1.00/1.00 näitab tunnuse väärtust , tulba kõrgus näitab aga osakaalu või esinemissagedust . Küsimus 5 Leidke õged vastused. Õige Hindepunkte Mida mõõdab lineaarne Lineaarne korrelatsioonikordaja mõõdab tunnuste vahelise lineaarse seose tugevu 1.00/1.00 korrelatsioonikordaja? Millised on Spearmani astak- Spearmani astak-korrelatsioonikordaja omadused on analoogilised lineaarse korre korrelatsioonikordaja omadused? Mida mõõdab Spearmani astak- Spearmani astak-korrelatsioonikordaja mõõdab tunnuste vahelise monotoonse se korrelatsioonikordaja?
analüüsimeetod hüpoteesi statistilisel kontrollimisel saadi olulisuse tõenäosuseks uuritava tunnuse jaotuse võrdlemisel normaaljaotusega Test 9 ühefaktoriline dispersioonanalüüs anova nullhüpoteesi dispersioonanalüüs, teststatistik, faktori poolt põhjustatud seletatud hajumine suurem, seletamata hajumine teststatistiku f väärtus toodud anova tabeli korral funktsioontunnus faktor korrelatsioonimaatriks negatiivne kovariatsioon, autokorrelatsioon, spearmani korrelatsioon summaarne dispersioon arvutusvalemis, kovariatsioon õige hajumisdiagramm hajumisdiagramm, tunnuste vaheline seos kõige tugevam korrelatsioonikordaja ja kovariatsioon hajumisdiagramm, esitatud seos positiivne korrelatsioon, negatiivne korrelatsioon, pearsoni korrelatsioonikordaja, lineaarne korrelatsioonikordajad, tunnuste vahel on kõige tugevam seos, monotoonne seos, spearmani korrelatsioonikordaja
Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner:
väärtustest. Näiteks kui inimese valimiseelistus sõltuks tema soost. · Uurides seost nominaaltunnuste vahel võetakse appi risttabel. · Seost risttabelis mõõdetakse hii-ruut-statistiku (c²-statistiku) abiga. Crameri V - Kui tunnused on sõltumatud, siis 0; tugevaim seos 1. · Saab kasutada sagedustabeli kuju ja kogumi suurust arvesse võtmata. 14) Hajuvusdiagramm ja korrelatsioonikordajad seose uurimiseks kahe arvtunnuse vahel. Spearmani korrelatsioonikordaja järjestustunnuste korral. Probleemid korrelatsioonikordajate kasutamisel. Hajuvusdiagrammi põhjal saab anda esialgse hinnangu tunnustevahelise seose tugevusele. Vastavalt sellele, milline on korrelatsioonikordaja märk, räägitakse positiivsest ja negatiivsest korrelatsioonist tunnuste vahel. Kui tunnuste vahel on kasvav seos, on korrelatsioonikordaja positiivne. Kui tunnuste vahel on kahanev seos, on korrelatsioonikordaja negatiivne.
best linear unbiased estimator). 47. Väärkorrelatsioon korrelatsioonikordaja on statistiliselt oluline, kuid tegelik põhjuslik seos nähtuste vahel puudub. 48. Usaldusnivoo (level of confidence) tõenäosus 1 , mille korral parameetri vahemikhinnang katab tema tegeliku väärtuse. Parameeter satub lubatud piiridesse. 49. Üldkogum ökon.modelleerimisel on üldkogumiks modelleeritav majandusprotsess. 50. Spearmani korrelatsioonikoefitsent (rs) järjenumbrite korrelatsioonikordaja. N: on vaja reastada 2 erineva grupi arvamused ning need järjestada ja võrrelda (järjenumbrid astakud astakkorrelatsioon) N: tippjuhtide ja töötajate arvamused. Siis saab Spearmani kasutada. Spearmani saab kasutada ka siis kui on vaja intervallskaalas esitatud andmeid analüüsida ning vähendada erindite mõju
?? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub saavutusvajadus- primmarsete/ sekundarsete vajaduste hulka Julian Rotter vältis, et käitumise potentsial sõltub – ootusest/ kinitamise väärtusest
iseloomustatakse neid kolmest põhilisest küljest, kõneldes vastavalt: 1. seose rangusest ehk tugevusest; 2. seose kujust ja 3. seose suunast. 43. Fechner’i hälbimissuundade kooskõlakordaja Fechneri korrelatsioonikordaja/Fechneri hälbimissuundade kooskõla kordaja Fechner võttis kasutusele lihtsa seose näitarvu, mis iseloomustab seose rangust ja suunda: CH K CH Spearmani ja Fechneri korrelatsioonikordajad on samade lähteandmete alusel arvutatuna tavaliselt küllalt erinevad ning see juhib tähelepanu asjaolule, et nad pole võrreldavad. 44. Spierman’i järjekorranumbrite korrelatsioonikordaja Spearmani järjekorranumbrite korrelatsiooni kordaja Nähtustevahelise korrelatiivse seose ranguse ja suuna mõõtmise üks lihtsamaid viise on inglise statistiku C
Tasemeline korrelatsioon Kui mõlemad regressiooni liinid X sõltuvalt Y ja Y sõltuvalt X on sirged, siis korrelatsiooni nimetatakse lineaarseks. Mõõdetakse tunnuste korrelatsiooni tase põhikogumis. Korrelatsiooni koefitsient: Mittelineaarne: Kui regressiooni joon on kõverjoon, siis on mittelineaarne korrelatsioon. Tasemeline: Objektid A ja B on kvalitatiivsete tunnustega. Kvalitatiivsed tunnused on halvasti mõõdetavad, kuid need võib seada taseme järgi. Taseme korrelatsiooni Spearmani valimi koeffitsient leitakse valemiga: 56. Juhuslike suuruste modeleerimine Monte-Carlo meetodiga Antud on diskreetse suuruse jaotusseadus Vajalik on leida väärtus a uuritavale suurusele. Selleks valitakse JS X, mille matemaatiline ootus on võrdne a: EX = a. 58. Juhuslikud funktsioonid Juhuslikuks funktsiooniks nimetatakse funktsiooni mittejuhusliku argumendiga t, mis iga argumendi väärtusel on juhuslikuks suuruseks. Argumendi t juhuslikku funktsiooni tähistatakse X(t) 59
ning ühtlasi ka prognoosida selle sõltuva tunnuse väärtusi. 29. Nimeta regressioonvõrrandi tüübid (ka valemid). Analüüsi lugemisokus. 30. Mida iseloomustab korrelatsioonikordaja? Korrelatsioonikordajaid kasutatakse seose uurimiseks kahe arvulise või pikema skaalaga järjestustunnuse vahel. Meetodi plussiks on, et see võimaldab kirjeldada nii seose suunda kui ka seose tugevust. Kõige sagedamini kasutatakse lineaarset ehk Pearsoni korrelatsioonikordajat ja Spearmani astakkorrelatsioonikordajat. 31. Mida iseloomustab determinatsioonikordaja? Determinatsioonikordaja R2 iseloomustab mudeli kirjeldusvõimet. See näitab, kui suure osa sõltuva tunnuse koguhajuvusest moodustab regressioonhajuvu 32. Mida iseloomustab jääkstandardhälve? Jääkstandardhälve e. prognoosiviga iseloomustab funktsioontunnuse erinevust regressioonijoonest. 33. Milleks kasutatakse dispersioonanalüüsi? Analüüsi lugemisoskus. 34. Mis on funktsioontunnus? 35. Mis on argumenttunnus
sooritusliku mõõtme põhikategooriad. 11. Mida kajastab õppe-eesmärkide spetsifikatsioon oma kahe mõõtmena? 12. Nimetage R. Gagné õpiväljundite põhikategooriaid? Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 13. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? 16. Millistest komponentidest koosneb intellekt L. Thurstoni mudeli järgi? 17. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? 18. Mille poolest erineb praktilise intelligentsuse hindamine ülesannete lahendamise põhjal psühhomeetriliste IQ testidega hinnatavast vaimsest võimekusest? 19. Millisesse vahemiku jääb korrelatsioon psühhomeetriliste IQ testidega määratud vaimse võimekuse ja õpiedukuse vahel? 20
13) Vead hüpoteeside kontrollimisel I liiki viga – uurija tõestab erinevust, mida tegelikult ei ole, mis vaid juhuslikult ilmnes valimis. 14) x2-test – kahe tunnuse vahelise sõltuvuse olemasolu kindlakstegemiseks. 15) Funktsionaalne seos – tunnuste vahel on üksühene sõltuvus. Korrelatiivne seos – ühe suuruse igale väärtusele vastab teise suuruse hulk väärtusi, mis võivad esineda mingi tõenäosusega. 3 16) Spearmani korrelatsioonikordaja Leitakse esmalt ühe tunnuse väärtuste järjekord kasvavas järjestuses ja omistatakse neile järjekorranumbrid, seejärel tehakse sama teise tunnuse väärtustega. 17) Regressioonivõrrandi parameetrite interpretatsioon Vabaliige – pole võimalik anda tõlgendust. Mõõtühik sama, mis tagajärgsel tunnusel. tagajärgsetunnuse mõõtühik Regressioonikordaja mõõtühik = põhjuslikutunnuse mõõtühik
·Seose sümmeetrilisus: enamasti ei saa öelda, kumb kumba põhjustab Nõrgad kohad: 1. erindid - teistest väga palju erinevad uurimisobjektid. 2. Ainult lineaarne 3. Kaks erinevat punktiparve 4. Anscombe´i kvartett ·Kui tunnuste vahel on märgata ühist käitumist, siis ei pruugi see tegelikult alati tuleneda nendevahelisest sisulisest seosest. ·Olla ettevaatlik seoste tõlgendamisel: erindid; erinevad grupid; seos, mis tuleneb mingitest kõrvalistest tunnustest/nähtustest Spearmani astakKK, astak - in. järjekorra nr. Soo, rahvuse lõikes ei saa korrelatsiooni kasutada. Kasutatakse arvtunnuste puhul. ·Spearmani korrelatsioonikordaja kasutab mõõtmistulemuste asemel nende astakuid. ·Astakkorrelatsioonikordaja väärtus vaatab tunnuse väärtuste järjestust. ·Seetõttu pole astakkorrelatsioonikordaja ka nii tundlik erindite suhtes. ·Võib teatud mööndustega kasutada ka järjestustunnuste puhul.
Kõikide 33 firmatöötajate aastapalgad Üldkogumi andmed Küsimus 21 Mingite mõõtmiste tulemusena saadi Spearmani astak‐korrelatsioonikordaja väärtuseks ‐0,4. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad tunnuste vahelise seose? Õige Hindepunkte Valige üks: 1.00/1.00 a. Tunnuste vahel on tugev kasvav monotoonne seos. Märgi küsimus lipuga b. Tunnuste vahel on nõrk kahanev monotoonne seos. c. Tunnuste vahel on tugev kahanev monotoonne seos. d. Tunnuste vahel on keskmine kasvav monotoonne seos.
õppida Kolm valdkonda: õpilane 14. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? õppimine Alfred Binet ja Simon õppimiseks vajalikud tingimused 15. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellektimudel? 2. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib G-faktor üldine võimekus (arutlus, probmeeide lahendamine, õpilane kasvatamisele/õpetaja kasvatustööle? abstraktse mõtlemise võime) S-faktor erivõimekus Vastab õppimisega?
oluline on sõltuvus ja kuidas seda sõltuvust matemaatilise seosena avaldada? Kõige üldisem seos, kus öeldakse vaid, kas on sõltuvus või mitte, suunda ega tugevust ei saa leida, on statistiline sõltuvus. Mittearvuliste nominaalsete tunnuste puhul saamegi rääkida vaid statistilisest sõltuvusest. Arvuliste ja järjestustunnuste puhul hindame monotoonsest ja selle erijuhtu, korrelatiivset sõltuvusust. Monotoonset sõltuvuse tugevust ja suunda iseloomustajana on levinuim Spearmani astak-korrelatsioonikordaja, korrelatiivsele seosele Pearsoni ehk lineaarne korrelatsioonikordaja r. Regressioonanalüüs tegeleb tunnustevaheliste seoste funktsionaalse kirjeldamisega (ehk matemaatilise võrdusena kirja panemisega) ning selle seose täpsuse, kasulikkuse ja olulisuse hindamisega. 3.1. Statistiline sõltuvus Statistiline sõltuvus on kõige üldisem tunnustevaheline seos, mida kasutatakse eelkõige nominaaltunnuste korral
meetodite kontekst Vea hindamine, Normaaljaotuse PROPORTSIOONID Normaaljaotuse põhjal saame järeldada, väärtuste standardiseerimine Statistiline järeldamine, stattistiline üldistamine Vahemikhinnang, usaldusintervall, korrelatsioonianalüüs Korrelatsioonikordajad, pearsoni r, Spearmani roo Korrelatsioonikordajad, crameri V, , milline kordaja valida, Tulemuste esitamine, rakenduslik uurimus, empiiriline uuring, uurimistüüpide omavahelised seosed Andmekogumismeetodid, pilootuuring, küsimustik, üldine skeem, millest sõltub andmeanalüüsi valik, Tunnuse tüübid, eeltöö-andmestiku korrastamine, sugu, vanus, kool, õppevaldkond, Tegevusala, Andmeanalüüsi vahendid, andmeanalüüsi küsimus, esmane analüüs
st korduseid! Two-factor with replication.
43. Funktsionaalsed ja korrelatiivsed seosed – funktsionaalne
seos – tunnuste vahel on üksühene sõltuvus – ühe tunnuse konkreetsele
väärtusele vastab alati vaid üks teda mõjutava või tema poolt mõjutatava
tunnuse väärtus. Korrelatiivne seos – ühe suuruse igale väärtusele
vastab teise suuruse hulk väärtusi, mis võib esineda mingi tõenäosusega.
44. Paariskorrelatsioonikordaja, tema usaldatavus, spearmani
korrelatsioonikordaja – Korrelatsioonikordaja on tunnustevahelise seose
tugevuse näitajaks. Exelis funkts. CORREL ja protseduur CORRELATION.
Tavaliselt : tugev seos IrI>0,7; keskmine ses 0,5
.., p = .02. Alternatiivselt: Wilcoxoni Signed Ranks Test näitas, et otse vaatava pilguga piltide atraktiivsuse astakud olid statistiliselt oluliselt kõrgemad kui kõrvale vaatava pilguga piltide astakud, Z = ..., p = .02. Korrelatsioon Korrelatsiooni kasutatakse selleks, et uurida muutujate vahelisi seoseid ning nende seoste tugevust. Parameetriline seosekordaja on Pearsoni r, mitteparameetrilisteks seosekordajateks on Spearmani roo ning Kendalli tau. Mitteparameetriliste analüüside korral kasutatakse tihtipeale Spearmani roo statistikut, ent Kendalli tau-d peetakse paremaks näitajaks väiksematel valimitel. Pearsoni korrelatsioonikordaja eeldused: - muutujad peaksid olema mõõdetud intervall või suhteskaalal; - lineaarne seos muutujate vahel (hea viis testimiseks -> Scatterplot -> visuaalselt hinnata seose olemust); - ei tohiks olla märkimisväärseid erindeid (saab samuti hinnata joonise abil);
b. 10. Statistilise ehk korrelatiivse seose korral Suuruse X mingile väärtusele võib vastata mitu suuruse Y väärtust. 11. Joonisel on toodud kolm erinevat hajumisdiagrammi. Millisel diagrammil on tunnuste vaheline seos kõige tugevam? Kõigil kolmel diagrammil 12. Milline on õige valem, mis seob korrelatsioonikordajat ja kovariatsiooni? r=covxy/xy 13. Millised väited kehtivad hajumisdiagrammil esitatud seose korral? Õige vastus on: Spearmani korrelatsioonikordja =1, Pearsoni korrelatsioonikordaja absoluutväärtus < 1, Seos on positiivne. 14. Kui tunnuse X suurematele väärtustele vastavad tunnuse Y väiksemad väärtused, siis nende suuruste vahel esineb negatiive korrelatsioon. 15. Pearsoni korrelatsioonikordaja on sama, mis lineaarne korrelatsioonikordaja. 16. Korrelatsioonanalüüsil saadi järgmised korrelatsioonikordajad (sulgudes on tunnuste tähistused):
0391 xk yk n 6 ∑ d 2i i=1 n= 20 ρ= 1− 2 n ( n −1 ) eida järjekorranumbrite (Spearmani) korrelatsioonikordaja ρ ja älbimissuundade kooskõla (Fechneri) korrelatsioonikordaja K. Ei (Ei/Jah) as need testid on omavahel seotud? x y Samasuu- Vastas- võrreldes võrreldes naline suunaline xk yk hälve hälve < > 0 1 < > 0 1 > > 1 0 > < 0 1
3 185 71 79.2 192 74 78.3 167 81 81.4 198 81 77.5 183 86 79.4 169 82 81.2 165 85 81.7 180 81 79.8 188 90 78.8 193 83 78.1 183 76 79.4 190 88 78.5 182 88 79.5 169 70 81.2 186 76 79.0 172 72 80.8 199 73 77.4 183 77 79.4 175 78 80.4 192 75 78.3 189 86 78.7 176 70 80.3 187 80 78.9 169 87 81.2 Analüüsides testi tulemuste stabiilsust, võrreldi Leida järjekorranumbrite (Spearmani) korrelatsioonikordaja ρ ja 20 õpilase kahe erineva testi tulemusi ning hälbimissuundade kooskõla (Fechneri) korrelatsioonikordaja K. ei (Ei/Jah) saadi järgmised arvupaarid: Kas need testid on omavahel seotud? x y Samasuu- Vastas- 1
2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal. Binet’-Simoni skaala – koosnes paljudest ülesannetest, mille lahendamise tulemuste põhjal sai otsustada, kas õpilane suudab lahendada ülesandeid, mis on jõukohased samas vanuses keskmiste võimetega õpilasele. 3. Milliseid komponente eristab C. Spearmani intellekti mudel? Üldfaktori ehk g-faktori ja erifaktorite ehk s-faktorite teooria. Üldfaktori all pidas Spearman silmas inimeste võimet arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriteks on spetsiifilised vaimsed võimed, nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Kõik erifaktorid on vähemal või suuremal määral seotud üldfaktoriga, s.t. erivõimed korreleeruvad üldjuhul inimeste üldise vaimse võimekusega. 4
Lineaarne korrelatsioonikordaja (Pearson): · korrelatsioonikordaja väärtus võib olla vahemikus -1 kuni +1 · korrelatsioonikordaja märk näitab seda, kas on tegemist positiivse või negatiivse seosega · korrelatsioonikordaja absoluutväärtus kirjeldab seose tugevust järgmiselt: | r | < 0,30 olematu, väga nõrk seos 0,30 < | r | < 0,70 keskmise tugevusega seos | r | > 0,70 tugev seos Spearmani korrelatsioonikordaja: Spearmani korrelatsioonikordaja mõõdab kahe järjestustunnuse vahelist monotoonset (mitte tingimata lineaarset) seost. · korrelatsioonikordaja väärtus võib olla vahemikus -1 kuni +1 REGRESSIOONANALÜÜS Regressioonanalüüs võimaldab luua matemaatilise mudeli kirjeldamaks tunnuste vahelisi seoseid. Lineaarse regressiooni korral uuritakse sõltuvust kujul: Y = + x ja on vähimruutude meetodi abil määratavad parameetrid ehk regressioonikordajad.
0,1) o Et saada aru, kui palju ühe muutuja varieeruvus seletab teise muutuja varieeruvust, on vaja arvutada determinatsioonikordaja ehk r-ruut o Kui r=0,1, siis r2=0,01 ehk 1% ühe muutuja varieeruvusest on selgitatav teise muutuja avrieeruvusega. r=0,5 puhul on r2=0,25 ehk juba 25% varieeruvusest! Alternatiivsed korrelatsioonid: o Astakkorrelatsioon Spearmani roo (Spearman rank correlation): kui muutujad on ordinaalsed. Kasutatakse mitteparameetrilistel testidel. (Paneb paika väärtuste järjekorra ja siis arvutab Pearsoni korrelatsioon) o Kui üks muutuja on binaarne ja teine on pidev: punkt-biseriaalne (point- biserial). Korrelatsiooni leidmine: Esmalt uurida, kas andmed on pideva jaotusega ja normaaljaotuslikud (et otsustada, kas vaadata Pearsoni r-i või Spearmani roo-d)
Nende andmete puhul tahame teada sõnade valentsi mõju meenutamisele. Panemegi faktori nimeks ,,valents". Tasemete arvuks (Number of Levels) pange kolm, üks tase iga katsetingimuse kohta. Tasemete sisu saate määrata järgmisest menüüst. 7. PRAKTIKUM = KT 8. PRAKTIKUM Korrelatsiooni kasutatakse selleks, et uurida muutujate vahelisi seoseid ning nende seoste tugevust. Parameetriline seosekordaja on Pearsoni r, mitteparameetrilisteks seosekordajateks on Spearmani roo ning Kendalli tau. Mitteparameetriliste analüüside korral kasutatakse tihtipeale Spearmani roo statistikut, ent Kendalli tau-d peetakse paremaks näitajaks väiksematel valimitel. Korrelatsioonikordaja on sisuliselt ka efekti suuruse ning mudeli seletusvõime näitaja. Võttes korrelatsiooni ruutu, saame R2 statistiku ehk, eesti keeles, determinatsioonikordaja. Kui me seda kordajat sajaga korrutame, saame protsendid
või vääraks ning omistatud punktid summeeritakse kas alatestide või terve testi ulatuses. Nii saadakse testi toortulemused. Edasi konverteeritakse toortulemus standardtulemuseks, kus vasvatava vanusgrupo valimi keskmisele omastatakse väärtus 100 ja standardhälbeks võetakse 15 punkti. Tulemused on interpreteeritavad ka testinormide valguses. Testinormid näitavad, kui sageli esineb üks või teine tulemus vaatlusaluse normgrupi liikmete seas. 4) C. Spearmani ja L. Thurstoni intellekti struktuuri mudelid ning nendest tulenevad järeldused intelligentsustestide koostamiseks. Intelligentsusmudel Spearmani järgi: üldfaktori (g-faktori) ja erifaktori (s-faktori) teooria. Üldfaktoriks on inimese võime arulteda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktoriks on spetsiaalsed võimed nagu verbaalne, ruumiline või matemaatiline võimekus. Thurstoni järgi: tema järgi on inimesetel rida baasvõimeid: verbaalne mõistmine, numbriline ja
-0.128302 1 0.067834 0.041505 1 0.076274 -0.124675 0.390012 1 0.716412 -0.117111 -0.068151 -0.071402 1 Vajadus Eesti Läti Soome T 5 4 1 S 2 5 3 F 1 1 2 H 3 2 4 E 4 3 5 Vajadus Eesti Läti di di2 Spearmani korrelatsioonikordaja T 5 4 1 1 0.4 S 2 5 -3 9 F 1 1 0 0 H 3 2 1 1 E 4 3 1 1 12
Kontingentsus koefitsient sobib samuti ainult sümmeetriliste tabelite puhul (ükskõik, millise nxn puhul). Korrelatsioonanalüüsi etapid: 1) Mis liiki tunnusega on meil tegemist? 2) Kas seos muutujate vahel on lineaarne? 3) Korrelatsioonikordaja valik lähtudes eelmisest kahest punktist 4) Korrelatsioonikordaja tõlgendamine(jällegi statistuline olulisus sig. Kui alla 0,05, siis alternatiivhüpotees on olemas on statistiline olulisus. Spearmani näide, saadud andmetega kasutan valemit. Siit saaks, et rs=1-60/60=0 SEOST POLE. x y s(i) t(i) di(si-ti) Di(ruut) 2 150 1 3 -2 4 6 120 4 2 2 4 5 1000 3 4 -1 1 3 100 2 1 1 1 Kendalli näide(tülikam kui Spearman) X 1 <4 >3 >2 Paaride võrdlus, loeme üle vastassuunalised ja samasuunalised paarid. y 3 >2 <4 >1
Sümmeetrilisus Kui X=Y, siis covxx= σ x ^2 o Kovariatsioon on dispersiooni üldistus. Dispersioon on kovariatsiooni erijuht: kovariatsioon iseendaga Sõltumatute juhuslike suuruste kovariatsioon on võrdne nulliga Kui covXY ≠ 0, siis nimetatakse suurusi X ja Y korreleeruvateks Korrelatsioonikordaja - nullist erinev ka täiesti juhuslike arvupaaride korral. Valem: Spearmani korrelatsioonikordaja – Mudel - reaalses maailmas esineva objekti analoog, mis asendab seda objekti tunnetusprotsessis Matemaatiline mudel - mingit reaalses maailmas eksisteerivat nähtust kirjeldavate matemaatiliste seoste kogum Lineaarne mudel y=ax+b, lineaarliikme kordaja a näitab, kui palju muutub y, kui x suureneb 1 võrra. Vabaliige b näitab sõltuva muutuja y väärtust, kui x=0 Regressioonimudel – yi = deterministlik component + juhuslik component. Deterministlik komponent
viimsi pole traditsiooniline vald. · Tugevus: kui lähedal on punktid (joonisel). Suund: ; + või -; kasvav või kahanev. Kuju: kui vähegi võimalik võiks vaadelda lineaarsena (korrelatsiooni analüüsi puhul). · Astakkorrelatsioonikordaja e Spearmanikordaja: põhiolemuselt lineaarne ikkagi aga üle minnakse järjeskaalale. Kõiki füüsilisi suurusi mõõdetakse suhteskaalal (tavaliselt). (roo) on valimi ja üldkogumi korrelatsioon. Spearmani kordaja osas toome selle 1 erindi punkti teistele lähemale. Kõigi vahemaaks saab 1 ühik. Ei ole nii täpne kui lineaarne kordaja, see on üldistav kordaja, seega kaotame täpsuses. · Nelikkorrelatsioon (nelikkorrelatsioonikordaja) saab kasutada kui ei ole arvandmeid (kvalitatiivse tunnuse korral). · Regressioonanalüüsi juures on paigutus väga oluline. X ja y sõltuvad. Y=a+bx (x- sõltumatu muutuja ehk eksogeenne muutuja), y sõltuv muutuja ehk endogeenne muutuja
on kasutatud. Standardhälve iseloomustab, kuidas jaotuvad (juhuslikult muutuvad) suurused keskmise väärtuse ümber. Standardhälve on kokkuleppeline ühik. Oletame, et mingi kooli õpilaste keskmine pikkus on 165 cm. Sellest keskmisest pikkusest on nii pikemaid kui ka lühemaid õpilasi. Üks standardhälve on kaugus keskmisest. 26. Üldvõimekus ja g-faktor. Spetsiifilised võimed (Gardner, Sternberg). G-faktori mõiste lõi Charles Edward Spearman. Spearmani põhiseisukoht on, et kõikides vaimsetes võimetes avaldub üldine vaimne võimekus( general intelligence e g-faktor). S.o taiplikus, võime arutleda, lahendada probleeme, ja mõelda abstraktselt. Sellele lisanduvad vaimsed erivõimed, ehk spetsiivilised faktorid(s-faktorid), mis kõik suuremal või vähemal määral on seotud üldvõimekusega. Ise on ta g-faktori kohta öelnud järgmiselt( aitab g-faktori
praktiseeris psühhoanalüütikuna Explorations in Personality (1938) üritab ühendada psühhoanalüüsi eksperimentaalse lähenemisega Samast raamatust pärineb Temaatilise Apertseptsiooni Test Vajaduste klassifikatsioon 17 Vajadus ja surve (press); alfa ja beeta- surve Like all other men, like some other men, like no other men Raymond Cattell Inglane (kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD psühholoogias; Spearmani ja Thorndike’i õpilane Arendas mitmemõõtmelist statistikat sh faktoranalüüsi Erinevat tüüpi omadused: (a) dünaamilised (“ergic traits”, “ergs”) – motivatsiooniga seotud; (b) stilistilised, temperamendiomadused; (c) võimed Omaduste mitmekesisus on väga suur; selle taandamiseks saab omadustevaheliste korrelatsioonide mustrist otsida väiksemat arvu “lavataguseid” muutujaid, “faktoreid” (1946) 1945 pakkus
nagu Eesti, ei tohiks seda üle tähtsustada. Palju olulisemad ja seda mitte ainult inimeste vahelisi suhteid arvestades, vaid ka tööalast edu silmas pidades, võivad olla mõned isiksuse omadused nagu soojus, avatus ning mõistmis- ja kaasatundmisvõime, mis kuidagi ei sõltu sellest, kas inimene on geenius või keskmisest hoopis veidi madalama IQ-g · Kas intelligentsuseid on üks või mitu? Catelli arvates? Spearmani arvates? Sternbergi arvates? Kuigi mitmese intelligentsuse teooriad on eriti laia publiku seas populaarsed (Howard Gardner, Robert Sternberg jt.)... ... enamus eksperte arvab siiski, et erivõimed pole omavahel sedavõrd erinevad, et tuleks kõnelda mitmest erinevast intelligentsue vormist. R. Sternberg (s. 1949) arvab, et IQ testid mõõdavad ühte võimet ehk analüütilist intel. C. Spearman, Catelli nimetus Liikuv IQ, mõõdetakse IQ testidega
34 187 34 45 31 35 189 35 45 31 36 191 36 45 31 37 193 37 46 37 38 194 38 46 37 39 197 39 46 37 Lineaarne korrelatsioon Spearmani astak-korrel Otsus: kuna mõlemad k 49 47 45 43 41 39 37 35 150 155 160 165 170 175 180 185 190 195 200 40 35 30 25 20 15 10 5 0
looduse tasakaalu hoidmist keskkonnak aitse eesmärgiks, 63% elu säilimist meie planeedil, 55% ühiskonna ja looduse suhte mõistlikuma t korraldamist , 53% tervise kaitset. Elanike jaoks oli esimesel kohal tervisekaitse 66%. Vastanutest 59% pooldasid looduse tasakaalu hoidmist ja elu säilitamist, 4. kohal oli 45 protsendiga tehnika arengu uute suundade avastamine. "Erinevused ekspertide ja elanike vahel olid üsna väikesed: pingeridade sarnasust statistiliselt olulisel tasemel näitab Spearmani astakkorrela tsiooniseose suurus rs=0,79. Kummaski pingereas jäävad tagaplaanile subjektiivse mat laadi väärtused (inimese sisemaailma rikkus, meeldiv ümbrus). Ühiskondlike motiivide nii suurt ülekaalu igapäevase elu kvaliteediga seonduvate eesmärkide ees võib hinnata mitmeti: näha selles kõrget teadlikkust või hoopis keskkonnate advuse teatud deklaratiivsu st (vähest seost argielu probleemide ga). Tundub, et ei spetsialistid ega ka elanikkond seosta isiksuse esteetilist ja
muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilistest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud ühemunarakukaksikute (identsete geenidega) vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast. 30. Mis on g-faktor, selle väljapakkuja? Spearmani (1927) mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. 31. Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu 32
mõelda ratsionaalselt ning ümbritseva keskkonnaga efektiivselt hakkama saada. Intellekti uurimise ajalugu Francis Galtonit (18221911) teooria pärilikkusest Alfred Binet (18571911) Lev Võgotski (18971934) lähema arengutsoon, Jean Piaget (18961980) kuidas laps jõuab mingi vastuseni Hans Eysenck (19161997) Intelligentsuse struktuuri mudelid a) üldandekuse e ühe faktori mudelid (Alfred Binet, Lewis Terman, Edward Thorndike ja Charles Spearman). Spearmani (1927) jaotab võimekuse üldine vaimne võimekus (general intelligence e g-faktor) vaimsed erivõimed ehk spetsiifilised faktorid (s-faktorid) b) esmaste e primaarsete võimete mudelid. Louis L. Thurstone (1938) Howard Gardneri (1937) multiintelligentsuse teooria c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. Raimond Cattell (1965) jaotas üldvõimekuse 2 suhteliselt sõltumatuks faktoriks: muutlikuks intelligentsuseks (fluid intelligence)
- Subjektiivselt hinnatud intelligentsus – küsid inimeselt endalt kui targaks ta ennast peab - koolihinded - Gruppide erinevused intelligentsuses - erinevused on looduslik paratamatus - meeste ja naiste võimekuse erinevused suht väiksed - Geograafilised erinevused – raskes kliimas kõrgem IQ - Rassierinevused – mongoliididel kõrgeim - Intelligentsuse struktuur - Üldintelligentsus – kui ühel alal tark siis tõenäoliselt teistel aladel ka - Spearmani järgi sõltub mis tahes vaimse pingutuse edukus kahest põhilisest üksteisest sõltumatust tegurist: inimese üldise vaimse võimekuse tasemest ning igale unikaalsele ülesandele või ülesande tüübile ainuomasest spetsiifi lisest võimekusest. - Mitmese intelligentsuse teooriad: - Thurstone: Thurstone pakkus omalt poolt välja hoopis seitse primaarset võimet: 1) verbaalne arukus (verbal comprehension); 2) sõnaline voolavus (word fl uency); 3)
üldise võimekuse tasemele. Üldvõimekuse määr eri ülesannetes on välja arvutatav eri ülesannetes on välja arvutatav # Igale ülesandele saab välja arvutada, mil määral see mõõdab üldvõimekust # Piltlikult: mõni ülesanne tabab sagedamini märklaua keskkohta, mõne ülesande tabamused on enamasti märklaua äärealadel Võimaldab teadlikult ülesandeid valida Võimaldab hinnata üldvõimekuse/spetsiifiliste võimete suhtelist tähtsust nt ennustuste tegemisel Tänapäev # Spearmani seaduspära kehtib siiani: kõigi vaimset pingutust nõudvate ülesannete lahendamis-tulemused on positiivses korrelatsioonis (g) # g katab ~50% kõigi erinevate testide variatiivsusest inimeste reastamine g alusel annab meile umbes 50% sellest informatsioonist, mis me saaksime inimesi suure hulga erinevate võimete varal kirjeldades # g taustal on eristatavad ka spetsiifilisemad võimed Selle paremaks mõistmiseks vaatame nt akadeemilise võimekuse testi (AVT) alateste:
enesesse ja isku elukäiku determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient. Valiidsus millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud. Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina.
determineeriv enesekonseptsioon. Olulised on empaatia, kõrvalseisjate toetus, tegude heakskiit. Intelligentsustestid ühe populaarse ütluse järgi on intelligentsus tegelikult kohanemisvõime uudsetes oludes. Testide pioneeriks on A.Binet. IQ intelligentsus kvootsient. Valiidsus millisel määral test mõõdab just nimelt seda, milleks ta on ette nähtud. Reliaablus garanteerib stabiilsed ja korratavad mõõtmistulemused. Intelligentsuse faktorid Spearmani arvates 2 tüüpi faktorid: üldandekuse faktor (g-faktor) ja erinevad spetsiaalfaktorid (s-factors) Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus Probleemide lahendamise võime ja mõtlemiskiirus ja omandatud ja settinud teadmised-kogemused. Isiksusetestid : Objektiivsed küsimustikud, mille vastuseid saab tõelevastavuse seisukohalt kontrollida. MMPI Projektiivsed ei saa sedastada kas vastus on õige või vale. Testiküsimused esitatakse tajutava materjalina.
Samast raamatust pärineb Temaatilise Apertseptsiooni Test Vajaduste klassifikatsioon - Vajadus ja surve (press); alfa ja beeta-surve. Like all other men, like some other men, like no other men - temaatilise aterpretseptsiooni test: vastaja peab ütlema mida pildi peal näeb Raymond Cattell- Inglane (kuid hiljem enamuse oma karjäärist Illinoisi Ülikoolis); ülikoolis õppis keemiat; PhD psühholoogias; Spearmani ja Thorndike'i õpilane Arendas mitmemõõtmelist statistikat sh faktoranalüüsi Erinevat tüüpi omadused: (a) dünaamilised ("ergic traits", "ergs") motivatsiooniga seotud; (b) stilistilised, temperamendiomadused; (c) võimed - Omaduste mitmekesisus on väga suur; selle taandamiseks saab omadustevaheliste korrelatsioonide mustrist otsida väiksemat arvu "lavataguseid" muutujaid, "faktoreid" (1946) 1945 pakkus välja isiksuseomaduste 12-faktorilise struktuuri (arvutused võtsid mitu kuud .
See konventeeritakse standardtulemuseks, kus vastava vanusegrupi representatiivse valimi keskmisele omistatakse väärtus 100 ja standardhälbeks (SH) 15 punkti. Standardhälve iseloomustab IQ hajuvust valimi keskmise suhtes. Intelligentsuse testimise tulemusi interpreteeritakse matemaatilise statistika vahenditega. IQ väljendamine standardhälbe ühikutes võimaldab võrrelda testimise tulemusi vanusegrupiti. C. Spearmani ja L. Thurstoni intelligentsuse mudelid ning nendest tulenevad järeldused int.testide koostamiseks. Üheks esimeseks intelligentsusmudeliks sai SPEARMANI üldfaktori (g-faktori) ja erifaktorite (s-faktorite) teooria ehk kahefaktoriline intelligentsusmudel. Üldfaktor – inimese võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt. Erifaktorid – spetsiifilised vaimsed võimed (verbaalne, ruumiline ja matemaatiline võimekus)
Musikaalne intelligentsus Helilooja, interpreet Ruumiline intelligentsus Navigaator (tüürimees), skulptor Kehalis- kinesteetiline intelligentsus Tantsija, sportlane Inimestevaheline intelligentsus Terapeut, müüja Inimese enesetunnetuslik intelligentsus Sügava enesetunnetusega isik 1.2.3. Intelligentsuse üld- ja spetsiaalfaktorite (hierarhiline) teooria Kolmas seisukoht tuleneb psühholoog Spearmani (1863 - 1945) loodud faktoranalüüsi rakendamisest intelligentsuse uurimisel. Selle teooria kohaselt on olemas üks intelligentsuse üldfaktor (g-faktor) kui ühine tuum ja sellega seostuvad spetsiaalfaktorid. Samale seisukohale jõudis Vernon, analüüsides Thurstone paljufaktorilist lähenemist. Kahest eelmisest paremini tuntakse R. Cattelli hierarhilist intelligentsuse teooriat. Hiljutised kokkuvõtted ja uued analüüsid faktoranalüütilisel meetodil loodud
annaabi.ee 
