USUNDIÕPETUSE KODUNETÖÖ 9p 5 Richard Dawkins on öelnud, et loodusteadustes pole võimalik märgata mingit märki Jumala tegevusest – uskuda Jumalat on sama kui uskuda «siniste sokkidega päkapikku – sisuliselt: Mida ma ei näe, seda pole olemas. Tõestus sellele, et Jumal on olemas oleks: 1. on olemas Jumala mõiste, mis tähistab täiuslikku olendit. 2. täiuslik olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri. 3. järelikult Jumal on olemas. Ma arvan, et nagu väikesed lapsed usuvad päkapikkudesse, kuigi tegelikult päkapikke ei ole olemas ja nad on nende jaoks väljamõeldud. Siis nagu eitus ütleb, olend, kes eksisteerib, on täiuslikum olendist, kes ei eksisteeri, seega nii nagu päkapikkude uskumisega usutakse ka Jumalat. 1. + päkapikueitusest oled aru saanud 2. – eksisteerimise arutlusest vist küll mitte ...
Valemi F TKNK nim valemiga F samaväärset valemit, mis kujutab endast erinevate täielike EDK. Kui valem F ei ole samaselt väär, siis tal leidub TDNK. Kui valem F ei ole samaselt tõene, siis tal leidub TKNK (Teoreem 5+Järeldus 1) 4 Täielikule disjunktiivsele normaalkujule viimise algoritmi sammud 1) Elimineerida valemist implikatsioonid ja ekvivalentsid. 2) Viia eitused vahetult lausemuutujate ette, jätta ära kahekordsed eitused. 3) Viia konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 4) Jätta ära samaselt väärad ja korduvad liikmed ning liikmetest korduvad literaalid. 5) Lisada liikmetele puuduvad lausemuutujad ning viia uuesti konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale. 6) Järjestada igas liikmes literaalid ja jätta ära korduvad liikmed.
najal täpselt välja selgitama isegi rohulible või tõugu tekkimist. Skepsise aluseks oli siin vana, metafüüsilise materialismi küündimatus. Kolmandaks avaldus „kriitika-eelsel“ Kantil üha rohkem kalduvus lahutada teadvust olemisest, mis jõudis haripunkti 70-ndatel aastatel. “Katses tuua filosoofiasse negatiivsete suuruste mõistet“ („Versuch, den Begriff der negativen Grössen in die Weltweisheit einzuführen“) (1763) on ta seisukohal, et reaalsed suhted, alused ja eitused on „hoopis teist laadi“ kui loogilised suhted, alused ja eitused. Sellised mõtted ilmnevad muida ka teistes „kriitika-eelsetes“ töödes. Nii kirjutab ta dissertatsioonis „Metafüüsilise tunnetuse põhiprintsiipide uus valgustamine“ („Principiorum primorum cognitionis metaphysicae nova dilucidatio“) (1755): „...eelkõige tuli mul teha hoolikalt vahet tõe aluse ja eksistentsi aluse vahel...“.
o TDNK-le viimine: Koostame valemi põhjal tõeväärtustabeli Vaatame vaid neid ridu, mil valem on tõene Koostame konjuktsioonid ridadele vastavatest elementide tõeväärtustest (nt kui X=t, Y=t ja Z=v, siis saame X&Y&¬Z) Ühendame saadud konjuktsioonid ühiseks disjunktsiooniks o TDNK-le viimise algoritm: Elimineerida implikatsioonid ja ekvivalentsid Viia eitused vahetult lausemuutujate ette (st konjunktsioonide ja disjunktsioonide sisse) Korrutada disjunktsioonid läbi (distributiivsuse seaduse abil) Kaotada samaselt väärad konjunktsioonid ja sama liikme mitmekordsed esinemised konjunktsioonides Lisada konjunktsioonidele puuduvad muutujad Korrastada valem (järjestada muutujad konjunktsioonides ja kaotada korduvad konjunktsioonid)
• Kui Teil tekib küsimusi, siis… • Nimi, kontakt … KÜSIMUSTE LIIGID • Lahtised ja kinnised küsimused • Etteantud skaalaga küsimused • Tingimuslikud küsimused • Maatriksküsimused KÜSIMUSTE SÕNASTAMINE • Sihtrühma arvestav sõnakasutus: võõrsõnad, släng, lühendid • Ühetähenduslikud terminid! • Emotsioonid välja! • Hinnangulised/suunavad küsimused välja! • Prestiiziviited välja ! • Eitused välja! • Liiga isiklikud küsimused välja! • Tingimuslikud küsimused välja! • Arvesta vastaja kompetentsipiire! • Üks küsimus korraga! Lihtlaused! SKAALADE VALIK • Igaüks peab leidma (ühe) koha vastamiseks - näide mitmetähenduslikust skaalast • Vastamatajätmise võimalus! • Piisav diferentseerimine! • Maatriksiga liialdamine! KODEERIMINE • Vastustele arvulised väärtused! • Numbrid vastusevariantide ees või maatriksis
("isiksusepsühholoogia isa"); Hans Jürgen Eysenck (ekstravertsuse bioloogiline teooria; bioloogiline paradigma); Marvin Zuckerman ("kilpkonnamudel"; elamustejanu); Walter Mischel (CAPS mudel; eneseregulatsioon ja tasu edasilükkamine); Daniel Kahneman (kaks otsustussüsteemi - intuitiivne "Süsteem 1" ja arutlev "Süsteem 2"); Avshalom Caspi (sotsioloogilisest elukäiguteooriast geenide ja keskkonna interaktsioonini) II LOENG Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? 4 Mida tähendab “ülespuhutud-spetsiifiline” (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt “madal ekstravertsus” on defineeritud kui “alumine 15%”)? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)
kuigi palju sagedamini, seal nad ometi jätavad märkamata ja lähevad mööda. Aga kaugelt peenemalt hiilib see pahe filosoofiatesse ja teadustesse; kus see, mis kord otsustati, värvib ülejäänu (kuigi palju kindlama ja tõenäolisema), ja paneb ritta. Isegi kui ei oleks seda lõbu ja tühisust, millest me rääkisime, on inimarul ometi see iseloomulik ja alaline viga, et teda rohkem panevad liikuma ja õhutavad jaatused kui eitused; kuigi nagu kord ja kohus peaks ta suhtuma mõlemasse võrdselt; ometi on iga tõese aksioomi püstitamisel negatiivse näite jõud suurem. XLVII Inimaru panevad kõige rohkem liikuma need asjad, mis saavad mõtet tabada ja haarata samal ajal ja järsku; millest fantaasia on harjunud täituma ja täis puhutud saama: aga ülejäänu kohta ta kujutab ette ja oletab, et need on kuidagi, kuigi tajumatul kombel niisugused nagu need vähesed, mis mõtet
ideaalsesse. Romanss avaldub suvemüüdina, mis kujutab ideaalse maailma süütust ja rikkalikkust. Tragöödia avaldub sügisemüüdina, mis kujutab liikumist ideaalsest maailmast reaalsesse. Talvemüüt avaldub iroonia/satiirina, mis kujutab tegeliku maailma kogemusi, ebakindlust ja läbikukkumisi. | A. J. Greimas tuletas narratiivi struktuuri (A ja B on vastandid, A ja –A ning B ja –B on jaatused/eitused; armastus vs. vihkamine, armastuse puudumine e armastuse eitus). Narratiivis avaldub see süžeemudelite (konflikt-lahendus, võitlus-leppimine) kaudu, mida realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süžeetüübid: otsing (quest), kommunikatsioon ja nende kombinatsioonid. | T. Todorov tuletas narratiivi grammatika (s.o seose narratiivi struktuuriühikute (tegelased/süžee) ja keele
1 x väärtus 1 ja sisendis on väärtus 0. 2 ■ Oletan, et vist on vaja leida, millises väljundis annab ANDtehe vastuseks True ■ Need kolmnurgad, mis on x1 ja x2 “teel” on eitused ■ Ehk kui x1 algväärtus on 1, siis tema väärtus väljundis d on 0 (sest kolmnurk jääb ette), väljundis c on 1 (sest tee csse ei lähe läbi kolmnurga), väljundis b on 0 (sest kolmnurk), väljundis a on 1 (sest kolmnurka pole) ■ Kui x2 algväärtus on 0, siis samal põhimõttel tema väärtus väljundis a on
abil. Nii saame Paremal poolel võis lausemuutujate ette tekkida kahekordseid eitusi. Jättes need ära, ongi tulemuseks valemi F täielik konjunktiivne normaalkuju TDNK’le teisendamise algoritm, etappidel kasutatavad samaväärsused o Elimineerime implikatsioonid ja ekvivalentsid 8 F → G ≡ ¬F ∨ G, F ↔ G ≡ F & G ∨ ¬F & ¬G o Viime eitused vahetult lausemuutujate ette, kasutades De Morgani seadusi ¬(F & G) ≡ ¬F ∨ ¬G, ¬(F ∨ G) ≡ ¬F & ¬G Kui kuskile tekib kahekordne eitus, siis jätame selle ära. o Viime konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale, kasutades distributiivsuse seadusi F & (G ∨ H ) ≡ F & G ∨ F & H (F ∨ G) & H ≡ F & H ∨ G & H o Eemaldame liikmed, mis sisaldavad vastandlikke literaalipaare, sest need liikmed on samaselt väärad
In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal: Miks eitused ja tingimuslaused teevad küsimustiku mõistmise keerulisemaks? Miks on problemaatiline omadussõnade kasutamine küsimustikus? Mida tähendab "ülespuhutud-spetsiifiline" (bloated-specific) Millist probleemi näeb Hofstee relatiivsete skaaladega (st nt "madal ekstravertsus" on defineeritud kui "alumine 15%")? Märksõnad loengust: Millistele küsimustele saab teadus vastata? (Missugune peab olema küsimus, et teadus saaks sellele vastata?)
mis kujutad endast erinevate disjunktide konjunktsiooni. Nt (A1 B1 ...) & (A2 B2 ...) & ... ETTEANTUD TÕEVÄÄRTUSEGA LAUSED Disjunktiivne normaalkuju võimaldab lihtsaimal viisil esitada etteantud tõeväärtus- tabeliga lause. See koosneb tabeli tõestele ridadele vastavatest konjunktidest, mis on seotud disjunktsioonidega. Reale vastava tõese konjunktsiooni saamiseks võtame teguriteks tõesed muutujad ning väärate muutujate eitused. Nt: Meil on teada, et kaks tundmatu kujuga lauset U ja W on kahe lausemuutuja A ja B funktsioonid. Ja lisaks on meil teada tõeväärtustabelid: AB U AB W 1 1 0 11 1 1 0 1 10 0 0 1 0 01 0 0 0 0 00 1 Lause U disjunktiivne normaalkuju on: U = A & ¬B
Grammatika ei kategoriseeri üksikasjalikult algarve vms. Erikeeles on omad kategooriad ja nendega käib kaasas omad tingimused. Mitte ükski metafüüsika lause ei saa olla mõttekas, sest metafüüsika ülesanne iseendale on leida ja esitada teadmisi ilma empiirilise teaduseta (1869). Mõttekad laused jagunevad (1869). Tautoloogiad; laused, mis on tõesed oma vormi poolest – kriteeriumi järgi on need mõttetud. Teiseks on lausete eitused – Mõlemad laused on pseudolaused. (1870). Esteetika on mõtetu, sest väärtusi ja norme ei saa verifitseerida ega empiirilisest tuletada. Mõttekas on see, mida saab verifitseerida. Predikaadid „hea“ ja „ilus“ – millal on faktiotsustused – millal kui empiirilised kriteeriumid on andnud. Faktiotsustus on mõttekas; väärtusotsustus (tuleb pidada ilusaks midagi) on pseudolause. (1871 algus) Filosoofia ülesanne siin: Filosoofidele jääb loogilise analüüsi meetod. Filosoofia
Oluliselt kiirem suure järgulisuse korral, kuid nõuab palju loogikaelemente (hind, kristalli pind). Sünkroonsed kahendloendurid Järjestikülekandega kahendloendur mooduliga 16, mis loendab koodide kahanevas suunas Loenduri loogikaskeemis on ülekande juures kasutatud trigerite inverteeritud väljundeid, uuele olekule üleminek toimub kui on lubatud loendamine (E=1) ja kõigi nooremate järkude väärtused on 0-d (eitused on 1-d). Asünkroonsed kahendloendurid Asünkroonsus tähendab seda, et ülemineku aeg ühest olekust teiseei ole konstatne. Näiteks aeg üleminekult 000- lt 001-le ei toimu sama kiirusega kui üleminek 011-lt 100-le. Loogikaskeemis kasutatakse asjaolu, et iga järk lülitub eelmisega vastupidiseks siis, kui tema noorem naaber muutub 1-st 0-ks (tagafront). Nii tekibki olukord, kus tagafront levib eri üleminekute korral läbi erineva arvu nooremate järkude trigerite
b) X X X 6) a) X t X b) X v v c) X t t d) X v X 7) a) ¬(X Y ) ¬X ¬Y b) ¬(X Y ) ¬X ¬Y 8) a) X Y ¬Y ¬X b) X Y ¬X Y c) X Y ¬(X ¬Y ) 9) a) X Y ¬(X ¬Y ) b) X Y ¬X Y 10) a) X Y (X Y ) (Y X) b) X Y X Y ¬X ¬Y Täielikule disjunktiivsele normaalkujule teisendamine. 1. Asenda implikatsioonid ja ekvivalentsid samaväärsete valemitega 8b), 10b) 2. Vii eitused vahetult muutujate ette 7a), 7b), 1) 3. Vii konjunktsioonid disjunktsioonidest sügavamale 4a) 4. Eemalda samaselt väärad ja võrdsed lihtkonjunktsioonid X ¬X v, 6d), 5b) 5. Tee lihtkonjunktsioonid täielikeks K K t K (X ¬X) K X K ¬X 4. LOENG Hulga mõiste ja osahulk · Hulga all mõistetakse üksteisest erinevate objektide kogumit, mida vaadeldakse ühe
× × (puu on suletud) Tuletame meelde, et tõesuspuu meetod võimaldab vastuväitelist tõestamist: kui mingi valemi eitus on vastuolu, siis see valem ise on tautoloogia. Kui valemi eituse põhjal konstrueeritud tõesuspuu on avatud, siis ei saa me valemi enda kohta midagi öelda. Tõesuspuude abil on võimalik tõestada lausearvutuse asendusreegleid, seda tehaksegi mitmes õpikus. Lausearvutuse asendusreeglid on tautoloogiad, seega peavad nende eitused olema kontradiktsioonid. Kui meil õnnestub näidata, et mingi valemi eituse põhjal koostatud tõesuspuu on suletud, siis on asendusreegel loogiliselt kehtiv. Tõesuspuude meetodit on võimalik üldistada ka predikaatloogikale, ent see ei mahu loogika algkursuse raamidesse.7 Tõesuspuudes saab kasutada ka metamuutujaid, neid võib vajaduse tekkides alati asendada lausemuutujatega. N9.10. Kontrollige tõesuspuu abil valemit p & q q & p. Lahenduseks kasutame
; &D) 5. ¬B (1.; &D) 6. ¬A ¬C (3.; ¬∨D) × × (puu on suletud) Tuletame meelde, et tõesuspuu meetod võimaldab vastuväitelist tõestamist: kui mingi valemi eitus on vastuolu, siis see valem ise on tautoloogia. Kui valemi eituse põhjal konstrueeritud tõesuspuu on avatud, siis ei saa me valemi enda kohta midagi öelda. Tõesuspuude abil on võimalik tõestada lausearvutuse asendusreegleid, seda tehaksegi mitmes õpikus. Lausearvutuse asendusreeglid on tautoloogiad, seega peavad nende eitused olema kontradiktsioonid. Kui meil õnnestub näidata, et mingi valemi eituse põhjal koostatud tõesuspuu on suletud, siis on asendusreegel loogiliselt kehtiv. Tõesuspuude meetodit on võimalik üldistada ka predikaatloogikale, ent see ei mahu loogika algkursuse raamidesse.7 Tõesuspuudes saab kasutada ka metamuutujaid, neid võib vajaduse tekkides alati asendada lausemuutujatega. N9.10. Kontrollige tõesuspuu abil valemit p & q → q & p. Lahenduseks kasutame
annaabi.ee 
