Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal
Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole
Seda haigust ei saa kirjeldada, sest see haigus põhjustab teisi haigusi. Inimesed, kel on diagnoositud tsüstiline fibroos, sellest haigusest ei tervistu, aga sellest põhjustatud haigusi saab ravida. Ravi on haigussümptomite põhine, iga haigusjuhtu ravitakse eraldi. Pilte Tsüstilisest fibroosist Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge. Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine
tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kaalu kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks sobilikud. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut ravimit või insuliini ja tabletti korraga. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halb on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired
.................5 7. Ravi...........................................................................6 8. Prognoos...................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................7 2 1. Seletus mõistele skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on üldine nimetus rühmale haigustele, mida on sageli nimetatud psühhootilisteks häireteks. Kuigi skisofreenia areng võib suurel määral mõjutada nii inimese kui ka tema perekonnaliikmete igapäevaelu, ei ole see alati nii. Tagajärgede erinevus on väga suur ja paljud patsiendid on võimelised skisofreenia episoodi järel normaalset elu elama. Samas esinevad teistel kauakestvad ja koormavad
nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge. Arvatakse, et tegemist ei ole ühe või mõne skisofreense geeniga, vaid pigem väga
Skisofreenia ajalugu Esimesena kirjeldas Emil Kraepelin 1896.a Enne teda olid tuntud mõisted: katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid
kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole
Skisofreenia Teele Sarapuu Mõiste: Schizophrenia (lad.k) Schizophrenia (ingl.k) schizo killustumine, lõhestumine, phren hing, ia suffiks, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Skisofreenia psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. Omased on halb mälu ning häired tajumises, mõtlemises, tundelus, tahteelus. Ajalugu: Haigus oli tuntud erinevate nimetuste all. Esimesena ühendas aastal 1896 varemtuntud mõisted haiguse kohta Emil Kraeplin, kes nimetas selle varajaseks nõdrameelsuseks ehk dementia praecox'iks. Aastal 1908 võttis Eugen Bleuler kasutusele tänapäeval tuntud mõiste skisofreenia. Tekkepõhjused: Täpset põhjust ei teata; Pärilik (~10 %l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik); Pikaajaline stress (õnnetustest);
Pärilikud haigused Koostaja: Karmel Piirimaa Klass: 9.c Õpetaja: Laive Jürimaa Kool: Saku Gümnaasium Pärilikud haigused Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonide tagajärjel. Pärilikud haigused on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, mille on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsedsümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib hüübimisteguri puudus, mis avaldubverejooksudena liigestesse ja pehmetesse kudedesse ning kauakestva veritsusena. Raviks on
kohustused ja enese eest hoolitsemine. Ärevushäired- pinge, närvilisus, ebamugav erutus. Foobia- püsiv ja tugev hirm mingi objekti, sündmuse või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik. Paanikahäire- pidevalt korduvad ägedad paanikahood. Isiksushäired- sügavad, jäigad käitumismustrid. (düssotsiaalsus) Skisofreenia- psüühhikahäiretest püsivaim. Soodustavad pärilikud tegurid, ajudefektid. Sümptomiteks on häired tajumises, mõtlemises, tunde- ja tahteelus, tahtlike liigutuste sooritamises. Psüühikahäiretesse suhtumine Vanakreeka arst Hippokrates oli esimene, kes veendus, et inimpsüühika on ajutegevuse väljendus ning psüühikahäired tulenevad ajutegevuse häiretest. Psüühikahäirete käsitlused Psühhofüsioloogilised käsitlused Psühhodünaamilised käsitlused Humanistlik lähenemine Kognitiivsed käsitlused Käitumuslik lähenemine Psüühikahäirete diagnoosimine Orgaanilised psüühikahäired
● Vormi illusioonid ● Värvi illusioonid Kas kass liigub ülesse või alla? Kuhu avaneb aken? Rorschachi test ● Hermann Rorschachi loodud psühholoogiline test, millega hinnatakse psühholoogilis seisundit, isikuomadusi, emotsionaalset toimimist ● Rorschach üritas sellega diagnoosida skisofreeniat ● Skisofreenia – psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus ● Tindiplekidest ja värvidest koosnev test Mida tavaliselt nähakse nendel piltidel? 1. nahkhiir, liblikas, tantsivad elusolendid, linnud 2. kaks inimest, neljajalgne loom, vanamehed 3. kaks inimest, riided 4. looma nahk, draakon 5. nahkhiir, ööliblikas 6. looma nahk, muusika instrument(tšello), rebane 7. naiste ja laste pead, elevandid 8. neljajalgne loom, naiste korsett 9. inimene, viiul, krevett, krabi Testi tulemused
mis asuvad eksdiktaatori pangaarvetel.1 Augusto Pinochet suri 10. detsembril 2006 südamepuudulikusesse ja kopsu tursesse 1 Dementsus - on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng.IQ alla 70 Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides. 6 Kokkuvõte Sain teada, kui palju kannatas Tsiili, tema valitsemisaegadel. Rahvast piinati ja tapeti, mis hirmutas paljusid. Keelustas ka väga palju teoseid ja väljaandeid kuulutades need mittesobilikeks 7 Kasutatud materjalid http://e.wikipedia.org/wiki/Augusto_Pinochet
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab
Slaid 9 - Kuulmislangus - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 10 - Kuulmislangus - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. · Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses inimesel muutuseid märgata pole. · Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896. aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide,
langusega. Admetekogumismeetod: http://www.alzheimers.org http://raulpage.org/koolitus/omaste/index.html http://www.inimene.ee http://www.med24.ee/perearst/article_id-5103 1. Mis on dementsus? Dementsus on sümptomite kompleks ehk sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taandareng. Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka mäluhäirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes psüühilistes funktsioonides - tundeelus, tahteelus, tajumises, mõtlemises, instinktides. Seisundi tähendusest tuleb aru saada toimetuleku mõttes. Kui inimese intellektuaalsete võimete tase on langenud ajukahjustuse tõttu sellisele tasemele, et ta ei suuda enam hallata üldiseid mõisteid ja seetõttu oma käitumise kujundamisel tekib patsiendil konflikt üldiste käitumisnormidega, on tegemist dementsusega seisundi mõttes - seega olukord, kui inimesel on IQ väärtus alla 70. Kulgemise tähendus sisaldab endas muutumist
– Momendil mõjuvad pingetegurid e stress RAVI - Farmakoloogiline ravi nt skisofreenia või depressioon Lisaks või ainult psühhoteraapia nt neurootilised häired (foobiad jne) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired. 34.Põhilised psüühikahäirete grupid: skisofreenia, meeleoluhäire (näide), ärevushäire (näide). Skisofreenia - on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu[1]. Intelligentsust skisofreenia märgatavalt ei mõjuta. Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja
eluaastat. Alkoholismi tüüp II juba teismelistel (enamasti meessoost indiviididel). Alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju mõnutsentrit. 74. Skisofreenia. Psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. 75. Agressiivsus. Oluline käitumuslik kõrvalekalle, ründevalmidus. 76. Käitumisgeenide valik. FOXP2 (7. kromosoomis) kõnegeen, kunstlik valik (loomkatsed). 77. Kõnegeen. FOXP2, mis asub 7. kromosoomis. Mängib tähtsat rolli inimese keeleoskuse ja kõne arengus. 78. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsete omaduste
lähtub teine. Sundmõte korduvad, vastutahtelised, tajutakse oma mõtetena, irratsionaalsed. Ülekaalukas mõte domineeriv mõte, pole reaalse situatsiooniga seotud, tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse. Sundhirm e. Foobia ülemäärane, põhjendamatu kartus või hirm, sundmõtete kõige sagedasem vorm. Tahe psüühiline aktiivsus, mis avaldub inimese sihipärases, eesmärki taotlevas tegevuses. Häired tahteelus: *Tahteaktiivsuse tõus liigutuste kiirenemine, grimassitamine, rahutus *Tahteaktiivsuse langus oligo- ja bradükineesia, stuupor *Tahteaktiivsuse väärastumine käskautamatism, kajaliigutused, *Tegevuse hüplevus tegevuse suuna ja sihi pidev vaheldumine tegevust lõpetamata *Tegevuse impulsiivsus motiveerimata ja otstarbetud liigutused ja teod Kihud: 1)Orienteerumisinstinkt tähelepanu vigiilsus, suurenenud liikuvus. Aktiivne/passiivne.
(depressioon, bipolaarne häire, maniakaalne episood) Ärevus ja ärevushäired psüühikahäired, kus juhtival kohal on ärevuse sümptomid ja need ei ole sekundaarsed psühhootilistele häiretele, meeleoluhäiretele või muudele raskematele psüühikahäiretele ning ei ole seotud orgaanilise ajukahjustusega. Skisofreenia psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus, tahteelus. Põhjused ja tekkemehhanism pole täpselt teada. Skisofreenial võib esineda mitmeid alavorme, mis avalduvad väga erinevalt: luulud, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased aistingud. Skisofreenial on 4 alavormi: paranoidne inimene arvab, et teada kiusatakse taga või jälitatakse; hebefreenne seosetu kõne, arusaamatu käitumine, palju veidrusi; katatoonne ei reageeri millelegi, püsib
vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vältimine
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 ...
4.3. Aktsentueeritud isiksus. Aktsentueeritud iseloom. See pole patoloogia. Aktsentueeritud isiksuse mõiste tõi psühhiaatriasse saksa psühhiaater K. Leonhard (1964), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned isikupäraomadused väljenduvad rõhutatult. See mõiste on aluseks ka A. Litsko käsitlusele noorukite aktsentueeritud iseloomust. Selle all mõeldakse kõrvalekaldeid isiksuse arengus, eriti tunde- ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Kõrvalekalde iseloom ei vasta aga psühhopaatia kolmele tunnusele: kõikehaaravus, suhteline muutmatus ja sotsiaalse kohanemise häiritus. Esineb kohanemisraskusi. Aktsentueeritud iseloomujooned avalduvad olukordades, mis mõjutavad kõige väiksema vastupanu punkti. K. Leonhardi meelest on aktsentueeritud isiksused üle poole rahvast (arenenud maades). Litsko: aktsenteeritud iseloom on täpsem mõiste, sest isiksus on väga lai ja sisaldab ka intellekti.
käitumisega. 13.Kui vastasite eelmisele küsimusele 'Jah', siis kirjeldage, milliseid haigusi 19-30 aastane naine ütles, et on kokkupuutunud vaimupuudega inimesega, kes oli agressiivne ja vägivaldne. Erinevatest haigustest pakkusid inimesed, kes olid teadlikud erinevatest haigustest, mis oleksid seotud kriminaalse käitumisega, skisofreeniat. Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häires tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Lisaks pakuti veel haigust nagu bipolaarne häire. Bipolaarne haire ehk mania, varasem nimetus on maniakaalne depressioosne psuhhioos. See on haigus, kus inimene ei suuda oma viha taltsutada; 67 lõhestunud isiksuse sündroom; antisotsiaalne isiksusehäire; erinevad psühhoosid; depressioon; alkoholism (jt sõltuvushaigused); hüperaktiivsus;
isikuomadused väljenduvad rõhutatult e aktsentueeritult. Tegemist on iseloomu ja temperamendi joontega, millel on suund areneda patoloogiliseks ja mis väljenduvad teatud situatsioonides. Inimene ei suuda enam ennast valitseda. Aktsentueeritud isikuga seoses räägitakse ka aktsentueeritud iseloomust. Leonhardi kolleeg oli Peterburi psühholoog Aleksandr Litsko, kes lõi aktsentueeritud iseloomu mõiste kõrvalekalded eriti just tunde ja tahteelus, millega kaasnevad käitumishäired. Litsko rõhutas, et iseloomu aktsentueeritus ei saa olla psühhiaatriliseks diagnoosiks, vaid see jääb normi ja patoloogia piirile. Aktsentueeritud iseloomu juures on täheldatav iseloomu üksikute joonte ülemääraväljendumist, mistõttu isikul esineb valikuline haavatavus mõnede psühhogeensete mõjude suhtes, samal ajal kui mõnede tegurite suhtes on isiku psüühika vastupanu hea või võimendunud. Leonhard tuvastas, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
