustajat, sest müür oli kõige tähtsam kaitse ja kui see purustada siis vastane nõrgeneb. Kaitsmisel-vastukaalupulti, sest täpne. 11. Miks kasutati rüütliväe võitluses enamasti joonrivi, mis oli selle nõrkuseks? Selline oli rüütliväe taktika ja kahevõsitlus oli ausam. Haavatavad kui palju relvi, sest ei suudeta kiiresti liikuda. 12. Miks oli rüütlilahingutes langenuid vähe? Võeti pantvangi, et saada lunaraha perekondadelt. 13. Millega tegelesid rüütlid rahuajal? Jahiretkede ja turniiridega. 14. Millised olid erinevad seisukohad suhtumises rüütliturniiridesse? Ühelt poolt äratasid
lähivõitluses pärast piigi purunemist või kõrvaleheitmist. Rüütlite kaitserelvastus muutus keskaja jooksul peaaegu tundmatuseni. Rüütlid said rõngassärgid, ammud, pikkvibud ja kiivrid. Samuti tehti muudatused kilbiga, mis olid nüüd ülalt ümarad ja alt teravatipulised piklikud ning hiljem ka kolmnurksed. Rüütliratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed, osad olid piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Muidu oli rüütliväe taktika enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma
alamatele näidata kuninga võimu Võimsad Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi Inglismaa, Preisimaa, Venemaa Euroopa riigid hegemoonia- ülemvõim ,,Jõudude tasakaal" - kõik riigid keskmise tugevusega, Inglismaa kontollib Diplomaatia sünniaeg 17-18saj. diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15. saj rüütliväe osatähtsus väheneb, asemele *riigivõim ise organiseeris palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh. majanduslik edenemine ja kuningas tugev *kindel vorm ja relvastus *patent- kuninga ja sõjapealiku vahel *magasinisüsteem- vili ja toiduvarud
Rooma riigi hukk), islamimaailmas aga 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus) – 1689 (Türgi ülemvõimu murdumine). Keskaja lõpuks peetakse ka usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne-Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eestkoste all. 2. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3
Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed , kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu, sõduritele palka ei makstud ning probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega. Maa saaja (feodaal e läänimees) kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka
KÕRGKESKAEG: 1)valitseb feodaalkorraldus 2)kujuneb lõplikult välja seisuslik kord 3)areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4)tsunftikäsitöö õitseaeg 5)kaubanduse areng 6)algab tsentraliseeritud riikide teke 6)ristiusk 7)rahvastiku kasv HILISKESKAEG: 1)kapitalistliku majanduse teke 2)keskajale omased tunnused asenduvad uusaja omadega 3)feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus 4)100a sõda-Inglise ja Prantsusmaa vahel, Prantsumaa sai oma valdused tagasi INGLISMAA KUNINGAVÕIM: William: kehtestas feodaalsuhted, kõik Inglismaa ülikud, ka kuninga vasallide vasallid pidid talle truudusvande andma Henry II: pani aluse Plantageneti dünastiale, korraldas valitsemist kohtadel ja tugevdas kohtuvõimu, kujunes uus tavaõigus PRANTSUSMAA KUNINGAVÕIM: Philippe II Auguste:kasvatas endale alluva domeeni
domeeni võis sõda alustada 40 päeva pärast selle väljakuulutamist Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis punase
Eesti piirid Eesti piirid pole täna sellised kui Esivanemad primitiivsete metslastena rüütliväe vastas. aastatuhandete eest, ja aastatuhandete 12. sajandiks olid eesti mehed juba mitu pärast pole nad sellised nagu täna. kõik tuhat aastat habet ajanud, seljas ei kandnud
Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust vaid häbi. Rüütlite relvastus ja sõjapidamisviis. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk ja küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast kiivrit. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keaha metallplaatidega kaetud soomusrüü, XI saj hakati enam kandma rõngassärke. Rüütliväed olid tavaliselt suhteliselt väiksed. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Odad puruneisd ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Võidetud vastast enamasti ei tapetud, sest see polnud rüütlireeglite kohane ega kasulik. Tulusam oli nõuda vangistatud vaenlase eest lunaraha ning seetõttu oli langenute arv lahingus väike. Rüütlite igapäevaelu
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile
Levis seisukoht, et valitseja on võimu saanud julmalalt ja jumala asemikuna maa peal pole ta kohustatud aru andma ei kirikule ega rahvale. · Keskaegset Euroopat olid ühendanud kristlus, kuid nüüd oli see lõhenenud ja asemele pakuti rahvusriigi ideed. Rahvusriigi rahval ja valitsejal on ühised huvid, kaitsma peab neid valitseja. · Kuningas hakkas looma regulaarväge endise rüütliväe asemel, mistõttu ei sõltunud ta enam vasallidest ja sai sõnakuulmatuse korral nende vastu kasutada sõjaväge. · Seisuslike kogude tähtsus väga väike, valdavalt piirdus see maksude üle otsustamisega. 4. Absolutismi tunnused. Absolutismi tunnused: · Riigi võim on jagamatu ja selle teostajaks on ainuisikuliselt valitseja · Majanduselu juhtimine on riigi käes ja põhines MERKANTILISMIL majandusteooria, mille
Talupoegi kutsuti ka pärisorjadeks. Orjaseisus keskajal aga kadus. Talupoja-isanda suhet nähti vasalliteedisuhtena isand andis talupojale maad, selle eest pidi talupoeg isandat teenima. 5. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? (ptk 11) Vaimulikud- palvetasid kõigi eest Sõjamehed- kaitsesid kõiki Töötegijad- pidasid kõiki oma tootva tööga ülal 6. Aadliseisus ja rüütlid (ptk 19). Rüütliväe lahingutaktika relvastus (ptk 20) Sõdisid peamiselt ratsa; peamised ründerelvad olid piik ja mõõk; kaitserelvastus koosnes rõngassärgist, kiivrist ja kilbist. 7. Talupojaseisus sunnismaisus, koormised, raharent, naturaalmajandus (ptk 21) Sunnimaisus- talupojad olid kohustatud oma isanda jaoks tööd tegema, harisid põlde ja maksid andamit. Koormised- talupojad pidid isanda maa kasutamise eest tööd tegema ehk koormisi kandma
* katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: l Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) l Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis
Pilet nr. 13 a) euroopa varakeskajal(frangi riik, linnaeklu allakäik,feodaalkorra kujunemine) Frangi riik oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga. Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast.Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema
sõjamees ristiusu ideaalide järgi · Rüütliks sai pärast vastavat kasvatust ja treeningut paazi ja kannupoisina · Kujunes rüütlikslöömise tseremoonia · Pt 19.4 Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõte. · Rüütel pidi olema ustav, heldekäeline ja vahva · Ustav oma perele, senjöörile, riigile · Heldekäeline, sest jagas sõjakäikude ja turniiride saaki · Vahva, sest võitles sangarlikult ja ausalt · Pt20.1 Iseloomustage rüütliväe taktikat. Milles väljendus selle liigne sirgjoonelisus? · Vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku · Lahing kujunes rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks · Puudus sõjakavalus, võitluse juhtimine pärast esimest kokkupõrget raske · Pt20.2 Mis eristas turniire tegelikust lahingust? Mida tähendasid need keskaegse rüütelkonna jaoks?
ka mongolite vastu Liegnitz`i lahingus. Viimane probleem rüütlite kasutamisel lahingus, mida rõhutaksin , oli indvidualistlikkus. Rüütlid läksid lahingusse isiklikku tublidust tõestama. See tegi nende organiseeritud ja taktikalise kasutamise lahingus küllaltki raskeks. Kindluste kaitsel ja piiramisel mängis pearolli jalavägi, kellel oli oluline roll ka lähinguväljal. Keskaja jooksul muutus jalaväe roll järjest tähtsamaks tänu uute relvade ja taktikate kasutamisele. Rüütliväe vastu töötasid väga hästi uued laskerelvad: pikkvibu ja amb. Crécy lahingus mängis pearolli inglaste pikkvibu, mille tihe noolterahe tekitas suuri auke prantslaste ridades. Teine oluline muutus, oli Edward III-da Soti sõdadest väljatöötatud taktika, mille kohaselt rüütlid ja sõjasulased võitlevad jalgsi. Amb oli murrangulise tähtsusega relv jalaväes. Ammu kasutamist on kerge õppida (erinevalt vibust),
Vasallivanne - žestid jms põlvitamine + sümboolne ese. Linnus - feodaalse ühiskonnakorraldse keskus Rüütlimaailm 12.-13. sajand Varem olid sõjaväe aluseks talupojad, Karolingide ajal ratsarüütlid. Kallis varustus, aeg, võimalused treenimiseks. Au sees voorused: truudus, vaprus, ausus, head kombed. Turniir- rüütellik pidustus. Jahipidamine. Rüütlite ja kiriku vahel suhted tugevnevad. Kirjanduslik pärand. Südamedaamid. Rüütliväe allakäigu põhjustas tulirelvade kasutuselevõtt 14. sajandil, majanduslangus Elu maal ja linnas Keskaegse Euroopa õitseng/kuldaeg - 11.-14.saj (põhimõttelisetl Kõrg-Keskaeg) Kasvasid linnad, elavnes kaubandus, arenes põllumajandus ja käsitöö. Rahvastik kahekordistub. eksportisid araabiasse mett, puitu, rauda, tina, orje. Põllumajandus paranes - ratastega hõlmader, paremad tööriistad, keskkond (kliima soojenes, oli stabiilsem). Kaupmehed jagunesid gildidesse ja vennaskondadesse
Tiroolides kiriku partisanide kaitse üksus, mis tegutseb traditsioonide tänapäevani kannavad partisanesid. HELLEBARD Helm ja bart kirves kiivrite vastu. Kirjalikes allikates ilmub juba 13. saj lõpust aga sellest ajast pole ühtegi arheoloogilist leidu ning esimesed alles 100 aastat hiljem. Klassikaline Hellebard ühendab kolme relva oda, kirvest ja sõjavasara konksu. Konks ilmub Hellebardi külge hiljem. Sveitslaste leiutatud rüütliväe vastu. Saintbachi lahingus edukalt kasutatud 1386. Selle konksuga pole siiski võimalik raudrüütlit sadulast maha tõmmata ja siiski mõeldud tõenäoliselt löömiseks. 15. saj teisel poolel lisanduvad pikad liistud nagu piikidelgi. Hellebardi sisse hakatakse aga tegema igasuguseid auke ja kujundeid. 16. saj muutuvad hellebardid hästi õhuliseks, pikka teravikuga ja väljapool kumeraks ja õhukeseks kirveteraks rohkem kujunemas jällegi ihukaitserelvaks. Saavutab ka mujal Euroopas
Aadlielulaad ja rüütlikultuur 1. Relvastus a. Ründerelvad: · Piik vastase sadulast paiskamiseks. · Mõõk lähivõitluses. · Sõjakirves ja nui. b. Kaitserelvastus: · Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. · Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). · Kiiver. · Kilp c. Ratsaväele lisaks jalamehed: · Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. · Ülesandeks rüütliväe abistamine. 2. Võitlusviis a. Rivistuti pikkadesse viirgudesse: · Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. · Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. b. Kahevõitlus: · Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. · Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. · Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. 3. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. a. Asukoht ja rajatised:
Londonisse, juhiks Wat Tyler(tapeti). Ülestõusud suruti maha, mässulisus jäi aga püsima, seega vabastati talupojad pärisorjusest, sõlmides rendilepinguid. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine. Elanikkond hakkas kasvama vaikselt 14.saj lõpul. Edenesid Itaalia linnad. Tekkisid palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted (eriti tekstiilis). Panganduses Firenze Medicite suguvõsa, kes hakkasid 15.saj Firenzes valitsema monarhidena. Feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus. Eelistati palgasõjaväge, kuigi nad polnud usaldusväärsed (äraostetavad). Tähtsaks said Inglise vibukütid, jalavägi täiustus. Kasutusele võeti piigid, hellebardid (kirvetaoline oda). 14.saj tulid kasutusele tulirelvad-püssid, suurtükid. 15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks. Saja-aastane sõda. 1337-1453 Inglise kuningad said endale abielude kaudu suure osa Prantsusmaast, millest osa maid võideti tagasi. Inglise
Kuna talupojad pidid tegema tööd ning ei tohtinud maalt lahkuda, hakati seda nimetama pärisorjuseks. 8. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? 1)Vaimulikud Pidid kogu ühiskonna vaimuelu eest hoolitsema ning kõigi eest palvetama. 2) Aadlikud Ülesandeks oli eelkõige sõdimine ehk kogu ülejäänud ühiskonna kaitsmine. 3)Talupojad Pidid kogu ühiskonda toitma ja üleval pidama. ( 4) Kaupmehed ja käsitöölised ) 9. Aadliseisus ja rüütlid. Rüütliväe lahingutaktika ja relvastus Rüütel pidi olema ustav kogukonnale, feodaalidele, kuningale. Rüütellikku sõdalaseisuse tuumaks oli perekond ning seda hoiti koos ja laiendati heldekäelisuse abil. Edu pidi saavutama õigel viisil ehk rüütel pidi omama vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult, ausalt. Rüütlid olid raskelt relvastatud ratsaväelased. Relvastus muutus aja jooksul, koos sõjapidamise arenguga, püsivad olid aga kaitserüü, kiiver, kilp, mõõk, oda.
Sellele kõigele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut. Rüütlitel oli kohustus osutada oma isandale igal aastal teatud arv päevi sõjaväeteenust. Et relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel pikema sõjakäigu jaoks muretsema endale mitu hobust ja kaasa võtma abilisi kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega koos ühe löögigrupi, mida nimetati odaks. Välilahinguks valisid rüütliväe juhid avara ja tasase maastiku. Võitlusse liiguti enamasti sirges joonrivis, sest ükski rüütel ei tahtnud, et keegi teine talle ,,kilbiks" osutuks. Iga rüütli saatjaskond tuli otse temaga taga, et vajadusel oma isandale appi tormata. Kaspar Kuldkepp 10 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Tegelik lahingukäik
väljaspool domeeni võis sõda alustada 40 päeva pärast selle väljakuulutamist Philippe IX Ilus 1302. a. kutsus kokku generaalstaadid, alustas juutide tagakiusamist, likvideeris Templiordu Saja-aastane sõda (1337 1453) Sõda toimus Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Põhjused: · Prantsusmaa troonipärimise küsimus (Inglismaa kuningas tahtis trooni) · Flanrdia küsimus Tähtsaim lahing toimus 1346. aastal Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi. Nüüd kasvas rüütliväe asemel jalaväe tähtsus, tekkis palgasõjavägi. 1348-1349. aastatel levis Euroopas Must surm Sõjas osutus otsustavaks pöördeks talutüdruk Janne d' Arc'i ilmumine, kes äratas prantslastes rahvusliku ühtekuuluvustunde. 1358. Pariisi ülestõus (zakerii) 1381. Wat Tyleri juhtimisel sooritasid inglismaa talupojad ülestõusu Sõja võitis Prantsusmaa. Pärast saja-aastast sõda puhkes Inglismaal Rooside sõda (1455 1485). Sõja võitis
Samas tõi see ka kasu, rüütlid said vallutusviha välja elada, see aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas. Erinevad kultuurid segunesid, pideva ringlemise tõttu Aadel Raskerelvastatud rüütlid sõdisid peamiselt ratsa. Peamised piik ja mõõk. Tuli rõngassärk, oli ka kiiver, mida hiljem sai üles alla lasta, kilp muutus kolmnurkseks. Olid ka jalaväelased, relvastatud piikide ja kilpidega, teised vibude ja ambudega. Nende töö piirdus rüütliväe abistamisega. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne: rivistuti pikkadesse viirgudesse ja põrkasid lahinguväljal kokku, langenuid oli vähe, kuna tavaliselt võeti pantvangi, et lunaraha saada. Sõjakavalus puudus oli pigem mees mehe vastu võitlus, seega said ka ristisõdadel moslemitel lüüa, kes olid kiired ja osavad ratsas. Karl Suure riigi lagunemisel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama kaitstud elamutele, hakati ehitama linnuseid, need olid kiviehitised, mida põlvest põlve täiendati
teineteistele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Sadulast paisatud rüütlid jätkasid võitust jalameestena. Vastast ei püütud tappa, vaid vangi võtta, et tema perekonnalt lunaraha saada. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitluskunsti. Sõjakavalust ei peetud rüütli aule ja väärikusele kohaseks, tuli võistelda ausalt. Rüütliväe tähtsuse langus-jalavägi täiustus ja õppis rüütliväele järjest edukamalt vastu seisma. Sveitsi jalaväelased võtsid kasutusele uue relva hellebardi, mis ühendas endas oda ja sõjakirve. Kasutusele tulid ka 4-5 m piigid, millega tihedalt rivistunud jalaväelased moodustasid rüütliratsaväele läbimatu kaitevööndi. XIV sai tulid kasutule tulirelvad, nende käsitlemine oli hõlpsam ja paugud sisendasid hirmu. Osustavaks relvaliigiks kujunesid tulirelvad alles uusajal.
kuulutas end Rooma kuningaks. 486. a. vallutas frankide kuningas Chlodovech Gallia (enam-vähem kaasaegne Prantsusmaa) ning asutas seal Frangi kuningriigi. 568. a. vallutasid langobardid Põhja-Itaalia (langobard - Lombardia) idagootidelt. Järgnevalt jäid Lõuna- ja Põhja-Itaalia erinevate riikide koosseisu pea 1300 aastaks, kuni Itaalia ühendamiseni 1860. a. Feodaalkorra kujunemine Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust*, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas** ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete
Novgorod oli omamoodi kaubanduslik vabariik, mida juhib rahvakoosolek, kes valib ka vürsti. 13. saj jõudsid Venemaale mongolid tatarid. Venemaa alistati kaheks sajandiks. Elulaad kõrgkeskajal Aadli elulaad. Rüütli relvastus: piik, mõõk. Arengu tulemus: rõngassärgid, pikkvibu ja amb, kiiver, kilp. Ratsaväe kõrval osalesid lahingus ka jalamehed (paazid, kilbikandjad aitasid oma senjööri). Rüütliväe taktika ratsutati sirgetes viirgudes kiirenevas tempos üksteise poole ja põrgati lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Feodaalne killustatus tingis elulaadi linnustes, tornlinnustes, kindluskompleksides. Kindluste ründamiseks kasutati kiviheitemasinaid e. bildasid. Korraldati turniire. Abielud, kaasavara ja sellega kaasnevad probleemid tütred saadeti teismeeas mehele või kloostrisse.
maalikunstis (suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus maalides) d) (Diego) Velasquez Hispaania tuntud maalikunstnik, kujutas olustikku, portreesid, ajalugu. "Vulcanose sepikoda", "Õuedaamid" e) Rembrandt Hollandit tuntud maalikunstnik, kujutas mütoloogiat, portreesid, ja religiooni. Sõjandus 1. Palgaarmee a) Tekkimine: · 15 sajandil rüütliväe asemel. · Jõukate kasv võimaldas palgata sõdureid. · Kuningas vajas tugevat oma kontrolli all olevat sõjaväge. b) Komplekteerimine: · Algul eraettevõtlusel, kuningas pakkus eraettevõtjale rügemendiülema patenti moodustamaks väeüksus ja selle ülalpidamine. Rügemendiülem andis patendi kompaniiülemale, kes saatsid värbajaid meeste kogumiseks. · Lisaks palgale anti neile sõjasaak.
määratud pindalaga talupoegade poolt renditud maakruntidest, milledel oli samuti fikseeritud ma pindala ja selle maalapi omaniku poolt armeel antav sõduri hind. Stratiotai-ratsanik maksis 4 Litrat ning meremees ja jalaväellane 2,4 litrat. Thema süsteemi omapärasek loominguks olid raske ratsaväeosad- Katafraktid, kes olid Lääne- Euroopa rüütli analoogiks, kuid ühe printsipiaalse vahega. Ernevalt rüütliväe vassall organistasioonist, täpsemalt, selle puudusest, olid Katafraktid eelkõige regulaarväosad, ning nende seas valitses range distsipliin ning tollase Bütsantsile iseloomulik ühine uniform. Uue korralduse tulemusena arenes välja uus taktika, mis põhines erinevate väeosade tihedal koostööl ning koordineeritud rünnakutel vaenlase vastu. Impeeriumi taktikaline doktriin määras kampaaniates osalevate armeedes võrdset jalaväe ja ratsaväe osakaalu. Standartne Bütsantsi
oli seal suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses nagu need olid Henry II ajal. CRECY JA POITIERS’ LAHINGUD: Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. Aastal võideti prantsuse rüütleid Crecy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers’ lina juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta . Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais’. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. DOFÄÄN CHARLES JA GENERAALSTAATIDE REFORM: Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348- 49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu.
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn
Saksa ordu. Hiljem jätkati tegevust Euroopa paganate ristimiseks (s.h. 1202.a. loodud Mõõgavendade ordu). Aadlielulaad ja rüütlikultuur Relvastus Ründerelvad: Piik – vastase sadulast paiskamiseks. Mõõk – lähivõitluses. Sõjakirves ja nui. Kaitserelvastus: Algul metallplaatidega nahast soomusrüü. Hiljem metallist rõngassärk (ristisõdade ajal). Kiiver. Kilp Ratsaväele lisaks jalamehed: Relvadeks piigid ja kilbid või vibud ja ammud. Ülesandeks rüütliväe abistamine. Võitlusviis Rivistuti pikkadesse viirgudesse: Liiguti kiirenevas tempos teineteise vastu. Piikide purunemisel kasvas lahing üle mõõgavõitluseks. Kahevõitlus: Iga rüütel otsis endale sobiva vastase. Vastast püüti vangi võtta lunaraha saamiseks. Vastasest tuli jagu saada ausas võitluses, mitte pettusega. Linnused – feodaalide kivist elu- ja kindluskompleksid. Asukoht ja rajatised: Looduslikult kaitstud kaljukünkal, jõeääres või saarel. Linnuse keskel kõrgus peatorn
tahtsid valdused taastada selles ulatuses, nagu need olid Henry II ajal. Crécy ja Poitiers' lahingud Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. aastal võideti prantsuse rüütleid Crécy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers' linna juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta. Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais'. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. Dojään Charles ja generaalstaatide reform Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348-49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõja käigus
suuri maa-alasid) ning inglased tahtsid valdused taastada selles ulatuses, nagu need olid Henry II ajal/. Crécy ja Poitiers' lahingud Sõja algus oli edukas inglise vägedele. Merelahingus purustati prantsuse laevastik. Inglise maaväed tegid Prantsusmaal laastavaid rüüsteretki ning saavutasid mitmeid võite. 1346. aastal võideti prantsuse rüütleid Crécy lahingus, kus prantslaste arv ületas suuresti inglaste arvu. Inglise ammukütid purustasid prantsuse rüütliväe. Veelgi raskemalt said prantslased lüüa 1356. aastal Poitiers' linna juures. Seal suutis arvuliselt väiksem inglise vägi vastase ümber piirata ja isegi nende kuninga vangi võtta. Aasta hiljem vallutasid inglased tähtsa sadamalinna Calais'. Prantslaste olukord oli muutunud äärmiselt raskeks. Dojään Charles ja generaalstaatide reform Maarahvas oli rahulolematu, kuna 1348-49 oli katkuepideemia (Must Surm), mis halvendas talurahva olukorda ja vähendas rahvaarvu. Sõja käigus vajas
annaabi.ee 
