Vastus leiad õppematerjalist: Sissejuhatus psühholoogiasse

Sissejuhatus psühholoogiasse (0)

Psühholoogia - Sissejuhatus psühholoogiasse

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on psühholoogia?
Mis on psüühika?
Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia?
Mis on eksperiment?
Millal sündis teaduslik psühholoogia?
Mis on operantne tingimine?
Mis on teadvus Millised on teadvuse omadused?
Millal tekib eneseteadvus?
Kuidas kontrollitakse selle olemasolu?
Mis on uni Kuidas seda uuritakse?
Mis on REM uni Mis teda iseloomustab?
Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
Miks me näeme unenägusid?
Mis on taju Aisting?
Millised protsessid tekitavad taju?
Mis on adaptatsioon?
Mis on disparaatsus?
Miks see oluline on?
Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Mis on stereotüüp projektsioon kausaalne atributsioon ja selle viga?
Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel?
Kestvuse alusel?
Kes on E Tulving?
Millest sõltub meeldejätmine meelespidamine meenutamine?
Mis on valemälestused?
Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses?
Mida uuris Galton?
Mille lõi Binet?
Mida peame teadma selleks et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis?
Mis on g-faktor selle väljapakkuja?
Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest?
Mis on motivatsioon?
Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi?
Mis on emotsioonide otstarve?
Mida kujutab endast isiksus?
Millised on põhilised isiksuseteooriad?
Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
Mis on stsenaarium roll skeem?
Miks tehakse omistusi Heider 1958?
Millised on omistusvead?
Mida tähendab sotsiaalne soodustamine?
Millised on ilmnemise tingimused?
Mida tähendab sotsiaalne looderdamine millised on ilmnemise tingimused?
Miks me oleme kuulekad?
Millise kuulsa eksperimendi tegi Milgram?
Millised faktorid näitavad et inimene on võimeline abistavaks käitumiseks?
Millised on mitteabistamise põhjused?
Miks me oleme agressiivsed erinevad teooriad?
Millise teooria näide on Bobo-nuku eksperiment?
Mida näitavad vanglaeksperimendi Zimbardo 1971 tulemused?
Millega tegeleb kliiniline psühholoogia?
Kuidas ravitakse psüühilisi häireid?

Mis on psühholoogia? Mis on psüühika?
Psühholoogia on teadus inimese psüühikast mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.
Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides.

Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
Psüühilisteks protsessideks vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel
Tunnetusprotsessid aistingud , tajud, kujutlus , mõtlemine, tähelepanuprotsess
Psüühilisteks seisunditeks üldine aktiivsuse tase, olek, meeleolu, psüühiliste protsesside kulgemise eripära; on lühema- või pikemaaegsed, vähem või rohkem teadvustatud
Psüühilised omadused on püsivad elemendid, mis määravad inimese tüüpilise käitumise.See kuidas keegi suudab oma psüühilisi protsesse rakendada, seda nimetatakse psüühilisteks omadusteks.

Millised küsimusi uurib psühhofüsioloogia? Isiksuse psühholoogia? Sotsiaalpsühholoogia? Arengupsühholoogia? Psühhofüüsika? Too iga haru kohta oma näide.
Psühhofüsioloogia uurib inimkäitumise bioloogilisi aluseid (peam. neurokeemilised), tihedalt seotud psühhofarmakoloogiaga ehk organismi manustatavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele.
Isiksuse psühholoogia uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas ( grupis ).
Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel tunnetuslikud funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne.
Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru.

Mis on eksperiment ? Vaatlus ? Intervjuu ? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide.
Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine . Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment – katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes.
Vaatlus tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu. Vaatluse läbiviija on passiivne ja ei sekku.
Intervjuu on andmekogumise meetod, kus etteantud küsimustele vastates saadakse andmeid inimeste käitumise, mõtlemise ja tunnete kohta.

Millal sündis teaduslik psühholoogia? Esimese labori rajaja?
Erinevad koolkonnad ja uurimistraditsioonid tekkisid 20. sajandil, kuid juba ( 1879 ) rajas W. Wundt esimese eksperimentaalpsüholoogia labori Leipzigi ülikoolis, uuriti, kuidas ravimid (nt kofeiin ) mõjutavad psühholoogilisi protsesse ning kas andekus on pärilik.

Kirjelda biheiviorismi, humanismi , psühhodünaamilist koolkonda , kognitiivset psühholoogiat, psühhobioloogilist koolkonda. Too iga koolkonna kohta näide, kuidas nad seletaksid ühte psühholoogilist probleemi?
Biheiviorism tegevus, mõtlemine ja tundmine on võrdsed käitumised. Inimene on must kast, pole vaja teada, mis seal sees on. Pole tähtsad vaimsed seisundid, sisemised protsessid, introspektsioon . Lähenemine, milles teadusliku psühholoogia uurimisobjektiks tunnistatakse ainult otseselt jälgitav väline käitumine.
Humanism rõhutab inimese kontrolli oma elukäigu üle. Inimene on oma olemuselt hea, tal on vaba tahe ja autonoomsus , võimeline tegema oma valikuid , tal on soov pürgida oma potentsiaali täieliku saavutamise poole, inimese arengupotentsiaal on piiramatu.
Psühhodünaamika käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. Vaade, mis tunnistab teadvustamata protsesside ja käitumismehhanismide olemasolu sellisel kujul, nagu seda oletas Sigmund Freud ja tema järgijad. Kognitiivne psühholoogia keskendub sellele, läbi milliste protsesside inimesed tunnetavad (salvestavad meelte infot, töötlevad jene ) ja mõistavad maailma.
Psühhobioloogia käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja elektriliste protsesside tulemit, suur areng aistingute, mälu, mõtlemise ja psüühiliste häirete uurimises tänu tehnoloogiale 1990ndatel, eksperimentides üks aspekt alati seotud närvisüsteemi töö vaatlemise, manipuleerimise või salvestamisega.

Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine?
Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises, näiteks koer õpib ukselingiga logistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle tegevuse peale välja viinud. On ära õpitud seos tegevuse ja tagajärje vahel.
Klassikalise tingimisega on tegemist, kui loom õpib ära, et ühele sündmusele, nt kellahelinale järgneb teine, näiteks söögiaeg. Kellahelinast saab looma jaoks märguanne läheneva söömaaja kohta ning loom hakkab ootama toitmist iga kord, kui ta kuuleb kellahelinat. On ära õpitud seos stiimulite või sündmuste vahel.( Pavlovi koera refleks )

Mis on teadvus? Millised on teadvuse omadused?
Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist.
Teadvuse omadused
Intentsionaalsus – tavaliselt ollakse teadlikud millestki.
Tähelepanu keskme ja perifeeria eristamine – selektiivne tähelepanu.
Geštalt-struktuur – ajju saabuvad stiimulid organiseeritakse teatud tervikuteks (väga väheste tunnuste põhjal on näiteks võimalik ära tunda nägusid).
Enamik inimeste teadvustatud kogemusi on seotud mingi üldise meeleoluga, mis ei pruugi olla verbaliseeritav.
Kõik teadvustatud kogemused on paigutatavad meeldiv-ebameeldiv seoste hulka.

Millal tekib eneseteadvus ? Kuidas kontrollitakse selle olemasolu?
Eneseteadvus tekib inimese teisel eluaastal.
Näiteks kontrollitakse, kas subjekt seostab peegelpilti või fotot endaga.

Mis on uni? Kuidas seda uuritakse?
Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal.
Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid ( unetus , narkolepsia , uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju.

Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab?
REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine)
Iseloomulikud tunnused:
Lihastoonus on väga madal
Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema)
Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
Suureneb sarnaselt sügavale unele valgussüntees ajus
Inimene läbib öö jooksul kokku 4–5 REM-une faasi
Selles uneperioodis esinevad unenäod

Milline on unestaadiumite järgnevuse põhimõte?
Uinumisest järjest sügavamasse unne üle minemine kuni viiendasse REM-une faasi.
1. aste - kerge uni 2. aste – uinumine 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse.
4. aste - sügav uni ehk deltauni 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni(REM)

Miks me näeme unenägusid? Kirjelda võimalikke seletusi .
Psühhoanalüütikute järeldusena aitavad unenäod leevendada alateadvusse surutud psühholoogilisi sisepingeid ja konflikte Unenäod ilmuvad üksnes REM une staadiumis , kuna 80% REM unest ärganutest väidavad, et nägid unenägu. Mõned välis- või siseärritajad murravad närvisüsteemi pidurduse
teatud osas läbi ja ajukoores tekivad selgepiirilisemad erutuskolded. Uue ärritaja mõjul elustunud, mällu talletatud endiste erutuste jälgi ja nende põhjustatud erutusassotsiatsioone elatakse läbi unenägudena. Kuna suurem osa ajukoores on siiski pidurdusseisundis, on unenägu katkendlik, hüplev ja seosetu.

Mis on taju? Aisting ?
Taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis -, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju , tekstuuritaju.)
Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn.

Millised protsessid tekitavad taju?
Taju tekitavad nägemine, kuulmine , haistmine, maitsmine ja kompimine.

Mis on adaptatsioon ? Apertseptsioon?
Adaptsioon – ärritajaga kohanemine
Apertseptsioon – taju sõltuvus tajuva inimese psüühilsest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest.

Mis on disparaatsus ? Miks see oluline on?
Disparaatsus - tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas.
Kui disparaatsus 2 silma nägemisväljade vahel on liiga suur, tekib nt binokulaarne võistlus (nähakse eraldi/ vaheldumisi mõlema silma projektsioone)

Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil?
Hallutsinatsiooniga objekti ei ole olemas, illusiooniga objekt on olemas, kuid tegelikkusest moonutatud.

Kirjelda isikutajus ennasttäitvate ootuste efekti, järjestuse efekti, haloefekti. Too iga efekti kohta näide.
Ennasttäitvate ootuste efekt Kui õpetaja usub ja loodab, et tema õpilased muutuvad tublimaks, siis nad muutuvadki. Ja vastupidi. Eriti mõjutab see endas kõhklejaid. Pygmalioni efekti puhul rõhutatakse, et teeseldud positiivsed ootused mõju ei avalda. Kui tööandjal tuleb valida optimistliku ja vähekompetentse ning pessimistliku ja kompetentse töötaja vahel, soovitatakse eelistada esimest.
Järjestuse efekt olemus on selles, et ebatäieliku ja/või vastukäiva informatsiooni puhul avaldavad inimestes kujunevale arvamusele rohkem mõju need andmed, mis on saadud järjekorras esimesena.
Nt: Esmamulje on mõjus. Tuttava inimese puhul kujundavad hinnangut viimased andmed.
Haloefekt tähistab teisest inimesest kujunenud üldmulje või suhtumise mõju selle inimese üksikomaduste ja -tegude tajumisele ja hindamisele. Jaguneb positiivseks ja negatiivseks. Positiivne Nähakse ainult positiivset külge, negatiivseid omadusi alahinnatakse ning alati leitakse enda õigustuseks väiteid, et keegi teine süüdi. Oma vigu ei märgata. Negatiivne - Võimendub tendentslikult halb, hea aga jäetakse tahaplaanile, seda ei hinnata ega märgata. Seostub musta lamba või valge varese fenomen .

Mis on stereotüüp, projektsioon , kausaalne atributsioon ja selle viga? Too näide.
Stereotüüp - Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ja seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikud jooned.
Kõige ennatlikum viis inimese üle otsustamiseks.
Projektsioon Alateadlik tendents kanda üle iseenda ebasoovitavad jooned, omadused ebameeldivatele inimestele.Teiste inimeste halvustamine, tagarääkimine – “mulle ei seletatud täpselt, kuidas teha”, “ minust ei saada aru” jne.
Kausaalne atributsioon ja selle viga
Esmalt tajutakse teiste inimeste väliseid tunnuseid ja tehakse nende järgi järeldus inimeste omaduste kohta
(näiteks väljakutsuv riietus töövestlusel).
Väliste tunnuste alusel omistatakse teisele käitumise põhjused.
Selline hinnang mõjutab hindaja enda käitumist.
Atributsiooni vead:
Teise inimese käitumist seletades omistatakse põhjused teise isikuomadustele ja harvem situatsiooni teguritele
Isikuomaduste tähtsust ülehinnatakse
Situatsiooni tegurite osatähtsust alahinnatakse

Kuidas jaotatakse mälu sisu alusel? Kestvuse alusel? Meelteinfo alusel?
Mälu jaotatakse sisu alusel :

Liigutusmälu – inimese poolt sooritatud liigutuste omandamine ja reprodutseerimine. See mälu on liigutusvilumuste ja harjumuslike liigutuste väljatöötamise aluseks.

Sõnaline e. mõtteline mälu – sõnalises vormis loetud ja kuuldud mõtete omandamine ja säilitamine ning reprodutseerimine. Nii omandatakse harilikult läbiloetud tekst.

Emotsionaalne mälu e. tundmuste mälu – säilitab inimese poolt läbielatud tundmusi. Inimene võib kahvatuda ainuüksi läbielatud hirmu meenutamisel või punastada, meenutades tegu, mis varem häbitunde esile kutsus.

Kujundiline mälu – soodustab nägude, looduspiltide, olukordade, meloodiate, lõhnade ja maitsete meeldejätmist ning reprodutseerimist.
Mälu jaotatakse kestvuse alusel:
Sensoorne (ülilühiajaline), lühimälu, püsimälu, operatiivmälu (töömälu)
Mälu jaotus meelteinfo alusel:
Vastavalt sellele eristatakse nägemismälu, kuulmismälu, haistmismälu.

Kes on E. Tulving ? Kirjelda tema mälustruktuuri (semantiline, protseduuriline, episoodiline ). Too näide iga struktuuriosa kohta.
On teenekaim ja kuulsaim Petserist pärit väliseestlasest psühholoog, kelle peamiseks uurmisvaldkonnaks on olnud mälu. Kognitiivpsühholoogia katsete kõrval on Tulving viimastel aastatel üha rohkem osalenud kognitiivse neuroteaduse meetodeid kasutavates mälu-uuringutes ning kaasa rääkinud ka teadvuse probleemi lahkamisel. Ta on oma paljude tiitlite, kuuluvuste ja aunimetuste hulgas ka TÜ audoktor ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige. Ta on maailmas tsiteerituim eesti teadlane.
a) Semantiline mälu on igal hetkel mitteaktiivne aga esimesel vajadusel valmis ärkama. Unustamine on vähene, semantiline mälu on püsiv. Mõisted, reeglid, teooriad, tähendused. Üldised faktilised teadmised maailma kohta. Ei ole seotud isklike mälestustega. Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis
b) Protseduuriline Vilumused, oskused, harjumused mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine. Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus erinev.
c) Episoodiline kiire unustamine. Mida enam uut infot, seda kiirem unustamine. Eduka kasutamise põhiprobleem pole teabe puudumine vaid raskus sellele teabele juurde pääseda. Isikliku elu episoodid paigutatud ajas ja ruumis kindlatesse kohtadesse , konkreetne, isiklik ehk sotsiaalne. Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde. Näiteks: Milline oli ilm kui te möödunud aastal Eiffeli tornis Pariisi vaadet fotografeerisite

Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht?
Lühimälus (primaarne) püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Piltlikult kirjeldades on lühimälu nagu taju pikendus . See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest.
Pikaajalist ( sekundaarne ) mälu iseloomustab peale ajalise kestvuse ka väga suur maht. Väidetavalt isegi piiramatu. Informatsioon säilib kaua, võib olla kogu eluaja. Arvatakse, et kõik, mida inimene õpib säilib pikaajalises mälus, kuigi osa sellest informatsioonist võib olla raskesti kättesaadav.

Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine ?
Meeldejätmisel on oluline roll tähelepanul ja infotöötluse sügavusel.
Meelespidamine mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist.
Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal.

Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor.
Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Tuleks tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust, (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist.

Mis on valemälestused? Kuidas tekivad?
Valemälestusi (pseudomälestused) defineeritakse tavaliselt kui ebakorrektseid uskumusi minevikusündmuste kohta, mis on saanud mälu pärisosaks ja mille tõesust inimene ise usub.
Need võivad olla mõjutatud/tekitatud mälestused.

Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? Mida uuris Galton ? Mille lõi Binet?
Inetlligentsus tähendab võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida , näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid.
Galton uuris inimese vaimseid võimed ja teda võib pidada nende süstemaatilise mõõtmise algatajaks .
Binet lõi IQ testi, millele tuginedes oleks võimalik objektiivselt kindlaks teha õpiraskustega lapsi ning suunata neid õppima eriprogrammi alusel.

Kirjelda intelligentsusteste.
Esimesed IQ testid loodi Alfred Binet poolt, et teha kindlaks ja aidata vähevõimekaid lapsi prantuse koolides. Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent , mis võttis kokku erinevaid võimeid. Sobiva IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjeldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka Stanford -Binet test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel.

Mida peame teadma selleks, et saaks kasutada intelligentsustesti mingis populatsioonis?
Peame arvestama kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi.
Kas intelligentsuse määramisel on mõjuvaks teguriks pärilikkus või keskkond?
Mõlemad faktorid on väga tähtsad ning neid ei saa teineteisest eraldada. Geenide avaldumine on alati seotud keskkonnaga, vähemasti biokeemilise keskkonnaga, aga sageli ka kultuurilise ja sotsiaalse keskkonnaga. Samuti ei saa pärilikkuse uuringutega midagi öelda selle kohta, kuidas ühel konkreetsel inimesel mingi joon avaldub. Pärilikkuse uuringutega tehakse kindlaks, kui palju on mingi omaduse muutlikkus mingis populatsioonis tingitud geneetilistest ja kui palju keskkondlikest erinevustest. Näiteks on ühes peres üles kasvanud erinevate vanemate laste (erinevad geenid), vahelised erinevused intelligentsuses põhjustatud geneetilistest erinevustest. Vastandina lahus kasvanud ühemunarakukaksikute (identsete geenidega) vaheline erinevus on täielikult tingitud keskkonnast.

Mis on g-faktor, selle väljapakkuja?
Spearmani (1927) mudeli põhiseisukoht on see, et eksisteerib üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor), mis avaldub kõikides vaimsetes võimetes, taiplikkus, võime arutleda, lahendada probleeme ja mõelda abstraktselt . Seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga .

Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest?
-Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes
-Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu

Mis on motivatsioon ? Kultuuriline motivatsioon; bioloogiline motivatsioon?
Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on käitumise tõukejõuks. Neid asjaolusid nimetatakse motiivideks motiive tekitavad vajadused - organismi toimimise seisukohalt olulise ressursi puudujääk.
Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Peaaju koores ja koorealustes ajustruktuurides formeerub vajaduse rahuldamise programm, mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge.
Kultuuriline motivatsioon tuleneb ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid end kultuurilises keskkonnas. Eesmärgiks saada ühiskonnas hästi hakkama.
Uudishimu - uute muljete ja kogemuste vajadus
Kontrollivajadus (turvalisusvajadus)
Kuulumis - (armastus) vajadus, oluline enesehinnangu hoidmisel
Saavutusvajadus - tekib tunne, et praegu või tulevikus võib midagi puudu jääda, suurema saavutusvajadusega inimesed saavutavad enam (tihti seotud päritoluga)
Bioloogiline motivatsioon tuleneb organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda ehk siis eesmärk rahuldada meie kehalisi vajadusi:
Uni – füüsiliste ja psüühiliste ressursside taastamiseks, ööpäevane tsükkel
Nälg – energia
Janu – 0,5% vedelikukaotust, veevaru inimesel ei ole
Suguiha – tagada liigi säilimine, suguhormoonid mõjutavad suguiha, mitte valmisolekut
Sõltuvus uimastitest

Maslow motivatsioonipüramiid
Maslow järgi on inimese vajadused üksteisele hierarhiliselt allutatud ja iga inimese püüdluste tipuks on eneseteostus . Eneseteostuse all pidas Maslow silmas inimese suutlikkust saavutada kõik see, milleks tal jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi, ning seejuures saavutatust ka rahuldust tunda. Motivatsiooni kõrgema astmeni jõudmiseks peavad aga madalama astme vajadused olema eelnevalt rahuldatud. Eneseteostus nõuab väga head eesmärkide püstitamise oskust. Eneseteostuseni ei jõua need, kes on raskustes vahe-eesmärkide püstitamisel ja kes püstitavad endale liiga kõrgeid ja kaugeid lõppeesmärke.
Vajaduste hierarhia (alumisest alates):
1 .füsioloogilised vajadused – seksuaal -, vee-, toidu- ja unevajadus;
2. turvalisusvajadus – vajadus kaitstuse järgi;
3. armastus- ja kuuluvusevajadus – vajadus kuuluda mingisse enda jaoks olulisse rühma ja tunda, et temast hoolitakse;
4. tunnustusvajadus – vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele;
5. eneseteostusvajadus – vajadus saavutada kõik see, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi.

Sisemine ja väline motivatsioon. Emotsioonide omadused. Emotsionaalse käitumise osad.
Sisemine ja väline motivatsioon
Sisemine motivatsioon(kaasatõmbav)
Keskendub tegevuse enda väärtustamisele (Huvi, saavutusvajadus, enda proovilepanek jne)

Arvutimäng, reis, film , raamat, eriala

Väline motivatsioon(tõukav)
Keskendub tegevuse tagajärgedele

Palk, hinne, linnaluba, auaste , avalik tähelepanu

Emotsioonide omadused.
Emotsioonid on protsessid, mis haaravad kogu keha: nendega kaasnevad

Muutused inimese füsioloogias
Muutused subjektiivses kogemuses
Käitumise muutused

Emotsioone võib kirjeldada üldise modaalsuse alusel (positiivsed, negatiivsed) või üksikute kategooriate kaudu (rõõm, kurbus, viha , üllatus)
Emotsionaalse käitumise osad.
Sündmus
Sündmuse kodeerimine

Alandus, solvang,oht meelelahutus ,

Hinnang

Vastavalt sellele, millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule

Füsioloogiline reaktsioon
Tegutsemisvalmidus
Emotsiooni väline avaldumine: Näoväljendused, miimika , zestid
Regulatsioon (avaldumist pidurdatakse või võimendatakse tahtlikult)

Kultuurinormid

Millised on põhiemotsioonid Ekmani järgi?
Hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus. Hiljem on lisandunud ka seitsmes emotsioon põlgus

Mis on emotsioonide otstarve?
Emotsioonid on seotud muutustega inimeste tegutsemisvalmiduses. Erinevad emotsioonid sisaldavad erinevaid käitumistendentse: lähenemine, endassetõmbumine, abi otsimine, abi palumine või vaenulik käitumine. Näiteks hirmuga kaasneb sageli impulss kaitsta ennast oletatava hädaohu eest, mis võib sundida inimest kas põgenema või muul viisil ennast kaitsma.

Mida kujutab endast isiksus?
Isiksus on järjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduv individuaalsete erisuste kogum. Isiksus on psühholoogiliste ja käitumuslike tunnuste unikaalne kogum, mis võimaldab isikut teistega võrrelda ja mis tuleneb kaasasündinud ja elu kestel omandatud kalduvustest ja eeldustest, mille alusel indiviidist areneb välja psühholoogiliselt omanäiline subjekt.

Millised on põhilised isiksuseteooriad?
Bioloogilised isiksusekäsitlused: inimene on sarnane loomaga , inimeste käitumist tuleb vaadelda nende bioloogiliste funktsioonide seisukohalt, see tähendab, et inimeste käitumist suunavad instinktid .
Psühhodünaamilised isiksusekäsitlused: inimese käitumist põhjustavad seesmised teadvustamata psüühilised jõud, alateadvuse oluline osa.
Kognitiivsed isiksusekäsitlused: inimene käitub vastavalt sellele, kuidas ta maailma mõistab ja mõtestab, inimene kui mõtlev olend .
Käitumuslikud isiksusekäsitlused: inimese käitumine on õppimise tulemus, keskkonna oluline roll.
Humanistlikud isiksusekäsitlused: inimesel endal on kontroll oma elu üle, inimesele on omane püüe areneda ja täiustuda.
Tunnusjoonte teooriad: isiksuse olemus on peamiselt pärilik ja püsiv, keskkond mõjutab seda vähe.

Kirjelda Suure Viisiku teooriat.
Suure Viisiku teooria - teooria, mille kohaselt võib inimest iseloomustada viie dimensiooni kaudu:
1) neurootilisus kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone;
2) ekstravertsus seltskondlikkus, aktiivsus, jutukus ning kalduvus kogeda positiivseid emotsioone. Introverdid eelistavad seltskonnale sagedamini üksindust, see ei tee neid tingimata õnnetuks.
3) Avatus kogemusele huvi ümbritseva maailma ja oma siseelu vastu. Omandab lihtsamalt uusi ideid.
4) Sotsiaalsus kalduvus usaldada teisi inimesi, olla omakasupüüdmatu ja leplik . Mittesotsiaalsed on aga egotsentrilised ja skeptilised teiste kavatsuste suhtes.
5) Meelekindlus kontroll oma soovide ja impulsside üle.

Mida uurib sotsiaalpsühholoogia?
Uurib, kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutletav või mõeldav juuresviibimine.

Mis põhimõttel tehakse sotsiaalpsühholoogilist eksperimenti, millised on tulemuste tõlgendamise probleemid?
Katsealustele antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad hoopis eksperimendi sotsiaalsed aspektid.
Probleemid:
Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne
Eksperimentaatori mõju / ootused
Eetilisus
Uurija märkab vaid seda, mida otsib
Uurija tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse

Nimeta sotsiaalpsühholoogia uurimismeetodeid.
Eksperimendid
Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs
Osalusuuringud / aktsiooniuuringud

Mis on stsenaarium , roll, skeem? Too üks näide igaühe kohta.
Stsenaarium – toimingute planeeritud järjestus, mis on kõigile osalejatele teada (nt restoranis söömine)
Roll – stsenaariumi osa ehk ühe isiku spetsiifiliste käitumiste kogum; pikaajalised (nt tütar) ja lühiajalised (nt bussireisija) rollid
Skeem – on sotsiaalsete teadmiste kogum (nt inimese mina-pilt), mille abil mõtestame toimuva

Võrdle verbaalset ja mitteverbaalset suhtlemist, millega peaks arvestama kumbagi suhtlemisviisi jälgides?
Verbaalne suhtlemine oskus selgelt väljenduda, oskus keelduda, oskus kuulata, kehtestatava sõnumi iseloomu edastamine .
Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist.
Peab arvestama olukorraga ja selle iseloomuga(ametlik või mitteametlik)

Miks tehakse omistusi (Heider, 1958)? Millised on omistusvead? Too näide.
Omistusi tehakse sellepärast et luua põhjuste teooriaid .
Omistusvead on kui isiklikku käitumist võrreldakse teiste omaga .

Mida tähendab sotsiaalne soodustamine? Millised on ilmnemise tingimused?
Sotsiaalne soodustamine on inimese üldise erutatuse tõus.
Lihtsate, hästi omandatud ja harjumuslike tegevuste puhul muutub kõrgema erutatuse korral sooritus paremaks, kuid keerulisemate, uute või veel mitte omandatud tegevuste puhul tekitab see vigu.

Mida tähendab sotsiaalne looderdamine , millised on ilmnemise tingimused?
Sotsiaalne looderdamine ehk inimene pingutab grupis vähem kui individuaalselt tööd tehes (köietõmbamine, Ringelmann, 1913). Sotsiaalne looderdamine tekib, kui inimesel on anonüümsuse tunne ja tema panust ei hinnata.

Kirjelda kõrvalseisja efekti ja selle leidjate (nimed!) tehtud eksperimente
Kõrvalseisja efekt – teiste inimeste juuresolek tekitab vastutuse hajumise ebamäärases olukorras, inimene ei näita üles aktiivsust olukord lahendada (suitsuse ooteruumi eksperiment, Latané ja Darley, 1968).Vastutus ei haju , kui olukorra põhjus on selge.

Kirjelda konformsuse tekkimist ja selle uurijate (nimed!) eksperimente
Konformsus ehk mugandumine on oma käitumise või veendumuse muutmine reaalse või kujuteldava grupi surve tulemusena gruppi sobimiseks.
Esimeste seas pööras sellele tähelepanu Muzafer Sherif (1937), kes näitas, et ebamäärases olukorras võtsid katseisikud omaks teiste inimeste hinnangud. Sherif kasutas taju illusioon (liikumatu punkt näib pimedas liikuvat) ja palus katseisikuil hinnata, kui palju punkt liikus. Individuaalselt testitud inimesed andsid väga erinevaid vastuseid. Kuid teistega koos testimisel kujunesid välja „grupi normid" ja katseisikud hoidsid neist kinni isegi siis kui neid testiti uuesti individuaalselt.
Tuntumad on Solomon E. Asch'i uurimused, kes leidis (1951), et katsealused annavad pigem teistega kooskõlalisi vastuseid, mille kohta nad teavad, et need on väärad, selle asemel, et anda vastuseid, mis erineksid teiste omadest .
S.Asch'i uurimuses näidati katseisikuile üht kaarti, millel oli kolm erineva pikkusega joont ja teist kaarti, millel oli ka neljas joon, mille pikkus sobis kokku ühega esimese kolme hulgast. Ülesanne oli näiliselt väga lihtne: katseisikud pidid valjusti teatama, milline esimesest kolmest joonest on võrdne teisel kaardil oleva joone pikkusega. Katsegruppi kuulus seitse inimest, kellest kuus esimest vastajat olid tegelikult eksperimentaatori kaasosalised ja neid oli instrueeritud andma üksmeelseid valesid vastuseid, mis võiksid mõjutada seitsmendat ehk tõelist katsealust. Uuringu tulemusena selgus, et 75% kõigist katseisikuist väljendas teiste arvamusega mugandumist vähemalt ühel korral. Samas avaldusid ka individuaalsed erinevused: mõned katseisikud andsid kooskõlas olevaid vastuseid kogu aeg, teised aga ei teinud seda kordagi

Millised eksperimendid näitavad, et inimesed kuuletuvad autoriteedile isegi kui see ohustab teise inimese elu? Miks me oleme kuulekad?
Stanley Milgrami katse kus „katsealuste“ külge ühendati elektroodid ja „õpetaja“ rollis olev isik pidi vale vastuse korral andma „katsealustele“ elektrilööke. Tegelikuks katsealuseks oli „õpetaja“ rollis olev vabatahtlik ja uuriti tema kuuletumist autoriteedi või võimu omava isiku poolt esitatud nõudmistele.
Me oleme kuulekad sellepärast, et kui me näeme vormirõivastust ja embleeme, kuuleme autoriteetset, kindlat häält või kuuleme, et keegi on osa suurest institutsioonist (nt. valitsus, suur korporatsioon või on ta pankur, jurist , teadlane, doktor jne), siis me ei kipu enam kriitiliselt mõtlema. Me kipume olukorda mitte vaidlustama. Me kipume olema rohkem alluvad ja järeleandlikud ning mingil põhjusel pakume neile kõhklematut kuulekust.

Millise kuulsa eksperimendi tegi Milgram?
Vabatahtlikud katseisikud olid katses õpetaja rollis ja nad pidid andma elektrišokke teistele katses osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrišokkide saamist. Eksperimendi alguses pidid katseisikud tõmbama lipiku, kuhu oli peale kirjutatud nende roll. Tegelikult oli kõikidele lipikutele kirjutatud "õpetaja" ning näitlejad teesklesid, et nad olid saanud "õpilase" rolli. "Õpetajad" ja "õpilased" saadeti erinevatesse ruumidesse. Nad ei näinud küll üksteist, kuid said omavahel suhelda. Ühes katse versioonis, mainis "õpilane" alati, et tal on süda haige. "Õpetajale" anti näitena elektrilöök elektrišoki generaatorist, selleks et ta tajuks, mida "õpilane" katse ajal kogema hakkab. "Õpetaja" pidi " õpilasele" õpetama sõnapaare. "Õpetaja" luges ühe sõna ette ning andis neli vastusevarianti. "Õpilane" pidi vastamiseks vajutama nuppu. Kui vastus oli vale, siis pidi "õpetaja" talle elektrišoki andma. Iga vale vastusega suurendati pinget 15 voldi võrra. Kui vastus oli õige, siis küsis "õpetaja" järgmise küsimuse. Kui õpetaja soovis lõpetada, siis eksperimentaator veenis teda jätkama, enamus „õpetaja“ rollis olevatest katsealustest jätkas katsega .

Defineeri grupimõtlemine
Grupimõtlemine on mõtlemisviis, kõrge vastastikuse meeldivuse ja pühendumusega gruppides, mille tõttu hakatakse vältima konflikte ja otsima konsensust igal juhul, kaalumata alternatiive.

Millised faktorid näitavad, et inimene on võimeline abistavaks käitumiseks? Miks abistav käitumine on tekkinud?
Abistava käitumise faktorid
Vastutus, Olukorra interpretatsioon, Põhjuslikkus, Sugu, Indentifikatsiooni võimalus, Moraalsed normid
Mina-pilt
Abistava käitumise põhjused
“Sotsiaalne majandus” - kasu ja kulu
Sotsiaalsed normid - vastutus
Evolutsiooniline kohanemismehhanism - lähedased-võõrad

Millised on mitteabistamise põhjused?
Pluralistlik ükskõiksus – nähtus, mille korral kõrvalseisja oletab, et tegu pole hädaolukorraga, kuna
keegi teine ei näi muretsevat
Vastutuse hajumine
Arvamine, et minust ei ole abi/ma ei oska aidata

Defineeri agressiivsus , selle liigid
Agressiivsus on käitumisviis, mis väljendub inimestevahelistes suhetes sõnalise või kehalise vägivaldse toiminguna.
Liigid:
Füüsiline – Löömine, tõukamine, peksmine, sadism , tapmine
Sõnaline – Karjumine, sõimamine, ropendamine, solvamine ,narrimine, ironiseerimine, psühhosadism Kaudne – Kuulujuttude levitamine, alandavad valed, laim, ässitamine, sotsiaalne manipulatsioon Seksuaalne vägivald

Miks me oleme agressiivsed (erinevad teooriad)?
Sünnipärane agressiivsus
Frustratsioon -agressiivsuse hüpotees
Agressiivsus kui õpitud käitumine

Millise teooria näide on Bobo -nuku eksperiment?
Eksperimentide eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas mõjutab laste käitumist Bobo-nuku suhtes agressiivselt või mitteagressiivselt käituva täiskasvanu jälgimine.( Albert Bandura )
Katse viidi läbi viie lasteaiarühmaga keda koheldi viiel erineval moel.
Esimene rühm - tegevus BOBO´ga toimus reaalajas ning laste ees. Bandura abiline hakkas nukku kõvahäälselt sõimama, lõi jalaga, viskas ning ründas haamriga.
Teine rühm - lastele näidati sama agressiivset tegevust, kuid filmilindilt
Kolmas rühm - sama tegevus multifilmina
Neljas rühm - rahumeelne täiskasvanu käitus BOBO´ga sõbralikult
Viies rühm - ei näinud mingit stseeni nukuga.
Pärast stseenide näitamist jäeti lapsed nukk BOBO´ga üksinda. Laste käitumist jälgiti läbi läbipaistva seina ning registreeriti kõik nende sõnalised ja füüsilised toimingud .
Kõige agressiivsemalt käitusid nukuga multifilmi näinud lapsed, neist jäid agressiivsuselt veidi maha filmi vaadanud ning tegelikkust näinud lapsed. Peaaegu poole vähem esines agressiivset käitumist neljanda rühma lastel, kes nägid nukuga sõbralikku käitumist.
Selle katsega tõestas Bandura, et õppimine toimus ilma stiimul-reaktsiooni protsessi läbimata vaid väliskeskkonnast saadud info põhjal.

Mida näitavad vanglaeksperimendi ( Zimbardo , 1971) tulemused?
Eksperiment tehti uurimaks psühholoogilisi efekte , mida põhjustab kas vangivalvuri või vangi rolli omandamine. Uuringurühma juhiks oli psühholoogiaprofessor Philip Zimbardo.
24 vabatahtlikku meessoost tudengit määrati juhuslikult kas vangi või vangivalvuri rolli võlts- vanglas , mis asus Stanfordi ülikooli psühholoogiahoone keldris .
Üliõpilased elasid oma rolli kiiresti sisse. "Valvurid" muutusid sadistlikeks ning "vangid" olid äärmiselt passiivsed ja depressiivsed. Osalejate käitumine viis ohtlike ja psühholoogiliselt kahjustavate olukordadeni. Kolmandik "valvuritest" olid "tõeliselt" sadistlikud. Paljud "vangid" said emotsionaalse trauma ; kaks neist lahkusid eksperimendist enne selle lõppu.
Eksperment oli kavandatud kahenädalasena, kuid Zimbardo katkestas selle viiendal päeval, sest tema naine veenis teda selle jätkamise ebaeetilisuses, Zimbardo ise oli samuti vangla ülema rolli väga sisse elanud ja ei saanud aru mis on tegelikkus ja mis mitte.

Millega tegeleb kliiniline psühholoogia?
Käsitleb tervise, haiguse, ravi ja raviprotsessis osalejatega seotud psühholoogilisi probleeme.
Kliiniline psühholoogia kui eriala, mis kasutab psühholoogiateadmisi selleks, et paremini mõista, ennustada ja leevendada intellektuaalseid, emotsionaalseid, psühholoogilisi ja käitumuslikke häireid ning puudeid.
Uurimisvaldkonnad:

haiguste teket, kulgu ja paranemist mõjutavad psühholoogilised faktorid
- psüühikahäirete tekke psühholoogilised teooriad
haiguste mõju psüühikale
haiguste psüühilised avaldused
vanusega seotud spetsiifilised psühholoogilised probleemid
psüühika arengu häired
patsiendi seosed meditsiinipersonali ja mikrokeskkonnaga
psühhodiagnostika vahendite loomine ja kohandamine, psühhomeetriliste omaduste kontroll
psühholoogilise sekkumise vahendite loomine, tõhususe uurimine
meditsiinierialade töötajate tööd mõjutavad psühholoogilised seaduspärasused

Defineeri vaimne häire.
Vaimne häire on normaalsest hälbiv käitumine, normaalne on ühiskondlikele normidele vastav.
Vaimne häire tähendab seda, et negatiivsed või häirivad tunded ja vastav käitumine ei möödu, vaid hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut.

Millised on põhilised psüühikahäirete kategooriad, too näide ühest meeleoluhäirest; ärevushäirest.
F00 - F09 Orgaanilised - kaasaarvatud sümptomaatilised - psüühikahäired.
F10 - F19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika – ja käitumishäired.
F20 - F29 Skisofreenia , skisotüüpsed ja luululised häired.
F30 - F39 Meeleoluhäired.
F40 - F49 Neurootilised , stressiga seotud ja somatoformsed häired.
F50 - F59 Füsioloogiliste funktsioonide häirete ja füüsiliste teguritega seotud käitumissündroomid.
F60 - F69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired.
F70 - F79 Vaimne alaareng.
F80 - F89 Psühholoogilise arengu häired ehk psüühilise arengu spetsiifilised häired.
F90 - F98 Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired
Meeleoluhäire näide: Depressioon
Ärevushäire näide: paanikahäire

Kuidas ravitakse psüühilisi häireid?
Farmakoloogiline ravi näiteks skisofreenia või depressioon,
Psühhoteraapia näiteks neurootilised häired (foobiad) või füsioloogiliste ja füüsiliste tegurite häired.
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (terapeut üritab muuta inimese tõlgendust enda käitumise kohta ja situatsioonide kohta), kuid iga teraapia efektiivsus sõltub häirest, selle tugevusest ja patsiendi isikuomadustest.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 99 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-08-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

99 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raviis Õppematerjali autor

Sissejuhatus psühholoogiasse kordamisküsimused vaheeksamiks

psüühika psühholoogia mälu disparaatsus adaptsioon sotsiaalpsühholoogia eksperiment intervjuu katse

Sarnased õppematerjalid

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga

Sissejuhatus psühholoogiasse

doc

Psühholoogia arvestuse kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused sügiseseks vahearvestuseks (2013/2014). · Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Psühholoogia on teadus inimese psüühikast (teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise). See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi

Õiguse psühholoogia

docx

Ülevaade psühholoogiast

Ülevaade psühholoogiast eksam. 6. jaanuar kell 14.00 1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus inimese psüühikast. Teadus mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldamise viise. See on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist, peamiseks eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist järgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

docx

Psühholoogia eksami kordamisküsimused/vastuse d

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia,

Psühholoogia

docx

Psühholoogia kordamisküsimused eksamiks

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 1. Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimus. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja eelkõige selle domineeriva juhtosa (AJU) tegevuse tulemus, selle funktsioon. Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid on: taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine.

Ülevaade psühholoogiast

128

docx

Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine (Õppejõud: Kristjan Kask)

1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?  Psüühilised protsessid  Psüühilised seisundid  Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga  Psühhofüüsika  Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga

Ülevaade psühholoogiast

docx

Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad:

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid