· Võimaldab läbi näha petmiskatseid · Võimaldab olukordi ja nähtusi näha reaalselt · Välistab ohu teha midagi mõistusevastast Loogikareegleid mitte järgides on kõik vastupidi vms. 19. Eksistentsialism on filosoofia mittemõistuslik vool. Maailmavaade oleme juhuse poolt maailma paisatud. Seda on kujundanud ateismi võidukäik, inimeste võõrandumine ja Esimese maailmasõja koledused. 20. Modernism taotleb uuenduslikust. On mõistuspärane ja imed tuleks välja jätta. Postmodernism taotleb maalilisust ja isikupärasust. 21. Sofism on pettejäreldus. Näiteks keegi ütleb, et ta valetab. 22. Ratsionalism on mõistuspärane mõttevool. Nõuab, et kõik oleks mõistusega kooskõlas. 23. · Hereesia väärõpetus · Ketser väärusuline 24. Maagia on loodusjõudude tegevusse rakendamine. 25. Inkvisitsioon uurib katoliku kiriku seaduspärasuste vastu eksimist. Jesuiitide
OLAVI RUITLANE "KROONU" Uku V. Tartu Kivilinna Gümnaasium "Kroonu" · Raamat kolmest '88 a. kroonusse värvatud Eesti noormehest · Paralleelid Jaseki Svejik'i lugudega · Alltekst "Kroonu" · "Ma olen need kolm peategelast kokku! Kõik inimesed on! Igas meis elab tross, kangelane ja mõistuspärane olend ühteaegu. Heino, Peeter ja Siska on sisuliselt üksainus inimene. " -Olavi Ruitlane Olavi Ruitlane · Sündinud 1. juunil 1969 · Kasvanud Võrumaal · Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Noorte Autorite Koondise ja Eesti Autorite Ühingu liige · Kandev roll slogani "Võrreldes Lõuna-Eesti joodikutega on Põhja-Eesti joodikud ikka päris karsklased" massidesse viimises. Olavi Ruitlane Ruitlase internetis levinud
päraselt. Nad peaksid muutma oma 1. seisukohti 2. või võtma omaks uue mõtteviisi Veenmisel on 3 kompnenti, mille klassikalised kreekakeelsed nimetused on: Pathos kannatused, tunded, emotsioonid; kuulajaskonna või lugejaskonna mõjutamine emotsionaalselt hingestatud esinemise kaudu Ethos (eetos) harjumused, kombed, iseloom; lähtub isikust; inimhinge moraalimõõde, autoriteedi läte Logos - lause, sõna või väide; mõistuspärane argumentatsioon Esineme filosoof, kes määratles mõjutamisvahendeid, oli Aristoteles. Ethose puhul peab Aristoteles silmas põhitähendus kõlblust, moraali. Kreeka seadused kohustasid kaebealust endale ise kaitsekõnet pidama, juba seetõttu oli argumentatsioon seal väga levinud. Cicero oli Rooma oraator e kõnemees ja väitis, et kõneleja, kes tahab kuulajaid veenda, peab olema õilis iseloom ja kõrge moraal.
Picasso loomingule. Tema looming viib arengu lõpule. Värvid ei kujuta midagi. 3. Oli venelane, 1910 maalis esimese abstraktse akvarelli elas saksamaal Münchenis. 4. Mõttekaaslased (rühmitus Sinine Ratsanik): PAUL KLEE (Senecio, Maagiline kanaarilind), AUGUST MACKE (Tüdrukud puude all) ja FRANZ MARC (võitlevad vormid, Tirool, Sinised Hobused). 5. Rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. 6. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7. Esimeste esindejate seas oli tsehh FRANTISEK KUPKA. Kõieg järjekindlam oli aga hollandlane PIET MONDRIAN. Abstraktis tunnistas ainult sirgeid vert/horisont jooni. Ristkülikud värvis valgeks või puna/kolla/sini. Uskus, et tema kunst tunnetab maailma
RÄÄKIMINE või keele kasutamine peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud mittekeeleliselt. SÕNASTAMINE on mõtteks või mõtlemiseks nimetatud iseseisev toimus, mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on grammatikad, mis eelduste kohaselt on ainult kokkuleppelise ja ühiskondliku õigsuse normid, kuid arvatakse, et keele kasutamist ei juhi niivõrd need, vaid õige, mõistuspärane või arukas MÕTLEMINE. Selle vaateviisi järgi ei sõltu MÕTE grammatikast, vaid loogika- või mõistuseseadustest, mis eeldatavalt peavad olema ühised universumi kõikidele vaatlejatele- kirjeldamaks universumi looogilist põhiprintsiipi, mille võivad sõltumatult "leida" kõik arukad vaatlejad, ükskõik kas nad kõnelevad hiina või tokto keelt. Loomupärane loogika arvab, et eri keeled on põhimõtteliselt rööpsed meetodid
sajandul Lääne-Euroopas · valgustust iseloomustab anti-feodaalne käsitlus · indrustriaalne ühiskond, linnastumine · saab alguse tänapäevane maailm · kirikuvastasus ehk antiklerikkaarsus · võitlus müstitsismi vastu · kunsti jõudmine rahva sekka · kunsti eesmärgiks onseletada massidele tõde; kunst pidi ühiskonda ümber korraldama · keskne maa on Inglismaa, sealt liigub valgustus edasi Prantsusmaale ja Saksamaale Olulised ideed: · mõistuse kontseptsioon, sh looduse mõistuspärane seletamine ehk loodus ei ole jumala looming; mh kaob ära usk jumalasse · tekib arusaam, et inimene on sündinud vabana ja peab järgima vabat tahet · püütakse vaadelda ühiskondlikke seadusi kui loodusseadusi · loodusliku inimese idee ( ,,tagasi loodusesse!" ) · kosmopolitism ehk valitseb ühtne mõttelaad ( Euroopas ) Valgustusajal: · ideelised keskused liikusid kiirelt · kasvab tohutult tõlgete arv, kultuur hakkab end suhestama teiste kultuuridega; ilmub
Ta mainib oma teoses teisigi filosoofe ( nt Nietzchet ja Galieid) kuid peab nende mõtisklusi veidi teisejärgulisteks. Camus arvab, et inimse elu on absurdne ning seda ei saa miski õigustada Väidab, et enesetapul on palju põhjusi- see ka selge sest kui halvad asjad kogunevad võibki viia see enesetapuni, kui lõpptulemus sõtlub siiski inimese enda tugvusest. ,,See maailm iseenesest ei ole mõistuspärane . Aga absurdne on selle irratsionaalse konfrontatsioon meeletule selguseihale, mille kutse heliseb vastu inimese sisimas." Ma arvan, et Camus läheneb asjale liiga ühekülgselt, kuid tema jutus on iva. Ma aravan, et Camust valdab absurditunne ning võibolla ei ole ta elus leidnud kohta. Pascali Inimeste loomulikud teadmiseed ei pruugi olla tõesed ning ebatõesed väited võivad viia tõsise solvumiseni.Inimene peaks vaatama loodus kui tervikut uurima.
,,Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust" Immanuel Kant Põhiidee: Kant usub, et ajaloo mõtte otsimine ja selle leidmine aitab looduse sihi suunas kulgemisele kaasa ja ajalugu saab selge sisu, mis vastasel juhul oleks vaid lõputu kaootiliste inimtegude kogum, mida mõistuspärasus aga lubada ei saa. Samas arutab autor ka inimesse otsesemalt puutuvaid teemasid nagu mõistus, võim ja vabadus. Põhipunktid: 1. Loodus toimib justkui oleks ta eesmärgipõhine ehk igal organil peab olema oma mõte ja selle võimalikult hea funktsioon. 2. Inimene, kui mõistuslik olend, on loodud ilma loomadele omaste kaitsevormideta (teravad küüned ja hambad, sarved jne) ning ei oma plaanipärast ajalugu (nagu näiteks mesilased või koprad). Hakkama saamiseks peab ta arendama mõistust aga kuna inimelu on lühike, ei saa üksikisik seda täiuseni arendada, kuid seda saab teha läbi põlvkondade. 3. Inim...
7. Millega sai oma valitsusajal hakkama Preisimaa „valgustatud monarh" Friedrich II? Ta viis Preisi kuningriigi Euroopa suurriikide hulka, rünnates Austriat ja vallutades selle rikka provintsi Sileeria. MÕISTED: Valgustus – 18. Sajandil Euroopas levinud vaimne liikumine, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine Ratsionaalne – mõistlik, mõistuspärane Satiir – naeruvääristav või pilkav kirjandusteos Despootia – kuninga piiramatu ja omavoliline valitsemine Entsüklopeedia – teaduslik teadmeteos kõikide erialade või mõne eriala kohta Moderniseerimine – ajakohastama, uuendama Tolerantsus sallivus
Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Sellest enamus inimesi järledavadgi seda, et teos oli liiga fantaasia valdkonda laskutud ja selle tõttu ei pruukinud olla ka teos nii huvitav. Väidetakse, et jumalaid ega kuradeid ei ole olemas, aga on suur hulk inimesi, kes ikkagi usuvad nendesse. Bulgakov on väitnud, et kurat eksisteerib inimese mõttemaailmas enamasti kurja võrdkujuna, kuid muidugi ei ole ainult tema seda väitnud.
Ta jõudis ühe filosoofia ajaloo kuulsaima üksikideeni: COGITO ERGO SUM ( mõtlen, järelikult olen olemas) Kui tajuvead, illusioonid ja kahtlused esinevad, siis saab kindel olla tajuva subjekti ehk MINU olemasolus. Tänu sellele võib nimetada Uusaja filosoofiat Teadvus-filosoofiaks Jumala olemasolu Tähtis koht tema filosoofias Talle ei paku huvi Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid tema lähenemisviis on pigem mõistuspärane Descartes'i arvates peab seda olemasolu tõestama, sest ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente Ontoloogiline Jumalatõestus Jumala olemasolu ei saa olla eraldatud tema olemusest, olemasolu on tema puhul olemuslik Jumala olemasolule viitab see, et inimesel on mõttes selge täiusliku olendi idee Täiuslikku olendit ei saa vaadelda ilma eksistentsita ( sest muidu poleks ta ju täiuslik) Kosmoloogiline Jumalatõestus
Tuginedes empiristlikule tunnetusteooriale, mida viljeles David Hume, et kõik teadmised ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam. Sellest tulenevalt võib järeldada järgmist. Kui võtta eelduseks see, et kõik eelnev on mõistuspärane ning kogemustel põhinev tunnetusteooria, mida Hume uskus, on tõene, siis nagu juba eelnevalt selgus, on ka meie tõlgendused kogemustest erinevad ning kuna kogemused panevad kõikidele asjadele aluse, sealhulgas ka meie meelele, mis on kõigil erinev, siis on lõppkokkuvõttes ka meie teadmised ilust erinevad. Lühidalt öeldes näevad osad inimesed üht asja ilusana ja teised koledana seetõttu, et meie kogemused ja meeled on erinevad.
vägistajad, kõike kirjeldatakse üksikasjalikult. 1. Romaanis peab olema kõige enam üks detektiiv ja üks kahtlusalune ja vähemalt üks ohver (laip). 2. Kahtlusalune ei tohi olla professionaalne kurjategija; ei tohi olla detektiiv; peab tapma isiklikel põhjustel. 3. Kriminaalromaanis pole kohta armastusel. 4. Kahtlusalusel peab olema teatud positsioon a) elus: ta ei tohi olla lakei või toatüdruk, b) raamatus: ta peab olema üks peategelastest. 5. Kõigel peab olema mõistuspärane seletus, fantastika pole lubatud. 6. Selles pole kohta ei kirjeldustel ega psühholoogilisel analüüsil. 7. Mis puutub andmetesse loo kohta, siis tuleb alluda järgmisele vastavusele : "autor : lugeja = kahtlusalune : detektiiv". 8. Vältida tuleb banaalseid olukordi ja lahendusi
5. Milline on inimloomus? Geenid vs kasvatus (nature vs nurture) Geneetiline lähenemine inimese olulisemad omadused on talle kaasa sündinud, kasvatus neid omadusi ei muuda Kultuuriline lähenemine inimesele on kaasa sündinud ainult kõige üldisemad bioloogilised omadused, kõik konkreetsemad omadused on kasvatuse käigus omandatud 6. Milline on inimloomus 2? Mõistus vs tunded Ratsionalism, ratsionaalse valiku teooria, neoklassikaline majandusteadus inimene on mõistuspärane olend, kes mõtleb oma kasu peale ja valib alati sellise käitumise, mis talle kõige suuremat kasu toob Romantism, psühhoanalüüs, sotsioloogia inimene pole kuigi mõistuspärane, samuti ei huvita teda alati omakasu, tihti käitub ta üsna altruistlikult 7. Kuidas tuleb inimest uurida? Seletamine vs mõistmine. Loodusteadused, seletav lähenemine sotsioloog peab inimest uurima nagu loodusteadlane oma uurimisobjekti, st. seletama inimkäitumist ainult väliste põhjuste abil.
tagajärg, mille eest vastutust võtta ei taha keegi. Ma annaksin sellele olukorrale nime- absurdsus. Niisamuti peame me kõik andma endale aru, mis on õige ja mis vale. Kuigi tegelikult on see surnud nõiaring. Mis ühe arvates on õige, on teise arvates vale. Ei saaks väita, et on olemas üks kindel siht, suund ja eesmärk, mida kõik peavad või võiksid järgida. Paljud väidavad, et maailm ise on absurdne. Camuse aga väitis, et maailm kui niisugune ei ole mõistuspärane. Kuid hetkel julgen ma sellele vastu väita. Maailm ei ole absurdne ja maailm on siiski mõistuspärane. Kõik mis maailmas ja universumis toimub, tekitame me ise. Mitte keegi teine, ei saa teha kahetsusväärseid tegusid peale meie endite. Mitte keegi teine ei otsusta meie eest, selleks on meil endil mõtlemine. Mitte keegi teine ei saa elada meie elu. Selleks oleme me ISE! Pascal Tooksin välja enda jaoks peamise tõe selles tekstis. ,,Inimene pole muud kui pilliroog, nõrgim looduses."
E.A.Poe poeetika 1. E.A.Poe oli üks esimesi romantikuid kuid tema arusaamad pärinesid17.sajandil valitsenud klassismist. Kirjandus ja kunst pidi olema mõistuspärane. Tunded olid keelatud. Armastus oli labane. Valitses peenutsemine. Poe üks tähtsamaid arusaamu oli, et ei ole midagi sellist maailmas mida ei saaks mõistusega lahendada. Teiseks tähtsamaks põhimõtteks oli "ilu loomine". Seoses sellega jõudis ta järeldusele, et inimesel on siin maailmas võimatu teostada oma ideaali ning seetõttu püüdiski Poe oma loomingus näidata inimest salapäraste kosmaarideja õndsuste võlus. Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed
Õige vastus! b. mõni nauding on labane. c. mõni nauding ei ole taskukohane. Küsimus 6 Milliste väidetega nõustuksid stoikud? Kurjuse olemasolu maailmas annab inimesele Stoikud nõustuksid selle väitega võimaluse karastuda eluraskustes Kurjuse olemasolul maailmas ei ole mingit seletust Stoikud ei nõustuks selle väitega (õigustust) Kurjuse olemasolu maailmas tõestab, et maailm ei ole Stoikud ei nõustuks selle väitega mõistuspärane Küsimus 7 Milliste väidetega oleks nõustunud Epikuros? Epikuros nõustuks selle väitega Filosoofia peab aitama inimestel õnnelikuks saada Inimese õnn sõltub jumalate tahtest Epikuros ei nõustuks selle väitega Teadmised füüsika valdkonnas ei soodusta kuidagi Epikuros ei nõustuks selle väitega õnne Küsimus 8
Aga kui arvesse võtta seda, kui kaua on kogu universum arenenud ehk siis ligi 13, 7 miljardit aastat, et saavutada praegune olemus, kaldun just arvama, et gravitatsiooni pikaajalise tegutsemise tagajärjel on tekkinud kogu meie ümbrus. Kui jumal lõi maailma, siis oma kõikvõimsusega oleks ta saanud selle luua ka ühe sõrmenipsuga, mitte miljardite aastatega. Keegi ei tea täpselt, kuidas universum on tekkinud ning millest see alguse sai. Praegu on selle seletuseks minu jaoks mõistuspärane Suure Paugu teooria ja Stephen Hawkingu seisukohad. Kõige adekvaatsem aga oleks kõigil lasta uskuda seda, mida nad tahavad, kuni suudetakse tõestada, kuidas universum tekkis ning kas mingi kõrgem võim on sllega seotud.
20.Mille poolest erinevad modernism ja postmodernism; nimeta suundade ilminguid. Ühetaolisust modernism 21.Mis on sofism ja too selle kohta näiteid? Sofism- püünisjäreldus, väga peen vale. Paradoks vasturääkivusega. 22.Mis on ratsionalism ja millise põhinõude see esitab? Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. Kõik peab olema mõistuspärane. 23.Mida tähendavad hereesia ja ketser? Hereesia ehk ketserlus on teatud religioossest õpetusest kõrvalekalduv usukäsitlus; kehtestatud arusaamadest lahknemine. Ketseriks nimetatakse isikut, kes kaldub kõrvale kiriku õpetuses 24.Mis on maagia? Maagia on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. 25.Mis on inkvisitsioon ja milline on jesuiitide tegutsemise põhimõte?
tema loomingus domineerivad prantsusekeelsed ilmalikud laulud (säilinud üle 50) Link loole "Nuper rosarum flores„ https://m.youtube.com/watch?v=0QipoTdSDx8 Guillaume Dufay ja Gilles Binchois (miniatuur aastast 1451) II Põlvkond(1460- 1490) Tegevus algas Burgundia riigi langusajal Kompositsioon muutus „gootilikumaks“ Žanrid sarnanesid esimese põlvkonnaga Viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenuimaks võtteks kaanon. Antoin Busnois (…-1492) Johannes Tinctorise(u 1435-1511) Johannes Ockeghem (u 1420-1497) – kuulsaim teos „reekviem- missa“(missa surnute mälestuseks) : https://www.youtube.com/watch?v=kcRku6UL9YQ III põlvkond(1490-1520) 15. ja 16. sajandi vahetusel arenesid renessanslikud jooned muusikas täiuseni imitatsioonid ja kaanonivõtted kompositsioon oli tasakaalukas
Peale selle on vaja mõõdukalt viljakat maapinda, vett ja veidi aega. Metsa ökosüsteemis toimib pidevalt süsinikuringe. Fotosünteesi käigus seotakse süsihappegaas ja eraldub hapnik. Ent ka puidu lagunemisel või põlemisel vabaneb sama kogus süsihappegaasi ja tarbitakse sama kogus hapnikku. Fotosünteesis osalevate organismide ring on laiem, kuid põhimõte sama. Ainus võimalus hoida süsinikku seotuna on n.ö. katkestada ringlus. Metsa puhul peaks katkestaja olema inimese mõistuspärane tegevus: kasutada puitu, mitte lasta sel mädaneda. Ka metsast saadava puidu kasutamine kütusena on igati mõistuspärane, see on nagu värske ehk taastuva energia kasutamine. Eestis on inimtegevusest puutumata metsa säilinud väga vähe. Meie jaoks on aktuaalne, mis juhtub siis, kui inimene loobub sekkumast pärast metsa raiumist. KUIDAS KULGEB SÜSINIKURINGE LAGEDAKS RAIUTUD JA OMAPÄI JÄETUD METSAS? Eesti kliimas on maa tühjaksjäämine välistatud
Platoni hilised dialoogid:(Pidusöök) -vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest (armastusest) -erinevate ilupüüdlustega seotud erinevad õnnelikkuse määrad -õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes -naudingud-meelelised ja vaimsed ARISTOTELES (384-322 eKr) *Õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. *Analoogia kunstnike funktsioonidega -suurim hüve oma funkt. teostamine parimal viisil *Inimhinge funkt. Mõistuspärane toimimine *Inimese suurimaks hüveks on täiuslikemalt mõistuspärane toimimine kogu elu jooksul *Õnn on ,,parim,kauneim,nauditavaim" -ugaühele pakub naudingut see, millesse ta on kiindunud.Kuid üüluseramastajale meeldib see,mis on loomu poolest nauditav. Kas voorusest piisab õnneks?Platoni ja Aristotelese vastus *Platon:varane-jah, hilisem-ei *Arostoteles-loomutäius on õnne olemuslik osa, kuid täisuliku õnne jaoks on vaja ka väliseid hüvesid -head teod nõuavad vastavat varustust
ebavõrdsus nende vahel põhineb omandil, mille järgi ühiskond jaguneb rikasteks ja vaesteks, ja see omand on kõike muud kui loomuõigus. See on loomuliku õiguse vastane, et käputäis inimesi elab külluslikult, sellal kui nälginud inimhulkadel on puudus hädavajalikumast. Järelikult on tsivilisatsioon ise igasuguse pahe algpõhjus. ,,Emile ehk kasvatusest" 1762 Romaani vormis kirjeldatakse Emile'i-nimelise poisi kasvatamist, mis põhineb armastusel ja mõistusel. Mõistuspärane kasvatus tähendab seda, et arendatakse igale inimesele omaseid loomupäraseid häid kalduvusi ja last kaitstakse ühiskonna halbade mõjude eest. Poisile ei tooda mitte mõistust väljastpoolt sisse, vaid see areneb välja tema loomusest. Pedagoogika ei tohi olla vägivaldne sotsialiseerimine, vaid loomulike soodumuste delikaatne arendamine. ,,Julie ehk uus Heloise" 1761 Teos on pühendatud Rousseau' poolt armastatud naisele nimega Julie. Julie armub oma
· Klassitsismi ilmekaimaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine · Klassitsism hakkas levima 18. Saj II poolel · Stiilinimetus klassitsism on levinud ainult Kesk ja Ida Euroopas , Inglise ja prantsuse keeles on sama stiili nimetuseks neoklassitsism (sest prantsuse ja inglise kunstis oli antiiki jäljendav suund tugev ka 17. Saj) · 18. Saj = valgustsuaeg (Voltaire, Montesquieu, Diderot) mõistuspärane elulaad ja mõtteviis · Pompeij ja Herculaneumi väljakaevamised avasid antiikkultuuri Klassitsistliku arhitektuuri eeskujud: · Antiikehitised · Paljude arhitektide eesmärgiks ühiskonnaelu reeglipärasemaks, mõistlikumaks muutmine · Renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju , sest ka tema järgis antiikarhitektuuri reegleid · Kolossaalorder (üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikus(antiiktempli
Valgustusajastu on XVIII sajandi Euroopa kultuurielu ajajärk, mille mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant. Valgustusajastu põhijooned: · Vastuhakk autoriteedile- seisnes vanade autoriteetide ründamises, kõikidesse tõdedesse tuli suhtuda skeptiliselt. Probleemidele tuli lahendus leida ise. · Ratsionalism- teine märksõna, mis tähendas, et kõik siin maailmas sõltub terve mõistuse tahtest (ka usk ja moraal). Kõik, mis pole mõistuspärane, on ebaloomulik. Levib panteism- jumal on kõik loonud ja kehtestanud ka loodusseadused, mille järel on ta end taandanud maailma korraldamisest. · Valgustusidee- eeldas pedagoogilist tegevust ehk inimese harimist. Selle ideega hakkavad tegutsema entsüklopedistid, hakatakse arendama 28 köitelist Prantuse entsüklopeediat. Seda alustas Denis Dinderot. · Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima
teadmiste ainus allikas on mõistus. Tõsikindla teadmiseni jõudmiseks pidi tema arvates kõiges kahtlema. Tema filosoofia põhiprintsiibi „Ma mõtlen, järelikult olen olemas“ tuletas ta kahtlemisest ja kriitilisest mõtlemisest. Valgustusajastu põhijooned olid ratsionalistlik maailmakäsitlus, loodus eeskujuks, uus humanism. Valgustajatele oli kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus olid mõistusvastased, ees ootav ühiskond pidi olema mõistuspärane. Valgustajad uskusid mõistuse kõikvõimsusesse ja olid veendunud, et ideed muudavad maailma ja hakati levitama uusi ideid. Kõik mis oli loodusega vastuolus, pälvis hävitava hinnangu. Esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, millega astuti kristliku asketismi vastu. Võitlus kirikliku ideoloogiaga oli eriti omane Prantsusmaale. Voltaire oli valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog. Teda nimetati filosoofide
küsimustes. Inimõiguseid hakati käsitlema kui väärtuseid, mille inimene sai kaasa sünniga. Nõrgenes seisuslik süsteem. See kõik vastandus katoliku kiriku õpetusele. Võitlus katoliku ja üldise kiriku ideoloogiaga oli omane Prantsusmaale, samal ajal Saksamaal valgustajad ja kirikuisad omavahelisse konflikti ei sattunud. Kui arvata, et valgustuslikud filosoofid jumala olemasolu ei tunnistanud, siis nii see ei olnud. Valgustus küll sisendas, et see mis ei ole mõistuspärane, ei pruugi õige olla, kuid usulistes küsimustes hakati jumalat samastama loodusega - tekkis panteism. Loodusseaduseid peeti jumaliku päritoluga reegliteks, mille jumal oli inimkonnale pärandanud ning mille järgselt kõik meie ümber on loodud toimima. Valgustus on periood inimkonna ajaloos, mis vabastas inimesed vaimupimedusest ja soodustas teaduste arengut veelgi enam ning nõrgestas kiriku rolli inimeste igapäevaelus.
Meie tervise, töövõime ja hea enesetunde tähtsaim tingimus on mõistuspärane toitumine. Toiduainete ebaõigest valikust tingitud mitteväärtuslik toit põhjustab organismi haigestumise. Sellepärast peavad õigeid toiduvalmistamise võtteid tundma mitte ainult kokad, vaid ka kõik need, kes valmistavad toitu ise. Inimese organismis toimuvad kogu aeg ainevahetusprotsessid, s.t. kasvamiseks ja eluks vajalike ainete põlemise ja tekkimise protsessid. Organism saab toidust kõik vajaliku kehakudede ehitamiseks ja uuendamiseks, eluliste
hõlmavad suurt osa Hegeli- järgsest filosoofiast suur panus tunnetusteooriasse on jätnud sügava jälje kõikidele filosoofia aladele dialektika rakendamisega ja teaduse aktuaalsete probleemide sügava analüüsimisega lähtuvad Husserl, Heidegger ja Sartre William James´i pragmatism rajaneb osaliselt Hegeli-kriitikal Kolm võtmeideed: reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce "filosoofiline posija"- Arthur Schopenhauer "tema kogu mõtlemine põhineb võltsprobleemidel"- Rudolf Carnapi
Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama võitu, armastust, õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Näited: · Antonio Canova. ,,Cupido ja Psyche", ,,Veenus" · Bertel Thorvaldsen. ,,Ganymedes" · Jean Antoine Houdon. Voltaire`i istuv figuur. Klassitsistlik maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid
.. Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked (Romaanid nt: ,,Tahtamaa", ,,Wilkmani poisid") On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi (NT: ,,Kolme katku vahel") *Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine) *armastab eestlaste skeptilisust,individuaalsust *töötehnika: kirjutusmasin *mida tõi luulesse? 1.tõi tagasi vabavärsi 2.intellektuaalne luule ehk mõistuspärane luule 3.probleemi käsitlev luule *mida tõi proosasse? 1.ajaloolise ainestiku *ajaloolised isikud *tegevus minevikust olevikku (NT. Romaan ,,Kolme katku vahel") 6.Eesti 1950ndad. *sulaaeg -> inimestel hakkasid tekkima uued lootused *esimesed küüditatud Siberist tagasi *ETV hakkas edastama saateid *ajakirjad (Keel ja Kirjandus) *hoogustus raamatute kirjutamine *Georg Ots, Voldemar Panso 7.Eesti 1960ndad *luuleuuendused täiesti uus põlvkond tegijaid *kassetipõlvkond
Ozenfant, kes avaldasid purismi manifesti. Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. 6. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. 7. Ameerika eeskujul võtsid paljud noored euroopa kunstnikud suuna abstraktse ekspressionismi poole. Sellist kunsti tavatsetakse nimetada informalismiks. See levis Põhja-Euroopas ja hoolimata vastuseisust ka Pariisis. Tuntuim informalist ongi arvatavasti prantslane Jean Dubuffet, kelle looming on jõuline, sageli lausa jõhker ja teadlikult antikultuurne. 8
61-aastasena haigestus Hegel ootamatult ja suri järgmisel päeval une pealt. G. W. F. Hegel 10 13.1. Ajaloofilosoofia Ajalugu on Hegeli käsitluses protsess, mille kaudu väljendab ennast reaalsuse põhiolemus; üksikute sündmuste lõplik sisu selgub alles suhtes tervikuga. 11 Veendunud ratsionalistina on Hegeli jaoks reaalsus oma olemuselt mõistuspärane. Seega saab öelda, et maailma ajalugu suunab mõistus ning ajalugu on mõistuse/maailmavaimu väljendus. 12 Mõistuse väljenduses areneb maailm kogu aeg täiuslikkuse poole. Seepärast on ajaloolistele sündmustele iseloomulik paratamatus. Maailma lõppeesmärk on vabaduse tunnetamine, seega maailmaajalugu on vabadusetunnetuse areng. 13 Filosoof alustab oma käsitlust
RENESSANSS, SUURED MAADEAVASTUSED, REFORMATSIOON ISIKUD: · ERASMUS ROTTERDAMIST - Kõige kuulsam humanist, tõlkis piibli uuesti ladina keelde, avaldas teose ''Narruse kiitus'' kus juhtis tähelepanu kiriku rumalustele. · U.ZWINGLI - Sveitsi reformatsiooni alustaja, ütles: usk peab olema lihtne ja mõistuspärane, palgasõdureid ei tohi võtta Sveitsist. · HENRY VIII - Inglismaa kuningas, kes algatas 1534 reformatsiooni oma isiklikel põhjustel (kuulutas end kiriku peaks lõi anglikaani kiriku). · JEAN CALVIN Teose ''Ristiusu õpetus'' autor, (tegutses Genfi linnas), uskus: jumalikku ettemääratlusse ehk predestinatsiooni; inimene, kes on jõukas, on jumala poolt välja valitud; rikkusega ei või uhkeldada (tuleb kanda musti riideid ja lihtsaid soenguid). · M
3. Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele. Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline Kuidas oletus võib olla TÕENE? 1. faktitõde 2. arutluse loogika on korrektne Kokkuleppe liigid: 1. vaikiv leping 2. verbaalne ( mitte sõnastatud, kuid olemas) 3. juriidiliselt kinnistatud verbaalne kokkulepe Kaks lauset, sama mõte: (PRINCIPUM IDENTITATIS) 1. Kodanik N pani toime varguse. 2. Kodanik N omastas salaja võõra vara. 2 KIRJELDAV LOOGIKA
sest 18. sajandi haritlased püüdsid olla võimalikult mitmekülgsed. Teda on hüütud ka "naervaks filosoofiks". Ta on kirjutanud satiirlisi lugusi, romaane, draamasi, ajaloolisi teoseid ja kirju. Kesksel kohal Voltare´i ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kiriku vastu. "Purustage koletis" oli suure mõtleja üleskutse. Ta pidas vajalikuks vabastada mõistus usulistest eelarvamustest, teha see vabaks, et maailma paremini mõista. Voltaire soov oli luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. Voltaire positsioon on väga lähedane deismile. Ta on kirjutanud: "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Ta tõi näiteid kiriku kuritegevusest (ususõjad, ketserite jälitamine) ja naeris välja vaimupimedust. Kiriku mürgine vastane uskus ilmselt siiski jumala kui algpõhjuse olemasolusse, kuid arvas, et too ei sekku igapäevaellu. Ühiskonna ümberkorraldamise teed nägi Voltaire reformides
Eeskujuks on matemaatika, kus kõik tuletatakse vähestest, kindlatest aksioomidest. Tõelisus koosneb kahest (Descartes), ühest (Spinoza) või paljudest (Leibniz) substantsidest ja on Jumala poolt täiuslikuna loodud. 2) Empirism (eelkõige Inglismaal, hiljem ka Prantsusmaal, seal eelkõige materialismina). Fr. Baconist üle Hobbes'i, Locke, Berkeley kuni Hume'ni nähakse siin tunnetuse alusena meelelist kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Õige mõistuspärane lähenemine meelelistele kogemustele võib neid korrastada ja neist induktiivseid järeldusi teha. Tänu sellisele lähenemisele arenevad loodusteadused ja hakatakse õigusfilosoofias toonitama üksiku osatähtsust. Paljud valgustusaja filosoofid paistavad silma ka teistes valdkondades nagu matemaatika, füüsika, poliitika või diplomaatia. Klassikaliselt nimetatakse valgustusega seoses Prantsuse valgustajaid: Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778)
Usun, et enamus mõistab asjaolu, et tööriided peavad olema töökindlad, vastupidavad ja mugavad. Näiteks spetsiaalsed riided a la tunked ja joped ehitajatele, mida võib näha ehituspoodides. Nende eeldamine ja olemasolu õigustab end, kuna liibuvas siidsärgis ja kallites kingades tellingutel ronimine oleks absurdne ja need esemed saaksid kergesti rikutud, mistõttu oleks tegu raha raiskamisega. See poleks mõistuspärane. Kuid kuidas teeb tavalise inimese töö või suhtluse naeruväärseks (või tegelikult harjumatuks) tavaliste igapäevariiete a la teksade ja t-särkide kandmine, kui need ei saa loogiliselt võttes lõpptulemust mõjutada, kui just tegu pole modelliga, kes peab hoopis teiste riideid demonstreerima..? Mõeldes ratsionaalset, ei saa inimese vaimset suutlikkust määrada asjaolud, et puuvillane, lühikeste käistega ja värvilise
Producing tootmine Productive efektiivne Profit kasum Profit margins kasumimäärad Profitability tasuvus Profitable tulus, kasulik Profound sügav, tähendusrikas Proper kohane, kõlblik Prospect väljavaade Punch line läbistatud rada Purchase hulgiost Pursuing jälitama, taotlema Q Quirkiness veidrus, imelik komme R Rational mõistuspärane Rationalize ratsionaliseerima Raw energy toores energia Raw ingredients toored koostisosad Recalibrated mitte kalibreerima Refer nimetama, viitama Reject tagasi lükkama Relentless järelejätmatu Relevant oluline Research uuring Resource ressurss, vahend Retailers jaemüüjad Rewarded preemia Reviewers arvustajad, kriitikud Rough-hewn tahumatu Runaway hits
kinnitatakse teadmispretensioone. Esiteks võimaldab eksperiment mõnda nähtust korduvalt esile kutsuda ning seejärel vaadelda, kas teine nähtus järgneb sellele. Teiseks võimaldavad katsed teadlastel kontrollida väiteid nõutud teoreetiliste objektide olemasolu ja omaduste kohta palju täpsemalt, kui on võimalik üksnes vaatluse abil. Kolmandaks saab katseliselt kontrollitud teadmisi vahetult praktikas rakendada. Teaduse mõistuspärane ausus sõltubki oluliselt sellest, kas ta on valmis oma nõudmisi teadmistele süstemaatiliselt kontrollima. Üks teaduse iseloomulikke jooni on see, et teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevaid ja nõrku kohti ning eksperimentidel on oluline roll uute teadmiste tootmisel. 4. TEADUSLIKE TEADMISTE ROHKENEMINE Teadus on pidevalt arenev, seetõttu on võimalus seda pidevalt laiendada ja täiendada. Kuna
Kasutati automaatset joonistamist. Iideid saadi laste, vaimuhaigete, primitiivsete rahvaste joonistustest. Veristlik sürrealism- tõepärased kujundid ebareaalsuse seoses. Nt. J.Miro,R. Magritte, M. Ernst, Salvador Dali (pilt) Funktsionalism 1920.a. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane Hoone vorm kujuneb tema otstarbest, hoone peab olema lihtne, geomeetriline ja odav toota. Nt. W. Gropius (pilt), Le Corbusier.
toodangut, aga ka see, kes kodumaal ostab kaupu välismaiste importijate ülesandel P 73. Pakend-see, millesse on miski pakitud 74. Partii-kaubasaadetis 75. Personal-isikkond, (asutuse või ettevõtte) töötajad, isikkoosseis 76. Pitsat-pitseri löömise vahend 77. Printer-printimisseade 78. Puhverlaod-toorainete varujate ja tehaste vahelised vahelaod. R 79. Ratsionaalne-mõistuslik, mõistuspärane; otstarbekas 80. Renoveerima-uuendama 81. Rentaablus-tasuvus 82. Reorganiseerima-ümber korraldama 83. Restaureerima-ennistama, endisel kujul taastama S 84. Segment-lõik 85. Siirdamis tõstuk-mõeldud kauba aluse siirdamiseks horisontaal tasapinnast 86. Sortiment-turuteadus (käsitleb turu-uurimist, müügikorraldust, turustamist, reklaami jms); turutegevus (tagab ettevõtte kohanemise turuoludega) 87
Üldine informatsioon Al Qaeda rühmituse liidriks peetakse Osama bin Ladenit ning kõik selle liikumisega seotud inimesed peavad olema talle lojaalsed. Enamik Al Qaeda rünnakutest toimub usulistel põhjustel ning on enesetapu rünnakud. Islami usk on see mis enesetaputerroriste oma tegudeks ajendab. Al Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, sest vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ning inimlik. Al Qaeda ja ta liitlased käituvad otsekui üleilmne hõim, mille liikmed peavad sõda. Järgnev artikkel kirjeldab klassikaliste hõimude dünaamikat: mis neid tagant tõukab, kuidas nad on organiseerunud, kuidas võitlevad. Al Qaeda sobib hõimu paradigmaga üsna hästi. Jätkates Al Qaeda vaatlemist uudse, postmodernse informatsiooniajastu nähtusena, ei saada pihta põhilisele: Al Qaeda ja ta liitlased kasutavad infoajastut taastamaks iidseid
tunnetada ei aistingute ega mõistuse abil. Nad uskusid, et see avastab intuitsioon kunstniku alateadvusest. Nad muutsid loodusest võetud motiivi, kuni uskusid, et see vastab nende meeleolule ja tunnetele. ,,Sinise ratsaniku" liikmed tahtsid luua uue, loodusest sõltumatu objekti, mis vastaks tunnetele. Nad hülgasid igasuguse sideme nähtava loodusega. Nende tööd mõjuvad rahutult. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Nõnda võib öelda, et ,,Sinine ratsanik" pani aluse abstaktsionismi ekspressiivsele suunale. Selle liikmetest kuulsaimad on Paul Klee, August Macke ja Franz Marc. Seda suunda iseloomustavad kaunid värvid ja fantaasiaküllus. Mõnikord võib leida vihjeid tegelikkusele. Ekspressiivse abstraktsionismi esindajateks on Vassili Kandinsky ja Paul Klee. Paul Klee ,,Senecio"
° Mõjutab mõnevõrra teatraalselt ° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta ° Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu ° Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele ° Maalinud ka ideaalmaastikke ° Ei kujuta ühtegi tegelikku maastikulõiku ° Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju ° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili
.. mis mulle neist enamuses vastu vaatas. Võib- olla kohati liiga praktilise inimesena ei oleks ma arvanud, et on nii palju inimesi, kes lihtsalt selleks, et järgida trende ja mitte teistest kehvemad näida, soovivad end siduda kohustustega, mida neil on pikemas perspektiivis raske täita. Kusjuures isikud kelle soovid olid ekstravagantsemad, ei olnud sugugi mitte hästi teenivad vaid vastupidi, need kellel olid tagasihoidlikumad soovid, neil oli ka kontodel näha, et see on nende jaoks mõistuspärane kohustus, nad oleksid võinud endale tegelikult palju luksuslikemaid asju lubada. Kahjuks võimaldati ka liiga väikese sissetulekuga inimestele need kohustused, millest nad huvitatud olid, kuna ka ettevõttel on vaja kliente juurde hankida, kes ressursse sisse tooks ja loomulikult on vaja ka konkurentsis püsida. Ja nii see ring neil inimestel algas, mõnda aega suutsid inimesed oma kohustusi korrektselt täita, kuni hetkeni, mil toit või muu esmavajalik tähtsamaks muutus.
Kui võtta NL-i nii, nagu seda tol ajal välja reklaamiti - maad, kus on kõik võimalik, sest kõik proletaarlased ühinevad ja kõigil on hea - saab isegi väita, et lause "maailmas, kus kõik on võimalik, ei ole elada võimalik;" on pärit kirjaniku enda sulest. Teoses on ülimalt selgelt ja irooniliseltki esitatud kõikehõlmav bürokraatiamasin, mis pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt seletatav. Inimesed elasid selle järgi nagu marionetid. Vastuväited olid välistatud, kõik väljaspool nõukogudelikku maailmavaadet oli hullumeelse sonimine ja mõttetu loba. Kui ühelt küljelt võttes oleks Woland & co pigem vastand Stalinile ja tema valitsusele, siis, kaasates pilti Bulgakovi enda, võib ühtesid pigem teiste allegoorilisteks kujudeks pidada. Mitte kusagil teoses ei öelda: "Maha kommunism!", kuid see kumab igast peatükist. Kõik positiivsed
Purism Purismi eesmärgiks on kunst, mis on vaba igasugusest subjektiivsusest ning milles valitsevad range matemaatiline kord ja puhtad kujundid-vormid. Seda stiili püüdlesid Edouard Jeanneret (tuntud kui Le Corbusier) ja Amedee Ozenfant. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. ,,Bauhaus" Bauhaus oli kunstikool Saksamaal. Selle juhid - arhitektid Walter Gropius, Ludwig Mies van der Rohe ja disainer Laszlo Moholy-Nagy olid järjekindlad funktsionalistid, kuid koostöös hoopis teistlaadi kunstnike-õppejõududega, nagu Kandinsky ja Klee, kes kasvatasid üles kunstnike põlvkonna, kellest paljud on tugevasti mõjutanud 20. sajandi arhitektuuri ja disaini. Paraku
". Oma maalide kompositsioonis püüab Velazquez kõiki elemente täielikult ühte sulatada. Selle üheks vahendiks oli valguse ja õhu kujutamine, milles ta erilise meiterlikkuse saavutas. Üks tema teine tuntuim töö kannab nime "Las Meninas" e "Õuedaamid". MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsusmaal olid maalijad, nii nagu kujurid ja arhitektidki, peamiselt õukonna teenistuses. Maalikunstis valitses klassitsistlik suund, mille aluseks oli ratsionalism. Ebatäiuslikkusele vastandati täiuslik, mõistuspärane ideaal ning seda püüti kunstis kehastada. Kunst pidi olema ideeline ja kasvatav. 17. sajandil oli mõjukaim maalija NICOLAS POUSSIN (1593-1665). Tema looming tugineb antiikkunsti ja renessansi traditsioonidele. Poussini tööd on üles ehitatud rangele loogikale ja selgusetaotlusele nii vormis kui värvis. Kuulsaimad Poussini tööd on suuremõõtmelised allegoorilised või mütoloogilised kompositsioonid. Tähtsal kohal on kontuuride ilu ja kahde plastiline modelleerimine
mis asub Peterburis. - Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse esindaja. - Hüüti "naervaks filosoofiks". - Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi mõttevara. "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu kirjutama kaks tähte ...: N.L. non liquet, ei ole selge." - Eriti teravalt ründab ta religiooni dogmaatilisust: ta näeb siin intolerantsuse, vabadusetuse ja teisitimõtlejate jälitamise allikat. - Suur osa ajaloolisest religioonist on puhas ebausk. On vaja luua mõistuspärane religioon, mis soodustaks moraali. "Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta leiutada, aga kogu loodus hüüab meile, et ta eksisteerib." Religiooni ülesandeks on eraomandi ja kehtiva ühiskonnakorra kaitsmine. "Kõik meeste mõtted ei kaalu üles naise armastust." Denis Diderot 1713-1784 - Sai erakordselt hea hariduse jesuiitide kolleegiumis. - 1746 ühineb ta Entsüklopeedia väljaandmisega.
annaabi.ee 
