Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse kaudu; teadus on defineeritud uue teadmise kaudu (empiiriliselt põhjendatud teadmine). Metafüüsika on aga mitte-empiiriline teadmine. Kõik, mis on metafüüsiline, on mitte- teadmine ja „teadmisvõõralt väljamõeldud“. Filosoofia üks identiteet on metafüüsiline käsitlus sellest (vana arusaam teadusest). Teine filosoofia identiteet, mis oli ka kultuuris olema: metafüüsika on kadunud, mis tuleb siis metafüüsika asemel: eriteadused. Teadus võtab filosoofia rolli kultuuris üle: positivism (teadus annav teadusliku maailmavaate). Vajadus maailmavaate jääb alles, mida hakkavad täitma eriteadused. Eriteadused on aga ise muutuvad; alles arenevad. Ajamõõde on koguaeg juures; kogemus on pidevalt paisuv ja seega tuleb teooriaid üle vaadata. Teooriatega maailmavaate kujundamine on problemaatiline, sest need muutuvad koguaeg; kaasaegsed teooriad on momendiüldistustega antud. Pidevalt
Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Inimesele omane on suhtuda alati maailma. Tähtis tähele panna, et maailma tervikuna suhtudes (nii teadmatult kui ka teadlikult "filosofeerides") jääb inimene alati siiski maailma sisse. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon). Ka eriteadused kandsid esialgu seda paatost (nn. Laplace'i deemon), nüüdseks on nad relativeerunud. Teine oluline aspekt: maailmavaate kujunemisel oluline koht keskkonnal, kultuuril, maailmavaade on inimesi ühendav. Samas inimesele iseloomulik, et ta ei lahustu maailmas, on alati teadlik, et see on tema ise, kes maailma suhtub. Siit uusajast peale inimese maailmasolemist iseloomustanud subjekt -- objekt suhe. 2 3. Teada metafüüsika põhiküsimuse sisu
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest
põhjustatud nende sedauste endi poolt. Järelikult: meil on olemas teadmise juhtum ilma, et see oleks põhjustatud asjasse puutuvatest faktidest. 15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi seisundeid? Mis eripära on keelefilosoofi lähenemisel võrreldes näiteks keeleteadlase või psühholoogi omaga? Sellele saab vastata mitmeti, põhierinevus on aga see, et lingvistika ja psühholoogia on empiirilised eriteadused, kus püstitatakse hüpoteese ja kontrollitakse neid siis vaatluste ja katsete abil. Filosoofiline keelekäsitlus midagi sellist ei tee – tegu on puhtkontseptuaalse uuringuga. Uuritakse mõisteid, mis tulevad ette keelenähtuste kirjeldamisel, sealhulgas neid, mida tarvitatakse empiirilisis keeleuuringuis. Seda tehes kasutatakse muidugi ka teiste filosoofiaharude meetodeid, eelkõige aga loogikat. See muidugi ei tähenda, et eriteadlase ja keelefilosoofi töös ei saaks olla lähedasi
annaabi.ee 
