Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milles seisnes teaduslikkus ?
  • Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti?
  • Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast?
  • Milleks on seda vaja?
  • Mis on nende eripärad ?
  • Mis on nende omavaheline olukord?
  • Mida kujutavad endast vaimuteadused?
  • Mis on loodusteadused?
  • Mida peetakse halvaks ja heaks Mida te teeb seal protsessis?
  • Mida tehakse vaimuteadustes?
  • Kuidas on need omavahel seotud?
  • Kuidas teoreetiline pool loodusteaduses on?
  • Midagi muud Kus see muu tuleb?
  • Kust tähendus pärineb?
  • Kuidas on võimalik ajalooteadus ?
  • Kui see on olemuslikult mõistuspärane siis mõistus mõistab mõistust Dilthey - kuidas ratsionaliseerida irratsionaalset?
  • Mis meiega toimub kui me kogememõistame tõde?
  • Mis on alternatiiv ?
  • Kuidas seda ette kujutada?
  • Kui teise horisonti Miks kaks horisonti?
  • Mis on filosoofia?
  • Midagi osatakse osutada asjale Kuidas muuta meie ideid selgeks?
  • Kust siis tuleb uus teadmine?
  • Kui moderniseeriv jõud?
  • Midagi tegelikkuses Milles see ühildumine siis sesineb?
  • Kuidas see tõde seal avaldub?
  • Mis on selle tähenduse suhteks?
  • Mis on selle kaasaegse modernsuse iseloomulikud jooned?
  • Mis on hüperborealaste iseloomulikud tunnused?
  • Kuidas väärtusotsustus on põhjendatud mis on hea ja halb?
  • Kust pärineb hea ja halb siis?
  • Mis takistab loomet?
  • Mis on hüperborealik filosoofia?
  • Millegi maa aluse välja kaevamine ?
  • Milles seisneb siis Kanti metafüüsika?
  • Kes on autoriteet neile mõistete määratlustele?
  • Mis läheb koguaeg edasi Haige on see kes irdub oma loomasusest?
  • Millistel tingimustel peab ta olema väär?
  • Mis on filosoofia legitimatsioon ja identiteet?
  • Kuidas keelt ennast käsitleda?
  • Milliste kriteeriumite alusel siis valikuid teha?
  • Kui filosoofia on teadus siis milline on tema vahekord teistega?
Vasakule Paremale
19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #1 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #2 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #3 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #4 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #5 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #6 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #7 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #8 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #9 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #10 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #11 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #12 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #13 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #14 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #15 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #16 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #17 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #18 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #19 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #20 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #21 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #22 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #23 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #24 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #25 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #26 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #27 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #28 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #29 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #30 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #31 19 sajandi teise poole ja 20-sajandi filosoofia konspekt #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kmiller Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
60
docx

Sissejuhatus vaimufilosoofiasse

kas tal on sisu jm. Värvused ning nende nägemine – kas värvus asub maailmas või inimeste peas-silmas? Nativism – millega sünnitakse ja palju omandatakse elu jookusul. Keha-vaimu käsitusi. Füsikalism – maailmas on üksnes füüsikalised entiteedid. Naturalism – maailma seletamiseks pole tarvis toetuda üleloomulikele asjaoludele. Reduktsionism – mõne valdkonna väidete tõesuseks pealtnäha vajalikud faktid või entiteedid on asendatavad teistliiki faktide või entiteetidega. 2. Dualism(Descartes, Meditatsioonid esimesest filosoofiast) Dualism. Seisukoht, mis käsitleb keha ja vaimu eri liiki entiteetidena. Keha surm ei kujuta endast teadvuselakkamist, kuivõrd vaimu eksistents jätkub. Substantsdualism – keha ja vaim on erinevad loogilised substantsid. Substants: miski mis eksisteerib iseseisvalt; omaduste kandja, olemata ise üks nendest omadustest. Omadusdualism – vaim ei ole substants, kuid on olemas mittefüüsilised vaimsed omadused.

Filosoofia
thumbnail
64
docx

Klassikaline saksa filosoofia

esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine ajaloo kaudu; traditsioonile vastanduteks mõistus(traditsiooni kriitiline hoiak). Kant kasutab sõna „mõistus“ erinevalt. Siin tähendab see, et inimtunnetuse võimete kogum – tuleb enda võimeid rakendada ja mitte vaadata, mida varasemad autorid on öelnud

Filosoofia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13

Filosoofia
thumbnail
32
doc

Keskaja filosoofia

· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13

Filosoofia
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me

Õiguse filosoofia
thumbnail
82
docx

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia

Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust

Filosoofia
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

Filosoofia
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo ­ armastama 2) sophia ­ tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge ­ umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4

Filosoofia



Lisainfo

Tartu Ülikooli aine 19 sajandi teise poole ja 20 sajandi filosoofia konspekt.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun