Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"aisti" - 24 õppematerjali

thumbnail
8
doc

Eesti referaat

To the east the country borders Russia. Latvia is the countries neighbour to the south. From the west the coast of Estonia is washed by the Baltic Sea and from the north by the Gulf of Finland. The length of the coastline is approximately 3 800 km. The longest distance from east to west is 350 km, while north to south Estonia stretches 240 km. THE NAME The name EESTI was apparently derived from the word AISTI , the name given by ancient Germans to the peoples living northeast of the Vistula River. Tacitius, the Roman historian, was the first one to mention it (AESTI), while the Arab scholar alIdrisi was the first one to mark it on a map (as ASTLANDA). To the ancient Scandinavians the land was known as EISTLAND; to modern Scandinavians it is known as ESTLAND. Most contemporary languages use the Latin name ESTONIA. FLAG...

Inglise keel
174 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Eesti

Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.­17. sajandil...

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teadvus

Mis on teadvusseisundi peamisteks omadusteks? Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ­ ollakse teadlikud millestki ­ teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus ­ teadvusväli on ,,läbipaistev ­ me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus ­ teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field); intermodaalsus või supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 5. Kirjelda näite abil, mida tähendab "sõlmimisprobleem" teadvuseteaduses?...

Tunnetuspsühholoogia ja...
65 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine

Õps on füüsikaline sündmus. Maailm on konstrueeritud, psüühikaga me loome selle. Meil puudub juurdepääs sellele, mille meie psüühika on üles ehitatud. Inimesed hakkavad mõtlema sellest, mis on neile kättesaadav. Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid tunnuseid (värv, kuju, liikumine ...). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , temperatuuri, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga....

Kultuur, kõne ja mõtlemine
145 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Teadvus ja uni

Teadvuse omadused: · Subjektiivsus ja omavaatelisus ­ indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omakajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ­ ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt · Transparentsus ­ teadvusväli oli ,,läbipaistev" ­ me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte teadvust ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte · Ühtsus ­ teadvustatud kogemus on ühtne ,,teadvusväli", avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. · Pidevus, sidusus ­ tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: · Prioriteetide, toimingute järjestamine...

Tunnetuspsühholoogia ja...
65 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti geograafiline asend

on selgesti väljendunud aastaaegade kujunemine. Suvel on päeva pikkus Tallinnas maksimaalselt 18 tundi ja 41minutit, talvel aga lühima päeva pikkus ainult 6 tundi ja 3 minutit. Astronoomiliselt valged ööd algavad 25. aprillil ning lõpevad 18.augustil. Tänu soojale Põhja-Atlandi hoovusele on kogu Põhja-Euroopa ja sealhulgas ka Eesti märgatavalt soojema kliimaga ja elamiseks paremate tingimustega kui näiteks Põhja- Ameerika samad laiuskaardid. Eesti nimi tuleneb sõnast AISTI , millega rooma ajaloolane Tacitus 1.sajandil peale kristust tähistas Visla jõest kirdes elavaid mittegermaani rahvaid. Muistsed skandinaavlased nimetasid Eestit Eistland. Tänapäeval on germaani ja skandinaavia keeltes Estland ja muudes keeltes Estonia....

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kordamisküsimused III seminar - Meeled, Taju, Tähelepanu, Teadvus

Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemus; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. ·Intentsionaalsus ­ ollakse teadlikud millestki ­ teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. ·Transparentsus ­ teadvusväli on ,,läbipaistev ­me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus ­ teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; ·Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Teadvusseisundid ­ Kooma , Sügav uni , Pinnaline uni , Paradoksaalne uni , Hüpnagoogsed seisundid , Unisus, Virgus, Ülivirgus 36...

Tunnetuspsühholoogia ja...
268 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Tunnetuspsühholoogia seminar III küsimused ja vastused

Millised on teadvuse piirid? 4. Mis on teadusseisundi peamiseks omadusteks? Subjektiivusus ja omavaatelisus ­ indiviidi perspektiivist vahetu kogemus, subjektiivne kvaliteet mis on antud sellele aistingu omajale kuidas maailm ilmneb just talle, unikaalne Intentsionaalsus ­ ollakse teadlikud millestki, teadvus käib alati millegi kohta, teadvusel on sisu ja objekt Transparentsus ­ teadvusväli on läbipaistev, me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte ennast, me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte Ühtus ­ teadvustatud kogemus on ühtne teadvusväli, ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest 5. Kirjelda näite abil mida tähendab ,,sõlmimisprobleem ,, teadvuseteaduses? · Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Nt nägemisväljast luueakse ajus üle 30 erineva tõmmise mis kõik pisut erineval viisil...

Tunnetuspsühholoogia ja...
131 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ülevaade psühholoogiast

pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti ­ asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks. Maitsepadjakesed paiknevad peamiselt keeles- papillides. Padjakeses...

Ülevaade psühholoogiast
141 allalaadimist
thumbnail
25
pptx

Eesti

Diodorusel(20 eKr) esineb see nimekuju Aestyi. Eesti nime (taas etnonüümina) seostatakse kõige sagedamini Rooma ajaloolase Tacitusega, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiorum gentes kutsutavaid hõime. Veel on tuntud (kas toponüümina või etnonüümina) Aisti ja Aistorum (Jordanes), Haestii (Cassiodorus), Istum ja Aestii (poeem Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.­17...

Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused

Kirjakeele ajaloo uurimisobjekt. Olulisemad uurijad Uurimisobjektid: kirjalikud (trükitud+käsikirjad) tekstid, kirjakeele teadlikku kujundamist-korraldust puudutavad seisukohad. Olulisemad uurijad: Saareste (vanade kirjakeeletekstide iseloomustamine murrete põhjal) ja Mägiste (tekstide viimine soomeugrilisele taustale, püüdes tuvastada omasõnu laensõnadest). Hiljem on kirjakeele ajaloo probleemidega põhjalikumalt tegelenud Kask (periodiseering, ülevaade olulisematest autoritest ja sõnavarauurimused), Ariste (ülem- ja alamsaksa laenud, sõnavarauurimused), Valmet (mitmuse osastav, allikatutvustused nt Helle kohta), Alvre (sõnavara ja morfoloogia küsimused), Peebo (tartu kirjakeele varasem periood), Kingisepp (vana kirjakeele sõnavara), Laanekask (ühtse kirjakeele kujunemise probleemid, 19.saj I poole seisukohad eesti kirjakeele ühtlustamisel), Ross (piiblikeele areng, heebrea k laensõnad...

Eesti keele ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kordamisküsimused teadvus

· Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. · Intentsionaalsus ­ ollakse teadlikud millestki ­ teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. · Transparentsus ­ teadvusväli on ,,läbipaistev ­me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. · Ühtsus, terviklikkus ­ teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; · Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. - Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus ­ Ülivirgus...

Psühholoogia
78 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Teadvuse omadused: · Kvalitatiivsus ­ iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus ­ seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ­ollakse teadlikud millestki · Transparentsus ­me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida...

Ülevaade psühholoogiast
182 allalaadimist
thumbnail
130
pptx

Sissejuhatus psüühikasse

koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar- kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde 68 Mida me aistime tasakaaluorganiga? * Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + liikumise suund + kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) + gravitatsioonivälja suund  tasakaalu-maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 69 IV.4. Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja...

Sissejuhatus psühholoogiasse
35 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I eksam

päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti , kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu...

Eesti kirjandus
71 allalaadimist
thumbnail
7
docx

EESTI

Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast. Järgmisena mainib Eestit Mithridates (80 eKr) kujul Osericta. See võib olla ka Saaremaa, mitte kogu Eesti. Diodorusel (20 eKr) esineb nimekuju Aestyi. Veel on tuntud Aisti ja Aistorum (Jordanes), Istum ja Aestii (Widsith), Aistland (Gutasaga), Hestia ja Estonum (Saxo Grammaticus), Haestii (Cassiodorus), Eistlanz (Ynglingasaga), Eistland ja Estland (Hervararsaga, Olafsaga, Haraldsaga), Aestland (Bremeni Adam), Astlanda (Idrisi), Estonia, Estlandia (Läti Henrik) jne. Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (eestlased). Tavakohaselt käib see nimetus põhjapoolse Eesti kohta, kuid 15.­17...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Kultuur, kõne ja mõtlemine (spikker)

Meil mis ilmuvad tavaliselt primitiivsete agressiivsete saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil fantaasiate vormis, jälitusluul ja impulsikontrolli pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. häired. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid 8. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti tunnuseid (värv, kuju, liikumine). me kogeme maailma avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma ­ ja pani puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, uuritava tema endaga kätt suruma. Nad soovisid teada, kõõluste venitusetseptorid , t, jne...

Karjääripsühholoogia
18 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Meeled, taju, tahelepanu

Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus ­ ollakse teadlikud millestki ­ teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus ­ teadvusväli on `läbipaistev' ­me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus ­ teadvustatud kogemus on ühtne "teadvusväli" (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. *Teadvuse seisundid: - Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni...

Tervisepsühholoogia
15 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Tunnetuspsühholoogia: Meeled, taju, tähelepanu ja teadvus.

Subjektiivsus ja omavaatelisus - indiviidi perspektiivist vahetu kogemuse omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne. Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt. Transparentsus – teadvusväli on „läbipaistev‟ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte. Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field); intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest; Pidevus, sidusus (seamlessness) - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. Kooma - Sügav uni - Pinnaline uni - Paradoksaalne uni - Hüpnagoogsed seisundid - Unisus - Virgus – Ülivirgus...

Tunnetuspsühholoogia ja...
201 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus

omamine; subjektiivne kvaliteet, mis on antud selle aistingu omajale; kuidas maailm ilmneb just talle; unikaalne/personaalne.  Intentsionaalsus – ollakse teadlikud millestki – teadvus käib alati millegi kohta; teadvusel on sisu ja objekt.  Transparentsus – teadvusväli on ‘läbipaistev’ –me näeme asju ja nende omadusi, aga mitte t.ennast; me ei aisti neuroneid vaid ärritajaid ja objekte.  Ühtsus, terviklikkus – teadvustatud kogemus on ühtne “teadvusväli” (conscious field) ; intermodaalsus v supramodaalsus; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikud helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest;  Pidevus, sidusus - tavateadvus on ajas invariantne ja pidev; jagamatu teadvuseväli. 28...

Psühholoogia
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun