Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Filosoofia materjale (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on filosoofia ?
  • Mis on esteetika ?
  • Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt ?
  • Kui jäljendamine ?
  • Mis on filosoofia ?
  • Mis mõjutab inimese vananemist ?
  • Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mis on esteetika ?
  • Milleks inimestele niisugune hullmäratsev and ?
  • Milleks inimestele niisugune hull märatsev and ?
  • Mis ta on. Kust aga pärineb see olemus, mis mateerias võib realiseeruda ?
  • Millises vahekorras on mõisted loomus ja vorm ?
  • Kuidas aga leida kuldset keskteed ?
  • Palju rahvast, vastas ta, et palju. ?
  • Kui Aleksander seda tahab. ?
  • Kui jäljendamine ?
  • Keskaegseid kirikuraamatuid nagu oleksid need Agatha Christie kriminullid ?
  • Mille poole püüdleme ?
  • Kuidas on see võimalik ?
  • Mis on eesmärk ?
  • Mida see tähendab asjale omada eesmärki ?
  • Millegi arusaamiseks. (Kust tuleb tõde ?
  • Kust tuleb tõde ?
  • Millisele küsimusele ütlus vastuseks on, kuidas selleni jõutud ?
  • Mis saab siis ühiskonnast ?
  • Kuidas aga saavutada teaduse lahutamist riigist ?
  • Mis see on, mida nimetatakse teaduseks ?
  • Mis see on, mida nimetatakse teaduseks ?
  • Kui kohustus meie kristlikes ühiskondades ?
  • Mida tähendab ütelda maailm ?
  • Mis tähendus on sellel sõnal ?
  • Kes ma olen? Kuidas ma sattusin siia maailma ?
  • Kuidas ma sattusin sõltuvusse sellest tegelikkusest ?
  • Kellele ma võin kaevata ?
  • Milline on minu kutsumus ?
  • Mis on Marksism ?
  • Kus keegi või miski (elu ?
  • Kuidas tekkis maailm ?
  • Milleks tekkis maailm ?
  • Mis tegelesid küsimusega: Mis on kunst ?
 
Säutsu twitteris
FILO JA ESTEETIKA
  • Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur.
    2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus.
    3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp.
    4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.
    5. Antiikfilosoofia . Eelsokraatikud, Platon , Aristoteles .
    6. Hellenism.
    7. Antiikesteetika . Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt?
    8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika.
    9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile.
    10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus . AquinoThomas.
    11. Pime keskaeg . Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond.
    12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco.
    13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. ĢKunsti päritoluģ.
    14. Foucault � huvi antiikeetika vastu. Foucault� Ģendahooleģ kontsept .
    Inimene kui kunstiteos .
    15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism .
    16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten , Meyer jt.
    17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned.
    18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile.
    19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju.
    20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju.
    21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism . Jena romantikute vaated.
    22. ĢKunst kunsti pärastģ kontseptsiooni sisu ja tagamaad . Estetism . Oscar Wilde .
    23. Kunst kui religiooni aseaine . Minevikku suunatud modernismikontseptsioon. Formalism. T. S Eliot . Arnold .
    24. Schopenhaueri pessimism ja kunst.
    25. Nietzsche elufilosoofia ja kunst.  Dionüüsoslik ja apollonlik alge kunstis. Nietzsche ja Heidegger . Nietzsche ja postmodernism .
    26. Positivism . Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism .
    27. Hermeneutika ajalugu, hermeneutilise situatsiooni mõiste. Hermeneutika kui
    vaimuteaduse metodoloogia. Dilthey . Mõistmine kui eksistentsiaal . Heideggeri ĢOlemine ja aegģ
    28. Gadamer . Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias.
    Kunst, keel ja tõde. Heideggeri ĢKunstiteose algupäraģ
    29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend , Foucault Ģepistemeģ mõiste.
    30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer.
    31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus
    32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud , Oidipus, unenäod.
    Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud
    33. Kierkegaard , Jung , Fromm , Marcuse . Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine.
    34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek.
    35. Feminism . Esteetika kui poliitika.
    36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs.
    37. Karl Marx
    38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika
    individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu .
    39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud .
    40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor
    41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella. Toynbee ja Spengler. Kapitalismi probleemid. Globaliseerumine.
    42. Kuidas muutsid kunsti tegemise ja vastuvõtmise praktikaid strukturalism ja semiootika. Poststrukturalism . Dekonstruktsioon.
    43. Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. Lyotard �I lõppematu avangardi kontseptsioon .
    44. Pragmatism . Peirce , James. Richard Rorty .
    45. Analüütilise filosoofia juured. Empirism. Positivism. Frege . Viini ring.
    Kaasaegset analüütilist filosoofiat huvitavad küsimused. Vastasseisud ja ühisosa kontinentaalse filosoofia paralleelsete arengutega.
    Praktiline filosoofia. Analüütilise filosoofia rakendusi moraali ja ühiskonnafilosoofias.
    46. Analüütiline filosoofia ja esteetika. Analüütilise filosoofia rakendusi kultuuriteooriates. ( Donald Davidsoni kirjandusteooriates kasutamise näitel)
     
     
  • Mis on filosoofia?
    filosoofia, üldine printsiipide- ja maailmavaateõpetus, teoreetiliste teadmiste süsteem olemise, tunnetuse , toimimise ja arenemise eeldustest ja alustest. F. püüab teaduse, kunsti, religiooni, argiteadvuse jms. saavutusi sünteesida *maailma- ja eluvaateks, aga ka loogiliselt ja lingvistilis-semantiliselt analüüsida inimtunnetust.F. tekkis nii Läänes kui ka Idas u. 2500. a. tagasi. Uurimise ja õpetamise vajadusel on f. liigendunud: * ontoloogia , *metafüüsika, * tunnetusteooria , * loogika , * eetika , f. ajalugu, kultuurif., teadusf., tehnikaf. jms. osised ja harud. filosoofia põhiküsimus, mateeria (looduse, olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Sageli ei esine f. p. nö. puhtal kujul. F.p. lahenduse alusel jaguneb filosoofia *idealismiks ja *materialismiks.Filosoofia (kr philosophia) tähendab sõnasõnalt �tarkusearmastus�. Bertrand Russell�i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja teoloogia vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne (vt spekulatsioon), käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata, Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele,
    mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse.
     Filosoofia eesmärk on teoreetiline � saada teoreetiliselt aru maailmast � mitte aga praktiline (looduse alistamine vms).
    Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas:
          �Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui
         selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada heaks filosoofiks , kuni
         tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista � niivõrd kuivõrd see
         võimalik on. Selle nimel peab tahtma saada jagu eelarvamustest ja maailmavaate piiratusest, mis takistavad
         arusaamist. Ta peab õppima mõtlema ja tundma mitte teatud grupi liikmena, vaid lihtsalt inimesena . Kui ta
         suudaks, vabaneks ta ka neist piirangutest, mille seab inimloomus . Kui ta suudaks tajuda maailma nagu marslane
         või siiriuslane, nagu liblikas, kes elab vaid päeva või nagu olend , kes elab millioneid aastaid, siis oleks ta parim
         filosoof. Kuid see on võimatu, sest meid ei saa lahutada meie kehast ja meeleorganitest.�
    Antiikajast kuni 17. sajandini ei eristatud teadust filosoofiast ning igasugune teoretiseerivat uurimist nimetati filosoofiaks.
    Näiteks oli atomism antiikajal filosoofiline õpetus, kuid 19. sajandil teaduslik.
    Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Siit jääb mulje, et filosoofiliste küsimuste
    arv peaks teaduse arenedes kahanema. See on positivistlik (vt positivism) arusaam, mille kohaselt filosoofia uurimisvaldkond
    on kogu aeg ahenenud ning hõlmab lõpuks vaid tunnetusteooria probleeme. Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia
    ülesanne teaduse loogiline analüüs.
    Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel juhul võib eristada kolme liiki
    küsimusi.
    Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal � kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad
    näiteks füüsika, keemia ja bioloogia , mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus , eksperiment ja induktsioon ehk
    üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on
    elu? Mis mõjutab inimese vananemist ? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele?
    Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma
    jõuan ohutult üle tee minna? Mis juhtub siis, kui jätta võtmed ukse ette?
    Teiseks, küsimused, millele saab vastata deduktiivse arutluse (vt deduktsioon ) tulemusel, lähtudes aksioomidest,
    definitsioonidest, reeglitest vms. Sellised on näiteks matemaatika ja loogika valkonda kuuluvad küsimused, kus tegemist on
    aprioorse teadmisega . Näiteks on sellised küsimused: Milline on seos täisnurkse kolmnurga külgede pikkuste vahel? Kas
    väitest �Mõned poisid on arukad� järeldub, et �Mõned poisid ei ole arutud�?
    Taolised küsimused tekivad ka mujal, kus on nõutav vaid deduktiivne arutlus. Näiteks on selline kohtuniku arutlus, kas
    antud tegu kvalifitseerida kuriteoks või mitte. Ta lähtub seejuures seadustest ning faktilistest andmetest ning küsimus
    seisneb selles, kuidas nimetatud fakte seaduse põhjal hinnata. Liiklustestides on samuti küsimused, millele vastamine
    nõuab deduktiivset arutlust. Aluseks võetakse Liikluseeskiri ning mõeldakse, mis sellest järeldub.
    Kolmandaks , küsimused, millele põhimõtteliselt ei saa vastata ei kogemuse põhjal ega deduktiivselt arutledes. Näiteks on
    sellised küsimused Kas minevik eksisteerib? Kas elul on mõte? Mis on õige ja mis on ebaõige? Mis on õnn? Kas
    füüsikateooria kirjeldab reaalsust? Taolisi küsimusi nimetataksegi filosoofilisteks ning võib arvata, et nende hulk ei vähene
    ka teaduse arenedes.
    Naljaga pooleks on öeldud, et kõik filosoofilised küsimused taanduvad tegelikult kahele: Mida see tähendab? ja Kust sa
    tead? Esimene nõuab iga väite ja küsimuse puhul filosoofilist analüüsi, teine aga oma väidete põhjendamist.
     
    Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur.
    Saarinen , Esa 1997 Rakendusfilosoofia. Vikerkaar 3
    Wright, Georg Hendrik von 2001 Intellektuaalne autobiograafia . Raamatust Filosoofia, loogika ja normid, lk 9- 30

    Mis on esteetika?


    eetika, moraalifilosoofia, moraali- ja kõlblusõpetuste süsteem. E. uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja teiste selliste mõistete olemust, päritolu ja seoseid . E. toetub *aksioloogiale.
    Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus.
    Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com
    Silvers, Anita Introduction to Philosophy of Art http://www.aesthetics-online.org/teaching/silvers.html
    http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/nikomachos/saateks.html coperinic
    http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.ht m

    Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp.

    Äärmiselt rakse on ennustada, mis toimub kuntis homme , ülehomme, aasta pärast. Kui vaadata meie sajandit, mus muusika , luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad. Tulevik on peegel , milles me saame näidata ainult iseennast , kuigi ta näib meile aknana, mille kaudu võib kaeda tulevasi asju. Miski ei kuulu rohkem omasse aega kui pilguheit tulevikku. Kui püüame kujutada tulevikuasju, siis näevad need paratamatult välja nagu juba olnud asjad, sest me saame neile anda ainult tuntud vorme On ükstapuha, mis tuleb järgmisena, sest kunsti mõiste on seesmiselt ammendunud. Meie intitutsioonid- muuseumid, galeriid , kollektsionäärid, kunstiajakirjanikud jne.- eksisteerivad paljutõotava või koguni hiilgava tuleviku eeldusel . Valitseb vältimatu kommertshuvi selle vastu, mis on tulemas ja kes on järgmiste liikumiste tähtsad esindajad.
    Kunst on jõudmud punkti, kust alates on olemas ainult muutused ilma arenguta, kus kunstiloome mootorid võivad ainult kombineerida ja ümber kombineerida juba tuntud vorme vastavalt sellele, millist kombinatsiooni kunstiväline surve parasjagu eelistama juhtub. Kunstiajastu on ses mõttes emmendunud, et kunst ei suuda meid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Filosoofia materjale #1 Filosoofia materjale #2 Filosoofia materjale #3 Filosoofia materjale #4 Filosoofia materjale #5 Filosoofia materjale #6 Filosoofia materjale #7 Filosoofia materjale #8 Filosoofia materjale #9 Filosoofia materjale #10 Filosoofia materjale #11 Filosoofia materjale #12 Filosoofia materjale #13 Filosoofia materjale #14 Filosoofia materjale #15 Filosoofia materjale #16 Filosoofia materjale #17 Filosoofia materjale #18 Filosoofia materjale #19 Filosoofia materjale #20 Filosoofia materjale #21 Filosoofia materjale #22 Filosoofia materjale #23 Filosoofia materjale #24 Filosoofia materjale #25 Filosoofia materjale #26 Filosoofia materjale #27 Filosoofia materjale #28 Filosoofia materjale #29 Filosoofia materjale #30 Filosoofia materjale #31 Filosoofia materjale #32 Filosoofia materjale #33 Filosoofia materjale #34 Filosoofia materjale #35 Filosoofia materjale #36 Filosoofia materjale #37 Filosoofia materjale #38 Filosoofia materjale #39 Filosoofia materjale #40 Filosoofia materjale #41 Filosoofia materjale #42 Filosoofia materjale #43 Filosoofia materjale #44 Filosoofia materjale #45 Filosoofia materjale #46 Filosoofia materjale #47 Filosoofia materjale #48 Filosoofia materjale #49 Filosoofia materjale #50 Filosoofia materjale #51 Filosoofia materjale #52 Filosoofia materjale #53 Filosoofia materjale #54 Filosoofia materjale #55 Filosoofia materjale #56 Filosoofia materjale #57 Filosoofia materjale #58 Filosoofia materjale #59 Filosoofia materjale #60 Filosoofia materjale #61 Filosoofia materjale #62 Filosoofia materjale #63 Filosoofia materjale #64 Filosoofia materjale #65 Filosoofia materjale #66 Filosoofia materjale #67 Filosoofia materjale #68 Filosoofia materjale #69 Filosoofia materjale #70 Filosoofia materjale #71 Filosoofia materjale #72 Filosoofia materjale #73 Filosoofia materjale #74 Filosoofia materjale #75 Filosoofia materjale #76 Filosoofia materjale #77 Filosoofia materjale #78 Filosoofia materjale #79 Filosoofia materjale #80 Filosoofia materjale #81 Filosoofia materjale #82 Filosoofia materjale #83 Filosoofia materjale #84 Filosoofia materjale #85 Filosoofia materjale #86 Filosoofia materjale #87
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 87 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 358 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tiina Helstein Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Filosoofia konspekt
    filosoofia

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    kitike profiilipilt
    A U: Aitas, heade vastuste ja põhjendustega

    10:59 18-06-2012
    tintsuke profiilipilt
    Tiina Ott: tore materjal. abiks ikka
    09:36 31-12-2010


    Sarnased materjalid

    20
    docx
    Filosoofia p eriood
    60
    doc
    Filosoofia SH
    27
    docx
    Filosoofia gümnaasiumile
    51
    docx
    Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks
    11
    doc
    Filosoofia mõisted
    84
    docx
    FILOSOOFIA
    7
    doc
    Filosoofia
    26
    doc
    Filosoofia konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun