valdkonnas on Sul midagi öelda lisaks õpikutekstile Iga sõna pealkirjas on tähtis Sissejuhatus Sobiv pikkus 1/10 tööst Peab sisaldama ajalist määratlust millist ajavahemikku arutlus hõlmab Peab andma tausta, st kas mis toimus enne käsitletavaid sündmusi mis toimus samal ajal kusagil mujal mis toimus samal ajal mõnes teises valdkonnas Taust peab olema teemaga seotud Peab sisaldama probleemipüstitust Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka juba on küsimus, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist Jää teema raamidesse Teemaelemendid Sisuliselt viis eri võimalust, eri lähenemisnurka, kuidas sissejuhatuse küsimusele vastata Peavad olema samatasandilised, st näiteks
huvitavam Teemat valides mõtle ka sellele, mis valdkonnas on Sul olemas isiklikke kogemusi Iga sõna pealkirjas on tähtis Töö planeerimine Mustandi läbikirjutamiseks tavaliselt aega ei jää, tee kava Kirjuta endale välja vajalikud definitsioonid Sõnasta probleem, mida lahendama asud Vali meetod Sissejuhatus Mitte pikem kui 1/10 kogu tööst Peab sisaldama probleemipüstitust Kui teemat on kitsendatud siis peab see olema kirjas Võib sisaldada võtmemõiste definitsiooni Probleemipüstitus Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist Jää teema raamidesse Teema arendus Sobiv pikkus kolm lõiku Ära karda oma arvamust selgesõnaliselt kirja panna Pane alati kirja ka vastuargumendid Väldi slängi, sõimu, vingumist Mõtle koha ja isikunimede õigekirja
haridussüsteemist ja sealsetest õppetöö tingimustest. 1. Uurimistöö osad ja lisad Uurimistöö koosneb: tiitellehest, sisukorrast, resümeest, sissejuhatusest, kahest peatükist, viiest alapeatükist, kokkuvõttest kasutatud kirjanduse loetelust Tööl on viis lisa: internetiküsitluse küsimused, internetiküsitluse faktiküsimuste vastused, illustreeriv pilt. Töö maht lisadeta on 19 lehekülge. 2. Ülevaade tehtud tööst Probleemipüstitus ehk uurimustöö eesmärk on hästi püstitatud ja täidetud. Taustainformatsiooni on töös piisavalt, see on täpne, informatiivne ning loogilises järjekorras. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlus, et saada teada, kui palju teavad eestlased Aafrika haridussüsteemist. Küsitluse käigus saadud vastuste põhjal on tehtud diagrammid, mis esialgu võivad jääda pisut arusaamatuks, kuid juurde lisatud põhjendav tekst muudab kõik hästi mõistetavaks.
Effective Benchmarking for Project Management Project Management Institute, 2006 (http://projectmanagement.ittoolbox.com/white-papers/effective-benchmarking-for- project-management-1153) Probleemipüstitus Arikli teemaks oli projektijuhtimise efektiivsuse/jõudluse mõõtmine. Probleemipüstituse põhiteesiks oli "you cannot effectively manage what you cannot measure". Selleks, et ettevõte püsiks konkurentsis, peavad ettevõtte protsessid olema efektiivsed. Kui tehnilisi protsesse on võrdlemisi kerge mõõta (näiteks ajaühikus valminud tooteid või ajaühikus tehtud eksimusi lugedes), siis juhtimist/projektijuhtimist mõõta on sootuks keerulisem. Pakutud lahendus
Business Intelligence Governance Noe Gutierrez, 2006 (www.infosys.com/industries/retail-distribution/white-papers/bi-governance.pdf) Probleemipüstitus Klassikalises suures ettevõttes on korraga käsil hulk erinevaid IT projekte. Tihti on keeruline projekte niimoodi prioritiseerida, et nii tänased "põletavad" vajadused kui ettevõtte pikaajalised eesmärgid saaksid rahuldatud. IT projektide haldamiseks ehk "IT governance'iks" nimetatakse ettevõttesisest reeglistikku, mille järgi ärivajadusi ja võimalusi prioritiseeritakse ning uusi projekte ellu kutsutakse.
Andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks kasutatakse arvutiprogramme. Tulemuste esitamine Tulemused esitatakse kirjalikult või ka suuliselt. Tulemuste esitlemisel pööratakse tähelepanu analüüsis saadud vastustele ja järeldustele. Tulemuste esitlemisel võib kasutada esitlusprogramme. Intervjuu plaani koostamise põhimõtted: Kvalitatiivse intervjuu-uurimuse kavandamisel on kasulik lähtuda järgmistest olulisematest tööülesannetest. 1. Probleemipüstitus Uurimus algab probleemist, milles vaja selgust saada, või küsimusest, millele on vaja vastust. Enne probleemi täpsemat sõnastamist (probleemipüstitus) on sellele loodud taust töö teoreetilises peatükis. 2. Eesmärk ja uurimisküsimused Kui probleem/küsimus on püstitatud, sõnastatakse selle alusel töö eesmärk ja uurimisküsimused või uurimisülesanded. Peamine uurimisküsimus võib tulla otseselt probleemipüstitusest
Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? [Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa),
pole selles kirjatöös suurt midagi räägitud. Mulle on mulje jäänud, et eesmärk on pigem informeerida lugejat tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest ning pakkuda välja süüdlasi ja lahendusi antud probleemile, kusjuures lahenduste osa on veidi vajaka jäänud, nagu eelnevalt põhjendatud. Eelneva arutelu põhjal julgen väita, et analüüsitavast esseest on nii mõndagi puudu: korralik sissejuhatus ja probleemipüstitus, teemaarenduses probleemidele lahenduste leidmine, kokkuvõte koos loetava sõnumiga, tööle vastav annotatsioon jms. Annotatsioon Kirjatöö eesmärgiks on lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest, uurida tekkinud probleemi tagamaid ning pakkuda välja lahendusi sellele. Olulisemad käsitletud probleemid on tänapäeva noorte ülbus ja üleolevus, nende loovuse kadumine ning perekonna suhete allakäik
uurimistöö liike. - Uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid: *Teaduslike meetodite kasutamine * Metoodika täpsus ja järjepidevus * Uuringu põhjalikkus, tõepäraste faktide küllaldane hulk * Objektiivselt esitatud faktid ja tulemused - Liigid: * Referaat * Essee * Miniuurimistöö * Praktikatöö *Kursusetöö *Diplomitöö/Lõputöö 2) Millistest etappidest koosneb uurimistöö läbiviimine? - Probleemipüstitus, hüpoteesi püstitus - Töö allikatega, ülevaade vanematest uuringutest, kirjanduse analüüs - Metoodika väljatöötamine, uurimismeetodi valik, valim - Uuringu teostamine, andmete analüüsimine, kokkuvõtete tegemine - Arutlus, andmete tõlgendamine, järelduste tegemine - Avaldamine: tulemuste esitlemine, ettekanne, kaitsmine, levitamine 3) Mis vahe on baasuuringul ja rakendusuuringul? (vähemalt 4 erinevust) Rakendus: Eesmärk on probleemi lahendus
Iliast hakati kirjutama ajal kui oli tekkinud harjumus sõjast, teos ise on väga verine ning näitab sõja kultuuri, mis sisaldab ka käitumiseetika tundmist (näiteks kuidas ümber käia tapetuga). Selle eetikakoodeksi vastu Iliase kangelane eksiski. Lohistades, oma sõbra tapnud, vastase kuninga poja laipa, enda järel ümber Trooja linna. Eeposes ongi välja toodud kaks vastandit Kleos ja Eleos. Esimene neist tähistab hiilgust või valgust, teine inimlikku halastust. Sealt ka probleemipüstitus, et kumb on olulisem. Kui aga Hektori isa Priamos tuleb Achilluse juurde ja palub oma poja laipa tekib kolmas väärtus sophosyne e mõõdutunne. Eluloo puhul on tegemist ajalooga. Mihhail Lotman on loengus öelnud: "Ajalugu ei ole mitte minevikus toimunud sündmused, vaid ajaloo kohta kirjutatud sündmused." Järelikult on lugu väga subjektiivne. Kindlasti ei muuda see, et allikas ei ole "objektiivne" teda kasutuskõlbmatuks
nendele küsimustele. Erinevalt referaadist avaneb essees selle autori isiklik arusaamine ja suhtumine käsitletavasse ainesse. Essee on referaadist nii sisult, mõttearenduselt kui keelelt ja stiililt märksa nõudlikum vorm. Kirjutamine. Teemavalik ongi esimene olulisim etapp. Esiteks tuleb tuleks leida selline teema, mis iseendale huvi pakub see parandab motivatsiooni. Teiseks tuleb selle teema raames püstitada probleem, mille kohta essee kirjutatakse. Oluline on saavutada selline probleemipüstitus, mis välistaks referatiivse lähenemise. Peaasi, et on valdkond, kus tuntakse end koduselt. Allikate valik on järgmine oluline samm. Tudengi essee ei saa ega tohigi olla täiesti originaalteos ikka toetutakse oma mõtete kinnituseks autoriteetidele või kritiseeritakse neid, oleneb töö iseloomust. Essees tuleks kasutada vähemalt ühte allikteksti (s.o originaalraamatut vm, mitte teiste inimeste lihtsustatud kokkuvõtteid. Ps! Wikipedia ei ole allikteost!).
Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest). Seleta lahti võtmemõisted, ava taust. Ajaloos anna ajalooline taust ja ajaline määratlus. Püstita probleem (küsimus). o Kui pealkirjaks pakutu ka sobib, sõnasta see ikkagi ümber. o Väldi küsimust, millele on väga kerge üheselt vastata. o Väldi küsimust, mis eeldab vastuseks loendamist, kirjeldamist. o Hea probleemipüstitus nõuab võrdlemist, analüüsi, seostamist, põhjendamist. o Jää teema raamidesse. Sissejuhatus (sõltuvalt teemast) võiks sisaldada isiklikku hoiakut/suhtumist teemasse, probleemi esiletoomist (vajadusel mõisteid seletades), tausta lühikirjeldust ja ajastu määratlust (teema tuleb siduda taustsündmuste ja ajaperioodiga).
Poirot. Teatud mõttes on "Tuhkrul Hobusel" ja "Kelladel" sama peategelane, ühel juhul eluvõõras ja naiivne arheoloog Mark Easterbook, teisel juhul Briti 4 salaluurega seotud Colin Lamb. Tähelepanelik lugeja märkab, et need kujud on niiöelda trükitud samalt matriitsilt ning äravahetamiseni sarnased. Teosel "Tuhkur Hobune" puudub ka traditsiooniline probleemipüstitus: kes sooritas kurteod? siin on see kõrvaline küsimus. Peamine probleem on: kuidas sooritati kuriteod? Ladus ja loogiline on mehhanism, mis kirjeldab "Tuhkru Hobuse" teenuste meetodeid, sellega võrreldes on nõrgem ja vähem loogiline süüdlase paljastamine, kelleks võib muide eelneva põhjal osutuda ükskõik kes raamatu tegelastest süüdlase isik ja tema paljastamise asjaolud ei tee õigluse võitu paratamatuks ja isegi mitte loogiliseks: õigluse võidu tagab vaid juhus ja
• Alus- ja rakendusuuringud sotsiaalteadustes • Uurimistulemuse praktilise kasutamise viisid: publitseerimine, ettepanekud, avalik arutelu, • Levinud rakendusvaldkonnad: turu-uuringud, personalivalik, juhtimisotsused, strateegiakujundus, haridustehnoloogiad … • Üliõpilastööde rakendused UURIMISPROBLEEM JA UURIMISKÜSIMUS • Uurimisprobleem ja uurimisküsimus: mure + küsimused, mis seda lahendada aitaks • Probleemipüstitus – uuringu lähtekoht • Tunnused: mittetriviaalne küsimus, laiem tähendus, seos teadaolevaga, haaratavus, uudsus • Liigid: kirjeldavad, seoseid/põhjusi selgitavad, praktilisi lahendeid otsivad UURIMISKÜSIMUSE PÜSTITAMINE • Deduktiivne ja induktiivne tee: lähtumine laiemast huvivaldkonnast või empiirilistest tähelepanekutest • Allikad: elupraktika, teaduse arenguloogika, kirjandusallikad
Filosoofiliste tekstide lugemine Filosoofiaessee eripära Filosoofiaessee on arutlev, argumentatiivne tekst, mille skeletiks on väited. Tiiu Hallapi (2006: 14) järgi peab iga argumentatiivne tekst tegelema ideaalis kõigi järgmiste punktidega: oluliste mõistete definitsioonid, nende selgitused ja näited kindlapiirilised teesid ja teeside kogumid (positsioonid) probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele vastuväidetega toimetulemine tulemuste kokkuvõtmine Kui loodusteaduslikes kirjatöödes kasutatakse sageli argumentidena vaatluste ja katsete tulemusi (induktiivne argumentatsioon), siis filosoofias tegeldakse abstraktsete üldmõistetega (deduktiivne argumentatsioon). See ei tähenda, et
9. Liigi tasand- sarnaste tunnustega, sarnast elupaika asustavad organismid, kes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Nt pru Liht karu 10. Ökosüsteemi tasand- kindlalt piiritletud ja kindlate omadustega keskkond, mida asustavad selleks sobilikud liigid. 11. Biosfääritasand- kogu planeet Maa osa, mida asustavad elusorganismid. 3. Järjesta uurimistöö etapid 1. Probleemipüstitus 2. Taustainfo kogumine 3. Hüpoteeside püstitus 4. Katse või vaatluse läbiviimine 5. Tulemuste esitamine 6. Kokkuvõte ja järeldused 4. Sõnasta uurimisküsimus ja/või hüpotees Mingisugune oletus selle ülesande kohta (ei pea olema alati positiivne vastus, st et selle ümberlükkamine pole vale. Mida t Hüpotees, seda parem. 5. Loe tabelist, graafikult, jooniselt välja andmed (tulemused) ja sõnasta nende põhjal järeldused
Viimane lõik – viide sellele,mis on legitimatsioon. Filosoofia pakub teadusele oma teeneid siin. On ka vastuväide pragmatismile – et kunagi jõutakse tõelisuse faktini. Õigustus teaduse jaoks, seda on praegu vaja. Kui selgus saabub teadusliku uurimuse jaoks, siis mis on meetodi efektiivsus siiski. Avaldub pikemas, ajalises perspektiivis. Seminar 7. William James. Pragmatismi tõekontseptsioon. loeng “Pragmatismi tõekontseptsioon” probleemipüstitus tõde kui ideede ühildumine reaalsusega tõesus kui verifikatsioon realiteedid ühildumine realiteetidega ratsionalistlike vastuväidete tagasilükkamine absoluutne tõde tõde ja tegelikkus ratsionalistlike tõekäsituste kriitika 1907
· Hedonistid nauding on seesmine väärtus, lõppväärtus (kas ka objektiivne väärtus?). Hedonism · Sensualism nauding on meeldiv meelteärritus (nt mõnutunne) · Satisfikatsionism nauding tähendab rahuldustunnet (nt rahuldus enesteostusest) · Kas hea elu seisneb võimalikult suurel määral mõnu kogemises? Kas astuksid nn kogemusmasinasse? Milliseid kogemusi sooviksid? Eetika alused, 5. loeng: EGOISM JA ALTRUISM Probleemipüstitus · Lugu Gygese sõrmusest: kui me vaid saaks, siis lähtuksime alati ainult omahuvist. · Me ei ole altruismiks võimelised. · Järelikult altruism ei saa olla kohustuslik. · Kuid moraal näib ometi nõudvat altruismi. · Lisaks tundub, et mõned inimesed ongi vahel altruistlikud. · Kas meid motiveerib egoism või altruism? Kas psühholoogiline egoism on tõene? Psühholoogiline egoism · Kirjeldav teooria inimloomus on egoistlik.
Medali teiseks küljeks on muidugi ka ebasobivate institutsioonide väljasõelumine. · Koostegevuse edu võtit nähakse institutsioonides, mis suunavad indiviidide tegevust. Et erinevad reeglid võivad esile kutsuda (samade indiviidide) väga erineva koostegevuse, seda näitab käsu ja turumajanduse kõrvutamine. Nende eristamise vajadus · Me räägime kolmest erinevast teooriast vaid seetõttu, et nende probleemipüstitus, mõisted ja meetodid on erinevad. Kes neid erisusi ei arvesta, võib teha raskeid vigu. · Nii võib juhtuda, et eesmärgi mõistet, mis on keskne indiviidide tegevusteoorias, hakatakse kasutama riigi kui institutsiooni uurimisel. · Tööpuuduse probleemi taga nähakse sageli asjaosaliste puuduvat tahet seda kõrvaldada. Jällegi kasutatakse individuaalse tegevuse uurimise mõisteid ühiskondlike probleemide uurimisel ja lahendamisel
süstematiseerida, analüüsida, tulemusi interpreteerida ning järeldusi teha. Varem ilmunule tuleb natuke uut teavet lisada, st midagi ise välja uurida. Uurimistöö pole referaat, kus antakse üksnes kokkuvõtlik ülevaade avaldatud tekstidest. Selleks, et kirjutada uurimistööd, peab olema probleem või huviobjekt, mida või keda uuritakse. Ka kirjanduse põhjal koostatud uurimistöö erineb referaadist selle poolest, et uurijal on probleemipüstitus. 1.1. Mis on probleem? Probleem on lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. 1.2. Kuidas seada eesmärki? Töö kirjutajal peab olema kindel eesmärk, mida ta tahab oma tööga öelda/näidata, kuhu ta tahab välja jõuda. Kui probleem on olemas, on vaja see lahendada
püstitamine on hoopis raskem asi, kui juba püstitatud viljakale küsimusele vastuse otsimine. Eetiline intellektualism ja realism. Ometigi ei olnud epistemoloogiline problemaatika Sokratese jaoks iseseisva väärtusega. Tema dialektika keskseks teemaks oli eetika (termin “eetika” ilmub filosoofia keelde küll alles hiljem Aristotelese kaudu). X-i asemel olid tema küsimustes eelkõige eetilised põhimõisted. Antiikse eetika probleemipüstitus on konstrueeritav kolme põhilise mõistega: 1. Eudaimonia – õnnelikkus 2. Agathon – hüve 3. Arete – voorus Eudaimonia on selline elamise viis, mille poole kõik inimesed oma elus loomupäraselt püüdlevad. Täpsem tõlge sellele terminile võiks olla – hästi toimetulemine elus tervikuna. Eudaimonia on just elu kui terviku kvaliteet. Üksik õnnestunud ettevõtmine ei tähenda veel eudaimonia`t. Antiikne eetika kujutabki endast argumenteeritud vastuse otsimist küsimusele –
muutuks rakendatavaks sotsiaalpedagoogi igapäevatöös (Thiersch 1990, sugugi ühemõtteliselt edasiminekuks sotsiaalpedagoogika 1 724-(725). arengus, vaid mõjusid selle mitmetele aspektidele koguni pärssivalt Thierschi probleemipüstitus on paljuski sarnane käesolevas (Niemeyer 1992, 450-451). artiklis käsitletavaga, seega on raskused sotsiaalpedagoogika teooria ja Teises artiklis (1994) käsitleb Niemeyer kriitiliselt üldfilo- praktika ühendamisega tuttavad ka saksa spetsialistidele. Nagu nähtub soofiliste aluste ignoreerimist kaasaegses sotsiaalpedagoogikas ning
annaabi.ee 
