1. Püsiva tuuma suurus suurus on piiratud. Kui varieerida osakeste arvu tuumasA ja mõõta seejuures ühe osakeseseotust tuumaga eriseoseenergiat, siis on see kõige suurem raua ümbruses (see on miinimum, sest seoseenergia on negatiivne). 2. Nii prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast. 3. Tuuma energia antus osakeste arvu juures on minimaalne kui prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. o Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks. o Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. TUUMADE LAGUNEMINE. (kui eelnevast üks on täitmata toimub lagunemine) *kui ei ole täidetud 1.tingimus, siis alfa lagunemine *ei ole täidetud 2
kanjon. See oli tõesti väga kaunis ja kuidagi kummaline. Kolmas ja kindlasti paljudele meeldejäävaim peatus oli Rõuge Suurjärve ääres mille sügavus on 38 meetrit ja kus oli võimalik külastada kolme poodi.Vaade järvale oli väga ilus ja kuidagi rahustav , silm nagu puhkas , kui heidsid pilgu järvele. Mõned kilomeetrid eemal asus Ööbikuorg kus tegime pikima petuse. Esialgu me sõime (kooli poolt kaasa antus saiakest ja kõrrejooki), sellele järgnes ronimine püstaku otsa millelt avanes vapustav vaade kaunile Eesti loodusele. Järgmiseks käisime vaatamas vesioinaid millest üks purskas vett kuni 25 meetri kõrgusele, nende nägemine oli minu jaoks esmakordne. Muiduga pidid ju piosid kohe proovima kui suure survega see on ning lasid sellel veel oma otsmikule pursata.Seejärel läbisime koos Deily, Karmeni, Mariini, Kaire, Ingrida, Kertu, Meelise ja Jaaniga energia raja
1. Püsiva tuuma suurus suurus on piiratud. Kui varieerida osakeste arvu tuumasA ja mõõta seejuures ühe osakeseseotust tuumaga eriseoseenergiat, siis on see kõige suurem raua ümbruses (see on miinimum, sest seoseenergia on negatiivne). 2. Nii prootonite kui ka neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast. 3. Tuuma energia antus osakeste arvu juures on minimaalne kui prootonite ja neutronite energiatasemed on täidetud võrdses ulatuses. o Prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks. o Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest. o Reeglina on stabiilses tuumas neutroneid veidi rohkem kui prootoneid. -radioaktiivsus o Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline
BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939-1940.SOOME TALVESÕDA.Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel.Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu,valmistudes talle MSPga lubatud riikide hõivamiseks.Juhuks,kui Eesti ei anna NSV Liidu nõudmistele järele,oli Punaarmeele antus korraldus Eestit rünnata.Eesti rõhutas maailmasõjas erapooletust.Eesti olukorra muutis keerukamaks Tallinna sadamasse saabunud Soome allveelaev Orzel, mille Eesti võimud interneerisid.Allveelaev põgenes 17.sept 1939 Tallinnast.NSV Liit kasutas seda oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides nii Eesti merelt.Eesti valitsus saatis Moskvasse Karl Selteri.24.sept 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid Eesti territooriumile.Keeldumise korral ähvardati kasut.jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtt...
rakendatav ka juhul, kui süsteemi kordajate maatriksi determinant võrdub nulliga või kui süsteemi tundmatute arv on suurem neid siduvate sõltumatute võrrandite arvust. Põhimõtteliselt on Gaussi meetod liitmisvõtte edasiarendus. Gaussi meetodi puhul kirjutatakse välja süsteemi laiendatud maatriks, mis koosneb süsteemi kordajatest ja vabaliikmetest. (A/B) Kasutades maatriksi elementaarteisendusi, teisendatakse antud maatriks kujule: (E/C), kus C on antus süsteemi lahendimaatriks. Maatriksi elementaarteisendused on järgmised: Maatriksi ridade vahetamine. Maatriksi rea elementide korrutamine 0-ist erineva arvuga. Maatriksi rea elementidele mistahes arvkordsete teise rea vastavate elementide liitmine. 8) Pöördmaatriks. Maatriksvõrrand. 9) Funktsiooni piirväärtus. Ühepoolsed piirväärtused. 10) Funktsiooni pidevus ja katkevus. Esineb esimest ja teist liiki katkevusi kui on tegu mingi arvuga siis on esimest järku, kui
............................................4 3. Kruvik.............................................................................................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus Antus teemas käsitleme nihikut( supler, nihkkaliiber) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt
tööpingest (ntx. 12V) vähemalt 3V võrra, sest niipalju kaob ära transi enese sisemisel takistusel. Kui paralleelselt stabilitroniga ühendada potekas ja transi baas ühendada pote liugkontaktiga, saame reguleeritava väljundpingega toiteallika. 2. näide. 2 transiga annab teha helisignaali generaatori. Joonisel näidatud lülitust kutsutakse multivibraatoriks. Väljundsignaal on 4-nurkne impulss, seega töötavad transid antus skeemis LÜLITIREZIIMIS (kinni ja lahti). Genereeritava heli sagedus sõltub takistitest R2 ja R3 ning kondedest C1 ja C2. Kui R2&R3 plussjuhtme poolsed otsad ühendada kokku ja siis läbi pote toitesse, saab vingumise kõla (sagedust) sujuvalt reguleerida. Detailide antud väärtuste korral tekitatakse 1kHz sagedusega signaal.
Tartu Kutsehariduskeskus - - Metallurgia. Kõrgahjutehnoloogia Kursusetöö - Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Metallurgia......................................................................................................................4 3. Kõrgahjutehnoloogia.......................................................................................................6 4. Kõrgahju bilanss.............................................................................................................7 5. Kokkuvõte.......................................................................................................................8 6. Kasutatud kirjandus..........................
keerulisemate süsinikstruktuuride sünteesimisel ja publitseeris 1968. aastal oma tulemused teaduslikes artiklites. Oma keemilistelt omadustelt jääb pallaadium alla kõigile plaatina grupi metallidele ta lahustub hapetes ja kuningvees, kuid kasutusomaduste poolest ei erine ta millegagi laatinast. Meeneündi tehnilised andmed: Pallaadium 999, kaal 15.56g, Pd 15,55 g, diameeter 30,00 mm, serv - rihveldatud. Välja antus 1990 ja 1991 aastal Venemaal. Väärismetallid ja tööstus Väärismetallid on väga olulised keemiatööstusele. Üsna sageli on nende puhul tegemist asendamatu katalüsaatoriga mingi protsessi juures. Eriti tähtsad on selles mõttes plaatina rühma metallid aatomkaalu järgi ritta seatuna ruteenium, roodium, pallaadium, osmium ja iriidium. Katalüsaator tähendab ainet, mis kiirendab keemilist protsessi või teeb selle toimumise üldse võimalikuks
Situatsioonülesanne ´`Keskhaigla`´ Probleemi määratlemine: Antus situatsioonülesandes on probleem haldusjuht Taavi Tammel, kes ei ole suutnud korraldada haigla alluvussuhete võrgustikku kõigile arusaadavaks. Olukorra edenedes muutus raskeks sünnitusosakonna töö jätkuvus normaalses rütmis, sest õde Rita Roos esitas lahkumisavalduse. Taavi Tamme kui vastutava isiku seisukohast on probleem kestnud lühikest aega ja täpsemalt mitu päeva. Kui vaadata Rita Roosi olukorda, siis tema ei ole suutnud tööga toime tula neli kuud ehk kogu keskhaiglas viibitud aja vältel. Seega võime järeldada, et probleemi mõju on olnud kestev ja tekkinud tõenäoliselt ammu enne seda kui Rita Roos Keskhaiglasse sünnitusosakonda suundus. Probleemi tekkepõhjusteks said ühelt poolt valesti korraldatud haldussüsteem ja juhi suutmatus viia läbi restruktureerimist ning teiselt poolt Rita Roosi vähene kohanemisvõime taolise käsuliiniga. Unustada ei ...
6.1 empiirilise jaotusfunktsiooni graafiku 6.2 parameetritega a = 0, b = 100 ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni graafiku 7. Kontrollin Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võtan olulisuse nivoo = 0,10; st testi statistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238). Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: Et hüpotees vastu võetaks, peab DN Dkr, antus arvutustes kehtib võrratus 0,16 < 0,238 ja seega võtan nullhüpoteesi vastu ning põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. Jagan valimi viieks võrde mahuga osaks ( võtan osaks 1.-5.arvu...21.-25. arvu). Kontrollin moodustunud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi , kasutan selleks dispersioonanalüüsi metoodikat ja võtan olulisuse nivooks = 0,05: Leian rühmade keskväärtused: Leain rühmade dispersioonid: Excelis tehtud arvutused esitan tabelina:
poolt. Aga iseenese loomuse all mõistab Descartes partikulaarselt kõige selle kombinatsiooni, mis Jumal on meile andnud. Eelnevast lähtuvalt jõuab Descartes tõdemusele, et seesama loomus ei õpeta meile mitte midagi muud nii selgelt kui seda, et meil on keha, millel on vahel halb ja millega me tunneme valu; mis vajab toitu või jooki, kui meil on nälg või janu. Ja seetõttu pole vaja kahelda, et loomuses ja tema poole edasi antus on tõtt. Samamoodi õpetab loomus ka seda, et me oleme oma kehaga üks tervik. Muidu, kui me oleksime lihtsalt mõtlevad asjad, siis me ei tunneks ju ei valu, kui saame haiget. Samamoodi, kui meie keha vajab toitu ja juua, ei tunneks me näljatunnet ja joogijanu. Lisaks sellele õpetab loomus meile ka seda, et lisaks meile eksisteerib veel teisigi erinevaid kehasid, milledest osad mõjuvad meie kehale ja vaimule hästi, teised aga on sellised, millest tuleb eemale hoida.
Uute konfliktide kujunemine.Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri tekkimine nõrgestasid rahvusvahelisi suhteid. Kõigepealt lagunes kokku Verdsilles süsteem.1935 tühistas Saksamaa Versailles lepingu ning taastas üldise sõjaväekohustuse ja lõi uue lennuväe ja sõjalaevastiku.SB tegi Saksaamaga kokkuleppe,sõjalaevastiku tonnaazi piirmääraga.Saarima elanikud liitusid uuesti Saksamaaga.Veel astus Saksamaa välja rahvaste Liidust ning lobu Locarno lepingu tähistamisest ja andis tema kavatsustest märku.1936. a mätsis viis Hitler oma väed Reini tsooni, hoolimata sellest, et ku läänetiigid oleksid vastu hakanud,poleks tal jõudu olnud,kui LR piirdusid ainult protestiga.1935ründas Itaalia Etioopiat, mille ta vallutas. RL kehtestas Itaalia vastu majandussanktsiooni,mis teda oluliselt ei takistanud.Rahustamispoliitika-Loodeti, et edu saavutamise diktaaatorid rahunevad, esialgu näis see edukas.1936 sõlmised Saksa ja Jaapan Komiterni vastase pakti,mis o...
Staliniga suhted paranesid, kuna tema eesmärgiks jäi sotsialismi ehitamine oma kodumaal, mitte ülemaailmne. Samal aastal sõlmisid Saksamaa ja Inglismaa merekokkuleppe, mis tähendas, et Saksamaa võis endale mereväge rajada. Inglismaa isegi müüs oma sõjalaevu Saksamaale. See oli kahepoolne Versailles´i rahulepingu rikkumine. 1936 – Saksamaa viib oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. Seda peetakse kõige rängemaks Versailles´i rahulepingu rikkumiseks. Oli antus käsk, et kui Prantsusmaa alustab mobilisatsiooni, tuleb väed kohe tagasi tuua. Kõik sõltus Lääneriikide reaktsioonidest ja Saksamaa oleks taaskord saba jalge vahel oma urgu tagasi pugenud. Inglismaa aga isegi õigustas Saksamaa käitumist. Lepituspoliitika ning Versailles´i rahulepingu lõhkumine jätkub. Koonduslaagrites hävitati kokku 6 miljonit juuti. Majanduse juhtimiseks loodi Majanduse Peanõukogu. Selle alluvusse loodi veel väiksemaid ministeeriumeid
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) ...
b) LVS mistahes võrrandite liidetakse mistahes arvu kordne terve võrrand. 3) LVS st lõpliku arvu teisendustega a) ja b) saadud LVS on samaväärne esialgse maatrikskuju süsteemiga A. Gaussimeetodi rakendamisel kirjutatakse LVS laiendatud maatriks kasutatakse teisendusi a) ja b) ridadega.mingi arvu teisendamise abil saadakse (( )) maatriksis saadakse K-järku ühikmaatriks . Maatriksile süsteemist s aadakse antus süsteemi lahendid.lahendid võivad ola 3 tüüpi. 11. 2 ja 3 järku determinantide mõiste ja nende arvutamine. Determinant-on lin.algebra fuktsioon,mis seab igale ruutmaatriksile skalaari. 2 ja 3 järgu ruutmatritsatele seatakse nende vastava elementide abil arv mis on arvutatud reegli abil- diagonaali reegel,sarruse reegel. Kõrgemate determinantide väärtused arvutatakse üldiste reeglite järgi. 12. 2 ja 3 järku determinantide kasutamine vastavate lin
Peale selle on ilmne, et y=y´ ning z=z´. Lisanud nendele seostele klassikalises meh. tunnustatud eelduse, et aeg kulgeb mõlemas süs ühtemoodi, s.o. t = t´, saame neljast võrrandist koosneva süsteemi: x=x´ + v0t´, y=y´, z=z´, t=t´ }, mida nimetatakse Galilei teisendusteks. Relatiivsusprintsiip- Väide, et kõik meh.nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüstee-mides ühtemoodi, mistõttu meh.katsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antus taustsüs. on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneli-selt. Ainepunkti dünaamika Dünaamika põhimõisted. Fundamentaaljõud. Inertne ja raske mass. Massi sõltuvus kiirusest. Impulss. Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha raskus ja kaal. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine. Raskusjõud on kehale mojuv joud, mis on pohjustatud peamiselt gravitatsioonijoust ja tsentrifugaaljoust. Keha kaal on joud,millega keha mojutab alust voi riputusvahendit. Kui keha
punktis: 1) J.Locke õpetas, et inimlik tunnetus ei saa ulatuda kaugemale tema kujutlusist. G.Berkeley rõhutab, et kõik kujutlused nii primaarsete kvaliteetide kui sekundaarsete kvaliteetidega seotud on üheväärsed. Substants kui selline on olematu fiktsioon. Samasugune fiktsioon on ka kujutlus mingist üldisest mateeriast. 2) Mis siis reaalselt eksisteerib? Ainus, mis reaalselt eksisteerib on kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav antus kui selline. Niisiis olemine ja tunnetamine on absoluutselt identsed. Sisetaju absolutiseerimine viib ta spiritualismi. Ainsaks reaalseks eksistentsivormiks on tunnetav vaim, meie mina või hing. Kõik muu eksisteerib reaalsena üksnes tema kujutlusena. 3) Abstraktseid üldmõisteid ei ole olemas, need on üksnes meie pettekujutlused ja fantaasia vili. Kõik kujutlused on põhiolemuselt rangelt subjektiivsed ja ainult sellistena reaalsed. G
· Sotsiaalne staatus on indiviidi positsioon ühiskonna sotsiaalse kihistumise süsteemis, mille määravad tema materiaalsed ja vaimsed ressursid. (alamklass, kes on tõrjutud seisundis, teevad lihtsat tööd ja saavad vähem palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonna kombeks) · Eliit ehk kõrgklass kõrge sotsiaalse staatusega grupp, kelle tunnuseks on juurdepääs riigivõimule ja nad omavad seda, mida antus ühiskonnas peetakse väärtuslikuks(rikkus, maa, soovitav päritolu)(näitlejad, poliitikud, lauljad, firmajuhid) · Omistatud staatus on muutumatu tunnus, millega on seotud inimesele omistatud positsioon tema enese soovist või pingutustest sõltumata. (vanus, sugu, EV kodanik) · Omandatud staatus ehk saavutatud staatus on teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus (õpilane, abiturent)
2 0 1 2 5 14 18 19 25 27 31 33 37 39 39 45 46 50 56 63 65 71 74 77 83 89 98 7. Kontrollida Kolmogorovi-Smirnovi testi abil hüpoteesi, et põhikogumi jaotuseks on fikseeritud parameetritega a = 0, b = 100 ühtlane jaotus (võttes α = 0,10, st teststatistiku DN kriitiliseks väärtuseks on Dkr = 0,238. Empiirilise ja ühtlase jaotuse jaotusfunktsiooni maksimaalne erinevus: DN =0,14 DN =max|F emp ( x i )−F 0 ( xi )| x Et hüpotees vastu võetaks, peab DN ≤ Dkr, antus arvutustes kehtib võrratus 0,14 < 0,238 ja seega võtan nullhüpoteesi vastu ning põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus. 8. Jagan valimi viieks võrde mahuga osaks ( võtan osaks 1.-5.arvu...21.-25. arvu). Kontrollin moodustunud rühmade keskväärtuste homogeensushüpoteesi H 0 : μ 1=μ2=μ3=μ 4=μ 5 , kasutan selleks dispersioonanalüüsi metoodikat ja võtan olulisuse nivooks α = 0,05:
süllogismi väärtus ja tähendus väga suurel määral sõltub temas antud kahe eelduse laadist nin väärtustest. Seda arvestades kirjelas ta tervelt neljateist süllogismi moodust. Eelduste iseloomu muutuvus ent juhtis Aristotelese pilgu viimaste endi lähemale uurimisele, milles kujuneb tema loogika teine oluline probleemidering. 12 7. OTSUSTUSÕPETUS Igas süllogismis antus eeldused nimelt et A on B ja B on ühtlasi C on tegelikult otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on subjektiivset laadi- ja sisaldab seeda endas võimaluse olla kas tõepärane või ekslik, tõde või vale. See asjaolu kohustabki lähemalt uurima otsustuste iseloomu, nende mõeldavaid liike ja mooduseid
punktmassi potentsiaalne energia ei sõltu tema asukohast horisontaali suhtes. Oluline on vertikaalsuunaline koordinaat ehk kõrgus. Mehaanilise energia jäävuse seadus Isoleeritud süsteemis, kus energia ülekannet põhjustavad ainult konservatiivsed jõud, võivad kineetiline ja potentsiaalne energia muutuda, aga nende summa st. süsteemi mehaanilise energia kogusumma ei muutu Energia jäävuse seadus Süsteemi koguenergia E võib muutuda üksnes süsteemise juurde antus või süsteemilt ära võetud energiakoguse võrra. Isoleeritud süsteemis koguenergiat ei saa muuta 5.Võnkumine ja lained Võnkumiseks nimetatakse perioodiliselt korduvat liikumist. Võnkumist iseloomustavad võnkeperiood ja sagedus. Sageduse tähis on f ja ühik herts (Hz). 1Hz= 1s-1 (üks täisvõnge sekundis). Perioodi tähis on T , ühik sekund (s). Periood näitab ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aega
5) Sõltuvalt tähistatava (designaadi) märgi või eseme loomusest 1. Tähed on helide märgid; tähe designaat (tähistatav) on heli. 2. Metalingvistiline: sõna kasutatakse, tähistamaks teist (või sedasama) sõna. Universaalide küsimus: nominalism/realism/kontseptualism Keskajal kerkis küsimus: milline on universaalide, st soo ja liigimõiste vahekord neile vastavate tegelike esemetega (res). Üldmõistete kujutlus pärineb platonismis (idee muutumatu ja igavene antus, võrreldes teda peegeldava, kopeeriva esemega). Aristoteles polemiseeris Platoniga, kuid ka tema käsitluses võisid küll esemed olla meie tunnetusele primaarsed, kuid nende olemuse tuuma moodustas nende sisemuses olev üldmõiste või idee kui liigi tunnus, olles seega eseme suhtes primaarne. Seetõttu tekkiski nominalistide ja realistide vaidlus. Realism: omane eelskolastilisele mõtlemisele Duns Scotus oli mõõdukas realist. Eriugena ka.
HVVK.12.040 Kultuuri uurimise alused kordamisküsimused MIS ON KULTUUR JA KULTUURITEADUSED? 1. Kuidas on kujunenud mõiste „kultuur“ tähendus? (Viik, T. 2008. Kultuuriline pööre. Keel ja Kirjandus, l k 604-616.) Kuni 18.sajandini tähistas sõna kultuur lad k cultura individi haritust ja kasvatust, kombekeust ja tsiviliseeritust, nagu tänapäeval säilinud tähndus väljendis kultuurne inimene. Alates 19. sajandist hakati kasutama sõna kultuur tähistamaks suurte inimrühmade, näiteks rahvaste, kollektiivseid uskumusi, ideid, väärtusi, mis ennast selle rahva keeles, ühiskonnakorralduses, uskumustes, tõekspidamistes ja institutsioonides väljendavad. [Tamm, M. Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 8–18] Sõna kultuur, lad. k “cultura” on algselt (eKr) seotud tähendustega harima, põldu harima, hoolitsema, täiustama, austama (lad k “cultus”) . Tänapäevases tähenduses kultuurist rääkis Marcus Tullius Cicero (45 eKr), kui ta võrdles ini...
kes ma kahtlen, sel ajal kui ma kahtlen, olen olemas. Selle tõsikindluse suhtes on isegi ettekujutatav kõikvõimas petis-jumal võimetu. Kahtluse operatsioon ise tunnistab ju mulle, et ma olen olemas, sest kes siis kahtleks, kui mind ei oleks. Osutatud põhimõtet on Descartes väljendanud oma kuulsas vormelis cogito ergo sum mõtlen, järelikult olen. Ratsionaalset kahtlemist käsitleb Descartes siin ühe mõtlemise viisina. Mõtlemise sisu kaheldamatu antus osutab mõtleva subjekti, kellele see mõtlemise sisu on antud, kaheldamatule eksistentsile. Cogito ergo sum väljendab teisi sõnu kõigi ettekujutuste vältimatut seost minaga, nende ettekujutuste subjektiga. Sõna ergo selles väljendis paistab osutavat, nagu järelduks (dedutseeritaks) mõtlemisest olemine. Descartes siiski täpsustab, et tegu on üksnes algse mõistusintuitsiooni esituseviisiga järelduse vormis, s.t. diskurssiivselt. Kuid tegelikult on siin tema
võtmehoidjatel sageli hotelli logo, siis võtme kaotuse korral ohus klindi turvalisus. Kaitse tulekahju vastu- piisavalt tulekustutusvahendeid, hädaväljapääsud, juhendid. Kliendi väärisesemete kaitse reegel kirjalikult vormistada ja kehtib kõigile hotelli töötajatele. Vastuvõtutöötaja ei jää kunagi üksi kliendi väärisesemetega.klient annab alati allkirja , kui ta võtab või pneb midagi fuajees asuvasse seifi boksi, allkirju võrreldakse boksi loomisel antus allkirjaga. Kliendi mahaunustatud asjad tuleb nii toateeninduses kui ka vastuvõtus registreerida ja leida võimalus nende tagastamiseks. Täidetud registreerimiskaardid panna kliendi nähes vastavasse lukustatavasse kappi või sahtlisse. Hotelliteenindaja ei tohi anda mitte mingit informatsiooni hotellis majutujate kohta, kui majutuja ise ei ole avaldanud teist soovi. Majutusettevõtte töötajatel keelatud komenteerida ettevõttes nähtut ja kuuldut väljaspool majutusasutust. 41
Keskmine erisoojus saadakse eelmise võrrandi alusel kus avaldub termodünaamilisele t2 q = c dt kehale juurdeantav soojushulk temperatuuri tõusul t1 lt t2 le. t1 Keskmised erisoojused antakse ka valemite kujul või tabelitena. Viimased koostatakse gaaside jaoks enamasti 0°C kuni keha antus temperatuurini. Sellisel juhul avaldub t t t2 cm 02 t2 - cm 01 t1 cm = keskmine erisoojus t1 t 2 - t1 21. Entalpia mõiste ja matemaatiline avaldis Termodünaamilise keha entalpiaks nimetatakse siseenergia (u) ja rõhuenergia (pv) summat
K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid.
K on lineaarse elemendi parameeter, millega saab selle elemendi määrata. Mittelineaarsetel elementidel K on mittekonstantne suurus ja muutub punktist punktini. Temaga ei saa iseloomustada mittelineaarset elementi. Mittelineaarsete elementide jaoks kasutatakse veel nn. Diferentsiaalülekande tegurit, mis määratakse sisend ja väljund signaalide juurdekasvude kaude. Kd karakteristiku teatud piirides jääb konstantseks ja temaga saab iseloomustada antus mittelineaarset elementi karakteristiku antud punktis. Teda nimetatakse ülekandeteguriks väikeste signaalide jaoks mittelineaarsetel elementidel. Kd kasutamisega mittelineaarne karakteristik lineariseeritakse. Võetakse karakteristiku selline osa kus Kd on konstantne. Sel juhul tekib viga ja seda võib lubada ainult siis kui see viga ei ületa lubatud piiri. K=tan Kd=tan Automaatika ühendusviisid.
kooniline vorm (Abramsi koonus)-SeetEidetaksebetooniseguga kolmeskihis. Iga kiht ja tihendataksemetallvardaga(O 15mm)25 korda sorkides pind tusandatakse kelluga. VoIm tdstetakseettevaatlikult[les. M66detaksebetoonisegukoonusevajum (k6ryuse BtoonisgukatseAbramsi koonusega vfienemine omaraskusemdjul tarssentimeetrites). on toodudpunktis 5.3.I . Juhul kui koonusevajum ednebett antus! tuleb segukoostistkonigeerida: o kui koonsuevajum on vAiksemetteantust:suurendalakse veeja tsemendikogust jattes vesi-tsementtegurimuutumatuks o kui koonsuevajum on snuremettieanhrst;$urendalakseliivaja killustiku kogust segusjiittes tiiva ja killustiku vahekormkonstantseks. 4.3.2Kiyistunud betootri survetugevusekontroll Betooni survetugevuse kontrolliks valmistataksesegust3 kalsekuupiservapikkusega I 00mm
HINDUISM ... (algus puudu) Hindu elu: · Dharma ühiskondlik kohus, seadus; · Aasrama elujärk; gurude peatuspaik eluperioodi mõttes; · Varna seisus, ,,värv" (kast) Hindu seisused 19 Hinduism jaguneb kaheks osaks. Kolm esimest seisust on kaks korda sündinud lisaks füüsilisele sünnile teevad nad läbi kogukonda vastuvõtmise rituaali, kus hakatakse õpetama veedatarkusi. Seisuslik kord on jumalik antus. 1950. aastal öeldakse vastuvõetud India põhiseaduses, et diskrimineerimist olla ei tohi. Sellest hoolimata on seisuslik vahe silmnähtav ja tuntav. Bhagavadgita igal inimesel on oma ühiskondlik funktsioon, mida tuleb täita. · Brahminvarna (preestrid, õpetlased) · Ksatrijavarna (valitsejad, sõdalased, ametnikud) · Vaisjavarna (talupojad, käsitöölised, kaupmehed) · Suudravarna (teenijad, lihttöölised)
Peale selle on ilmne, et y=y´ ning z=z´. Lisanud nendele seostele klassikalises meh. tunnustatud eelduse, et aeg kulgeb mõlemas süs ühtemoodi, s.o. t = t´, saame neljast võrrandist koosneva süsteemi: x=x´ + v 0t´, y=y´, z=z´, t=t´ }, mida nimetatakse Galilei teisendusteks. Relatiivsusprintsiip- Väide, et kõik meh.nähtused kulgevad erinevates inertsiaalsetes taustsüstee-mides ühtemoodi, mistõttu meh.katsete abil pole võimalik kindlaks teha, kas antus taustsüs. on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneli-selt. §19.Töö ja võimsus. oletame, et mingil trajektooril liikuvale kehale mõjub jõud f ning keha läbib tee pikkusega s. Jõud f kas muudab kiirust, tekitades teatud kiirenduse, või kompenseerib mõne teise liikumist takistava jõu(de) mõju. Jõu f mõju teel pikkusega s iseloo-mustatakse suurusega, mida nimet. tööks. Töö on skalaarne suurus mis võrdub jõu
See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on
See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub
See tähendab, et iga veepinnalujuv laev kaalub nii palju kui palju kaalub tema poolt välja tõrjutud vesi. Kui vesi ei ole mage ja omab teist erikaalu (tihedust) kui magevesi siis =V Merevee tiheduseks teoreetilistes arvutustes on võetud =1,025t/m3. Veeväljasurve- veehulk, mille ujuv laev välja tõrjub. Veeväljasurvet mõõdetakse ruumala- ja massiühikutes. Mahuline veeväljasurve võrdub laeva veealuse osa ruumalaga, kaaluline veeväljasurve laeva ja antus hetkel pardal oleva lasti ning varude kogumassiga. Eristatakse veeväljasurvet tühjalt ja täielikku veeväljasurvet. Püsiva kaalulise veeväljasurve korral võivad mahuline veeväljasurve ning laeva süvis muutuda olenevalt vee tihedusest (soolsusest). Mahuline veeväljasurve V on laeva veealuse osa maht kuupmeetrites (m 3) Kaaluline veeväljasurve on laeva kaal tonnides. Nii V kui suurus oleneb laeva süvisest. Ekspluatatsioonis veeväljasurve pidevalt muutub. Väikseim veeväljasurve on
Õiguspositivism [43]Ajalooline lähenemine avas perspektiivi, et õigus võib olla üpris muutlik; ent kas me saame olla kindlad, et ühiskondlikud muutused ei puuduta ka õiguse aluseid? Ontoloogiline aspekt: Kantist alates tehakse vahet oleval ja olemapidaval. Hume'i seadus - olevast ei saa loogiliselt tuletatada olemapidavat - on vaieldav. [44](1) Uurimisobjektiks kehtiv õigus, positiivne antus, mille uurimisel välditakse (metafüüsilisi) spekulatsioone. Tuleks eristada ontoloogilist ja metodoloogilist aspekti. [Mitte segada antud filosoofilist küsimust ära küsimusega konkreetse õigusnormi kehtimisest kui faktist ning õigusnormi ettekirjutusest kui nõudest, kuidas asjad peaksid olema.] Õiguspositivistide jaoks on tõeliselt olev ja uurimist vääriv reaalselt kehtiv õigus. Õigus
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteed...
(liiv),jämetäitematerjalist (killustik või kruus) ja lisanditest(nt erinevad plastifikaatorid). 31)Betooni täitematerjalide kvaliteedi kontroll · Liiv-Sõelutakse läbi mitme eri ava suurusega sõelte .Liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele.Igale sõelale jäänud liiv kaalutakse ja väljendatakse %-des liiva kogukaalust.Seejärel leitakse igale sõelale kogujäägid.Kogujääk on liiva kogus %-des mis antus sõelast läbi ei läinud.Kogujääkide järgi leitakse liiva sõelkõver ja see peab jääma standartse välja sisse. · Killustik-Sõelumisega,konstrueeritakse sõelkõver mis peab jääma standartse välja sisse. · Kruusa-Kruusa tühiklikkus ei tohi olla üle 45%.Väljauhutavat tolmu ja savi ei tohi olla üle 1%.Kruusaterade tugevus peab olema 1,2 korda
sotsiaalsete suhete loomine koolis on raske, sest neid ei mõista need, kellel pole sarnane maailmatunnetus; nad ei reageeri korralekutsumistele, kui neid ähvardatakse; nad ei ole oma vajadusi teavitades tagasihoidlikud. Kokkuvõtvalt on nenditud, et neil lastel on tugev tahe ja kõrge eneseteadlikkus. See tähendab, et loodusseadused - iseregulatiivsed arenguseadused - nende puhul ei kehti! Neil olevat valmiskujul kaasas see, mis ei ole sünnipärane antus - eneseteadlikkus ja tahe. Arenguseadused on nagu loodusseadused Areng toimub teatud kindlate arenguseaduste alusel. Muutused järgnevad üksteisele kindlas järjekorras ja mida väiksem on laps, seda kindlam on muutuste aeg ja järjekord. Lapse kasvades suurenevad ka indiviididevahelised erinevused. Inimese arenguteooriad nii filosoofias kui ka psühholoogias näitavad, et kogu jutt indigo- ja kristall-lastest on puhas bluff
anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab hüpotees olema falsifitseeritav. Falsifitseeritav sõna tähendus (69). Töpsemalt: hüpotees on falsifitseeritav sel juhul, kui eksisteerib loogiliselt võimalik vaatlusotsustus või rida vaatlusotsustusi, mis pole hüpoteesiga kooskõlas, s.o. juhul kui antus otsustus tõeseks tunnistatuna falsifitseeriks hüpoteesi. Falsifikatsionist nõuab, et teaduslik hüpotees peab olema ülalesitatud tähenduses falsifitseeritav (71). See on sellepärast, et ainult loogiliselt võimalike vaatlusotsustuste eraldamine teeb seaduse või teooria informatiivseks. Ideaalis peaks teaduslik seadus või teooria andma meile teavet sellest, mis maailmas tegelikult toimub, välistades selle, mis seal võiks (loogiliselt) toimuda, tegelikult aga ei toimi
rakendada … ); see on piiratud, teadma selle piire. [kõik see, peab olema esitatud süsteemi kujul lk 145-146]! saab analüütiliselt edasi rakendada. Peab harjutama helgeid päid, et suunata mõtteid varasema metafüüsika poolt mujale ja et need tegeleksid selle süsteemiga, mis üleval poole. Lõpule viimine eeldab, et kus uus metafüüsika on teadus subjektist, siis subjekt on kui staatiline muutumatu antus. Traditsiooniline metafüüsika püüdis välja tuua selle, mis on looduses püsiv. See, mille kohta on võimalik midagi teada on subjekt – staatiline igavene lõpuleviidud struktuur. Meeleline subjekt ja püsiv-muutumatu-teadus üldse struktuurid. lk. 37. 4 küsimust. Matemaatika, loodusteadus – tagamõte oli, et näidata kuidas on võimalik matemaatika ja loodusteadused; võtta sealt võimalikkuse tingimused, sest teadus on matemaatika ja loodusteadused
· Substants on olematu fiktsioon. Samasugune · Eluloolist fiktsioon on ka kujutlus üldisest mateeriast. · Isaac Newton oli tulnud Inglismaal samadele · Tunnetusõpetus tulemustele. Kujunes vaidlus prioriteedi üle. · Mis siis reaalselt eksisteerib? · Leibnitz oli eriskummaline, tujukas ja mõistatuslik · Ainult kujutlus, see on ainus meie poolt tunnetatav inimene. antus. · Paljud uued mõtted sündisid tal kirjavahetuses. Säilinud on üle 15 000 kirja. 16 · Igatsusi · Monaadide hierarhia
13.17. Teise mooduse puhul antakse teine ankur ära seegamise kaugeimas punktis selle parda poole, millel asub ära antav ankur (Joon. Joon. 13.16. 13.18. ja 13.19.). Seejärel antakse järele mõlemat ketti ja seistakse kahel ankrul. Hiljem antus ankru kett ei tohi võimaldada laeva seegamist teisele poole tule suunast. Ettekavatsetult saab seda võtet kasutada juba ankrusse tulekul eelpoolkirjeldatud kahevõttelise manöövri abil. Siis antakse esimest ketti algul veidi rohkem välja ja hiljem teda sisse võttes saavutatakse
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umb...
Mateeria (hyle) olemus või vorm (eidos, morphe) ehk see, mis tee asja selleks, mis ta on, seda olemust saab väljjendada definitsiooninia. Vorm on mõistusega ,,nähtav" asja olemus, tänu millele on asi just see, mis ta on. Vorm on mateerias olemas võimalikkusena. Vasekamakas on skulptuur olemas võimalikkusena. Aristoteles eristab kahesugust olemasolu tegelikkusena (kr energeia) ja võimalikkusena (dynamis). Entelehhia on tegelik antus või teostumine. TEKKIMINE on üleminek võimalikkuselt tegelikkusele või tisisõnu võimalikkuse teostumine. Kõik tekib olemasolevast, kuid mitte tegelikult, vaid võimalikkusena olemasolevast. Loomulikud ja kunstlikud asjad Loomulikud asjad on need, milles endis peitub liikumise/muutumise allikas, sellist muutumise allikat nimetab Aristoteles loomuseks (kr physis). Millises vahekorras on mõisted loomus ja vorm?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
