Referaat Võimlemise vigastused Vigastused on võimlemise ning gümnastika juures möödapääsmatu osa, mille hulk ning tõsidus kasvab koos sportlase tasemega. Gümnastika on ala, mis kurnab ning kulutab kõiki kehaosi ning võib põhjustada seetõttu kroonilisi haigusi ning vigastusi. Statistika kohaselt on oht end võimeldes vigastada sama suur, kui jalgpalli mängides. Kuidas aga ära hoida vigastusi? Vigastused on üks gümnastika osa ning täielikult ei saa seda ära elimineerida. Kõige tähtsam on aga teada, mida sa võimeldes teed. Võimleja ei tohi proovida selliseid asendeid või liigutusi, mida ta pole varem proovinud, lihtsalt sellepärast, et oma treenerit või sõpru üllatada. Just treeneril lasub ülesanne õpetada oma hoolealusele teatud oskuse põhitõdesid, samuti ka viise, kuidas oma keha riskiolukordadest (kui vastav element ei tule õigesti välja) ilma suurema vigastuseta välja tuua
Hellenid Hellenid - vanaaja kreeklased Barbarid mittekreeklased Hellenite eluviis KASVATUS JA HARIDUS -haridus vaid poistele - Tüdrukud tegid majapidamistöid ja käsitööd (kodus) -Spartas ka kehalised harjutused Ateena - Poisid läksid kooli 7.a või pedagoogi käe alla - Koolis loeti, kirjutati, muusika, gümnastika - 18-20 sõjaline ettevalmistus. - tulevastele riigiametnikele kõne- ja vaidlustuskunstitunnid Sparta - Peamine oli sõjaline ettevalmistus - Nõrgad imikud hukati - 7.a rühmadesse ja pidid ise hakkama saama. - Rühmades oli põhiliselt sõjaline treening, aga õpetati ka lugemist, kirjutamist ja muusikat. - Homoseksualism ( õpetati sellega tugevust ) - Vanuses 20-30 treenisid nad sõjamehena sõjaväes PEREKOND - Kreeka ühiskond oli patriarhaalne
Avalikud pidustused Spordivõistlused, lüürika ja teater Gerda Rentel 10B klass Spordivõistlused Sport oli varastest aegadest peale aristokraatide meelisharrastusi. Gümnastika oli kreeklaste hariduses tähtsal kohal. Võistlusi peeti igas linnriigis,hiljem kerkisid esile ülekreekalised võistlused ja nende seas ka olümpiamängud. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult hellenid ja naistele oli pääs olümpiamängudele keelatud. Olümpiamängud olid pidustused peajumala Zeusi auks. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks- staadionijooks, peagi lisandusid ka pikemad
AVALIKUD PIDUSTUSED. SPORDIVÕISTLUSED, LÜÜRIKA JA TEATER. FILOSOOFIA JA TEADUS 1. Milline ühiskonnakiht ja miks tegeles spordiga enim?aristokraadid,püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsilise võimete eest 2. Mis on gümnastika?spordi harjutused 3. Kuidas kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks?kuna poisid ja noorukid veetsid gümn.palju aega tänu spordiharjutustele siis õpetlased hakkasid seal oma loneguid ja vestlusi pidama 4. Millal toimusid esimesed olümpiamängud?380 ekr 5. Kus olümpiamängud toimusid?Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas 6. Kelle auks toimusid olümpiamängud?Zeusi 7. Kes võtsid olümpiamängudest osa?sinna kognes võistlejaid ja pealtvaatajaid ,osalesid ainult
Pani aluse moderntantsule Suri Prantsusmaal Nice’s, kus tema siidist sall keris end auto ratta vahele ning Näited klassikalisest/ajaloolisest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=lez5Z9yDBOQ https://www.youtube.com/watch?v=Q-lBbqzF6Ug Näited tänapäevasest moderntantsust https://www.youtube.com/watch?v=WzqKQESuHsU https://www.youtube.com/watch?v=qk00gbDwGqM Moderntants Eestis Moderntantsu tõi Eestisse esimesena Elmerice Parts, kes asutas Tartus esteetilise gümnastika stuudio (lähtus Duncani tehnikast) Peale I maailmasõja puhkemist peatus tantsu areng ning esimesest tantsupedagoogilisest algatusest ei jäänud eesti tantsu suurt jälge, kuid andis esmase tõuke eesti plastilise tantsu ja üldse eesti kunstilise tantsu tekkeks Eestis hakkas moderntants uuest arenema peale nõukogude aega, sest varem olid kõik “läänemaailma pahed” keelatud Tänapäeval on loodud mitmesuguseid tantsu agentuure ning stuudioid, kus
5. Jahn - mida tegi, kuna, kus? Natsionalism Frederich Jahn (1759-1839). Raamat "Saksa võimlemine" (1816). Kasutas palju GutsMuths'i programmi seisukohti. Oli natsionalistlike vaadetega. Eesmärgiks oli kogu saksa rahva ühendamine. Rajas esimese turnimisplatsi Berliini lähedale 1811. / monarhist, marurahvuslane, rassiteooria rajaja, rõhutas riistvõimlemist. 1820 Saksamaal keelustati. 6. kelle ideel ja kuna asutati "Rõõmu kodu" 1425, Vittorino da Feltre 7. gümnastika alaliigid 1) palestrika (harjutused palestras maadlus, sõjalised harjutused) 2) orkestrika (laulu ja tantsumängud) 3) mängud (pallimängud) Gümnastika alaliigid: 1) palestrika - jooksud, hüpped, kettaheide, odavise, maadlus, ujumine, sõudmine 2)viievõistlus 3)orkestrika - pallimängud, tantsud 8. 7 rüütlioskust 1) ratsutamine 2) ujumine 3) küttimine 4) vibulaskmine 5) võitluskunstide omandamine (vehklemine) 6) seltskondlikud mängud (kabe, male)
keraamikatoodangu poolest. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega. * KODANIKE KASVATUS JA HARIDUS: Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi (kreeka k. paidagogos - lapse/poisi juhendaja) käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast. Enamiku kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega.
MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks
MI-st MI-ni helirida, mis Aristotelese järgi olevat mehelik, julgust ja meelekindlust sisendav. LE-st LE-ni helirida, metsik, kirglik ja ekstaatiline JO-st JO-ni helirida, kaeblik, õrn, intiimene Helilaadid nimetati kreeka maakondade järgi, need ei ühti keskajal kasutusel olnud samanimeliste helilaadidega. Eetoseõpetus – inimese kõlbeline kasvatus, kus väga oluliseks oli muusika kasvatuslik mõju inimesele. 4.saj. õitses muusalik kasvatus. Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli
13.sport kreeekas Sport oli meeste jaoks, Gümnaasion spordiväljak, riietus- ja pesuruum. Sporditi alasti, al 776 hakati korraldama OM- e Zeusi auks, lemmikalad jooks, rusikavõitlus, hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus ( kaugus, ketas, oda, jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks Egiptus, Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka). 18. Kreeka kunst Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit. Sambad! Dooria on vanim
Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga, Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid? V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud
Perikles kehtestas kindla demokraatliku riigi.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja harid.:Kõik linnriigid hoolitsesid kodanike, seega poiste kasvatuse eest.Tüdruku kasvatamine oli pere enda asi.Ainult Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal kohal olid homerose eeposed.Hariduse hulka kuulus ka gümnastika.18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju,
Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas. Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja. 5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika -18-20aastat - sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti - neist said riigiametnikud -tüdrukuid õpetas kodus ema, kuid üldiselt piirdus see majapidamis- ja käsitöö teadmistega. Hellenistlik kirjandus: -luule - pöörati tähelepanu elegantsele stiilile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater - peamiselt komöödiad Homeros ,,Ilias ja Odüsseia"
Perikles kehtestas kindla demokraatliku riigi.Kogu võim kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid võrdsed.Kodan.kasv. ja harid.:Kõik linnriigid hoolitsesid kodanike, seega poiste kasvatuse eest.Tüdruku kasvatamine oli pere enda asi.Ainult Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega.Poisid saadeti 7.a kooli, kus õpiti lugema,kirjutama(muusikat ja luulet). Rikkad õpetasid lapsi kodus pedagoogi käe all.Tähtsal kohal olid homerose eeposed.Hariduse hulka kuulus ka gümnastika.18-20.a veetsid poisid priiteenistuses ja said sõjalise ettevalmistuse.Pärast seda olid noormehed täiskasvanudHaridustase piirdus enamikel kodanikel väheste kooliaastatega.Templid:Kreeka pühamu keskpunkt oli altar.See oli madal enamasti kividest laotud alus, millel toodi jumalatele ohvreid.Altar paiknes lageda taeva all.Kõigis tähtsamates pühamutes oli ka jumalakoda ehk tempel.Templid olid enamasti linnriikide kõige silmapaistvamad ehitised.Templis hoiti jumala kuju,
asusid aga linnavalitsus, kohtud ja rahapaja. Avalikud teadetahvlid hoidsid linlasi kursis viimaste vaidluste ning otsustega. Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas juba seitsme aastaselt saadeti poisid kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades olid pedagoogid. Koolis kui ka pedagoogi käe all õpilastel pidi Homerose eepos olema peas. Hariduse hulka kuulus ka gümnastika. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Kui teenistus oli läbi, see olid nad juba täiskasvanud kodanikud ja nad võisid osaleda rahvakoosolekul. Heaolu ja võim Ateena võis endale lubada kauineid templeid, sest lisaks kaubanduselt ja käsitöönduselt saadavale tulule ning maksudele oli teisigi rikkuse allikaid. Linnast lõuna pool asus rikkalik
See ei ole tekkinud rahvatantsust, vaid on loodud kõrgkultuurina Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isadora Duncanist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. Ella Ilbak (1895 1997), Eesti esimene elukutseline tantsija. 4 20.sajandi algus Kunstiline tants Elmerice Parts (18881974) avas Tartus esteetilise gümnastika stuudio. Kuna puhkes I Maailmasõda ei saanud ta kaua tegutseda. Pisut hiljem tekkis Tallinna uus tantsukool, mis oli suunatud pigem normatiivsele, teatrilaval ja rühmatantsus rakendatavale tehnikale ning klassikalise balleti traditsioonidele kui individuaalsele loomingule. Pandi alus Elmerice Parts moderntantsule. 5 20.sajandi algus Moderntants
käsitööalase ettevalmistusega. Ateenas saadeti poisid 7a kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ning tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal kohal olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks
3.mittekodanikud (naised ja orjad) NB! Maksti väikest palka Parthenon (neitsitempel) suur jumalanna tempel Propüleed uhke sissekäik, mis viis Akropoli Erechtheioni tempel Poseidonile pühendatud tempel Ateena eriti kuulus oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Pedagoog lapse/poisi õpetaja (koduõpetaja) rikkamate laste jaoks Õpetati koolis kirjandust, lugemist, luuleteoseid, muusikat ja kirjutama. Gümnastika e sportlikud harjutused (kuulusid ka hariduse hulka) Antropomorfsed jumalad e inimesekujuline Zeus jumalate valitseja ( taeva, tormi, pikse) Hera abielu kaitsja (õde ja naine) Poseidon merejumal (vend) Hades (vend) allmaailma ja surnutee Demeter (õde) viljakuse, põllutööde, armastava ema kuju (persephone kohta) Ares julm sõjajumal Hephaistos lonkurist tulejumal (poeg) Athena sõjajumalanna
SPORDIAJALUGU Marion Piisang ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne-Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles ...
Kuulsaim oli Apolloni oraakel Delfis. Nende õigsuses ei kaheldud. Rõhku pandi maisele elule. Surm paratamatu lõpp, järgneb olesklemine Hadese riigis. Müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteeriumid. KULTUUR Linnriigid hoolitsesid koolihariduse eest. 7. eluaastast alates. AINULT POISID! Rikkamad kodus pedagoogi käe all, vaesed koolis. Õpetati lugema, kirjutama, muusikat, luulet + gümnastika. Jõukamad jätkasid sofisti juures. Väga vara lauldi lugulaulusid kangelastest, ka tumedal ajajärgul. Tähtsaim oli trooja sõja lugu Trooja kindluse vallutamine kangelaste ühisretkel. Rändlaulikud rapsoodid. Mitme eepose autos oli pime laulik Homeros (,,Ilias" ja ,,Odüsseia"). Trooja sõja eeposte tsüklist. Ilias räägib Agamemnoni ja Achilleuse tülist sõjasaagi pärast. Odüsseia räägib Odysseuse kättemaksust. Aristokraatidele.
(paiderastia), tüdrukutearmastaja (prostitutsioon), linn (polis), ainuvalitseja (türann), pikkades viirgudes sõjavägi (faalanks), Sparta kodanik (spartiaat), Sparta maaori (heloot), Sparta vaemate nõukogu (geruusia), rahvavõim demokratia), väejuht (strateeg) , Ateenas elavad võõramaalased (metoig), eesvärav (proüleed), Ateena neitsitempel (Pantheon), lapsejuhendaja (paidagogos), ennustus (oraculum), vanema põlvkonna jumal (titan) alasti oleku koht (gymnasion), spordiharjutused (gümnastika), luule (lüürika), puhkpill (flööt), üle- Ateenalised pidustused (panateinaia), tegevus (drama), kurb tegevus (tragöödia), lõbus tegevus (komöödia), vaatamise koht (theatron), rikas koorijuht (choregos), tantsuplats (orkestral), telk (skenee), seadeldis (mechane), tarkusearmastus (phileosophia), jagamatu osake (atomos), vaatlusel põhinev üldistus (theorema), arstivanne, uurimus (historia), vormid
SPORDIAJALUGU ESIAEG-(ka MUINASAEG)-ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni(ürkogukondliku korra lagunemiseni). Esimesed leiud inimesest Etioopiast ca 4,5 miljonit aastat tagasi. 3 miljonit aastat tagaasi algas inimese kui liigi kiire evutsiooniline areng. (esimesed nüüdisaegsed inimesed tekkisid Aafrikas 100 000 aastat tagasi ) Esiaeg lõppes Mesopotaamias ja Egiptuses 4. ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Ho...
koostisele. Teine asjaolu, mida tuleb silmas pidada on, et iga harjutuse toime organismile sõltub sellest, kuidas seda sooritada. Lihtsal ja oskamatul vehkimisel kaotab harjutus suure osa oma toimest. Kolmandaks, võimlemisele spetsiifiline toime seisneb mehaanilises antisklerootilises efektis. Selle aluseks on lihaste kokkutõmmete vaheldumine venitustega, kõõluste venitamine, suure amplituudiga liigutused liigesliikuvuse piiril, kuid ka kehaasendi muutustest tingitud veresoonte gümnastika. Järelikult, kui harjutuste valik väldib suure amplituudilisi liigutusi, venitusi ja kehaasendi muutusi, siis võib küll saavutada vastupidavustreeningule omase mõju, kuid kaob võimlemisele spetsiifiline toime. Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/atkoviru.htm
Avalikud pidustused, lüürika ja teater 1. Spordivõistlused a. Spordi tähtsustamine: · Aristokraatide meelisharrastus · Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. b. Gümnaasium, kui hariduskeskus: · Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. · Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. · Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. c. Spordivõistlused: · Igas linnriigis · Ülekreekalised · Usupidustuste raames 2. Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. a. Korraldamine: · Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps)
Kodanikud maksudest vabastatud. Põhiosa. Hopliidid raskerelvastuses jalaväelased. Kodanikuõigused. Kasvatus Lugemine, kirjutamine, luule. Pidev füüsiline treening. Rikastes peredes pedagoog. Riigi huvid üksikisikust tähtsamad. Keskne Homerose eeposed. Ka tüdrukutel korrapärased Gümnastika sport. kehalised harjutused. Õpetlased sofistid. Ühiskond Esindatud aristokraatia, türannia, Riigi eesotsas 2 kuningat. demokraatia. Päritav võim. Aristokraatia. 500 liikmeline nõukogu Geruusia- üle 60 a spartiaatide riigiasjade korraldamine. nõukogu. 6000 kohtunikku liisuheitmisega 5 efoori kõrged riigiametnikud. valitud
Spartas pandi rõhku sõjalis kehalist kasvatusele, koolis pühendaud Püütia mängud : kasvatati tulevasi riigi valitsejaid. Koolid olid riiklikud. Apollonile Õpiti 7-18 aastaseni 7-12 õpetati vastupidavust 12-15 õpetati sõjalisi oskusi 33. Rooma linn rajati : 15-18 julmuse ja sõja õpetus V) 265a .e.Kr Õ) 753 a. E.Kr 3. Antiik-Keeka gümnastika osaks oli : v) 776 a. E.Kr palliata Õ) orkestra 35. rooma riigi kuulsaim gladiaatorite kool V) jatraleiptika asus : v) veronas 4. andmed antiiklümpiamängude kohta v) napolis peetakse usaldusväärseks alates: õ) capuas Õ) 776.a .e.Kr
liisu teel. · Ametisse seati igal aastal ka 6000 kohtuniku, samuti liisu teel. · Ametnikest tähtsaimad olid 10 strateegi, kes valiti rahvakoosolekul. · Ateenas valitses otsene demokraatia. · Kodanikud ei olnud naised, orjad ega ka Ateenasse asunud võõramaalased. · Ateenas saadeti poisid seitsme aastaselt kooli, kus õpetati lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja luulet. Samuti kuulus hariduse hulka ka sport ja gümnastika. · Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani said poisid sõjalise ettevalmistuse, seejärel said kodanikeks. Religioon · Jumalad olid inimeste sarnased ja neid eristas inimestest vägi ja surematus. Jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalaid oli palju ja nad hoolitsesid erinevate tegevusvaldkondade eest. · Pühamute keskpunkt oli altar, kus ohverdati jumalatele. Tavaliselt asus altar lageda taeva all
paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. · Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks. · Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud · Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osalesid ainult
koostisele. Teine asjaolu, mida tuleb silmas pidada on, et iga harjutuse toime organismile sõltub sellest, kuidas seda sooritada. Lihtsal ja oskamatul vehkimisel kaotab harjutus suure osa oma toimest. Kolmandaks, võimlemisele spetsiifiline toime seisneb mehaanilises antisklerootilises efektis. Selle aluseks on lihaste kokkutõmmete vaheldumine venitustega, kõõluste venitamine, suure amplituudiga liigutused liigesliikuvuse piiril, kuid ka kehaasendi muutustest tingitud "veresoonte gümnastika", millest oli juttu eespool. Järelikult, kui harjutuste valik väldib suureamplituudilisi liigutusi, venitusi ja kehaasendi muutusi, siis võib küll saavutada vastupidavustreeningule omase mõju, kuid kaob võimlemisele spetsiifiline toime. 6. Kasutatud kirjandus: www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/atkoviru.htm 7.
-kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel -kõigile riigiametnikele maksti palka -mittekodanikud >> naised ja orjad, võõramaalased ehk metoigid -metoigid > käsitöölised või kaubanduses, maksid makse ja teenisid sõjaväes Kodanike kasvatus ja haridus: -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog (kr. k. lapse/poisi juhendaja) -tähtsad Homerose eeposed -gümnastika -18-20aastat > sõjaline ettevalmistus (piiriteenistus) -rikkad õppisid kõne-ja vaidluskunsti > neist said riigiametnikud §16. >> JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Jumalad: -antropomorfsed välimuselt ja iseloomult -vägi ja surematus -võeti omaks võõraid jumalaid -jumalad käsutasid loodusjõude, vahel kehastasid neid -võime jagada hukatust ja edu -ohvrite toomine jumalatele -jumalad on üks suur perekond -elasid Olümpose mäel
spordivõistlused kuulusid paljude usupidustuste programmi. Aristokraadid püüdlesid täiuslikkust igas vallas ja kandsid pidevalt hoolt oma keha ning füüsiliste võimete eest. Ilusat musklis keha hinnati pea sama kõrgelt kui vaimuteravust või edu poliitilises elus. Kreeklased sportisid alasti ja tähistasid seetõttu spordiväljakut koos selle juurde kuuluvate puhke- ja olmeruumidega terminiga gymnasion (kr k, alastioleku koht). Kuna spordiharjutused - gümnastika olid kreeklaste hariduses kesksel kohal ning poisid ja noorukid veetsid gümnaasiumis palju aega , hakkasid ka õpetlased seal loenguid ja vestlusi pidama. Nii kujunesid gümnaasiumid hariduskeskusteks.Spordi juurde kuulusid lahutmatult võistlused, mida peeti kõigis linnriikides paljude usupidustuste käigus. Olümpiamängud Olümpiamänge peeti iga nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna- Kreekas. Osalesid ainult hellenid, mitte barbarid, naistele oli pääs olümpiamängudele
ajutise liikme staatus omandati 1992. aastal. Täisliikmeks tunnistati 7.12.1994. Esmakordselt osalesid Eesti karatekad (Aleksandr Zõkov ja Marko Luhamaa) maailmameistrivõistlustel 1996. aastal Lõuna Aafrika Vabariigis Sun City's. Praegu kuulub Eesti Karate Föderatsiooni 24 klubi või stiili organisatsiooni. 5 Karate õpetamine täna Erinevates täna karated õpetavates klubides-koolides rakendatakse karate õpetamist neljal erineval moel: 1. Esimene on kehalise harjutuse, gümnastika-võimlemise tee. Fitness. Lihtne harjutusprogramm lihaste toonuse tõstmiseks ja keha treenimiseks. 2. Teine tee on sport või ka mäng, kus kantakse poksitreeningul kasutatavate kinnaste sarnaseid kaitsmeid ja tihti ka kaitsvat näomaski. Võitmise aluseks on punktide kogumine vastavalt kehtivatele reeglitele. Reeglid aga muutuvad pidevalt, tihti sõltuvuses sellest, kes korraldab või toetab turniiri
parandab verevarustust · Võtke sageli kontrastseid dusse või valage end peale sooja vanni üle külma veega stimuleerimaks vereringlust. · Käige saunas- saunaprotseduure soovitatakse nahahoolduseks järsu kaalukaotuse järel. Soe saunaõhk ning vihtlemine avavad nahapoore, sellele järgnev jaheda vee kasutamine sunnib aga nahapoore kokku tõmbuma, tulemuseks on efektiivne gümnastika nii nahale kui ka nahaalustele kudedele. Nahk toniseerub. · Üks- kaks korda nädalas võtke vannisoolaga vanne- see protseduur vabastab organismi mürkidest ning tõstab naha toonust. · Vannide jaoks võib kasutada: o sidruni, apelsini, patsuli ja aloemahlast valmistatud eeterlikke õlisid- need lisandid aitavad parandada keha vormi ning vähendada tselluliiti o mandli- ja palmiõli ning ilang-ilangi eeterlik õli- need lisandid toidavad nahka,
saj pKr) vene tähestik Kirjandus Kreekas oli suur osa rahvast kirjoskajaid. Koole pidasid üleval linnad. Öpetajad olid vastavalt haritud inimene, kes sai linnalt palka. Ülikute lapsed omandasid alghariduse kodus, öpetajateks paidagoogog ehk pedagoog (laste juhtija), jöukates perekondades koduöpetajad. Sofist on öpetlane, enamustel olid erakoolid, tasulised akadeemiad, kus öppisid ülikute lapsed. Öppeained olid: lugemine, kirjutamine, muusika, gümnastika (vöimlemine), retoorika (könekunst), dialektika (vaidlemiskunst), aritmeetika (körgemas kooliastmes) ja loogika. HOMEROS (pimelaulik) kirjutas kaks eepost ,,Ilias" (Troojast) ja ,,Odysseia" (Odysseuse seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater
Selle võtsid üle Itaallased ning tekkis ladina tähestik, keskajal loodi aga slaavi kiri. Kuna kiri oli lithne kasutati seda palju ning see ulatus ka madalamate ühiskonnakihtideni. Kuigi üles kirjutati palju, ei olnud eesmärk veel lugemine vaid ettekandmine. Ateenas hakati poisse harima 7. eluaastal; rikastes peredes pedagoogi käe all, vaesemates saadeti lapsed kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja muusika algeid, ka gümnastika. Üldiselt käidi koolis vähe, rikkamate perede lapsed jätkasid enda täiendamist mõne sofisti juures. Tüdrukute õpetamine oli pere enda asi ja tavaliselt piirdutigi ainult majapidamis- ja käsitööalaste teadmistega. Erandiks oli Sparta, kus pandi ka tüdrukute kasvatamisele rohkem rõhku. Lüürika Luuletusi kanti ette suuliselt pilli saatel. Kirjutati armastusluulet, luuletusest kumas läbi poeetide auahnus ja edevus, aga ka tõdemus, et elu on lühike ja surm vältimatu
vaimse arengu. Nende elementide sünteesiks pidi saama klassikaline keha ja vaimu tasakaal- kalokagaatia, ilu ja headuse ideaal, mis on inimestes kokku sulanud. Hakkas välja kujunema 6 paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid. Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika, mis oli nii sõjalise kui ka sportliku ettevalmistuse aluseks. Ülekreekalised seadused olid: · Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus.
vaimse arengu. Nende elementide sünteesiks pidi saama klassikaline keha ja vaimu tasakaal- kalokagaatia, ilu ja headuse ideaal, mis on inimestes kokku sulanud. Hakkas välja kujunema 6 paideia-kasvatuse süsteem, mis kujundas tervikliku igakülgselt arenenud inimese. Kreeka poisid pidid läbima koolituse grammatisti, kitarristi ja pedotriibi juures. Kreeka tähtis saavutus oli gümnastika lai ja igati avatud kasutamine, see ületas hõimu-lised, rituaal-maagilised ja sõjalised raamid. Üks gümnastika valdkondi oli orhestrika, mis tähendas liikumise kultuuri omandamist.(nt sõjatantsud). Teine valdkond oli palestrika, mis oli nii sõjalise kui ka sportliku ettevalmistuse aluseks. Ülekreekalised seadused olid: · Olümpiamängude väljakuulutamise hetkest pidi lõppema igasugune vaenutegevus.
Ateena · kesk-kreekas atika maakonna keskus · sadam pireuses · kuulsaim antiikaja linn Aleksandria ja babüloni kõrval · hariduse ja kultuuri keskus · egeuse mere valitseja · kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad · suur tähelepanu haridusele · poisid 7-aastaselt koli.õpiti: · lugema.kirjutama · muusika-luuklet · gümnastika · homerose eeposi · kõne-vaidluskunsti(eriline tähelepanu) · rikkamates pereedes eraõpetajad-pedagoogid Ateena valitsemine · ateenas valitses eriaegadel nii · türannia · aristokraatia · antiik-demokraatia-perikles ajal · linna juhtis rahvakoosoleks(max 50 000) · käis koos iga 10 päeva tagant · muul ajal nõukogu-500 liiget · 6000 kohtunikku · 10 strateegi - juhtisid sõjaväge Religioon · Inimese kujuga, iseloomuga
mist aktiivsele käibele ning kirjaoskus ulatus ka lihtrahva hulka. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Ateenas tehti poiste harimisega al- gust nende 7. eluaastast alates. Rikkamates perekondades toimus see kodus pedagoogi käe all, vaesemad kodanikud saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist ja muusika algeid ning katkeid tähtsa- matest kreeka luuleteostest. Hariduse hulka kuulus kindlasti ka gümnastika. Tüdrukute harimine oli täiesti iga pere oma asi ja tavaliselt ei ulatunud see kaugemale majapidamis- ja käsitööalasest õpetusest. Sparta haridus oli põhiliselt suunatud tugevate ja oskuslike sõdalaste kasvatamisele. Kirjatarkusele ei pöö- ratud erilist tähelepanu, põhiliselt tegeleti kehalise treeningu ja sõjaliste harjutustega (7. eluaastast alates). Lisaks sellele õppisid poisid muusikat ja tantsu. Ka tüdrukud õppisid tantsu ja koorilaulu ning tegelesid ke-
12- 15a: vastu-pidavus, range II: githaristide kool- laulmine, pillimäng reziim III: palestra- 13-16a, eelnevad 15- 18a: sõjakunst, julmus, kooliastmed pidid olema läbitud; kehaline halastamatus kasvatus Gümnaasium: 16-18a Filosoofia, retoorika, gümnastika Vana-Kreeka kehakultuur: gümnastika erinevate kehalisete harjutuste sooritamine/ harjutamine. Sõjalis- rakenduslikud harjutused, tantsud, mängud(liikumis- ja pallimängud) agonistika võistlemine erinevatel aladel Harjutamis- ja võistluspaigad Vanas-Kreekas: palestra algselt maadlusväljak, hiljem sportimise koht. Mitteavalik. Ta oli tihti mõeldud eelkõige maadluseks ning tal oli mitmeid lisaruume nagu gümnaasiumilgi. Palestrates anti
kujunes praegu laialt levinud ladina tähestik ning keskajal loodi kreeka tähestiku põhjal slaavi tähestik. Tänu kirja lihtsusele ja võimalusele kõne otsesele edasiandmisele läks kiri esmakordselt massidesse ja ei olnud kättesaadav ainult priviligeeritud ühiskonnakihile.. Haridus. Rikkamates peredes toimus see pedagoogi (lastejuhtija) käe all. Vaesemad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat ja kreeka kirjandust (luulet) ning sinna juurde käis gümnastika. Jõukamate perede noored jõudsid sageli enda täiendamisega mõne tuntud sofisti (õpetlase) juurde. Tüdrukute kasvatamine piirdus tavaliselt majapidamis- ja käsitööalase õpetusega, vaid Spartas tegelesid tüdrukud korrapäraselt kehaliste harjutustega. Kangelaseeposed Mükeene hiilgeajast kujunes mitu eepilist teemat, millest tähtsaim oli nn Trooja sõja lugu Trooja vallutamine kõigi kreeka kangelaste ühisel sõjaretkel
Kiltsi kodumajas on säilinud mitmeid kirjanikule kuulunud esemed. Peäro Pitka jäi teadmata kadunuks I maailmasõjas. Teosed ,,Murueide tütar" (näidend), Jurjev (= Tartu) 1900; 2. trükk Tartu 1905 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", Tartu 1901; 2. trükk: redigeerinud Daniel Palgi, EKS, Tartu 1926 ,,Matsil unes, teistel ilmsi", (näidend) Tartu 1901 16 ,,Wõimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks", Tartu 1904 ,,Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909 ,,Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910 ,,Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925 ,,Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte". Koostanud, redigeerinud ja järelsõna: Ants Järv. Sari Eesti lastekirjanduse varamust, ER, Tallinn 1979; kordustrükk: ER 2008
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad:
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad:
Inimestele saatis Zeus karistuseks imekauni naise Pandora, kellest said alguse inimkonna hädad. Pandora laegas – jumalate kingitus, mida keelati avada. Avalikud pidustused, lüürika ja teater Spordivõistlused Spordi tähtsustamine: Aristokraatide meelisharrastus Lisaks vaimuteravusele hinnati täiuslikku keha ja füüsilist tugevust. Gümnaasium, kui hariduskeskus: Gymnasion (kr.k. alastioleku koht) – spordiväljak koos abiruumidega, kus võisteldi alasti. Gümnastika (spordiharjutused) olid hariduses kesksel kohal. Seal hakkasid toimuma ka õpetlaste loengud. Spordivõistlused: Igas linnriigis Ülekreekalised Usupidustuste raames Olümpiamängud – tähtsamad ülekreekalised spordivõistlused peajumal Zeusi auks. Korraldamine: Nelja aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias (Peloponnesose ps) Osalejateks ainult hellenid – mehed ja poisid. Olümpiarahu, mil katkestati sõjad. Kestsid 5 päeva, millest 2 esimest usupidustused. Võistlusalad:
Kangelased olid samal ajal veel väga tihedasti seotud loodusega, elasid selles ja jälgisid loodusseadusi e. maaviljelejate elustiili. Kangelased peavad olema füüsiliselt ilusad ja kauni näoga. Kangelane on kombekas. Ta pidi silma paistma oma heldusega. Muistsed kreeklased panid väga pahaks tänamatust. 6 Füüsiline kultuur muutus kreeklastel üheks olulisemaks tsivilisatsiooni teljeks. Tähtis saavutus oli gümnastika. Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt
Kuid eelkõige on riigi ülesandeks muidugi tulevaste valitsejate kasvatamine ning nende eelduste kujundamine nõutavaks kompetentsiks. Kui riigil on nõutava kvalifikatsiooniga valitsejaskond, siis laabuvad tänu sellele ka muud probleemid. Too hariduskäik jaguneb kolme etappi: 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 1. Kuni 20. eluaastani. Õpetatavateks distsipliinideks on gümnastika (kehaliste harjutuste valdkond, mille eesmärk on aga lõppkokkuvõttes ikkagi hinge mitte keha täiustamine – see et keha nõrkus ei saaks hingele tema püüdlustes takistuseks) ja muusika (kõik, mis kuulub muusade valdkonda). 2. 20.-30. eluaastani. Õpetuse sisuks on matemaatilised ained. 3. 30.-35. eluaastani. Õpetuse sisuks on dialektika (filosoofia). Peale 35-ndat eluaastat tuleb tulevastel valitsejatel täita veel erinevaid ülesandeid
Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama, kuid ka muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates peredes seevastu õpetati lapsi kodus pedagoogi käe all. Mõlemal juhul olid hariduses kesksel kohal Homerose eeposed, mida poisid pikkade lõikudena pähe õppisid. Homerose kangelaste aristokraatlik maailmavaade kujundas seega noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Kaheksateistkümnendast kahekümnenda eluaastani veetsid Ateena noormehed riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikuks pääsesid ateenlased nagu teistegi linnriikide kodanikud alles alates kolmekümnendast eluaastast.
Nendega antakse olemine millelegi, millel enne olemist ei olnud. Teise rühma kuuluvad kõik teadasaamise õppimise ja tunnetuse liigid, samuti rahateenimine, sport ja jaht. Ükski neist ei valmista midagi, vaid võtab juba eksisteeriva enda võimusse või vastupidi, ei lase seda teisel teha. Need on haldustehnikad. II Teine ja läbivam liigitus. Jumal on andnud inimesele kaks tehnikat muusika [s.o. muusikalised kunstid laiemalt] ja gümnastika, enesevalitsemiseks ja ja tarkusearmastuseks, selleks et nad omavehel kooskõlla viidaks ja kes kõige paremini segab gümnastika muusikaga ja juhib kõige kohasemalt hinge juurde, seda võib suurima õigusega nimetada täiuslikuks muusikuks ja harmoonikuks, palju enam kui seda, kes osakb täpselt pillikeeli häälestada.Siin asetuvad tehnikate hierarhia tippu muusikalised kunstid ja gümnastika. Siiski öeldakse samas teoses (Politeia) veidi hiljem, et tehnikate tipp on
20 loetud artiklit ja 26 küsimust Valle-Sten Maiste Filosoofia/Esteetika I eksamiks 1 1). Saarinen, Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3 (KÜSMUS: Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused.) (kr k phileo - “armastan” , sophia - “tarkus”) Filosoofia on teoreetiline teadusharu maailmast arusaamise kohta. Filosoofia tugineb inimmõistusele ja spekulatsioondele. Filosoofia pürgib üldkehtivate tõdede selgitamise poole, proovib näha, kuidas kõik “asjad” ühte pilti kokku sobituvad. Kontinentaalne ehk spekulatiivne filosoofia on 20. saj tekkinud suund, enamasti saksa ja prantsuse filosoofe, kes tegelesid kirjanduse ja kultuuriuuringutega. Tegeletakse mõtisklemisega maailma üle, inimese olemasolu üle, kultuuri ja kogemuse üle. Stilistiliselt esseistikale lähenev. Mõistete selgusele ja ühtsele teaduslikule fikseerimisele ei pöörata suurt tähelepanu. Pakutakse uusi seletusi maailma kohta. Siia li...
annaabi.ee 
