panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri
13 Gibraltari 59 14 53 14 Jukatani 55 200 1269 15 Kertsi 41 4 5 16 Pas de Calais (Dover) 37 32 21 17 Messina 33 3 72 18 Bosporus 30 0,75 33 * Maailma laiem väin Suurimateks Atlandi ookeani lahtedeks on: Nr. Nimetus Pindala, tuh. km² Suurim sügavus, m 1 Mehhiko 1602 3822 2 Guinea 753 5207 3 Biskaia 194 5098 3. India ookean on suuruselt kolmas, moodustades 21% Maailmamerest pindalaga 76,2 miljonit ruutkilomeetrit. Pikkus põhjast lõunasse on 10,3
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar
Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5. La Manche ehk Inglise kanal 6. Bosporus 7. Dardanellid Euroopa suurimad jõed: 1. Volga ( suubub Kaspia merre) 2. Doonau (suubub Musta merre) 3. Elbe (suubub Põhjamerre) 4. Rhein ( suubub põhjamerre) 5. Rhöne ( suubub põhjamerre) 6. Po (suubub Aadria merre) Järved: 1. Saimaa järvistu. Järvistu - Väikesel maa- alal tihedalt paiknevad omavahel ühendatud järved) 2. Vänern 3. Vättern 4. Laadoga 5. Bonnega 6
Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri
Ühtlustavad maailmamere temperatuuri, mõjutavad kliimat, kannavad edasi planktonit. Hoovused, kui kliimamõjutajad- Soe golfi hoovus- Mehhiko lahest Euroopasse, soe õhk, jätk Põhja- Atlandi hoovusena. Labradori hoovus- muudab kanada kliima karmimaks. Külm Benguela hoovus- Antarktikast, aafrika, edelarannikul kuiv ja jahe, kõrbed. Soojad hoovused põhjustavad pehmema ja niiskema kliima. Väin- maailmamere erinevaid osi ühendav ja maismaad lahutav merekitsus. Gibraltari väin, Magalhaesi väin. Kanalid- Suessi ja Panama kanalid Põhjavesi- maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Liigub maakoores, moodustub sademetest ja on mage. Vett läbilaskvad kihid- lubjakivi, kruus, liiv. Vettpidavad kihid- savi Arteelia vesi- surveline põhjavesi. Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist. Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala
KOLLANE MERI Mirjam K. 7b MERE ASEND Kollane meri asub vaikse ookeani loode osas. Bo Hai laht Jaapani meri Korea poolsaar Kollane meri Korea väin Jaapani saared IVaikne ookean Ida-Hiina meri Joonis1. Kollane meri MERE NIMI Kollasele merele on nime andnud jõgede poolt hõljumina merre kantav löss, mis värvib merevee kollakaks. ÄÄREMERI Kollane meri ei ole otse ühenduses ookeaniga, et ookeanisse jõuda, peab kollane meri läbima Ida-Hiina mere. Kollase mere kirde osas on Bo Hai laht. Kollase mere ida osas on aga Korea väin. Kollase mere kagu osas aseteseb väike osa Jaapani saartest. SUURUS S=416000KM RUUDUS SUURIM SÜGAVUS
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid
vabalt kasutatavad kõigile riikidele.Avamere vabadus on üldtunnustatud rahvusvahelise õiguse põhimõte ning avamerel kohaldatav õiguslik reziim kehtib ka väinadele, mis ühendavad avamere kaks osa ning mis on olulised rahvusvahelised veeteed. Rahvusvahelised väinad on kõigile riikidele mõeldud laevade navigeerimiseks sõltumata sellest, kas nad kattuvad rannikuriikide territoriaalvetega või mitte. Selliste rahvusvaheliste väinade hulgas on näiteks Gibraltari väin, La Manche ja Singapuri väin. Rahvusvahelised väinad, mis on ainukesed väljapääsuteed suletud lahelt avamerele, omavad erilist juriidilist staatust. Navigatsioonieeskirju sellistes väinades reguleerivad rahvusvahelised erisätted, mis paljudel juhtudel piiravad sisenemist suletud lahtedesse sõjalaevadel, mis kuuluvad riikidele, millel pole antud lahega rannikuäärseid alasid või rannajoont. Kanal on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. Kanalid on tavaliselt
Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik Mirjam Süvari Ühendkuningriigi loodusgeograafiline asend Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendatud Kuningriik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandri looderanniku lähedal. Ühendkuningriiki ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Ühendkuningriigi lähimad naabrid on Iirimaa ja Prantsusmaa. Prantsusmaad ja Inglismaad eraldab teineteisest La Manche'i väin. Üldandmed Riigi pindala on 244 900 km². Ühendkuningriik jaotub kaheksaks maaalaks. Seitse neist maaaladest katavad Suurbritannia saart. Ühendkuningriigi rahvaarv on 59 313 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 245,5 in/km². Enamus inimestest on varajaste Euroopa vallutajate järeltulijad.
väinas ning seetõttu koguneb tammi lähedale sete ja vesi on sunnitud taanduma. Samuti kasvavad roosaared tammi lähedal aina suuremaks ning on lindude pesitsuspaigaks saanud. Niikaua kuni tamm on olnud, on ka olnud vaidlused tammi kahjulikkuse üle, kuid ette pole võetud siiani mitte midagi. Mina arvan, et kõige rohkem suudaks väina ökoloogilist seisundit muuta silla ehitamine ja tammi lõhkumine. Usun, et samasse seisu, kui oli väin enne tammi ehitust, ei ole võimalik seda enam taastada, aga kindlasti saaksime seda muuta paremaks. Roosaared ei vohaks enam nii, nagu hetkel ja väin oleks ühtne tervik. Peale tammi ehitust on kalavarud väga olulisel määral vähenenud ja seda peaks kindlasti muutma. Seda teemat on ka arutatud, aga kuna see läheks liiga kulukaks, ei ole seda siiani tehtud. Samas, kas saab rahas hinnata meid ümbritsevat loodust? Teiseks lahenduseks oleks tammi alla truupide tegemine
SAARED LAHED, VÄINAD RIIGID 17- Skagerrak 1-Sjaeland T. 18- Kattegat 2-Fye T. 19- Väike Belt 3-Lolland T. 20- Suur Belt 29- Eesti 4-Rügen Saks. 21- Sund 30- Läti 5-Bornholm T. 22- Irbe/Liivilaht 31- Leedu 6-Usedom Saks/P. 23- Soela väin 32- Soome 7-Ööland R. 24- Ahvenameri 33- Rootsi 8-Gotland R. 25- Botnia/Põhjalaht 34- Taani 9-Saarema 26- Soome laht 35- Saksamaa 10-Hiiumaa 27- Gdanski 36- Poola 11-Ahvenamaa Soome 28-Landsorti süvik 37- Venemaa Poolsaared: (Läänemere kõige
Kariibi meri 2. Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. 3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7
- üks maailma kuulsatest maadeuurijatest -1725-1730 - abielus Anna Christinaga - 37 aastat - Balti laevastikus Bering sai aastal : 1707 - porutsnikuks 1710 leitnandiks 1715 - 4. järgu kapteniks 1717 - 3. järgu kapteniks 1720 - 2. järgu kapteniks 1724 - 1. järgu kapteniks. Retk üle Vaikse ookeani põhjaosa silmapaistva koha suurele põhjaalade merele ehk selle Lõunamere põhjapoolsele jätkule. - Siberist ja Califor- niast - Põhja-Ameerikast - Beringi meri - Beringi väin - kolmandat mere- reisi Beringi saar - 1660 km². - mägine - kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil - pigem nälja, külma, janu.. - ,,Bering 91" suvelaagrisse - neli arheoloogi koos saatjaskonnaga - rahvusvaheline jõupingutus
. USA ta on kõige võimsama majandusega riik, toodab kõige enam kaupa. Jaapan! sest ta ostab sisse kogu tooraine, toodangud on suured, eksporditakse palju välja. Holland teenindab väga paljude riikide veoseid. 14) Veoteenuse.. Ostjad USA, JAPSS~! Pakkujad Norra, Taani, Hongkong, Singapur, Kreeka. 15) Mis on takistatud Ida- ja Lääne-Euroopa veonduse kujunemist ühtseks süsteemiks? Raudtee rööpmete erinev laius. 16) Kui pikad on.. Kieli väin 97,8 km Suessi väin 168 km Panama kanal 81,6 km.
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1
Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust
mitmekesisemaid. Seda iseloomustavad nii Napoli ja Kalaabria (Calabria) pikantsed aroomid kui ka Liguuria pestoroad ning Itaalia alpipiirkondade juust ja risotto. Suurbritannia saar on suurim Briti saartest. Suurbritannia on kuningriik mis asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas. Seal räägitakse inglise keelt. Inglise keelt räägivad maailmas umbes 300miljonit inimest. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin ehk Inglise kanal ja selle kitsam idaosa Calais' väin Doveri väin. Euroopa mandriga ühendab saart mööda La Manche'i põhja kulgev La Manche'i tunnel. Iirimaast lahutab teda Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. Suurbritannia edelarannikut uhub Keldi meri ja looderannikut Atlandi ookean. Saare pindala on 229 957 km². Ta on Euroopa suurim saar ning on pindala poolest maailmas kaheksandal kohal. Saar on põhja-
See on Põhja-Jäämere osa ja asub Põhja-Ameerika kirdeosas. Hudsoni lahe pindala on 1,23 miljonit km². Baffini laht Baffini laht (inglise Baffin Bay) on Põhja-Jäämere osa, mis piirneb idas Gröönimaaga, edelas Baffini saarega ja loodes Ellesmere'i saarega. Sügavus kuni 2100 meetrit. Valitseb külm kliima. Isegi suvel on lahes triivjääd, ka on palju jäämägesid. Amundseni laht Amundseni laht on Põhja-Jäämerre kuuluv väin, osa Beauforti merest ja Loodeväilast. Amundseni laht asub Loodealadel piirkonnas, mille inuktitutikeelne nimi on Inuvialuit. Amundseni laht piirneb lõunast Põhja-Ameerika mandriga, idast Victoria saare ja põhjast Banksi saarega. [1] Lahest lõunas asuvad mandril Parry poolsaar ja kuni 876 m kõrgused Melville'i mäed, kus on Tuktut Nogalti rahvuspark. Parry poolsaarest läänes asub Franklini laht, Parry poolsaare ja Melville'i mägede vahel Darmley laht
Beringi meri. Hedvig Liblikas 7a Rapla Vesiroosi Gümnaasium 2009 Beringi meri on Vaikse ookeani põhjapoolseim meri. Ta paikneb Venemaale kuuluva Siberi ja Ameerika Ühendriikide Alaska osariigi vahel. Põhja jäämerega ühendab seda merd Beringi väin. Beringi meri on oma nime saanud taani meresõitja Vitus Beringi järgi. Ta sõitis sinna Vene tsaari Peeter Suure käskimisel uurima, kas Aasia ja Ameerika vahel on maismaasild. Tema järgi sai nime ka Beringi väin, kus ta seilas kolm aastat pärast Peterburist lahkumist. Beringi meri on ääremeri meri, mida lahutavad ookeanist väiksemad saared mis on Aleuutide üheks osaks. Ohhoota merest lahutab seda Kamtsatka poolsaar ning Ida siberi merest Venemaa kirdeosa. Teiselt poolt ääristab seda merd Alaska poolsaar ning sinna jääb Aleuudi süvik. Beringi mere kogupindala on 3 349 908 ruutkilomeetrit ( Raamatu ,,Ookeanid ja mered" mille autoriks on Neil Morris andmetel
tehisjärved); · teab soode tekkimise põhjusi ja selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust; · selgitab liustike tekkepõhjusi ning toob näiteid mandri- ja mägiliustike levikust; · teab vee (veekogude sh põhjavee) tähtsust looduses ja inimtegevusele, toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta; Mõisted: veeringe, maailmameri, vee soolsus, riimvesi, soe ja külm hoovus, rannajoon, rannik, laug-ja järskrannik, laht, väin, siseveed, põhjavesi, allikas, geiser; MULLASTIK · iseloomustab muldade teket ja selgitab lähtekivimi, kliima, pinnamoe, taimestiku ning inimtegevuse mõju muldade kujunemisele Eestis; · teab paepealse, leetunud ja soostunud mulla kõige iseloomulikumaid tunnuseid ning tingimusi, mis nende muldade teket mõjutavad; · tunneb joonistel ja piltidel ära paepealse, leetunud ja soostunud mulla; Mõisted: lähtekivim, murenemine, huumus; LOODUSVÖÖNDID
Sakslasest kartograaf hakkas kõige esimesena nimetama Lõuna- Ameerika idaosa Vespucci nime järgi Ameerikaks. Peagi laienes see nimi kogu kontinendile. Ameerikas kokku on üle 20 riigi: USA, Kanada, Mehhiko, Guatemala, Belize, El Salvador, Honduras, Nicaragua, Costa Rica, Panama, Venezuela, Colombia, Guyana, Suriname, Ecuador, Brasiilia, Peruu, Boliivia, Paraguay, Tsiili, Argentiina. Magalhaesi väin Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magalhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Magalhaes lootis leida väina, mille kaudu võiks jõuda teisele poole Ameerikat. Läbipääsu otsides purjetasid laevad üha lõuna poole
...........................6 2 Asukoht kaardil ja suurus Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu- Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri (vt. Lisa1). Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Musta mere pindala on 422 000km2. Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Maksimaalne sügavus 2210m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja- lõuna suunas kuni 580 km. Ajalugu Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina ,,tume, mitteläbipaistev, must".
KLK- reeglid (Kokku- ja lahkukirjutamise reeglid) ARVSÕNAD ja KOHANIMED: · Kohanime liigisõnad kirjutatakse lahku, kui: 1. Liigisõnad ei moodusta kohanime lahutamatut osa nt. Peipsi järv= Peipsi Alpi mäed= Alpid 2. Tegemist on sekundaarnimega nt. Käina vald Põlva maakond 3. Omadussõna nimiosa käändub nt. Vaikne Ookean Suur väin 4. Liigisõna on: maantee, tänav, puiestee, väljak vms. nt. Sõpruse puiestee Vabaduse väljak · Kohanime liigisõnad kirjutatakse kokku, kui: 1. Kohanime esiosa iseseisvalt samaväärse nimena ei tarvitata nt. Emajõgi 2. Omadussõna nimiosa ei käändu või on omadussõna tüveks nt. Suursaar (prk.nimi) NB! Baffini maa, Aasia maad (lahku) Saksamaa
· Kohanimi võib samas tähenduses esineda nii koos liigisõnaga kui ka ilma Tartu linn=Tartu, Aakre küla=Aakre, Bosporuse väin=Bosporus, Surju mõis=Surju · Tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega Allika tänav, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Vana turg, Roheline aas, Börsi käik · Nimetuumaks on käänduv omadussõna Vaikne ookean, Kollane jõgi, Suur väin (Suurele väinale jne), Vaikne järv · Tegemist on selge sekundaarnimega, s.o teisest koha- või isikunimest tuleneva kohanimega Pärnu jõgi, Kihnu väin, Soome laht, Põlva maakond, Kopli rand, Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed Anne turg Anneturu apteek Uus turg Uueturu tänav
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe
oldi sunnitud üle 5 nädala peatuma, sest Hispaania võimukandjad üritasid takistada portugallasest kapteni reisi. Nii asuti edela suunas teele alles 20. septembril. Pärast varude täiendamist Kanaari ja Roheneeme saartel võttis ta suuna Brasiiliale. 20. novembril ületas ta ekvaatori ja jõudis 6. detsembril Lõuna-Ameerika rannikule. Edasi suunduti mööda rannikut lõuna poole, et leida väina, mis viiks Vürtsisaarteni. 10. jaanuaril 1520 jõudis ta La Plata lahte. Loodetud väin jäi sealt leidmata. 30. märtsil jõuti laheni, millele anti nimeks Puerto San Julián. 1. aprillil toimus kahel laeval mäss. Nälja, haiguste ja kurnatuse tõttu nõuti Hispaaniasse tagasi pöördumist. Magalhãesil õnnestus mäss maha suruda ja ta lasi Victoria ja Concepcióni kaptenid Luis de Mendoza ja Gaspare de Quesada hukata. San Antonio kapten Juan de Cartagena ja preester Sanchez de Reina, kes samuti mässu olid juhtinud, jäeti rannikule maha. 22
Selle juht oli Fernao de Magalhaes. Eesmärgiks oli sooritada esimene ümbermaailmareis. Ületati Atlandi ookean ja jõuti Brasiilia idarannikule. Mööda seda liiguti lõuna poole, otsides väljapääsu Vaiksesse ookenisse (Lõunamerre, kuidas seda veel nimetati). Siis läbiti väin Tulemaa ja Lõuna-Ameerika lõunatipu vahel. Selle väina nimeks sai Magalhaes´i väin. Lõpuks jõuti Vaiksesse ookeanisse. Nad olid esimesed eurooplased, kes sõudsid üle Vaikse ookeani. See oli palju suurem kui seda oli arvatud. 98 päeva liiguti lääne poole, ilma maismaad nägemata. Siis jõuti Guam´i saarele, kus taastati toiduvarad osaliselt ning jätkati liikumist juba Filipiinide poole. 27
Rüdiger Schmitti oletuse järgi tähendab "Must meri" ilmakaarte värvisümboolika järgi 'Põhjameri' (lõuna on punane, nii et ka Punase mere nimetus saab seletuse). Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3. SISEMERI Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin 4.SUURUS Must meri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 422 000 km2 . Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km². 5.SÜGAVUS Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
Henry Hudson Isiklikud andmed ■ Inglise maadeavastaja ja mereuurija ■ Elas u 1570 – 1611 ■ sooritas mitu reisi Põhja-meretee leidmiseks veetee Euroopast Kaug-Itta piki Euraasia põhjarannikut ■ uuris piirkonda praeguse New Yorgi ümbruses, et leida lühimat teed Aasiasse. ■ Tema järgi on nimetatud Hudsoni väin, laht ja jõgi, mille ääres asuvad Hudsoni maakond New Jerseys ja Hudsoni linn New Yorgi osariigis. Viimane reis Eesmärk: leida Loodeväil Järgmised kuud veetis uurides ja kaardistades Hudsoni lahe kaldaid, aga edasipääsu Aasiasse seal ei olnud. Laev jäi lahe lõunasopis jäässe kinni ja meeskond läks kaldale talvituma Kevadel soovis Hudson uuringuid jätkata, aga meeskond hakkas mässama Hudsoni, tema poeg John ja veel 6 meeskonnaliiget jäeti rannikule
Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE RAHVASTIKU PAIKNEMINE JA TIHEDUS • RAHVAARV 9 747 295 KM²(31.12.2014) • PINDALA 450 000 KM² • ~23,9 INIMEST/ KM² (31.12.2014) • RAHVASTIK PAIKNEB EBAÜHTLASELT • TIHEDALT ASUSTATUD STOCKHOLM JA GÖTEBORG • HÕREDALT ASUSTATUD PÕHJA- JA LÄÄNEOSAS • VÄIKE SEST RIIK SUURE PINDALAGA, RAHVASTIKU KESKMINE TIHEDUS VÄIKE LINNASTUMINE, SUUREMAD LINNAD • MAALT MINNAKSE LINNADESS...
Heli Sarrapik Francis Drake Francis Drake sündis 1540. aastal ja suri 1596. aastal. Inglise piraat ja meresõitja. Madruse pojana läks varakult merele, suundus 1565 Lääne-lndiasse, kus aastani 1572 osales orjakaubanduses ning röövretkedes Hispaania kolooniatesse. Sai 1577 nn kuninglikuks piraadiks (moodustas kuninganna Elizabethi heakskiidul 5 alusest laevastiku häirimaks hispaanlaste kaubandust Vaiksel ookeanil). Ise juhtis 120-tonnist Pelicani (1578 nimetas selle Magalhãesi väinas ümber Golden Hindiks), millega jätkas reisi üksinda piki Peruu ja Tšiili rannikut, röövides Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi o...
PUNANE MERI Anett Laidver 8.b Araabia poolsaar Aafrika India ookean Ümbritsevad alad ja ühendused Asub Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel. Ühenduses: Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid
kui ka muidugi iseendale. Drake oli osaline ka kartulitaime Euroopasse jõudmisel. Külastades inglaste kolooniaid Põhja-Ameerikas, tutvustas ta neile Lõuna- Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni 1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima. Puhuvad tugevad tormid,peamiselt läänest, väina läbib Läänetuulte hoovus.Nimetati F.Drake järgi, kes läbis väina 1578.
Suurbritannia Kristiina Tammik 7.B klass VKK Suurbritannia asend · Euroopa mandriosa looderanniku lähedal · - Suurbritannia saarel · - Iirimaa saarel · - Hulgal väiksematel saartel · Ümbritsevad · - Põhjameri · - La Manche'i väin · - Atlandi ookean Koordinaadid · Laiuskraadid: 54° N ja 60° N · Pikkuskraadid: 2° W ja 2° E · 850 km põhjast lõunasse · 625 km idast läände Riigi suurus · Pindala 243 610 km² · Rahvastik 63 181 775 (2011) Pinnavorm · Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa o Mägine o Seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud Naaberriigid ja piir · Iirimaa ja Prantsusmaa · Piir kulgeb mererannikul
5. Kirjanik ise lootis kuulsaks saada pigem sonettide kaudu. 6. Tema teostes on väga tähtsal kohal juhus. 7. Tema kirjutatud tragöödiad on kõige tuntumad ja südamesse minevad. 8. Tema teosed pole paljalt väljamõeldised, neis on suur osa ka elul enesel. 9. Komöödiad olid varaseimad teosed näitekirjaniku loomingus. 10. Shakespeare tegeles järgmiste žanritega: poeem ja sonett. Erko Väin IT-17E
Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: 2 Geoloogiline ehitus.
Ajavöönd: maailmaaeg -5 4 SÜMBOOLIKA Haiti lipp, mis võeti kasutusele 25. veebruaril 1986 Haiti vapp, mis võeti samuti kasutusele aastal 1986 5 HAITI Liigendus Haiti asetseb Haiti saare läänepoolsel kolmandikul. Põhjaranniku lähedal Port-de Paix'i linna juures on Tortue saar, mida Haiti saarega ühendab Tortue väin. Haiti loodeosas asuva Loodepoolsaare ja Kuuba kaguosa vahele jääb Tuulepealne väin. Loodepoolsaarest edelas on Conaives'i laht. Selles lahes asub Conave'i saar, mida eraldab kirdesse jäävast riigi keskosast St.-Marci väin ja lõunasse jäävast Tiburoni poolsaarest Lõunaväin. Poolsaare põhjaranniku lähedal on saar Grande Cayemite. Poolsaar tipneb Cap Dame Marie'ga (linna nimi). Lõunapoolseim neem on Pointe ´a Gravois
vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. 5 Kaart: (Joonis 1)
Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visandi, lõunas Abruka ja idast Muhu. Kaart: Geoloogiline ehitus.
Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 18031806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval...
ja 10°W ja 2°E pikkuskraadi vahel. Riigi ulatus põhjast lõunasse on 1175 km ning idast läände 820 km. Suurbritannia on pikliku kujuga. Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on riik , mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja PõhjaIirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Suurbritannial ple maismaa naabreid. Suurbritannial on ainult merepiir. Mägiseid alasid on PõhjaSotis, Wales'is ja PõhjaInglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Kõrgeim mägi on Ben Nevis (1343 meetrit). Jõgesid on palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Metsad (tamm, pöök , mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21
Keskmine kõrgus on 31 m. Künkad Ejer Bavnehøj (170,35 m) Møllehøj (maa kõrgeim looduslik punkt, kõrgus merepinnast 170,86 m) Yding Skovhøj (170,77 m) Himmelbjerget (147 m) Veestik Umbes 65 000 maapealset vooluveekogu. Pikim jõgi on Gudenå (umbes 158 km). Kõige sügavam järv on Furesø (36 m). Kõige suurema pindalaga onArresø (39,5 km²). Kõige tuntum on Limfjorden, 180 km pikkune väin, mis ühendab Põhjamerd. kliima Valdav heitlik, niiske ja sombune parasvöötme mereline kliima. Taani asub Põhjamere ääres ning tema kliimat mõjutab Golfi hoovuse lähedus. Suvel on kõige soojem Lõuna-Jüütimaal, Lollandil ja Falsteril. Elustik Metsades on metskits ja punahirv. Põhjamere vetes viiger, randal, hallhüljes. Taani kuulub segametsa piirkonda. Kogu Taani on kultuurmaastik. Loodusvarad nafta
Kaug-Ida, Suure-Jaani, Vana-Kreeka, Muinas-Eesti, Kesk-Euroopa, Antiik-Rooma * Suur Munamägi, Väike Munamägi, Suur Tütarsaar, Väike Tütarsaar * Suurbritannia, Valgevene * New York, Tjan-San 3.3. Asukohta täpsustav kohanimi + kohanimi kirj sidekriipsuga Kohtla-Järve, Keila-Joa, Kolga-Jaani, Pärnu-Jaagupi 4. Kohanimede KLK oleneb ka kohanime esiosast: 4.1. Kohanimi või isikunimi + liiginimetus LAHKU Pärnu jõgi, Klooga rand, Ruhnu saar, India ookean, Elva linn, Endla järv, Beringi väin 4.2. Nimisõna (mida nimena ei tarvitata) + liiginimetus KOKKU Emajõgi, Hirvepark, Kalasadam, Vahemeri, Karujärv, Munamägi 4.3. Omadussõna (käändub nagu tavaline omadussõna) + liiginimetus LAHKU Suur väin (Suure väina) Vaikne ookean (Vaikse ookeani) Must meri (Mustal merel) 4.4. Omadussõna (mida me ei kääna) + liiginimetus KOKKU Pühajärv (Pühajärvele) Vanaküla (Vanakülla) Suursaar (Suursaarele) IV Muutumatute sõnade KLK I
Suurimad Vahemerre suubuvad jõed on Niilus, Rhône, Ebro, Po ja Maritsa Apenniini poolsaar ja Sitsiilia saar jagavad meri kaheks basseiniks. Lääne basseinis eristatakse Türreni merd , Lioni laht, Liguuria merd ja Lõuna-Baleaaari merd. Madalaveelise Sitsiilia väina ja kitse Messia väina kaudu ühendub läänebassein idabasseiniga, mis jaotub kesk ja ida basseiniks.Keskbasseini põhjaosas asub Aadria meri , mis ühendub läbi Otranto väina Jooni merega Surti laht. Kreeta-Aafrika väin ühendab kesk bassein ida basseiniga. 3.Tsirkulatsioon 4 Tsirkulatsiooni merepinnas moodustavad aatlandi vesi, mis tuleb merre läbi Giblartari väina ja liigub ida suunas mööda lääne- rannikut nagu Põhja-Aafrika hoovus. Vasakul pool eraldub tsükloonilise ringluse süsteem, paremal pool – antitsükloniline. Kõige püsivad tsükloonilised ringlused kujunevad Alborani meres ja Türreni meres, antitsüklonilised – Liiva ja Marokko
Metsakalmistu, Rannavärav, Hirvepark, Kivisild; Suursaar, Kõrgelaid, Pühajärv, Vanaküla, Uuemõisa, Sinialliku, Punaoja, Teravmäed. Kohanime liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel: kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn = Tartu, Aakre küla = Aakre, Peipsi järv = Peipsi, Volga jõgi = Volga, Surju mõis = Surju, Kihnu saar = Kihnu, Alpi mäed = Alpid, Balkani poolsaar = Balkan, Bosporuse väin = Bosporus; tegemist on aadressikoha, s.o tänava, maantee, puiestee, väljaku vms nimega: Allika tänav, Kollane tänav, Narva maantee, Mere puiestee, Vabaduse väljak, Lossi plats, Raekoja plats, Suitsu põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik (pelgalt omadussõnatüvi kirjutatakse ikkagi kokku: Kesktänav, Keskväljak); nimetuumaks on käänduv omadussõna: Vaikne ookean (Vaiksel ookeanil, Vaiksest
põhjas Põhja-Jäämere ning lõunas Antarktise mandriga (või Lõuna-Jäämerega, kui viimast pidada eraldi ookeaniks). Tinglik piir Atlandi ookeani ja Vaikse ookeani vahel kulgeb piki joont Tulemaa Antarktika poolsaar; Atlandi ookeani ja India ookeani vahel mööda 20° ip-e meridiaani Nõelaneemelt Antarktiseni; Atlandi ookeani ja Põhja-Jäämere vahel mööda joont Hudsoni väina idaosa Baffini maa Davise väin Gröönimaa Taani väin Island Fääri saared - Shetlandi saared Stadlandi poolsaar (Norra) ( www.kalapeedia.ee/). Ookean jaotatakse lõuna- ning põhjaosaks, neid eraldavaks piiriks loetakse reeglina ekvaatorit. Atlandi ookeani põhjaosa koondab endas paljusid väiksemaid meresid. Nendeks on mandrisesed mered (Vahemeri, Läänemeri), poolsuletud (Põhjameri, Kariibi meri) ja ääremered. Mõnedele Atlandi ookeani osadele on antud omaette nimed, kuid nende piire pole täpselt kindlaks määratud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
