meile antud ülesanne olla maailma valvurid, milles kätkeb meie mõte. Maailm on püha koht. See ülesanne ei seisne mitte ainult teatud intellektuaalses ja praktilises hoiakus maailma vastu, vaid austuses maailma, eriti loodusliku maailma vastu. Friedrich Nietzsche Nietzscheütleb, et elu mõte on üliinimene, kes pärast inimest loob mõtet, jaatab elu ja kannab väärtusi. Teine vastus on, et elu mõte on võimutahe. Võib-olla need vastused on ühitatavad: võimutahe tekitab üliinimese või üliinimene esindab võimutahet. Võib-olla võimutahe on elu tuum või olemus ja üliinimene on elu eesmärk. Arthur Schopenhauer Schopenhaueri järgi tuleb välja, et me ei tohiks võistelda, ei tohiks olla krabajad ega lurjused, vaid peaksime olema igaühe vastu kaastundlikud ja lahked, sest me kõik oleme saatusekaaslased siinses põrgus ning vajame ennekõike armastust, kaastunnet, abi ja arvestamist. Moraali alusprintsiip on:
päranduseks, see võitles oma võitlust iseenda ja oma järglaste eest edukamalt. Sellised ekslikud ulualused, mida on üha edasi pärandatud ja mis on lõppkokkuvõttes muutunud peaaegu et inimese liigi- või põhiomadusteks, on näiteks: et on põsivad asju, et on ühesuguseid asju, et on asju, aineid, osasid, et asi on see, mis ta näib olevat, et meie tahe on vaba, et see, mis on hea minule, on ka iseenesest hea. VÕIMUTAHE Teistest kõrgem on vaid üks motiiv ja see motiiv on võimutahe. Sellele mõistele rajab Nietzsche oma maailmaseletuse. Võimutahe on kosmiline printsiip, mis toimib kogu reaalsuses mitte ainult inimeses. Ehkki Nietzsche ülistab tahteinimese jõudu, jõud on üks Nietzsche lemmikmõisted, ja ehkki ta kirjeldan võimutahet kombekohaselt taltsutamatu, vägivaldse ja halastamatuna, ei ole ta heroism mingi mehise militarismi, mingi ebaintelligentse tooruse ülistus. See on koht, kus
on kogu maailma fundamentaalseks printsiibiks. Maailmas eksisteerib kõikjal enese kehtestemise tahe; nõrgemate õiguste rikkumine. Mis on siis õigused? Nietzsche võimutahe sarnaneb selles mõttes Freudi seksuaalsusele oma kõikeseletavusele pretendeerimisega. Sarnaselt Freudile saab ka võimutahet sublimeerida. Või vahest oleks õigem öelda, et ta võib avalduda mitmel erineval moel. Näiteks ei pea võimutahe olema toores füüsiline jõud. Ka filosoofia ja filosofeerimine on võimutahe. Samuti kirjandus. Veel ühes võimutahte omaduseks on see, et ta otsib ise endale vastupanu ja kannatusi, et neid siis ületada ja selles ületamises rahuldust saada. See ongi võimutahte olulisemaid omadusi. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ukna väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Sest kes on kirjelduse objekt? "tõeline filosoof", tõeliselt iseseisev
Friedrich Nietzsche 1844-1900 Lühitutvustus Friedrich Wilhelm Nietzsche oli saksa filosoof. Sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana Õppis Bonni Ülikooli filosoofiateaduskonnas Leipzigi Ülikoolis keeleteadust 1870 nimetati ta Baseli Ülikooli korraliseks professoriks. Ta luges ülikoolis antiikset kirjandust ja klassikalist keeleteadust ning õpetas peale selle veel ühes kohalikus gümnaasiumis. Ka Tartu Ülikool on teda omale professoriks kutsunud Nietzsche põhimõtted Korra ja tungide vastandamine. Arvas, et Jumala-usk on jäänud rahvausuks; ilma jumalata polnud mõtet ka moraalil kui täiuslikkustaotlusel, hea ja kuri muutusid naeruväärseteks kategooriateks. Käsitses elu üksteise otsa lükatud meelevaldsete aktidena, millele inimene ise omal vabal valikul teatud kindlal hetkel tähenduse annab. Nietzsche filosoofia põhimõisted Võimutahe- hea on kõik mis suuren...
Religioossne- usk varemkäsitletud järsult radikaalsubjektivistlikus tähenduses; usk ilma objektiivse aluseta, usk ilma mõistlike põhjusteta. See tõukab inimese üksindusse, paljastab tema sügava sisemise subjektiivsuse.Moraal on olemas valmis kujul, kohustused, rollid, sotsiaalsed perspektiivid; inimene valib enda suhtes selle kogumiga, kuid ka see tõugatakse eemale. Religioossel inimesel ei ole mingit kaitsvat kilpi, mitte ühtegi kaaslast. Friedrich Nietzsche õpetus võimutahtest. Võimutahe kosmilise põhiprintiibin on üks ja ainus. Sellel põhineb reaalsus, selle üksikul ja monistlikul põhijõul, kuid samas on võimutahe muutust ja mitmepalhelisust sisaldav mõiste- ta juba iseenesest loob erilaadusi, tema olemusse kuulub lugematul eri viisidel ilmnemine. N võimutahe on Hegeli metafüüsilisi põhimotiive järgiv. Võimutahe avab filosoofia, mida N oma kõrgperioodil arendab. See alateadvuste,
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
kunagi kätte ilma tõlgenduseta, siis miks üldse sellest hoolida, küsib Nietzsche. 19 · Nietzsche on relativist, kuna hülgab täielikult absoluutsed määrangud, mida filosoofia enne teda on au see pidanud. Tema jaoks on olemas vaid tõlgendused, on vaid perspektiivid, on vaid oma soovidesse ja tahtesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob "oma reaalsust". 20 16.3. Võimutahe · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..." 21
Freud) mitte. 20. saj. teisel poolel hakatakse tähelepanu juhtima teaduse ja ideoloogia eristamatusele ja sellele, et ei ole ideoloogiavaba teadmist. Strukturalismist ja lingvistikast välja kasvanud diskursuseanalüüsi ja sotsiolingvistiliste meetodite pooldajate jaoks ei ole enam puhast tõde või reaalsust. Valgustusele oli ideoloogia reaalsuse ekslik tajumine, mille olid põhjustanud patoloogilised huvid – võimutahe või hirm loodusjõudude ees. Diskursuseanalüüsi jaoks on ideoloogia, kui püütakse saavutada reaalsust ilma igasuguse diskursusliku ühenduse või sidemeta. Oswald Ducrot arvates on võimatu eristada kirjeldavat ja argumenteerivat keelt, sest iga kirjeldus on automaatselt argumentatsioon. Ideoloogia on see, kui püütakse varjata, et igasugune kõne on diskursiivne. Seega loosung «faktid kõnelevad enda eest» on ideoloogiline arheväljendus.
suhtlemine) Animism (kesksel kohal vaimud, elutule hinge andmine) Polüteism (kesksel kohal mitu jumalat nt. Antiik-Kreeka/Rooma) Panteism (kesksel kohal jumal on kõikjal & kõiges) Monoteism (kesksel kohal üks jumal, nt. judaism, kristlus) ...on nähtus, mis omab inimeste üle suurt mõjuvõimu, annab lootuse paremale homsele ja ühendab, hirmutab, äratab inimestes aukartust. Tekkis sest - Seletamisvajadus - Hirmutati (aukartus) - Mõtte tekkimisega seotud - Võimutahe - Elava laiba usk - Kõrgema jõu aktiivsus HINDUISM Atman inimese hing/vaim, mille eesmärgiks on sulandumine Brahmanisse Brahman Brahman on kõiksus, absoluut, kuhu kõik elav tagasi püüdleb. Trimorti jumalate kolmik /(Visnu, Siva, Brahma) Sansara ümbersündide ahel, kuhu kõik sisse on haaratud. Püüeldakse surma / Brahmanisse, mitte ei ihaleta uut elu (uus elu = järjekordsed piinad) Dharma jumalik maalimakord ja seadused, millega on määratud iga indiviidi
Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe.
agressiivne ning fanaatiline · Ta soovis panna inimesi mõtlema ja kujundama iseendid nö nullist ise. Sina pead ise suutma välja mõelda, mis on su eesmärk ja tahe siin elus, seal juures mitte toetuma ühelegi jumalale ega hingele. · ,,Jumal on surnud." · ,,Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada." · Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Filosoofia II · Elu on võimutahe ehk teisisõnu "...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt kõige leebemal kujul ekspluateerimine..." · Ta on selgete hoiakutega kirjutaja, keda on raske kujutleda oma positsioonidest loobuvat. · Seal, kus mõni teine midagi rahulikult seletaks või kirjeldaks, Nietzsche ründab ja langetab otsuseid; kus mõni teine autor
inimühiskonna arengut. Üksikinimene on ühiskondlik, tema olemus areneb välja teatud ühiskonnasüsteemi taustal. Ühiskonnasüsteem muutub koos materiaalse tootmisviisi- majandussuhete- muutumisega. Sellepärast on ka ajaloo ülim määrav jõud majanduslikud tegurid. Ajaloolised murrangud muudavad tootmisviisi. Inimkonna saatuse otsustavad küsimused puudutavad majandust. NIETZSCHE ÕPETUS VÕIMUTAHTEST Teistest kõrgem motiiv on võimutahe. Sellel põhineb reaalsus. Ta loob erilaadsusi, tema olemusse kuulub eri viisidel ilmnemine. Elu on võimutahe- inimsus- ja ilma selleta elu ei ole. Võimutahe toimib kogu reaalsuses, mitte ainult inimeses. Me teeme kõik alati kõigepealt pildiks, kujutiseks meist endist. Oleme iseenda sümbolite vangid. Püüd võimule on universaalne jõud. Nagu näiteks seksuaalsus. Olulised on inimese tungid, mis viivad võimutahteni.
.-2/4näd: enesesse sulgunud, ükskõikne, saab maailmast osa, aga ei saa aru ADLER(individuaalne koolkond) teadvustatud osa on suur o Normaalne sümbioos 2/4näd-5k: esimene kiindumine Isik kui tervik, loov, vastutustundev, pürgiv indiviid hoidjasse, et hiljem iseseisvuda; mina-tunde puudus, ALAVÄÄRSUS- kujuneb kõikkidel lastel. Ideaalse vanema sotsiaalne naeratus.Kõikvõimsuse tunne-juhib hoidjat kujutluspildiga. -- võimutahe. domineerimine +ühtsus Ema kui armastusobjekt. SÜNNIJÄRJEKORD: I-neurootik,tark; II-järjekindel, ...- Eristumine- psühholoogilise mina sünd /võõristamine/ probleemne Harjutamine-aktiivse liikumise algus TELEOLOOGIA- eesmärgi püüdlus. Lähenemine-eraldumine emast, tervikmina. Emotsionaalne objekti konst ja individuaalsus, super- mina- vanemate nõudmised
Wagner: ,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte hävitamisega, see aga saab toimida läbi askeesi. Inimliku eluviisi põhiliseks tunnuseks on võimutahe ja eetika väljendab seda. ,,Nõrgad" on need, kes tahavad võrdõiguslikkust, kuna ei suuda üksikisikuna ennast teostada. Inimestele pealesurutavad voorused: alandlikkus, vagadus jne käivad ,,tugevate" arvelt. Voorus=nõrkus. Kaastunne haiseb pööbli (lihtrahva) järele. Dekadent- allakäimas inimene, ainult tema võib lugeda kaastunnet vooruseks. Kannatamine aitab tõetundmiseni. Me tahame kannatuse välja lõigata. Kannatus on suure isiksuse tunnus
BORIS GROYS "STALIN-STIIL" - kokkuvõte (1/4) Akadeemia 1998 2-5 Sissejuhatus: kuidas historiseerida stalinlikku kultuuri Bolevistlik maailm pidi tulema parem, õiglasem ja ilusam kui eelmine. Kogu maailm tuli allutada ühele instantsile, mis korraldaks kõike. Partei juhtkonnast sai kunstnik, kelle materjaliks oli maailm. Descartes tahtis ka maailma muuta, aga tema otsustas alustada oma mõtete korrastamisest. Marksism kuulutas aga, et mõtlemise muutumine käib keskkonna muutumisega kaasas. Huvitav, kuidas uut maailma loob mõistus, mis on loodud vanade olude poolt? Seega peab uue maailma loomine olema puhtalt kunstiline ehk irratsionaalne. Valitseja eristub tavainimesest sellepärast, et suudab võimu tõttu näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli...
Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Ütleb, et inimvaimu kõrgeim saavutus on kunst; see võimaldab tahtest vabaneda ja selleks, et kannatusest vabaneda, tuleb vabaneda elutahtest, askeesi abil on seda võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt
Soren Kierkegaard- ei meeldi Hegeli süst-''koomiline jutustus''. vastu oli H soov kuulutada objektivset tõde, K kirjutas aint iseendast. Filos on praktika, mis seostub eluga, ei karda välja öelda tõde, raskusi. Tähtis mõista saatust, leida eluidee. Elada iseenda maailmas, mitte ehitada seda teistele. Objekt tõde- kammitseb inimest, 2x2, piirid, upsakus, nt teadus. Elamiseks ON oluline usk, filos vaid illusioonide purustaja. K usub ainult 1 o.tõde- o.ebakindlus (kindel on ainutl see, et miski pole kindel), in peab uskuma, pole ol mida, vaid kuidas. K usk Kristusesse. Eksistents- in eksiteerimine-põhiküs. in eksiteerib vaid kui ta on tema ise, sisemine kirg. See ununeb sooviga kuuluda GRUPPI (kui kõik räägivad, siis on tõde; valitakse ja otsustatakse nii nagu teised; kombed, rollid jne). USK- mitte miski kindel ei jäta võimalust uskuda; usu teeb usuks eksimise võiamlikkus, risk eksida. In valib, millesse usub, siis oma VALIKu headusesse. ...
Karl Marx Karl Heinrich Marx oli (5. mai 1818 Treier, Saksamaa- 14. märts 1883 London) saksa filosoof, kes tahtis maailma muuta, materialist, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx oli mitmekülgne isiksus. Talle olid iseloomulikud väärtuslikud omadused: lihtsus, südamlikkus ja elurõõm, vankumatu tahtejõud ja erakordne töövõime, kartmatus ja mehisus. Marx sündis 1818 Treieris, Saksamaal ja oli oma päritolult juut, kes oma rahvust eitas. Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi f...
1. Mida mõistab Weber poliitika all? Täna mõistame poliitika all mingi poliitilise ühenduse ( riigi) juhtimist või juhtimise mõjutamist. Poliitika – püüdlus võimus osaleda või võimu jaotamist mõjutada. Poliitika all mõeldakse võimu säilitamist, jaotamist. Kes tegeleb poliitikaga, see taotleb võimu- kas vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks või siis enese pärast, et nautida prestiizitunnet, mida võim annab. Weber - Poliitika tähendab kõvade laudade jõulist, aeglast puurimist ühteaegu kirglikult ja silmamõõduga. 2. Millistele seesmistele õigustustele ja millistele välistele vahenditele toetub domineerimisuhe? On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust: * „ igavese eilse“ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjape...
Kui mõned inimesed tunnevad end ebamugavalt läbisegi selgaklapitatud riietusstiilide keskel, mida varem 3 ei peetud sobivaks, siis postmodernistid segavad mõnuga kokku elemente kõige erinevamatest ususüsteemidestki. (Grenz 2003: 28) 2. VÕIM Võimust kui millestki kesksest hakkas kõigepealt rääkima saksa filosoof Friedrich Nietzsche (1844-1900). Tema väitel on igasuguse eksistentsi aluseks võimutahe, soov arendada eeskätt oma mina läbi isikliku loova väe praktiseerimise. See puudutab ka tõe ja teadmiste valdkonda. Inimesed otsustavad kõigepealt, mida nad tahavad saavutada või mille poole pürgida, ning sobitavad seejärel faktid ja olud oma vajaduste ja eesmärkide järgi. Kõik teadmised on võimutahte väljendus. Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema
.. A. Thomas püüdis kokku sulatada Aristotelese eetika ja kristliku teoloogia. * 7 voorust: 4 fundamentaalsed, 3 kristlikud. * Fundamentaalsed: arukus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus * Kristlikud: usk, lootus, armastus. * 4 esimest lähtuvad inimesest, 3 viimast jumalast. * Motiiv. * Psühholoogiline egoism. * Rajaja F. Nietzshe (1844-1900). * Filosoofia on inimese eksitus -> rajab uue filosoofia -> elutahe, raske kehaline periood. * Inimliku eluviisi suurim tahe võimutahe. * Moraal on antud nõrkade poolt. Seaduslik moraal on kõikidele sama. Nn. ,,karja- ehk orjamoraal." -> surutakse peale vooruslikkust, toimub ,,tugevamate" inimeste arvel. * Ligimesearmastus on nõrkus. * Darvinism. * Liigne heatahtlikkus on orjameelsus. * Kristlus eitab elutahet, rõhutab esteetilisi väärtusi, alavääristab instinkte, õpetab allumist. * Jälestas inimesi, kes on võtnud omaks kristliku moraali, kuid ei usu jumalasse. * Puudub üldkehtiv moraal, tugev kehtestab ise eetika
Tähtis oli see, et see arusaam ei ole väljamõeldis/looming vaid vastab sellele, kuidas asjad maailmas päriselt on. Inimene ei loo tõdesid ja väärtuseid vaid on suuteline avastama neid nende objektiivses eksisteerimises. (aatomite avastamine, sest need olid olemas või teadlased lõid aatomid, et midagi seletada) Nietzche järgi on teadus fabrikatsioon, teadus toetas valgustuse illusiooni. Nietzcshe: Rahu ajal ründab iga tõeline sõdur iseennast. 1886 Võimutahe printsiip, mis on suuteline erinevaid jõude koondama, juhtima, suunama Nit'e arvates maailmas keskne Kõik elav tahab väljendada enda võimu( teda on mõjutanud Darwin) Jõud jaguneb aktiivseks (jaatav) ja reaktiivseks (eitav, protestiv). Aktiivsed domineerivad reaktiivsete jõudude üle, nad on kõrgemad jõud. Aktiivne jõud pole teadvusele kättesaadav(Võiks vaadata kui alateadvust) Üleinimene halastamatu aritsokraaditüüp.
19.-20. sajandi filosoofia Arthur Schopenhauer (1788-1860) 1. Mis sajandil ja kus Schopenhauer sündis? V: 18. sajandi lõpus, Danzingi linnas Saksamaal (tänapäeva Poolas Gdanskis) 2. Kes oli Schopenhaueri isa ametilt? V: kaupmees 3. Millistes riikidesse viisid Schopenhauerit tema reisid? V: Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse 4. Millistes ülikoolides Schopenhauer õppis? V: Göttingeni, Berliini ja Jena ülikoolis 5. Kellega kohtus Schopenhauer Weimaris? V: Goethega 6. Kellega ei kohtunud Schopenhauer alates Weimari perioodi algusest enam kunagi 24 aasta jooksul? V: emaga, kes oli kuulus romaanikirjanik 7. Schopenhauer pani oma loengud samale ajale Hegeliga. Kumma loenguid külastasid üliõpilased rohkem? V: Hegeli 8. Miks kolis Schopenhauer Berliinist Mannheimi? V: Schopenhauer põgenes Berliinist koolera eest. 9. Kus Schopenhauer suri? V: Frankfurdis Ma...
kas aatomid on üldse päriselt olemas? nietzsche : teadus ei ole mingisugune tee tõe juurde, teadus on lihtsalt võimu kehtestamise viis maailmas. kas inimene konstrueerib maailma, niisugusena nagu see päriselt on, või konstrueerib ta seda lihtsalt enda jaoks, nii nagu see tema huvides on? tõde on lihtsalt kokkuleppeline väljamõeldis, mis aitab inimesel maailma organiseerida. nitzsche keskne mõiste on võimutahe (saksa keeles Wille zur Macht) taas kord puudutab nietzsche ka siin vastandust judeokristliku moraali ja antiikmaailma moraali vahel. antiikkultuuris on inimsubjekt aktiivne. kogu antiikse inimese tegevus oli kooskõlas inimloomuse algsete tungidega. see andis antiikajastu inimesele tema vaba arenemisvõime. tungide maailma võttis nietzsche kokku võimutahte kontseptsiooni. võimutahe on tung, mis lubab inimesel ennast maailmas kehtestada, püüelda täiuslikkuse suunas
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Alateadvuse all. E.H.Erikson – Areng läbib teatud faasid, kõige suurem jõud on keskkonnal, tunnistab ID, EGO ja SUPER EGO, aga põhiliseks on tema arvates EGO. Selleks, et järgmisesse astmesse edasi minna, peab olem üks aste piisavalt lahendatud. Meeldiva ja ebameeldiva astmed. Positiivsed kogemused, ei ole ainult head, vaja halba ka. A.Adler – Esimene, kes hakkas rääkima alaväärsus tundest. Tunne tekib võrdluses lapsevanematega. Täiskasvanu eas on vaja see ületada, tekib võimutahe. Negatiivne: ei suuda end reguleerida ühiskonnas ehk tekib domineerimine Positiivne kui oskab reguleerida. Alaväärsus töödeldakse läbi, et saaksid realiseerida end täiskasvanu eas. NÄIDE: Peab midagi pähe õppima; ja teine on tajumine. Ei saa arutleda tunnis seda, mida pidi õppima. M.Mahler – Lapse normaalse arengu uurimine, mänguolulisust rõhutab? Lähedussuhe oluline; oluline, et laps kasvaks üles vaimselt ja füüsiliselt terve. Kuni 6’da eluaastani on väga oluline
Valgustusajastu loogika pidas seda ebausuks. Valgustuse loogika on see, et jumalat on vaja seal kus mõistus seda ei seleta. Valgustus ajastu iseloomulik joon oli see, et ta vaatles maailma vaatuste kaupa, inimteadmine järjest areneb, sellega muutub maailm paremaks. Peame usaldama mõistuse jõudu. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche uskus võimu tahtesse. Jumala surmas nägi ta inimese võimalust, areneda hea ja kurja suunas. Võimutahe oli enesekehtestamise tahe. Deleuze mõistab võimutahet, kui püüd ületada teisi tahteid. Jõu hulka on võimalik määrata kvaliteedi ja kvantiteedi järgi. Jõu hulk on erinev jõu hulk ei jagune võrdselt. Oluline on jõu toime suund. Jõud võib olla aktiivne või reaktiivne. Aktiivne jõu rakendus on mõistusele kättesaamatu. Orjad ei ela päriselt vaid reageerivad jõududele ehk reaktiivne jõud. Kangelased toetusid autundele ja olid oma käitumises jõhkrad
teistmoodi kui hea ja kurja vahelise võitlusena; vaadati maailma faaside kaupa, inimteadmine kasvab ja vastavalt sellele areneb ka maailm paremaks. Võitlus on teadmise ja mitteteadmise vahel. Progress teaduses pidi kaasa tooma ka progressi ühiskondlikus elus. (eetiliselt, poliitiliselt) Ajaloos toimunud kuritööd peeti inimeste teadmatuse põhjuseks. Inimteadmine võis kasvada lõputult. Nietzsche ei uskunud, et mõistusejõud hakkab nüüd maailma päästma. Võimutahe. Teadmine ja teadus ei ole Nietzsche jaoks piisav vaid tegu on illusiooniga. Ta nägi võimalust inimese jaoks areneda hea ja kurja piiridest välja. N. uurib moraali küsimust. Ta pöördub antiik kreeka poole. Inimese areng oli kooskõlas tema loomulike tungidega, millest tulenes antiigi vaba areng. Kõik elav tahab väljendada oma jõudu. (Darwni mõjutus - liikide teke). "Aktiivne jõu rakendus on teadvusele kättesaamatu" Heidegger - võimutahe kui tahe püüelda millegi poole.
laiendada. Selle peamine motiiv on enesekesksus, mis ütleb, et inimene oma tegevustes lähtub kõrgematest hüvedest ja kõrgematest eesmärkidest. Nende teostamiseks tuleb anda maksimaalne vabadus ega tohi piirata inimest tema enese huvide saavutamisel. See eetika on kõige austavam inimese suhte, sest see on inimloomusele loomupärane. Selle teooria rajaja oli F. Nietzsche. Tema meelest on inimese peamine tunnus elul võimutahe. See pole muud kui ühe inimkonna osa soov orjastada või piirata teisi. Karjas suruvad nõrgemad tugevamatele peale teatud voorusi, mistõttu tugevad eristuvad massist. Nietzsche süüdistas kristlust kõiges. Näiteks uskus ta, et kristlusga käivad kaasas halvad kombed ja üksikisiku saatuse ärarikkumine. Kristlus pidavat loomulikku moraali alavääristama, öeldes iniminstinktidele ,,ei". Kristlus pidavat inimesi kohandama ümber
piiratut, meeltega haaratavat üksikkeha. Näiteks: Nietzsche pidas kõige apolloonilisemaks skulptuuri. Näiteks: Apolloniline on maalikunst, mis piirab üksikud kehad kontuuridega. Näiteks: Apollonilised on alasti inimese kuju, mehaaniline staatika, Olümpia jumalate meeleline kultus, Kreeka linnriigid, Oidipuse saatus ning fallose sümbol • Dionüüsiline kunst on ürgne ja loomulik seisund, mida pole võimalik kontrollida ja see avaldub elujõus nagu võimutahe isandamoraalis.See esitleb end kui pealetükkivat kunsti, sest ta näib püüdvat kõigest väest, et inimesed seda ning tema loojaid kunstikkena märkaksid. Igaljuhul ei taha see, et temast sõnatult möödutaks. Näiteks: Loomu poolest on see muusika, kuna see mõjutab inimese kehale, instinktidele, eneriale. Dionüüsiline pool on justkui joobes olek ning apolooniline on justkui unenägu.
Esimesed tööd käsitlevad inimeste elundite kompenseerimist teiste poolt. Jõuab alaväärsuse ideeni- darvinism inimühiskonnas alati täpselt nii ei pruugigi olla. Hiljem kohandab darvinimsi ideid, et sobituksid ühiskonda. Oluline koostöö ja ühisuse tunne- olulisemad inimarengus kui konkurents. Teiseks on psühhoanalüüs. Ei võta omaks seksuaalteooriat. Ema-lapse suhteid rõhutab. Võtab enda teooriasse. Mõjutatud Nietzsche poolt. Võimutahe. Adler kasutab sellist väljedit nagu püüdlus üleolekule. Ei lähe kokku N-ga aga üksikisiku rõhutamine ja võimutahe- Adler räägib alati ühiskondlikust tundest, sotsiaalsusest. Võib pidada keskkonna psühholoogiks; keskkonnaga kohanemine elu eesmärk. Ent samas liialt üldine. Inimene vajab selgemaid ja täpsemaid eesmärke. Elu eesmärk. (mõiste, mida kasutab isiksuse kujunemise puhul). Luuakse väiksemad eesmärgid, millele püüdlustes keskenduvad
Psühholoogia teoreetilised suunad Psühhodünaamiline varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Sigmund Freud,kes töötas välja Vabade assotsiatsioonide meetodi ja unenägude analüüsi ning palus patsiendil suvaliselt öelda välja mõtteid. Alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid ning neist sõltub suures osas meie käitumine. Biheiviorism saab uurida vaid seda,mida on võimalik objektiivselt vaadelda ehk käitumine.John Watson,pani aluse sellele suunale ning kogu käitumist võib määratleda kui lihtsat vastust stiimulile(Stiimul-sisemine ehk väline objekt või sündmus,mis stimuleerib ehk kutsub esile organismi vastuse),Biheiviorism uuris inimeste tegevust hommikust õhtuni, eesmärgiks oli saavutada selline tase,et nad oleksid võimelised käitumist ette ennustama. Tekib kognitiivne kaart ehk loom õpib mingile mõjutusele vastama teatud viisil. Humanistlik lähenemissuund toonitatak...
Adler on esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda lapsepõlves kujunenud alaväärsustunnet võimelised ületama. Samas ütleb ta nii, et varases lapsepõlves tekib paratamatult meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne. Koguaeg on näha, et keegi on meist parem targem, täiuslikum, jne. Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest alaväärsustundest, mis kõigil kujuneb, üle saada, selleks kujuneb võimutahe. Võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskuseid. Negatiivne lahend on domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvanuikka. Positiivne lahend - tunnetab ühtust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast. See ei seostu alaväärsustundega, see on eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerides ületada nii enda reaalseid kui tajutud puudusi
Tema elu kaheks pöördepunktiks oli kohtumine kahe isikuga. Kirjanduslik saksa kuulus filosoof (Schopennhauer). Füüsiline saksa tuntud helilooja (R. Wagner). 1879. Nietzsche kõrgperiood. Andis kümne aasta jooksul igal aastal välja ühe raamatu (kui arst oli keelanud lugeda halva nägemise tõttu). 1889. kokkuvarisemise äärel. Diagnoositakse vaimuhaigus. Ei kirjutanud enam midagi. Õde hoolitses tema eest. Ütles, et inimese eluviisi peamiseks tunnuseks võimutahe. Eetika ainult väljendab seda võimutahet erinevates vormides. Karja või orjamoraal kollektiivne olemine, kus nõrgemad suruvad tugevamatele teatuid voorusi peale: alandlikkus, vagadus, võrdõiguslikkus (muudab tugevad nõrkadeks). Süüdistas kristlust, kuna räägib ligimesearmastusest, võrdõiguslikkusest. Seal ei ole orja ega vaba meest, naist. Kõik on võrdsed. Peab Kristuse kummardamist dekatentsiks. Kaastunne haiseb, sellega kaasas halvad
· Eetik: kohus on ta elus võtmesõna · Religioosne inimene: kuuletumine Jumalale · Mitte: inimene ---tõde ---Jumal, vaid inimene---Jumal---tõde · Aabrahami dilemma Iisaku ohverdamisel NIETZSCHE · Friedrich Nietzsche (1844-1900), tema olulisemad teosed: "Nõnda kõneles Zarathustra", "Teispool head ja kurja", "Moraali genealoogia", "Antikristus", "Ecce homo" · N filosoofia võtmemõisted on võimutahe (Wille zur Macht), üleinimene (Übermensch), viimne inimene (letzte Mensch), isanda- ja orjamoraal (Herrenmoral und Sklavenmoral), igavene tagasitulek (ewige Wiederkehr) · N avaldasid suurt mõju Schopenhauer ja Darwin · Ta väärtustas enesetäiustamist ja eneseteostust · Mitte päris kõike temaga seoses öeldut ei saa täie tõsidusega võtta · N üks peamisi väiteid: Jumal on surnud; "kõik jumalad on surnud, nüüd tahame me, et elaks üleinimene"
■ toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. 13. FRIEDRICH NIETZSCHE- saksa (1844-1900) ■ “Nõnda kõneles Zarathustra”, “Teispool head ja kurja”, “Moraali genealoogia”, “Antikristus”, “Ecce homo” ■ võimutahe (Wille zur Macht) ■ üleinimene (Übermensch)- Inimene võib olla "nagu kõik teised", üks rahva hulgast, olla viimne inimene. Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene (sksÜbermensch): ■ issanda-ja orjamoraal (Herremoral und sklavenmoral)- Isandamoraal vastandab head, suursugust (sksgut) halvale, põlastusväärsele (sks schlecht). Põlatakse arga, väiklast,
väljendavad müüdid, need kõnetavad iga aja inimesi! (vahemärkus: Nipernaadi on eesti versioon Ibseni ,,Per Gynt"ist). Ehk universaalsed teemad, tõed, ideed, mis on üleajased, omavad alati tähendust. -Tuglas kirjutas üleajaseid novelle, kasutas ja tõlgendas erinevaid müüdi osi (tegelased, olukorrad jne). -eeskuju oli Nietzsche, eriti ,,Nõnda kõneles Zarathustra" iraani müüdi järgi, luges saksa keeles Nietzsche filosoofia idee võimutahe e. Kogu elav loodus tahab võimu, ka murulible, kui ta ksvab maast välja. Jumalata maa mõte inimene peab elama kogu elu nii nagu selle kõige intensiivsemal hetkel.Peab koguaeg andma endast maksimumi! Elu on vaid hetk. Ahv inimene, kui inimene arenes ahvist, peab ta ka edasi arenema üliinimeseks! Saama selleks, kes asendab jumala, astuma jumala asemele. (jumal on surnud!). Tuglast paelus ka N idee inimese ja jumala/isanda/saatuse vahekorrast. -ta teostes ka N-likke elemente
Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja ta on kirjandusliik filosoof. Pragmatism Teadmine koosneb uskumustest, millest on kasu. • Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Elu on võimutahe ehk teisisõnu ”...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt – kõige leebemal kujul – ekspluateerimine Anti-Kristus – Ristiusk on enesehävitamise õpetus. Mina olen saatus – kuulutab Niezsche. Üliinimene – inimene sünnib inimesena alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale
*teadmine ei ole lihtsalt midagi neutraalset, tedmine on alus võimusuhetele (domineerimissuhe, valitsemine) *vaja luua teatav hegemoonia (kellegi liidirks olemine, kelle ümber toimib ühtsus) *ratsionaalsus ja kord * Jean Foucault (19261984) *võimushted ja teadmise loomus *Nietzsche valgustsuse illusion valgustus on tapnud jumala mis tuleb asemele? pakuti, et tuleb asemele m õistusejõud, ei olnud nõus, ise arvas siduda tõeotsingud sellise ideega nagu võimutahe (Wille zur Macht), inimese püüd teadmise poole on võimutahe *Foucault v õimuanalüüs v õimustruktuur teadmisetasandil *biopoliitika kuidas on inimesed distsiplineerivad oma keha *structuralism on teatav lihtsustus vaatamata meie erinevustele ja spetsiffikale on olemas mingisugune aluspind, millele kõik toetud Foucault pole olemas sellist aluspinda *inimisiksusele keskendmine ei peaks üldse olema teduse teema *inimkond ei ole inimteadmise keskne probleem
teiseks, kui see, mis meid surmas hirmutab on teadvuse kadumine, siis teadvuse kadumist kogeme igapäev uinudes; kolmandaks tuleb eristada olemuslikke (sünd, surm) nähtusi lihtsatest nähtustest. Elu püsimist nad üldiselt ei puuduta. NIETZSCHE MORAALIFILOSOOFIA Tema mõistmiseks tuleb teha kolm märkust: Teda mõjutasid Schopenhauer ja Darwin. Esimeselt võttis ta üle mõtte, et maailma olemuseks on tahe, ise täpsustas, et võimutahe. Darwinilt võttis üle olelusvõitluse põhimõtte st et need olendid, kes ei suuda keskkonnaga kohaneda peavad hävinema. Sama kehtib inimeste kohta, seepärast ei tohi olla kaastunnet, sest see aitab säilitada neid inimesi, kes on määratud hukkumisele. Enesetäiustamise eetika. Seepärast on ta ristiusu vaenulik, sest kristlus kutsub üles alandlikkusele jne. Kõikide tema ütlusi ei maksa võtta tõsiselt, paljud neist on öeldud vaidlemishimust või
– parim osa kirjanduses ja kunstis kasutab mõlemat – kontrollitud kirg. • Nietzsche kui psühholoog – On vaja aidata indiviide saavutada kontrolli oma jõuliste irratsionaalsete impulsside üle, saavutamaks loovamat ja tervemat elu. • Jumala surm. Inimese ilmajäetus kõikidest võimalikest juhistest. Filosoofid on ta tapnud. Darwini teooria – „õige, aga surmav“. Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat. • Üliinimene – inimene, kes püüab saavutada oma täit potentsiaali • Hea elu definitsioon: pidevalt muutuv, väljakutseid esitav, riskialdis, loov • Kõik mis meid ei hävita teeb meid tugevamaks. Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas.
Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline. Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg, et keegi on meist osavam, targem, täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused. Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas. Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega. Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada
- Toob sisse ego. - 1911.a lõi individuaalpsühholoogia koolkonna - Terviklikkus, vastustunne, eesmärkideni püüdlemine - Psühhopatoloogia aluseks julguse kaotamine. - Inimene saab käsitleda sotsiaalses keskkonnas. - Aristoteles on suur mõjutaja. Alaväärsustunne, mis kujuneb lapsepõlves ja läbi suhete vanematega. Tunnetame oma ebatäiuslikkust. Ülesaamiseks on tarvis võimutahe, mis annab teiste üleolemist ja arendada selleks oskusi. Võimu tahe - > ühtsus teistega Vastavad neg. domineerimine teistele silmapaistmine. Sünni järjekord, mitmendana laps sünnib perre sõltub milline on ta hiljem sotsiaalses keskkonnas. ( 1 laps- neurootik, kõige andekam; 2 laps karjääri himuline, soovib ületada
idealismi sellesama Gordioni sõlmega oma totalitaristliku ideoloogiavankri teenistusse. Polaarselt erinev mõtleja, kellele ometigi sai osaks analoogne ideoloogiline ärakasutamine, Hitleri fasistliku totalitarismi poolt, on Friedrich Nietzsche. Kui Marx on Hegeli antitees, siis Nietzsche Schopenhaueri reinkarnatsioon ning omakorda vastanduvad nad teineteisele. Schopenhaueri tahet, millest maailm on läbi imbunud, asendab Nietzsche võimutahe, veelgi kõikjaleulatuvam kõikeläbivus. Nietzsche kuulutas, et jumal on surnud ning Inimene on jäetud üksinda. Kategooriline imperatiiv on just nimelt olla, saada olema, Inimene suure algustähega. Sellele astub vastu kristlik orjamoraal, mis madaldab oma haardes kõik ülla. Nietzsche tahtis kirjutada teoseid, mis haamrina purustavad kristliku võltsmoraali. Jeesuse ristisurma ei tule mitte taga nutta, vaid seda korrata. 4
Kanti ja kantiaanluse kriitika kristluse ajaloolis-psühholoogiline rekonstruktsioon tuleviku filosoofia Arheoloogiline käsitlus: 1. kaasaegne filosoofia, 2. Kant, 3. kristlik teoloogia, 4. kristlus, 5. vajadus ennast välja valetada tõelisusest, 6. tõeluse vihkamine (kättemaksu vaim), 7. tõeluse keäes kannatamine, 8. võimetus võimuks, 9. võimu tahe. Päris arheks on võimutahe. Tulevane filosoofia→←Kaasaegne filosoof, kaks filosoofia identiteeti. Kaasaegne filosoofia on idealistlik – seostatud puhta vaimu mõistega – puhas vaim on välja rafineeritud millestki, millest ta algupäraselt eksisteerib. Elu tuleb mõista puhast vaimust; vaimu mõistame siis kui seda integreeritakse eluprotsessi (Nietzsche). Tulevane filosoofia on vastandiks. Ptk 10. lk 14. Protestantlus – saksamaal domineeris. Domineeriv kristluse vorm. See on
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad,
Isiksuse arengut takistavad alaväärsustunne (tuleneb lapsepõlvest), hellitatus (ei jätku usku iseendasse, sest teised on lahendanud need probleemid), hüljatus (laps ei näe armastust ja koostööd seetõttu raske neid õppida. Täiskasvanuna julmad, külmad) . Võttis kasutusele pereteraapia, tema tähtsaim teos on "Inimese tundmine". Adlerit on mõjutanud Darwini evolutsiooniteooria, psühhoanalüüs (mida 100% Freudilt üle ei võtnud), Nietzsche võimutahe. 8. Reich Rõhutab Freudist enamgi veel seksuaalsuse olulist osa isiksuse arengus. Põhimõisted bio- v psüühiline energia, keha raudrüü. Bioenergiast sõltub inimese tervis ja haigus. Inimese sees olev energia peab saama vabalt liikuda. Haigused sõltuvad tema meelest sellest, kuivõrd palju saab inimene oma seksuaalsust `maha laadida'. Keha raudrüü viha v teiste emotsioonide mahasurumine lööb füüsilise hädana välja nt peavalu. Piirkonnad,
ligimesearmastus , mis eitavad elu. Kui "Jumal on surnud", siis on kõik väärtused kaotanud oma väärtusaluse ning inimkond oma eesmärgi. Nihilism lakkab siis, kui inimkond on endale saanud uue sihi. Uueks sihiks peab saama inimene ise. Et elus püsida tuleb kogu aeg enamaks saada. Enamaks saamine on iseenda ületamine, mida Nietzsche nimetab võimutahteks. Võimutahe on elu olemus. Hea on see, mis suurendab võimutahet ja halb see, mis seda nõrgendab. Siht, mille poole võimutahe püüdleb, on "üliinimene", kes ületab "viimased inimesed" ning erineb neist valmisoleku poolest võtta elu nii, nagu ta on, ja paneb end sellisena Elul puudub lõppsiht ja tuleb jätta elu mõtestamine kaugema sihi kaudu. Ajalooliselt on olnud kaks moraalikäsitlust: isandate ja orjade moraal. Algne moraal oli isandate moraal, kus sõna "hea" tähendab üllast, suursugust, head päritolu, "halb" aga lihtsat, labast, põlastusväärset. Orjamoraalis peavad hea ja halb saama teise tähenduse
Lyotard "Postmodernne olukord" (kõnekas ülevaade teadmisest) Teemaks teadmise kriis läänes. Suured metanarratiivid ei hõlma enam meid kõiki, nende asemele on tekkinud mikronarratiivid. Michel Foucault (1926-1984) pants filos. teooriad võimu ja teadmiste suhte ning diskursuse kohta. Toetub Nietzschele valgustus illusioon, kus in on tapnud jumala, selle asemele tuleb mõistuse jõud. Siduda tõe otsinud ideega võimutahe. Slavoj Zizek (1949-) sloveenia filos. ,,THE SUBLIME OBJECT OF IDEOLOGY" 1989 - ideoloogia kogemus midagi, mis on täiesti suur ja jõuline ilma igasuguse taju ja eesmärgi arusaadavus. Esimene peatükk algab analüüs "Kuidas Marx Invent Sümptom?" Zizek võrdleb mõistet sümptom, mis töötab nii Marxi kui ka Freud käesolevas paragrahvis. on avastanud peidetud "tuuma" tähenduse taga ilmselt seostamata "vormid" kaupade (Marx) ja unistused (mida Freud)
põhineb meestel Alfred Adler (1870-1937): Leiab, et ego on olulisim ja rohkem on nähtavag teadvust kui peidetud alateadvust Lõi 1911 individuaalpsühholoogia koolkonna Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted vanematega loovad aluse alaväärsustundele, mis on oluline ja paneb end ületama, arenema Vanemate ületamise sooviga kaasneb võimutahe Teleoloogia ehk eesmärgi poole püüdlemise konseptsioon eesmärk tuleb sellest nõrgast kohast, mida on vaja arendada, tugevndada Objektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta peaks olema teisesed kui subjektiivsed seisukohad enda nõrkuste kohta primaarsed Margaret Mahler (1897-1985): Lapse arengu ja individualiseerimise teooria Põhihuviks lapse normaalne areng Kãsitleb ema ja lapse suhet ja mängu kui olulisi aspekte lapse normaalses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
