+ Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel pool Saksamaal. + Oli esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust kaugel kodust. + Samuti Eestis andis ta orelikontserteid. +Härma kavades oli palju Bachi, Mendelssohn Bartholdy jt oreliteoseid. +Tema kontserdid tutvustasid maarahvale klassikalist muusikat. + Sageli esines koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. + 1894.aastal asutas Miina Härma Tartus segakoori, mis sai tuntuks ka väljapool Eestit. Esineti Riias, Pihkvas ja Peterburis. + 1903.aastal läks M.Härma 12aastaks Kroonlinna muusikaõpetajaks. Nendeks aastateks aga
ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Instrumentaalkontsert Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima. Juhtmotiiv - Juhtmotiiv (saksa keeles Leitmotiv) on muusikas korduv kujund, mida programmilises muusikas, lavamuusikas või filmimuusikas kasutatakse mõne tegelase, tegevuspaiga, nähtuse või idee muusikaliseks kirjeldamiseks.
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis Polüfoonia mitmehäälsus, kõik hääled iseseisvad, võrdse tähtsusega Sakraalmuusika kirikumuusika
ja kunstnik võib vale pintslitõmbe üle värvida, siis muusik ei saa kontserdil parandada valesti mängitud nooti, sest selle noodi aeg on möödas. Teosel on oma tempo, oma pulss millele peab alluma ja edas minema. Heliteos nõuab ka kuulajalt aega vastuvõtmiseks. Sümfooniast ei saa ettekujutust ühe hetkega pilku peale visates, nagu maalikunstist. Teise inimese loomingu ettekanne, ehk interpretatsioon on samuti kunst - nii teatrimaailmas, kui muusikas. Üks interpreet muusikateose esitaja) mängib mingit Beethoveni sonaati ühtmoodi ja publik on vaimustatud: "Küll ta mängis hästi!" Teine pianist mängib sama teost hoopis teisiti ja publik on jälle vaimustatud. Kolmas mängib sonaati samuti erinevalt, kuid publik on seepeale hoopis nördinud: "Kuidas ta võib seda teost niimoodi mängida!" Ka dirigent on interpreet. Tema pilliks on koor või orkester. Ka kõige andekamad pillimehed peavad orkestris alluma dirigendi tahtele
Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijast koosnev ansambel Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Liturgia kindla korra järgi peetav jumalateenistus Missa liturgilise muusika vorm ja zanr
( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. ... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance´id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid
keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega (metallpoldid, kummribad, klaasitükid vms.). 4. ,,Water music"- pianistil tuleb klaverimängu kõrval mikrofoni ees vett sorinal kaussi kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms. ,,4´33´´"- pole tähtis, missugune solist millisel pillil seda esitab, kuna teost ei esitatagi; interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7
Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu Kõrgema muusikakooli tegevusele 1917-1929 töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis Looming: Koorilaulud
aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus
mõiste hõlmab tglt terve hulga erilaadseid teineteisest suht sõltumatuid tegureid. Võrreldagu nt oskusi ja vilumusi, mida edukas kutsetegevus nõuab löökpillimängijalt, viiuldajalt või lauljalt. Üks tänapäeva tunnustamatuid löökpillimängijaid on Evelyn Glennie, kes on kurt. Ta on esinenud ka Eestis. Kuid raske oleks ette kujutada head viiuldajat, kel puuduks intonatsiooniliselt täpne kuulmine, sest erinevalt nt klaverist määrab viiulit mängides interpreet esitavate helide kõrguse kuulmise järgi ise. Mis puutub lauljatesse, ss nende kutsealast potensiaali ei saa tavaliselt hinnata varem kui hilises teismeeas, mistõttu lauljate muusikaõpingud algavadki palju varem kui teistel interpreetidel. Lõpetuseks siis, et ei ole kuigi selge, kui suurel määral on võimalik hinnata inimese potensiaali tegutseda eduka muusikuna, tehes erinevaid teste.
sai tehnikaajastu sümbol, mis tõi autorile rahvusvahelise tuntuse. 14. Carl Orff`i muusikat iseloomustavad lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vanamuusikast inspireeritud vaimsus. Kuulsaim teos triloogiast ,,Triumf", ,,Carmina burana", selles talletatud rändnäitlejate, rändvaimulike ning linnakodanike lauludes ja luules on nii armastusteemat kui ka võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pila. 15. USA kaasaja heliloojad: John Cage "4´33´´"(kus interpreet vaikis 4minutit ja 33sekundit) ,,Water music" (muusikaline-lavaline etendus) Usa kaasaja helilooja: Steve Reich - ,,City Life" (sümfooniaorkestrile, süntesaatoril tekitatakse autosignaale, laevavilesid, politseiauto sireene jm)
mänguklaver, sõnakunsti ja kehaplastika elementidest koosnevad etendused. Cage kasutas ka graafilist notatsiooni. John Cage tundis sügavat huvi zen-budistliku filosoofia ja sealt edasi vaikuse vastu. Tema teooria oli, et vaikust kui niisugust pole olemas, et vaikus ei ole akustiline nähtus, vaid teadvuse muutus. See ideedering leidis kajastust ka tema loomingus, eeskätt teoses 4´33´´, kus interpreet vaikis 4 minutit ja 33 sekundit. Tähtsamad teosed · "4´33´´" (võib esitada ükskõik mis pill või pillikoosseis) · "Credo in Us" (klaver, konservikarbid, elektrikell, raadiovastuvõtja) · Süit mänguklaverile (1948) · Kontsert ettevalmistatud klaverile · "Imaginary Landscapes" (löökpillide kõrval ka plaadimängijad, sireenid jne) · "Water music" (muusikaline-lavaline etendus) (1952)
määrata täringuid ja münte visates, noodipaberile tinti pritsides, lastes need arvutil huupi valida või jättes paljugi interpreedi otsustada. Nt "Music of Changes" (1951) klaverile; "Imaginary Landscape no 4" (1951) 12 raadiole ja 24 interpreedile. On loonud mitmeid teoseid `mis tahes koosseisule, mis tahes pikkusega, mis tahes vormis' jne. Radikaalsete ideede kontsentratsiooniks võiks pidada teost "4'33" (1952) mis tahes koosseisule (algversioon oli pianistile), interpreet on laval vaikselt, teos moodustub juhuslikest helidest saalis. 1952 lõi uue kunstivormi happening'i üheaegselt toimuv täiesti kooskõlastamata tegevus, millesse oli haaratud elav ja grammofonimuusika, luule lugemine, tants, loeng, filmid ja slaidiprogramm. Tema pöörased ideed leidsid väga tugevat vastukaja, nii posit. kui ka negat., siiski oli ta juba 1960ndail nii Euroopas kui ka USAs omamoodi kultusmuusik ja -lektor. Steve Reich (1936 New York)
See, mis ma ütlesin, olgu mu elu, truuduse vandeks." Kriitika Paljud kuulsad luuletajad, näitlejad, lavastajad mäletavad tänini Juhan Viidingu enestappu väga selgelt. Jaan Kaplinski on öelnud, et:'' Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud." Doris Kareva meenutas, et Viiding koondas kogu energia suhtlemiseks ja oli teiste inimeste suhtes äärmiselt tähelepanelik. Tähtsus luuletajast Juhan Viiding oli tõeline multitalent: suurepärane näitleja, poeet ja interpreet. Ta sai eeskujuks teistele. Jüri Üdi luulega tekkis eesti luulesse mõiste ,,üdilikkus" Üdi luulestiili järgimine ja jäljendamine. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding#Eluk.C3.A4ik 22.02.2015 http://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=4331 22.02.2015 http:// epl.delfi.ee/news/kultuur/vanema-oe-meenutus-poeedi-rahutust-noor usajast?id=51142596 22.02.2015 http:// ekspress.delfi.ee/news/areen/geeniuse-lapsepolve-lugu?id=27682245 22.02.2015
Courtney Pine Courtney Pine Jamaica päritolu Briti saksofoniäss Courtney Pine vallutas 1998. aastal Jazzkaare kuulajad tormijooksuga, mängides tenor- ja sopranssaksofoniga korraga energiast pulbitsevat moekat jazzi, 2005 aastal võis seda uuesti kuulda jõulujazzil . Courtney Pine on Briti jazzmuusika superstaar, helilooja-interpreet, kes oskab valmistada hõrke segusid maailmamuusikast, tänastest rütmidest ja kõladest. Tema muusika läheb korda nii urbanistlikele tüüpidele kui ka looduslastele. Tunnustust on ta pälvinud kuhjaga, arvukate plaadiauhindade kõrval kuulub talle ka 1999. aastal Inglise kuninganna poolt omistatud briti orden OBE (Order of the British Empire), Westminsteri Ülikooli audoktori kraad, kuues koht Briti kõigi aegade auväärsemate mustanahaliste ühiskonnategelaste edetabelis jne
Cage stiili määratakse stiili alla, milleks on aleatoorika ehk eksperimentaalne muusika . Ladina keeles tähendab see täringut. Cage ise nimetas oma stiili määratlematuseks. Aleatoorika heliloomingus ja interpratsioonis oli suund juhuslikkusel. Autor annab esitajale üldised juhised noodikirjas, jättes esitajale suhteliselt palju otsustamist. Sinna alla kuulub nn. graafiline partituud (väliselt sarnane graafilise lehega). Teine võimalus aleatoorikat rakendada on esitamisel, kust interpreet alustab esitamist. Ebatraditsioonilised instrumendid Cage oli seisukohal, et muusika loomiseks ei ole alati traditsioonilist instrumenti vaja. Johnile sobis igasugune ese, et muusikat teha. Nt teos Credo in Us on kirjutatud klaverile, aga seda esitatakse elektrikellaga, 2 komplekti tühjade konservidega ja raadiovastuvõtjaga. Sari Kujutletavad maastikud ehk Imaginary landscapes on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele
." jne. o Ettevalmistatud klaver (prepared piano)- pilli kõlavõimaluste muutmine mitmesuguste esemetega. o Aleatoorika heliloomingu ja interpretatsiooni suund, kus määrav roll on juhuslikkusel o Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asupaik ja vältused määratakse juhuse läbi. Nt täringu veeretamisega või tindi pritsimisega noodipaberile o Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse see, kus interpreet teost alustab, mis tempogs mängib või mis partiisid esitab o Ebatratsioonilised instrumendid. Muusika tegemiseks sobib mistahes ese, millega saab heli tekitada. ,,Credo in US" klave, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell, raadiovastvõitja. o ,,Water music" muusikaline lavaline etendus, kus pianist lisaks klaverimängule teeb paljusid teisi tegevusi. o 4,33 kõige kuulsam teos.
kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud" (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubatot esitusviis, mille puhul interpreet tempot spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt ,,Grande valse brillante". Suurem osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,,24 prelüüdi". Kõige ulatuslikum ja tuntum on prelüüd nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd". Ungari teatraalse esinemislaadiga helilooja Ferenc Liszt (1811-1886) oli 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks tunnustatud pianist. Liszt rajas
Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon sageli improviseeriti publiku antud teemadel. 19. sajandil oli virtuooside hulgas ääretult populaarne transkriptsioonide ehk virtuoossete seadete kirjutamine oma pillile mõnest populaarsest või interpreeti muidu huvitavast orkestri-, ansambli- või soolopilli teosest. Vokaalnumbritest tehtud seadeid nimetatakse parafraasideks. Eelnevast tulenevalt eelistasid 19
võime teha vahet kahe helikõrguse vahel oleval intervallil. (Morrison; Fyk 2002: 183) Intonatsiooni teooria on peamiselt fokusseeritud staatilisele intonatsioonile, kus kõigil korduvatel nootidel teoses on sama helikõrgus ja sagedus (Denckla 1997: 3, vaadatud 4 07.13.15). Lisaks staatilisele intonatsioonile (lähtumine teoreetilisest mudelist) on olulisel kohal ka dünaamiline intonatsioon, kus iga interpreet võtab vastu otsuse intoneerida antud helipilt dünaamiliselt värvikamaks tuginedes oma kogemustele ja tajule, kuid mitte muutes harmoonia kulgu (Denckla 1997: 4, vaadatud 07.13.15). 1.4 Viiuli intonatsioon Antud töös on läbi viidud katse viiuliga, kus interpreet pidi mängima võimalikult täpse intonatsiooniga helirida. Võrdtempereeritud häälestuse kohapealt on viiuldajate intonatsioon isikupärane ja individuaalne, mis võib kohati kõlada ebapuhtalt (Sildoja 2011: 19). Eelnevate
Ta sündis muusikalembelises kooliõpetaja peres Tartu lähedal. Juba varakult tegi ta tutvust orelimängu ja noodiõpetusega. Kaheksaaastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi. Karl August Hermannilt. Härma siirdus 1883.aastal Peterburi konsevatooriumi, kus ta õppis orelit. Pärast lõpetamist 1890.aastal reisis ta mõnda aega Euroopas, kus esines orelikontserditega - mitmel pool Saksamaal ( ka Londonis). Ta oli esimene interpreet, kes pälvis tunnustust nõnda kaugel kodust. Tartusse naastes jätkas ta Kokõrval ka paljudes maakirikutes ( Tarvastus, Helmes, Paistus, Hallistes, Vändras, Suure-Jaanis jm), kus taolised kontserdid olid veel haruldased. Tema kavades oli palju Bachi, Mendelssohn - Bartholdy jt oreliteoseid. Miina Härma kontserdid tutvustasid maarahvast klassikalise muusikaga. Sagel esines ta koos meie esimese lauljatari Aino Tammega. 1894
hulka, vaid neil on kindel koht ka maailma klaveriliteratuuri kõige nõudlikumate ja kõige raskemate helitööde seas. Nad meenutavad sageli freskosid, paeludes oma hingestatuse, isikupärase meloodilisuse ning muusikalise kujundlikkusega. Erilise tähenduse annab neile aga nende ülim pianistlikkus, millel on omaette väärtus. Kuna Rahmaninov oli ise suurepärane pianist ning oma klaveriteoste ületamatu interpreet, siis tuleb tunnistada, et vähestel pianistidel on õnnestunud esitada neid sellisel kunstilisel tasemel, mis oleks võrreldav autori ettekandega, sellisel, kus peale tehnilise meisterlikkuse avalduks ka muusika sügavam läbitunnetamine ning stiilitaju. Vaatamata erakordsele populaarsusele, on Rahmaninovi muusika eripära sügavam mõistmine ja tunnetamine küllaltki harva esinev nähtus.
Muusika kuulamine: Klaverikontsert: soolopill + sümfooniaorkester 1) suurejooneline, rõõmsameelne, uhke, tihe vaibuva ja valjeneva vaheldumine, mänguline, lendlev, üsna tempokas, soolopill vaiksem ja õrnem, tantsuline klassitsism 2) Ehmatav algus, dramaatiline, kurb, mõtlik, sünge, kaasahaarav, teose keskpaik elavneb vaikselt, muutub väga rõõmsaks, seejärel vaibub ja tõsineb veidi, emotsionaalne romantism Romantism Prantsuse revolutsiooni käigus toimuvad ülestõusud, mis surutakse alla, mis surub inimese alla ja tekib romantism. Iseloomulikud jooned: romantikud ütlevad, et see on kõige halvem aeg elamiseks, ülistatakse keskaega ja keskaja inimest. Romantismiajastu kangelased, peategelased tavaliselt murduvad. Kõige tähtsamaks saab indiviid(kõikide oma rõõmude ja muredega). Teosed sageli autobiograafilised(heliloojad räägivad oma emotsioonidest, kogemustest...
teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel kätte saada maksimum noote miinimum ajaga. Tema juures oli tasakaalus tehniline meisterlikkus ja sisuline sügavus. Mitte ühtegi teost ei mänginud ta mitu korda ühe ja sama tõlgitsusega. Tegi autori tekstidesse ettekande ajal oma korrektuure laiendades klaveri faktuuri ja akorde. Tavaliselt ei täitnud kontsertprogramme vaid üks interpreet. Liszt oli aga esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 17. Transkriptsioonid, parafraasid. Lisaks klaveriliteratuurile esitas Liszt oma kontsertidel ka transkriptsioone, parafraase ja fantaasiaid soololauludest, ooperiaariatest, avamängudest ja ansamblitest, sümfooniatest, keelpillikvartettidest, klaveritriodest. Selles eesmärgiks oli vähetuntud,
Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena. Nootide esitaja INTERPREET Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis: 1. helilooja helikujutlus 2. noot kui kokkuleppeline helikujutis 3. interpreedi helikujutlus kui mentaalne protsess 4. interpreedi helikõlastus ja selle levi kui füüsikaline protsess 5. närvivool kuuldeorganis(kõrvas,kuuldenärvis ja aju helikeskuses)kui füsioloogiline protsess 6.kuulaja helitaju ja muusikaelamus kui psüühiline protsess, millele võib järgneda kuuldu
· Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres · Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis A. Hermannilt · 1883. a suundus Peterburi konservatooriumisse. Asus õppima orelit. Õpingute ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontsertid. · 1890 lõpetas konservatooriumi. Jäi peterburgi klaveriõp. Oli ka Peterburi Eesti Hariduse Seltsi juht. · 1893-1894 kontsertid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene Eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit · 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator · 1903 suundus Kroonilinna. Põhjuseks soodsamad teenimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu · 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga. ,, Miina Hermanni Lauluseltsi koor" · Oli aktiivne muusikategelane. Aitas kaasa Tartu kõrgema muusikakooli tegevusele
Rahmaninov (Vene) virtuoosikultus. XX saj Teadusliku, tehnoloogilise, tööstusliku progressi ajastu. Infosüsteemide Nii looja kui interpreet peavad uute muusikaliste Jätkuvalt sümfooniaorkestri klassikaline Kasutusel on kõik klassikalis-romantilisest ajastust Richard Strauss, Claude Debussy, Maurice MITMEKESISU plahvatuslik areng. Kultuuri globaliseerumine. Uued muusikastiilid: identiteetide otsinguil olema valmis koosseis, mille lisatakse tämbri pärinevad zanrid, kuid neid tõlgendatakse Ravel, Arnold Schönberg, Igor Stravinski,
● Mängis hästi akordioni, oli seltskonnahing kõrtsides; ● Tehtud film– „Need vanad armastuskirjad“. ● MK – Muinaslugu muusikas, Saaremaa valss. Valter Ojakäär: ● Eesti popmuusika „isa“; ● On kirjutanud mitmeid raamatuid Eesti levimuusikutest; ● MK – Olematu laul, Oma laulu ei leia ma üles, Sõit pilvelaeval. Uno Naissoo: ● Eesti jazzmuusika „isa“; ● Helilooja pedagoog ja interpreet; ● Kogu aeg kiirustas kuhugi, väga töökas; ● Muusika filmile „Viimne reliikvia“; ● MK – Laul pistodast, Mu kodu. Arne Oit: ● Tegutses estraadiansamblites; ● Avaldas laulukogumikke „Laulge kaasa“; ● Pani aluse estraadilaulude võistluskontsertidele (pärast surma A.Oidi nim lauluvõistlused); ● MK – Me pole enam väikesed, Mis värvi on armastus, Suveöö. Ülo Vinter:
R. Tobias ületas nende loomingu zanrilise piiratuse. R. Tobiase rikkalik sügavasisuline looming jätab varju eelkäijate saavutused.Tema parimad tööd kuuluvad suurvormide valdkonda. Tobiase värske mõttelend ja terav kriitiline meel tõid palju uut ka muusikapublitsistikule. R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena (üldse oli neid 13). 6- aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit, 9- aastaselt katsetas juba komponeerimisega. Haapsalu kreiskoolis sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust sakslannast pianistilt K. v. Gernettilt. 1883. a. viibis Haapsalus Peterburi konservatooriumi professor V. Siecke, kes, tutvunud noore Tobiase loominguliste katsetustega, soovitas talle astuda konservatooriumi
orkestriteos. ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil . ballettmeister koreograaf, balleti idee autor ja lavastaja ning tantsude ja miimiliste liigutuste koostaja ja õpetaja. esitantsija balletitrupi juhtiv meestantsija. etikett (teatris) käitumine vms. fouetté (loe: fuetee) virtuooslik pööre, milles jalg teeb igal pöördel ringikujulisis liigutusi ümber tugijala . interpreet heliteose esitaja. kammermuusika väikesele ansamblile või soolopillile (saatega või saateta) kirjutatud muusika. Kammermuusika alla kuuluvad näiteks duo, trio, kvartett ja kvintett. kantaat mitmeosaline vokaalteos koorile ja solistidele, oratooriumist lühem ja üheplaanilisem. Vt. ka sonaat. kordeballett balletirühm, rühmatantsijad, kes ei tantsi soolosid ega peaosi. kvartett neljale häälele või pillile kirjutatud heliteos (näit. keelpillikvartett
saj alguses muutub väljenduslaad leebemaks. Mõisted. a capella saateta. avamäng sissejuhatav helitöö orkestrile. ballett lavakunstiliik,mille sisu avatakse tantsu, muusika, dramaturgia ja kujutava kunsti vahendeid kasutades. dissonants ebakõla. dodekafoonia intellektuaalne 12 tooni tehnika. dünaamika helitugevuse muutumine, vaheldumine. harmoonia kooskõla. homofoonia mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad sellele saate. interpreet esitaja juhtmotiiv muusikaline motiiv, mis iseloomustab mõnd tegelast,sündmust või ideed. kammermuusika ühele esitajale või väiksele ansamblile loodud muusika. kantaat vokaalinstrumentaalteos solistidele ja väikesele saateansamblile.alati mitmeosaline. klaster kobarakord kontsert mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile. kvartett neljast mängijast või lauljast koosnev ansambel või neile mõeldud helitöö.
Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor).18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes hakkas koguma rahvaviise, tegutses muusikaõpetajana, juhatas maakondlikke laulupidusid ning asutas Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori, millega lõi täiesti uue traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti
ettevalmistatud klaver (prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. · Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel · Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult (nt täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile) · Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab Ebatraditsioonilised instrumendid · Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. ,,Credo in US" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. · Esimese performance'i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli
klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil. .... Aleatoorika loomingu ja interpretatsioonisuund, kus määrav roll on juhuslikkusel. Aleatoorika muusika kirjutamisel nootide asukohad määratakse juhuslikult ( nt. täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid: Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance'id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal
tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. MILLISED OLID SIIS LISZTI PIANISTLIKU TEGEVUSE SILMAPAISTVAMAD JOONED? 1. Estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." 2. Repertuaar. Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel
meisterlikkus ja sisuline sügavus. ühtegi teost ei mänginud ta kaks korda ühe ja sama tõlgitsusega. Autori tekstidesse lähenes ta tihti vabalt, tehes neis ettekande ajal oma korrektuure, laiendades klaveri faktuuri, akorde jne. Seda võis lubada endale ainult suur loov kunstnik, kelle käsutuses oli suur taktitunne, peen maitse ja hea tehnika. Liszt oli estraadi ainuvalitseja. Oli tavaks, et kontsertprogramme ei täitnud ainult üks interpreet. Kui Chopin 1829. aastal Viinis esines oli tema kontserdil kaastegev isegi ballett. Liszt oli esimene, kes hülgas kõik kaasesinejad, öeldes prantsuse päikesekuninga Louis XIV ümbermõtestatud sõnadega: "Kontsert, see olen mina." Kõige enam armastas Liszt romantilise ajastu muusikaliteratuuri. Klassikutest mängis ta Bachi ja Beethovenit. Peale klaveriliteratuuri esitas Liszt oma kontsertidel veel
tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. tagasi, kus asus looma teist oratooriumi "Sealpool Jordanit", kuid suri Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja. kopsupõletikku enne valmimist ära. Maeti Berliini Wilmersdorfi kalmistule. · Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena. · LOOMING: 1) Peterburis -> klassikalised eeskujud, avamäng "Julius Caesar" ja
peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes hakkas koguma rahvaviise, tegutses muusikaõpetajana, juhatas maakondlikke laulupidusid ning asutas Miina Hermanni Lauluseltsi segakoori, millega lõi täiesti uue traditsiooni -- koor kujunes Eesti kõrgeima tasemega kontsertkooriks. 19031915 elas Venemaal, Kroonlinnas, kus andis klaveritunde ja esines organistina. 19151941 tegutses aktiivse kultuurielu organisaatorina Tartus: juhatas mitmeid koore (Eesti Helikunsti Seltsi
Ei tohi pöörduda oma seltskonnaga, vaid ka teisi veenda, et tasub nendest väärtustest kinni hoida. lk 288. „Post-Filosoofiline kultuur…“ lk 289. Teadus oli see, kus filosoofiat määratleti Tõe kaudu – see vajas õigustust nii nagu jumal vajas õigustust. Teadus asus kui jumala kohale. Nüüd pole ka enam mitte seda. Seminar 13. J. Habermas. Filosoofia kui kohahoidja ja interteet. artikkel “Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet” probleemipüstitus Kanti-järgse filosoofia-kriitika vormid filosoofia kui kohahoidja filosoofia kui interpreet 1981. aastal kirjutatud artikkel. Ajendiks seda kirjutada on olnud Rorty üks teos. Polemiseerib tolleaegste vaadetega. Rorty „Demograafia“. Haberman teeb ka tagasivaate filosoofia identiteeti ja legitimatsiooni otsigutele – seda alates Kantist. Mis see filosoofia on ja kuidas
Kölni stuudio varasele kontseptsioonile on tähendusrikas eranditu vaid “sünteetiliselt” saadud kõlade kasutamine, nende salvestamine helilindile ja lõpuks taasesitus kõlarite abil. Seetõttu jõuti vähemalt teoreetiliselt kahe muusikaajalooliselt uue revolutsioonilise asjani: peaaegu täieliku kontrollini tämbri parameetri üle, mis seni oli heliloojate jaoks olnud ligipääsmatu ja harva seriaalsete meetodite abil määratletud. Teiseks välistati interpreet kui vahendaja ja sellega heliloomingulisest seisukohast potentsiaalne moonutaja. Esimest korda muusikaajaloos olid võimalikud sellised teosed nagu Stockhauseni “Studie II, mille ideed jõudsid kuulajani vahetult. Sellega lõppes aastasadadepikkune pürgimus noteerida muusikat järjest täpsemini ja täpsemini. Kuna nende varaste tööde kõlalised tulemused jäid selgelt ootustele alla, algas tehnikas uus helisünteesi ajajärk, mis lõpetas 1954
“Mu isamaa nad olid matnud”. Kunileiu teosed teeb eriliseks veel see, et tema neljahäälsed rahvaviisiseaded on värvikama harmooniaga kui teised tolleaegsed katsetused. Miina Härma (1864-1941) – sündis muusikute perre, mistõttu alustas juba muusika tegelemisega noorelt. 1883.a. suundus Miina Peterburi konservatooriumi orelit õppima ning peale lõpetamist reisis mööda Euroopat. Miina Härma oli tõenäoliselt esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust Eestist kaugemalt. Tema esinemised Eestis tutvustasid kohalikele klassikalist muusikat (nt Bach, Mendelssohn-Bartholdy teoseid). Inimesena oli ta väga seltskondlik ning aktiivne, tegi oma koori (Miina Hermanni Lauluseltsi segakoor) ning juhatas koore maakondade laulupidude raames. Samuti aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. Tema teostes on kolm “suurt haru” - isamaalaulud (muusikalise dramaturgiaga, nt “Meeste laul”), lüürilised
Cage stiili määratakse stiili alla, milleks on aleatoorika ehk eksperimentaalne muusika. Ladina keeles tähendab see täringut. Cage ise nimetas oma stiili määratlematuseks. Aleatoorika heliloomingus ja interpratsioonis oli suund juhuslikkusel. Autor annab esitajale üldised juhised noodikirjas, jättes esitajale suhteliselt palju otsustamist. Sinna alla kuulub nn. graafiline partituud (väliselt sarnane graafilise lehega). Teine võimalus aleatoorikat rakendada on esitamisel, kust interpreet alustab esitamist. Ebatraditsioonilised instrumendid Cage oli seisukohal, et muusika loomiseks ei ole alati traditsioonilist instrumenti vaja. Johnile sobis igasugune ese, et muusikat teha. Nt teos ,,Credo in Us" on kirjutatud klaverile, aga seda esitatakse elektrikellaga, 2 komplekti tühjade konservidega ja raadiovastuvõtjaga. Sari ,,Kujutletavad maastikud" ehk ,,Imaginary landscapes" on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele
teadvustatakse tekstide-lugude ja jutustajate seotust ja arvestatakse seda oma repertuaari kujundamisel. Või, pärimuskultuuris tunti tekste nende esitajate järgi, näiteks Mai Kravtsovi laulud, Jürgensoni jutud, või ka "vanaema laulis mulle ikka...") anonüümsuse mõiste avaldub sünkretismi mõiste kaudu: rahvaluules ei ole autor ja esitaja eraldunud, nagu see on ettekujutatav tänapäeva iseseisvunud kultuurivormide puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonüümse autori mõiste eeldaks rahvaluuleteksti algkuju olemasolu, mida hilisemad esitajad "kopeerivad", kuid, nagu eelpool oli juttu, rahvaluuleprotsessis ei toimi päriselt algteksti (originaali) ja koopiate suhe. Pigem on siin teksti põhikuju (mentaalne tekst) ja selle konkreetsed avaldumisvormid. Rahvaluuletekst sünnib traditsiooni mälu ja üksikisiku võimete ja mälu koostöös. üles ©Tiiu Jaago, 2002; täiendatud 28.01.2005
Performance`id, happening`id eri kunstide valdkondi ühendavad spontaansed, teatraalsed vaatemängud. I happeningi 1952 korraldas John Cage NY-s. Paljud tema teoste esitused on nii või teisiti performance`id. Water music (1952) lisaks klaverimängule tuleb pianistil teha veel mitmesuguseid muid toiminguid: valada mikrofoni ees vett sorinal kaussi, lülitada raadiot mitu korda sisse/välja, visata kaarte klaveri keeltele... Teos 4`33``, mida tegelikult ei ole interpreet tuleb lavale, istub klaveri taga 4`33`` ning lahkub, reaalne kõlapilt kujuneb tegelikult saalist kostvatest helidest (naginad, nuuskamised, köhatused...). Pierre Boulez 1925 Prantsuse helilooja ja väljapaistev dirigent, serialismi rajaja. Serialism on muusika kirjutamise meetod, kus seeriaks on organiseeritud lisaks helikõrgustele ka rütm, dünaamika ja artikulatsioon. Tegemist on täiesti matemaatilise, rangelt organiseeritud muusikalise konstruktsiooniga
Lüüriline laul - rahvajutud - tavand - sh mängulaulud kalendrikombestik - lüroeepika - mängud - sh mängulaulud Liigikeskne lähenemine eeldab mängu kirjeldamisr sünkretismi mõiste kaudu - kunstiliikide põimumine - kultuurivaldkondade (funktsioonide) põimumine - autor-interpreet-kriitik tasandi põimumine vt. sünkretism: argikultuuri-uurimise terminoloogia. E-sõnastik http://argikultuur.e-uni.ee Mängud klassikalises pärimuses - KUS (esinemise kontekst) o Tavand ja mängud o Mängutoad (17. sajandi lõpp) Kuussalus (aga ka Läänemaal) mängiti mänge ainult jõulude ajal nimetati jõulumängudeks - Peamiselt ringmängud o Suurem talu (kõrts) o Kogunemine peale lõunat (varem ei olnud viispärane)
Thalberg, Liszt, Chopin, Clara Wieck-Schumann, Tallinnas Theodor Stein. Võiks öelda, et tänu Lisztile ja Chopinile leidis klaver oma hääle, romantilise klaveristiili. (Viiul tänu Paganinile (1782-1840), klarnet tänu Weberile ja Meyerbeerile ning kuulsale klarnetivirtuoosile Bärmannile). Virtuoosi tegevuse keskpunktis 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel ei olnud teos, vaid interpreet ise -- pillimängija või laulja ning tema esinemine. Muusikaline tekst (teos) oli ta ettekandele vahendiks. Oma võrratute oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon. Kontsertidel olid väga oodatud interpreedi improvisatsioonid, sageli improviseeris ta publiku antud teemadel. Seetõttu olid 19. sajandi virtuooside eelistatud vormid fantaasia, variatsioonid ja rondo, sest need olid ka fikseeritult lähedased improvisatsioonile
rahvaluuleteksti autor on anonüümne: rahvaluule ei ole mõeldud väljapoole pärimusrühma, müügiks turule. Sellega kaasnevalt ei ole rahvaluuleteksti loojal ka autoriõigusi - kontrolli oma teksti üle turul. Pärimusrühma raames see kontroll siiski toimib. b. Anonüümsuse mõiste avaldub sünkretismi mõiste kaudu: rahvaluules ei ole autor ja esitaja eraldunud, nagu see on ettekujutatav tänapäeva iseseisvunud kultuurivormide puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonüümse teksti autorsuse küsimus eeldab teksti algkuju olemasolu, ent rahvaluuleprotsessis ei toimi algteksti-koopiate teema, pigem on olemas teksti PÕHIKUJU ja selle erinevad variandid. Rahvaluuletekst sünnib traditsiooni mälu ja üksikisiku võimete ja mälu koostöös. 9. Rahvaluule osa tänapäeva kultuuris. Folklorism. Rahvaluule e folkloori kaks elu. Rahvaluule ja selle uurimine kultuuri (keelt, kirjandust, ajalugu jms) uurivate teaduste kontekstis.
vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest vaimulikud kirjutasid kloostrites üles liturgilisi tekste ja laule. Improvisatsioon- hetkelooming. Improvisatsiooniline teos esitatakse samaaegselt selle loomisega. Instrumentaalmuusika- muusika liik, milles heliteos esitatakse muusikainstrumentidega. Interpreet- mingi teose oma variant. Kammermuusika- muusika ühele instrumendile, solistide ansamblile või väikesele orkestrile. Klaster- kobarkooskõla; piiramatust arvust tervete- ja pooltoonide vahekorras olevaist helidest koosnev kõlakompleks. Konsonants- kahe või enama ühise osaheliga kõlasobivus, mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna. Kromaatiline helirida- tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Libreto- ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus
osad mängud kuuluvad sinna Mängud alla. (mängulaulud) Paljud mängud on ka Pisut näidendimoodi asi. lüroeepilised. (Mängulaulud) Mänge võis vaadata eraldi liigina Liigikeskne lähenemine eeldam mängude kirjeldamist sünkretismi mõiste kaudu · kunstiliikide põimumine · kultuurivaldkondade (funktsioonide) põimumine · autor-interpreet-kriitik tasandi põimumine Liigikeskses lähenemises olidki kindlad liigid, miski ei saanud olla üks ja teine. Arvestades kõiki liigi eristumisi, on mäng selline mida ei saa kuhugi kinldalt paigutada. Rahvaluule on kunst, aga rahvaluules eneses kunstimõistet pole. Sünkretism oli pääsetee, kuidas kirjeldada rahvaluulet, kui oli vaja väga selgelt rahvaluulet süstematiseerida. Mäng klassikalises pärimuskihis Gustav Vilbaste, meenutused 20 saj alguse mängimisest Kuusalu khk
Delikaatsust, millega ta su vigu seletas ning parandas, võiks võrrelda isaarmastusega". Õpetajana oli ta tuntud ülipikkade tundide tegijana. Ta ei mõõtnud kunagi aega, vaid lausa unustas selle, tehes kõike kiirustamata ja põhjalikult. Kui õpilane lõpuks tunni katkestas, olnud ta nördinud: "Kui kahju, et te nii ruttu ära peate minema! Me ei ole ju jõudnud veel midagi ära teha." Aga töö oli kestnud juba kolm, neli või rohkem tunde. Mart Saar oli väljapaistev interpreet, seda nii pianisti kui ka organistina. Ehkki ta esines harva, avaldas tema mäng kuulajatele tugevat mõju. Riho Päts on meenutanud, kuidas kuulis kord Mart Saart, kuidas too oma teoseid mängis: ,,Nägin esmakordselt nii lähedalt Mart Saart täisverd pianistina ja see ületas kõik mu senised kujutlused interpreedist kui niisugusest üldse. Mulle näis tookord, et saaresse oli asunud justkui teine vaim: niipea kui
annaabi.ee 
