Teaduslik maailmavaade Esimest teksti lugedes täienesid minu teadmised sellest, et mis on empiiriline teadus ja mis on aprioorne. Empiirilises teaduses on teadlase ülesanne kirjeldada, seletada ning ette näha. Aprioorne teadus põhineb faktidel. Teadusliku teadmise otsingut reguleerivad teatud kriteeriumid. Nendeks kriteeriumiteks on: kontrollitavus, usaldusväärsus, selgus ja täpsus, süsteemsus ning ulatus. Intersubjektiivne kontrollitavus on täpsem sõnastus sellele, mida tavaliselt tahetakse öelda, kui räägitakse teaduse ,,objektiivsusest". Siin ei peeta silmas ainult vabadust isiklikest või kultuurilistest eelarvamustest või eelistustest, vaid seda, et teaduslik teadmine peab põhimõtteliselt olema kontrollitav iga isiku poolt, kes on arukas ning varustatud vaatlusteks või eksperimentideks vajalike seadmetega. Usaldusväärsus ehk nõue
s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik tõenäosus Valemid: P(tühihulk)=o, P(el.s.ruum)=1, summa ja korrutise tõenäosus, erijuhud, vastandsündmuse P. Määramisviisid: A)klassikalised (kombinatoorne, geomeetriline, statistiline) B) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunkts väärtus..) Juh. Su suurus, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Liigid: diskreetne ( võimalike väärtuste hulk lõplik/loenduv, , tingimused: mittenegatiivsus, normeeritus) ja pidev (kontiinum) Jaotusseadus- määrab täielikult juh. Su. Omadused (2 kuju: jaotusfunktsioon ja jaotustihedus) Jaotusfunkts- def tõenäosusena, et juh. Su. Väärtus ei ületa funkts argumenti x
FORMALISEERITUD KÜSITLUS UURIMISMEETODINA Sotsiaalse reaalsuse eripära · Tegemist ei ole füüsilise (loodusliku) reaalsusega, vaid läbielatud ja tõlgendatud reaalsusega. Psüühikat ja käitumist ei mõjuta mitte ümbritsevad nähtused otseselt, vaid nendele antud tähendused. · Tähendused väga suurel määral sotsiaalsed, mitte-individuaalsed. Sotsiaalne reaalsus on intersubjektiivne reaalsus. · Kuigi elamustes ja tõlgendustes on palju ühist, ei eksisteeri ühesugust ja ainuõiget arusaamist, hinnangut ja käitumist, selle poole on püüdnud autoritaarsed ja totalitaarsed rezhiimid. Sotsiaalse mõõtmise eripära - Nähtuste keerukuse ja mitmetähenduslikkuse tõttu puuduvad sotsiaalses reaalsuses enamasti üheselt määratletud kvaliteedid, mõõtmisetalonid. - Uurijad (keskused, koolkonnad) konstrueerivad ise uuringuks
2. Liitmisaksioom: vastastikku välistuvate sündmuste loenduva summa tõenäosus võrdub nende sündmuste tõenäosuste summaga, st P( Ai ) = P( Ai ) kui AiAj = O (-aditiivsus) 3. Tinglik tõenäosus määratletakse seosega P(A/B) = P(AB) / P(B) (tinglik tõenäosus näitab sündmuse A toimumise tõenäosust tingimusel, et sündmus B on juba toimunud ja P(B) > 0) Tõenäosuse määramise viisid: 1) Klassikalised (kombinatooren, geomeetriline, statistiline) 2) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunktsiooni väärtus...) Juhuslikuks suuruseks nimetatakse suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Juhusliku suuruse põhiliigid: 1) diskreetne juhuslik suurus, mille võimalike väärtuste arv on lõplik või loenduv 2) pidev juhuslik suurus, võimalik väärtuste hulk on kontiinum Juhusliku suuruse omadused määrab lõplikult ära jaotusseadus, mida saab esitada:
Juhuslikud sündmused: *vastastikku välistuvad sündmused- ei sisalda samu elementaarsündmusi *vastastikku mittevälistuvad sündmused- sisaldavad samu elementaarsündmusi *sündmuste sisalduvus- kui toimub A, toimub ka B *vastansündmus- kõik elementaarsündmused, mis ei sisaldu sündmuses Tõenäosus iseloomustab sündmuse esinemissagedust katsetes. Tõenäousese määramisviisid: klassikalised(kombinatoorne, geomeetriline, statistiline), mtteklassikalised(subjektiivne,intersubjektiivne) Juhuslikuks suuruseks nim suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mittennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik Pidev juhuslik suurus: võimelike väärtuste hulk on kontiinum Jaotusfunktsioon on tõenäosus, et juhusliku suuruse väärtus ei ületa funktsiooni argumenti. Jaotusfunktsioon peab rahuldama järgmisi tingimusi: monotoonsus (kui
küsitavaks naiivne ja loomulik püsimine olemises. E.L. eesmärk: tahan esitada intersubjektiivse suhte sisu probleemi. Inimene tähendab läbimurret olemises, olemise lõhenemist, sest inimene rajab end teisiti kui olemine. ,,Eetiliste veidruste" inimese inimsuse ilmumine on olemise murdumine. Olla inimene tähendab elada nii, nagu ei oldaks üks olev teiste olevate hulgas. Inimese eetilises suhtes inimesega avaneb lõpmatus. Inimliku inimlikkus tõeline elu on praegu ära. Intersubjektiivne suhe · põhineb vahetul, so palgest palgesse kooselul; · kui autentne suhe teistega on vastutus, sest side teistega sõlmub vaid vastutusena; · on ebasümmeetriline. Ise on teiste jaoks. Diakoonia on enne dialoogi. Minul on alati rohkem vastutust kui kõikidel teistel. Nägu * Suhe teisega on palgest palgesse * Suhe näosse on algusest peale eetiline * Näo sisu ei saa hõlmata mõtlemisega, ta viib teispoole * Näo ilmumises on vastandikkus: siin on käsklus ,,Sa ei tohi tappa
sündmuste tõenäosuste summaga, st P( Ai ) = P( Ai ) kui AiAj = Ø (-aditiivsus) 3.Tinglik tõenäosus määratletakse seosega P(A/B) = P(AB) / P(B) (tinglik tõenäosus näitab sündmuse A toimumise tõenäosust tingimusel, et sündmus B on juba toimunud ja P(B) 0) Tõenäosuse määramisviisid: Klassikalised: Kombinatoorne; Geomeetriline; statistiline mitteklassikalised: subjektiivne/intersubjektiivne; kuuluvusfunktsiooni väärtus,.. Juhuslikuk suurus- suurust, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtus mingist võimalikust väärtuste hulgast. Juhusliku suuruse põhiliigid: diskreetne juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on lõplik või loenduv (nt variantide nr'id) pidev juhuslik suurus: võimalike väärtuste hulk on pidev (nt mõõtetulemused pidevalt skaalalt) Juhusliku suuruse omadused määrab (täielikult) tema jaotusseadus:
Selline oli Kierkegaardi probleem, mille käsitlemise võttis ta enda peale.(Saarinen 1985) 7. Subjektiivne tõde ,,Tähtis on mõista, mida saatus on mulle määranud, näha, mida Jumal soovib mind tegevat, oluline on leida tõde, mis on tõde minu jaoks, leida see idee, mille nimel ma elaksin ja oleksin valmis surema.''(Meos 2000) Kierkegaard ei eita objektiivse tõe olemasolu; see on olemas, aga ta on tähtsusetu. Ülipersonaalne, intersubjektiivne tõde on, nagu ta on kõigutamatu. Ma ei saa midagi parata nende tõsiasjade suhtes, mis kehtivad paratamatult. Ennekõike, ma ei saa otsustada. Ja kuna objektiivsed tõed ei ole riskialtid, ei ulatu nad ka selle tasemeni, mida Kierkegaard aina sügavamalt tahab hõlmata - ,,immanentsuseni, mis saavutab 12 äärmusliku taseme, kui ta süleleb objektiivset ebakindlust kogu ääretu kirega.''(Meos 2000)
“sümbolsüsteemiga”, mis muudab inimese omailma kultuurisõlteliseks reaalsuseks. Tänu sümbolsüsteemile ei ole inimene ainult füüsilise, vaid ka sümboolse maailma elanik. 16. Mida mõistab rahva kultuuriruumina Edmund Husserl? [Kultuurifilosoofia, lk 57] Rahva kultuuriruum on Edmund Husserlil (1859 - 1938) ühe rahvusliku kogukonna jagatud kultuuriline omailm. See on individuaalsete reaalsuste kogum, mida tajutakse ühiselt kehtivana. Intersubjektiivne reaalsus, kus see kuidas me asju kogeme on mõjutatud sellest, kuidas me arvame ka teised neid kogevat. Rahva kultuuriruumi liikmena tunneme,e t see keskkond on meile loomulik. Me atjume, et see kultuuriruum kehtib abjektiivse reaalsusena kõigile kogukonna liikmetele. 8 17. Mida tähendab „eel-antus“? [Kultuurifilosoofia, lk 58]
sellesse protsessi, siis on sel ajal kujunenud mõisted vabad mõtlemise võimalikest meelevaldsetest 2 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. lisanditest. Iseäranis kehtib see mõistete kohta, mis on kõigile inimestele ühised, koinai ennoiai (lad. k. notiones communes). Selliseks pidasid stoikud näiteks mõistet jumalast kui kõrgeimast, täiuslikust olendist. Nende mõistete üldlevinud, intersubjektiivne tunnustatus andis stoikute arvates tunnistust sellest, et need mõisted tulenesid asjade endi retseptsioonist ega ole mingid suvalised kujutlused. Seetõttu võis neid kasutada usaldusväärsuse kriteeriumitena. Mõistekujunduse varaseimal etapil tekkinud mõisteid nimetasid stoikud prolepseis (lad. k. anticipatio) – “ettehaaramised”. See nimetus pidi arvatavasti osutama asjaolule, et sedalaadi mõisted on teadliku mõistekujunduse alguseks juba olemas ning kujutavad endast
See hõlmab endas kahte asja: teadus asetab aluseks loodusseaduse (hüpotees); et mulje saaks konstrueeritud, siis tuleb mulje tuletada loodusseadusest (lk 76). On veel teine poole: vaimuteadused vaatlevad füüsilist psüühilise kaudu. Füüsiline on siin märk, mis viitab millelegi psüühilisele. See pole psühholoogiline kaalutlus, psüühilist tuleb veel edasi liigendada (õigusteaduses ja esteetiline teadus lk 79): psüühiline seisund (seisund, mis on midagi tehes, intersubjektiivne) ja lahutatav vaimne seos ehk tähendus. Objektiks ei ole siin teaduslikuks objektiks (psüühiline). Teadusliku puhul peab see olema intersubjektiivselt läbipääsetav ehk tähendus. Inimkond: füüsiline ja psüühiline; vaid ainult tähendus. Tähendust tuleb ka edasi. Seminar 3. Wilhelm Dilthey. Ajaloolise maailma ülesehitus vaimuteadustes – jätk Lehel on skeem! Teooria kasulik eriteadustele. Kaks eriteaduslikkust: humanitaar ja loodusteadused. Filosoofia kultuuriline funktsioon
(See, mis on hea, peab olema hea millegi jaoks, st. ta peab olema heamillegijaoks või hea, olles näiteks sellisele asjale) c. Järelikult on MOA puhtalt, selgelt mõtiskletav (contemplative). 6. MOA on universaalne. (Universaalsus järgneb erapooletusele/omakasupüüdmatusele) a. MOA universaalsus pole objektiivne, nagu loogilistes hinnangutea, vaid subjektiivne. (Cf. "This is a rose" [objective] with "This is beautiful" [subjective].) b. MOAl on intersubjektiivne paikapidavus, st. eeldatakse, et kõik nõustuvad taolise hinnanguga. c. Andes sellele intersubjektiivsele paikapidavuse/kehtivuse, hoitakse ära relativism. Kuidas on see võimalik? i. Esiteks, MOA pole universaalne selles mõttes, et väide Ei ole roosi okkata (nali) on universaalne, st. mitte nagu loogiline hinnang. [Vaata ülal] ii. Esteetiline hinnang on individuaalne, mitte üldine; st. see pole reeglite poolt
annaabi.ee 
