Adrenaliin ehk epinefriin Adrenaliin Avastas poola füsioloog Napoleon Cybulski aastal 1895 Toodavad neerupealised Eritub koos noradrenaliiniga Funktsioonid Moodustab koos noradrenaliiniga osa võitle- või-põgene süsteemist Kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu Laiendab pupille Ahendab veresooni Tõstab veresuhkru taset Funktsioonid Nõrgendab immuunsüsteemi Vähendab vere voolu siseorganitesse, suurendab lihaste verevarustust Kiirendab ainevahetust Stimuleerib KNS
Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. See on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. Adrenaliin on neerupealiste kõige tuntuim hormoon, seal toodetaksegi adrenaliini. Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid jalalihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil
väljavoolamist." "Maailma algaineteks on neli iseseisvat algelementi: tuli, vesi, õhk ja maa." "Me näeme maad maaga, vett veega, Armastust Armastusega ja Vihkamist Vihkamisega." "Inimese mõtlemine sõltub tema keha, eriti aga vere koostisest." "Kõik elusolendid on algselt olnud üksnes vormitud tombud ja üksnes väga aegamisi on kujunenud nende praegune vorm." "Igaüks usub vaid oma kogemust." Huvitavat Oli kreeka filosoof, astronoom, matemaatik, füsioloog, psühholoog, zooloog ja arst. Peetakse viimaseks kreeka filosoofiks, kes kirjutas värssides.
Autonoomne närvisüsteem Evi Leet Tp-12 Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on paljudel keelikloomadel vahetult tahtele allumatu närvisüsteemi osa, mis liigitatakse piirdenärvisüsteemi hulka. Autonoomne närvisüsteem innerveerib peamiselt siseelundeid - seede-, hingamis-, eritus-, vereringe- ja suguelundeid ning sisesekretoorseid näärmeid. Iga elund (va enamik veresooni, higinäärmeid ja naha silelihaseid -ainult sümpaatiline innervatsioon) on varustatud nii sümpaatiliste kui parasümpaatiliste närvikiududega. Autonoomne närvisüsteem juhib ka lümfisüsteemi talitlust. Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja si...
tähtsust. Ene Alunurm Õppimine tingimise teel · Jaguneb omakorda kaheks: klassikaline tingimine ja operantne tingimine · Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel · Operantsel tingimisel ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul vaid vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Ene Alunurm Klassikaline tingitud refleks · Ivan Pavlov vene füsioloog Ene Alunurm Ene Alunurm · Harjutamisseadus: mille järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks. · Efektiseadus:ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Soovimatu tulemuse korral on muidugi vastupidi. Ene Alunurm Sotsiaalne õppimine · Sotsiaalne õppimine e. mudelõppimine tähendab õppimist eeskujude järele jäljendamise e imiteerimise kaudu
Pseudoteadus Pseudoteadus ehk libateadus on ideede kogum mis esindab end kui teadust, kuid samas ei vasta see kriteeriumile, et seda saaks teaduseks kutsuda. Sõna ,,Pseudo" tuleneb Kreeka keelest, mis tähendab valet või näilisust. Esimest korda võttis sõna ,,pseudoteadus" kasutusele Prantsuse füsioloog François Magendie, keda peetakse eksperimentaalse füsioloogia teerajajaks. Teaduse ja libateaduse eristamine on mõnikord raske. Üks populaarne ettepanek piiriks kahe teaduse vahel on falsifitseeritavuse kriteerium, kõige märkimisväärsemalt panustas sellesse filosoof Karl Popper. Karl Popper oli üks 20. sajandi mõjukamaid filosoofe, kes kirjutas palju sotsiaal- ja poliitikafilosoofia teemadel. Popperit tuntakse kõige rohkem selle järgi, et ta lükkas
René Descartes 1596-1650 Prantsuse filosoof Uusaja filosoof, rajaja Matemaatik Füüsik Füsioloog Nooruses reisis palju, hiljem rohkem paigal Elu Õppis La Fléche'i jesuiitide kolleegiumis Katoliiklane Pärast sõjaväeteenistust asus ta elama Hollandisse Hollandi teoloogide tagakiusamise tõttu, suundus ta Rootsi (1649) Paar kuud pärast Rootsi saabumist suri kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale
sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mida pole kontrollitud. 7. Nimeta valdkondi, kus kasutatakse bioloogiateadmisi! Kuidas? Kalandus pead teadma milliseid kalu tohib püüda ja milliseid ei tohi süüa.
Ajuripats toodab kasvuhormooni. Kui lapseeas eritub seda liiga palju, on tagajärjeks hiidkasv, kui aga liiga vähe, jääb inimene kääbuseks. 4 1. Adrenaliin Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski. 1.1 Kus toodetakse adrenaliini? Neerupealised, nagu ütleb nimetuski, paiknevad neerude peal. Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. 1.2 Mida adrenaliin teeb? Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab
11. Filosoofiline miniatuur, maksiim, sentents. Miniatuur - Vaimukas lause millesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12. René Descartes tähtsus ajastul, filosoofilised põhimõtted. Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatika, füüsik, füsioloog ja loodusteadlane. Kartesanismi ja ratsionalismi rajaja. R. Descartes'i rajatud õpetus, sellest lähtuv suund 17-18 sajandi filosoofias ja loodusteaduses. Tunnetusteoreetiline suund, mis peab mõistatust ainsaks tõese teadmise allikaks
On orienteeritud mõtestatud tegevusele (mitte asjastatud tegevusele nagu praktiline isiksustüüp), info kogumisele ja analüüsimisele, probleemide lahenduste otsimisele, tulemustele ja saavutustele nii teaduses kui ka muudel aladel. Väldib olukordi, mis on rangelt reglementeeritud (reeglite ja käskudega paigas). Seejuures on ise distsiplineeritud, mõtetes ja tegudes täpsust nõudev. Väldib ajuvabadust. Sobivad ametid: kuraator, lennundustehnoloog, geneetik, neuroloog, füsioloog, teadustöö assistent, andmebaaside administraator, keemik, hambaarst, lendur, statistik, psühhiaater, joonestaja, lastearst, tolliametnik, teadustöötaja jne. 3. Kunstniku tüüp ehk artistlik isiksustüüp Isikupärane, originaalne, sõltumatu, tundlik, paindlik, impulsiivne, idealistlik, väljendusrikas, loominguline. On väga originaalne ja individualistlik. Soovib hallist massist erineda. Talle meeldib oma
2. Raamatukaart 4 3. Isiklik seos käitletava teemaga 5 4. Kokkuvõte 6 1. Sissejuhatus Sherry Turkl on teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna alane professor Massachusettsi tehnoloogia instituudi sotsiaalteaduskonnas. Turkl on omandanud doktori kraadi sotsioloogias ja iseloomu psühholoogias Harvardi ülikoolist ning on ka praktiseerimis luba omav füsioloog. Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on ekspert mobiilse tehnoloogia, sotsiaalvõrgustike ja sotsiaalrobootika aladel. Sherry Turkl on mitmete psühholoogiliste uudisteoste autor. Näiteks on tema poolt kirjutatud teosed nagu ,,Psühhoanalüütiline poliitika" ja ,,Teine mina." Sherry Turkli kõige hilisem teos ,,Üksinda koos" räägib erinevatest vanusegruppidest inimeste
Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis.
Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis.
eesmärgiks peakski olema vaid käitumise jälgimine. "Manifest" on märkimisväärne selle poolest, et sealt puudub otsene viide käitumise põhimõttele.Täpsuse puudumise tõttu lükkasid Watsoni kolleegid tema artikli tagasi. Artikkel sai tuntuks alles pärast seda, kui seda hakkati rohkelt tsiteerima psühholoogia õpikutes 1950. aastal. Ivan Petrovich Pavlov(14.09 1849-27.02 1936) -oli Venemaa psühholoog, füsioloog, raviarst ja füüsik. Kuulsaks sai tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Enamus tema katseid on tehtud koerte peal. Tema tööd said läänes tuntuks läbi Watsoni artiklite. Watson kasutas Pavlovi avastusi biheiviorismi seletamisel ja tõestamisel. B.F Skinner(20.03 1904-18.08 1990) -USA psühholoog, kirjanik, poeet, leiutaja ja advokaat. Kuna tema arvates oli tema aegne biheiviorism problemaatiline, lõi ta sellest uue verisiooni-radikaalne biheiviorism
● http://www.jarva.ee/index.php?page=669&article_id=19157&action=article (03.12.14) Doonorluse ajalugu ja põhimõtted ● Legendi järgi oli maailma esimene doonor pelikan. Edutust toiduotsimisest jõuetuna päästis ta oma näljas vaevlevate poegade elu iseenda verega. Seetõttu on pelikanist saanud doonorluse rahvusvaheline sümbol. ● 1628. a avastas Inglise anatoom William Harvey vereringe. ● 1666. a Londoni anatoom ja füsioloog Richard Lower tegi esimese asendava vereülekande ühelt koeralt teisele. ● 15. juunil 1667. a kandis prantsuse filosoofia- ja matemaatikadoktor ning Louis XIV arst Jean- Baptiste Denis 15-aastasele noormehele üle lambatalle verd. Noormehel oli pikaaegne palavik, eelnevalt oli tal 20 korda aadrit lastud. Noormehe seisund paranes. ● 1670. a ebaõnnestunud vereülekanded viivad selleni, et Prantsusmaal, Suurbritannias ja Itaalias keelatakse
See on ülesse ehitatud orienteerumisrefleksile, mis kaob, kui stiimulil pole inimesele tähtis. Harjutamine võib eirata tähtsusetuid stiimuleid, et keskenduda olulisematele asjadele. Klassikaline tingimine, seal õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vehelisi seoseid. Tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt rahuloleva stiimuliga tekib nende vaheline seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma mingit õpitud refleksi. Tingitud reflekside avastaja on vene füsioloog Ivan Pavlov. Operantne tingimine, selle puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida kindlat moodi. Oluline on jääda posiivseks ning motiveerituks ning vältida negatiivsust. Ooerantse tingimuse puhul motiveerib õpilast tulemus ning selle saamine üpriski kiire aja jooksul. Operantne tingimine on võimalik tänu suutlikusele õppida oma käitumise tagajärgedest, kas siis positiivsetest või negatiivsetest. B. F. Skinner leidis, et õppimine klassikalise tingimise kaudu
TRÜ erilisus seisnes kitsa erialaga akadeemiliste spetsialistide unikaalsuses ning globaalse tähendusega koolkondade rajamises: keeleteadlane Johannes Voldemar Veski, strukturaalse semiootika ja Tartu semiootikakoolkonna rajaja Juri Lotman, keeleteadlane, eesti foneetikateaduse algataja, fennougristikakoolkonna rajaja Paul Ariste, orientalist ja polüglott Pent Nurmekund, kunstiajaloolane Voldemar Vaga, botaanik ja biogeograaf Viktor Masing, arstiteadlane-kirurg Artur Linkberg, füsioloog Elise Käer-Kingisepp jpt. Üliõpilaskonna ja õppejõudude, teadurite jt suhtumine ning hoiakud eestikeelse ja -meelse ülikooli säilitamisel võimaldasid taastada Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli. Aastad 1989-1992 olid meie ülikooli organisatsiooni ja akadeemilise sisu muutuse ning akadeemiliste traditsioonide taastamise aastad. Tartu Ülikool vaatab tagasi oma 380-aastasele ajaloole, mille sümboliks on ülikooli peahoone taga Kuningaplatsil 1992
reaktsioon kaob inimene harjub stiimuliga. Näiteks harjuvad inimesed, kes elavad raudtee ääres rongide mürinaga. Harjumine põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, kui stiimulil pole inimese seisukohast tähtsust. (3: 88) 1.2 Tingimine Õppimine tingimise teel jaguneb kaheks: a) klassikaline tingimine, b) operantne tingimine. 1.2.1 Klassikaline tingimine Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppimise tulemusel. Tingitud regleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov (1849 1936). Tema käsitletud reflekse hakati nimetama klassikalisteks tingitud refleksideks. (3: 89) Pavlov uuris, kuidas kujuneb koeral tingitud süljerefleks. Kui koera toitja tuli söögiga, hakkas koeral koheselt sülg jooksma. Kui nüüd esitada koerale mingi neutraalne stiimul ja koheselt ka sööki näidata, siis koer hakkab tulevikus seostama seda neutraalset stiimulit söögiga ja tulevikus hakkab koeral sülg jooksma ka kella helina tõttu. (3: 89-90) 1.2.1
aastast veinikaupmeest, kellel oli esinenud viimased kaks aastat lühikesi ja ootamatuid vastupandamatud une hoogusid. Kui mees Gelineau vastuvõtule jõudis tekkis tal juba kuni 200 sellist une hoogu päevas. Mõnikord vajus ta unne keset söögikorda, nuga ja kahvel käes. Tihti peale esinesid enne hoogusi tugevad emotsioonid. Gelineau pidas seda narkolepsia ja astaasia koosesinemist täiesti uueks. 1928. aastal esitas New Yorgist pärit füsioloog Samuel Brovk põhalikuma ülevaate narkolepsiast. Kirjeldades 22 aaastast noort meest, kellel esines lisaks ootamatutele unehoogudele ja katapeksiale ka hoojärgset paralüüsi, mille tagajärjel ei suutnud ta ei liiguda ega ka rääkida. Peagi sai selgeks, et uneparalüüs ja sellega seotud hallutsinatsioonid pole kaugeltki midagi ebatavalist ja neid tuleks võtta narkoleptilise sündroomi lahutamatu osana.
igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust:
teadusliku uurimise protsess). (Hirsjärvi & Huttunen 2005: 88) · MIS ON TEADUS? · Eesti Entsüklopeedia: Teadus on tegevus, mille eesmärk on uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine MIS ON TEADUS? · Juba antiikajast peale kestab teaduse kõrvutamine kunstiga. · Kunstnik George Braque: "Kunst ajab segadusse, teadus rahustab." · Füsioloog Claude Bernard: "Kunst on mina, teadus on meie." · Inimhinge tundja Sigmund Freud pidas luuletajaid "meist, tavalistest inimestest" paremateks inimhinge tundjateks, sest nad "joovad jõgedest, milleni teadus pole veel jõudnud". (Leikola 1980: 1819) MIS ON TEADUS? · On neid, kelle meelest kunstis ja teaduses on palju ühist: · Kirjanik Flaubert: "Luule on niisama täpne teadus kui geomeetria." · Kierkegaard: "Teadmised on suhtumine, kirg, õigupoolest sobimatu
a., mil selles paigas oli kõrtsikoht. 19. sajandi teisest poolest on Sillamäe tuntud suvituskohana, mis võlus puhkajaid oma mitmekesise looduse ja rahuga. Erinevalt linnalisest Narva-Jõesuust olid siin puhkajate tarbeks välja ehitatud privaatsemad suvemajad (ligi 100), mida omanikud hooajal välja rentisid. Sillamäel on suvitanud paljud vene haritlased ja loovisikud. 1868.a. puhkas Sillamäel näiteks vene helilooja Pjotr Taikovski, 1891.a. füsioloog Ivan Pavlov, kes jäi Sillamäele truuks peaaegu veerandsajaks aastaks. 1927 alustati Rootsi kapitali kaasabil Eestimaa Õlikonsortsiumi ehitamisega Sillamäe randa. 1928. 1929 alustas Türsamäe põlevkiviutmistehas tööd. 1936 töödeldi päeva jooksul bensiiniks 250 tonni põlevkivi Sõja puhkedes evakueerisid venelased tehase sisseseade Uuralite taha. Teise maailmasõja järgseil aastail asuti tehast taastama, kuid pikkadeks aastateks jäi selle toodang suure saladuskatte alla
Keskendus keemiale. Võttis haiglas kasutusele kraadimise. *Düsenteeria raviks oksejuur (Helvetius). Poliitilistel põhjustel populaarne mürgitamine. Sarvega tuvastati mürgitus. Meditsiin 18.sajandil Süstematiseerib olemasolevaid teadmisi. Vähe eksperimente. *Karl Linne - taimede loomade klassifitseerimine. Ka haigused. Inimrasside klassifitseerimine. Sündis meditsiiniline statistika, piliograafia. *Von Haller 1708-1777, Sveits, Saksamaa, anatoom-füsioloog. Koostas tolle aja parimad anatoomia atlased. Närvid, impulsid. *Kirurg-patoloog-bioloog Hunter 1728-1793, inglane. Londonis temanimeline bioloogia muuseum. Seal tema võrdleva anatoomia preparaadid. Uue teadusliku distsipliini ,,eksperimentaalne patoloogia" rajaja. 18.saj nakkushaigused tüüfus, düsenteeria, malaaria, rõuged. Nendega tegeles inglise maa-arst Edward Jenner. Eksperimenteeris loomadega ja kogus vaatlusi, analüüsis. 14
ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: · tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos; · tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov uuris koera süljerefleksi kujunemist. Klassikalist tingimist uuris ka biheiviorismi rajaja John B. Watson katse 11-kuuse Albertiga. 3. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest (kinnitusest või karistusest). · E. L. Thorndike tuletas kaks õppimise seadust:
Nt kui igapäevasele trammimürale lisandub harjumatu müra (pidurikrigin ja sellele järgneb mürtsatus), siis pööratakse mõnda aega ka tavalisele mürale suuremat tähelepanu. 2.Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos, tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Tingitud refleksid avastas vene füsioloog Ivan Pavlov. Pavlov uuris koera, kellel kujunes süljerefleks. Loomal hakkas sülg jooksma vastavalt siis, kui koera toitja ruumi sisenes. Et sellist refleksi koerale selgeks õpetada, alustas ta neutraalse stiimuliga. Nimelt helistati kellukest ning vahetult peale seda toodi koerale toit ette. Koeral tekkis süljeeritus. Sama tegevust korrati ja korrastati ning peagi hakkaski loomal sülg jooksma ainuüksi kellahelina peale. Koer omandas endale uue stiimuli
Ratsionalism Kõiges olemasolevas tuleb kahelda. Deduktsioon jagada olemasolevad teadmised üksikosadeks ja lahendada iga üksikosa eraldi. Üksikosa oma lihtsuses muutub kaheldamatuks aksioomid. Ma mõtlen, järelikult olen ma olemas. Mõni mõtted on minust enesest. Alahindasid kogemusel põhinevat tunnetamist. 17. saj. esindajad olid Descartes, Leibniz ja Spinoza. Rene Descartes prantsuse filosoof, matemaatik, füüsik ja füsioloog. Filosoofia lähtealuseks peab mõtlemist. Mõtlemise tulemusena jõuti maailma olemise tõsikindlate seaduspärasusteni. Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine. 2 "Minu mõtted, tõde minust enesest
SUHKUR: OHTLIK INIMESTELE JA LOOMADELE Laevaga karile sõitnud meremehed, kes üheksa päeva sõid-jõid vaid suhkrut ja rummi, kogesid midagi karmi: lood, mida nad rääkisid, tekitasid tõsiseid avalike suhete probleeme suhkru müüjatele [pushers]. See juhtus 1793. aastal, kui suhkrulastiga laev karile sõitis. Viis ellujäänud meremeest päästeti pärast üheksapäevast üksildust. Nad olid väga raskes seisundis, olles söönud-joonud vaid suhkrut ja rummi. Väljapaistev prantsuse füsioloog F. Magendie sai sellest juhtumist inspiratsiooni ja tegi hulga katseid loomadega. Tulemused avaldas ta 1816. Nendes katsetes toideti koeri ainult suhkru, oliiviõli ja veega. Kõik koerad surid. Karilesõitnud mehed ja prantsuse füsioloogi eksperimendid koertega tõestasid ühte asja: suhkur palja dieedina on hullem kui mitte midagi. Palja veega saab päris pikka aega elada. Suhkur ja vesi tapavad su. Inimesed (ja loomad) "ei suuda elus püsida, olles suhkrudieedil".
Kuid me elasime ju seni vanas korteris ja võime veel natuke kannatada." Ärevat ootust elatakse sageli läbi raskemini kui sündinud ebameeldivust. (4, 224-225) 2.2 Õnn "Olge õnnelikud!", "Palju õnne!" nii me kirjutame tihti, ja see on kõikehaarav soov. Aga milles seisneb õnn? Heaolu, vastavad mõned. Muidugi. Neil on õigus. Lonks vett inimesele, kes on janusse suremas, on ju heaolu. Ja tükk leiba näljasele. Ja soe tuba pärast tuisust teed on samuti õnn. Inglise füsioloog James Olbe sooritas mõned aastad tagasi katse, viies elektroodi roti aju teatud koorealusesse piirkonda. Surudes erilisele pedaalile sagedusega kuni 5000 korda tunnis. Ta unustas söömise, kurnas end täieliku jõuetuseni. Kuid kõrvuti selle keskusega asuvad ajus keskused, mis tekitavad ebameeldivuse tunnet. Kui elektrood oli viidud sinna, siis rott, surunud korra pedaalile, loobus sellest tegevusest. Käesoleval ajal võib selliseid rõõmust tansisklevaid õnnelikke rotte näha P. K
Teichmülleri õpilane. Jevgeni Bobrov (1867-1933) - samuti Teichmülleri õpilane, tegeles peamiselt kirjanduse ja kunsti probleemidega. Arthur Joachim Oettingen (1836-1920) - füüsikaprofessor. Luges muusikateooria erikursust. Oswald Külpe (1862-1915) - lõpetas 1886 Tartu Ülikooli ajaloolasena. Eksperimentaalpsühholoogia ajalugu Tartus Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877) füsioloogia professor (1837-1842). 1837 aastal saabus Lepzigist Tartusse füsioloog Alfred Volkmann kaasas oma isiklik mikroskoop. Ta valiti Tartu Ülikooli füsioloogiaprofessoriks ja kohe siia saabumise järel tegi ühe olulise avastuse. Nimelt leidis ta, et uitnärvi ärritamine aeglustab südame tööd. Selle refleksi avastamine ei olnud mitte üksnes oluline vereringe regulatsiooni mõistmisel, vaid eelkõige sellepärast, et Volkmann avastas sellega uue närvisüsteemi tööpõhimõtte, mida sel ajal ei teatud. Volkmanni katsest selgub, et närviteed ei
harjumuspärases piimasaalis. · Piimasaal kujutas endast väikest piimapoekest, mida tavaliselt pidasid naised ja kus ei piirdutud üksnes koore, või, piima ja munade müügiga. Kõrvalruumis oli tavaliselt kolm-neli lauda, kus kliendid võisid tellida endale ,,päevamenüü". · Monet julgustuas oma kaaslasi mitte alla andma. · Impressionistidele oli väga oluline fotograafia areng sellel ajastul. · Marey fotopüss. · Etienne Jules Marey prantsuse arst ja füsioloog, leiutas kronofotograafia, millest arenes välja kinematograafia. · ,,Jalahoobid tagumikku ei tee kunagi halba." · Agence Havas 1825. aastal asutatud rahvusvaheline telegraafiagentuur Pariisis. · Renoir ,,Valküüri" kohta: ,,Pole mingit õigust inimesi kolmeks tunniks pimedasse valgustamata saali sulgeda. /--/ Sunnitakse vaatama ainsat valgustatud punkti lava. See on vägivald! Mina tahaksin näiteks mõnd loozis istuvat kaunist daami vaadelda." · Jeanne Samary
Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi. Õpikeskkond on rikkalik , varieeruv, motiveeriv ning individuaalne. Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus).
SUHKUR: OHTLIK INIMESTELE JA LOOMADELE Laevaga karile sõitnud meremehed, kes üheksa päeva sõid-jõid vaid suhkrut ja rummi, kogesid midagi karmi: lood, mida nad rääkisid, tekitasid tõsiseid avalike suhete probleeme suhkru müüjatele [pushers]. See juhtus 1793. aastal, kui suhkrulastiga laev karile sõitis. Viis ellujäänud meremeest päästeti pärast üheksapäevast üksildust. Nad olid väga raskes seisundis, olles söönud- joonud vaid suhkrut ja rummi. Väljapaistev prantsuse füsioloog F. Magendie sai sellest juhtumist inspiratsiooni ja tegi hulga katseid loomadega. Tulemused avaldas ta 1816. Nendes katsetes toideti koeri ainult suhkru, oliiviõli ja veega. Kõik koerad surid. Karilesõitnud mehed ja prantsuse füsioloogi eksperimendid koertega tõestasid ühte asja: suhkur palja dieedina on hullem kui mitte midagi. Palja veega saab päris pikka aega elada. Suhkur ja vesi tapavad su. Inimesed (ja loomad) "ei suuda elus püsida, olles suhkrudieedil".
· Dessaus · 1820 · Schnepfenthalis · 1814 5.Raamatute autoriteks on: 24.Sookolite võimlemisrühmade ,,võimlemise kunstist"Hyronymus organiseerija Miroslaw Tyrs(1832- Mercurialis 1884)oli,kas ,,raamat keha harimisest" Johann Heinrich · Ajaloolane Pestalozzi · Filosoof "õpetus võimlemis kunstist" Adolf Spiess · Füsioloog ,,Didactica macgna" 1656 Jan Amos Komesky ,,Mõtteid kasvatusest" 1663 John Locke 25. Tsehhi võimlemissüsteem rõhutas ,,emilie ehk kasvatusest" J.J.Rousseau · Võistluslikkust · Liigutuste asendite ilu ja rahvuslikku 6.Raamatu ,,võimlemise noorsoo jaoks" joont kirjutas · Kehaliste harjutuste füsioloogilist · Friedrich ludwig Jahn
James Prescott Joule (24. detsember 1818 Salford, Lancashire 11. oktoober 1889) oli inglise füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige. James Prescott Joule oli üks energia jäävuse seaduse avastajaid. Uuris peamiselt elektromagnetismi, soojust ja gaaside omadusi. Avastas eletrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule'i järgi on nimetatud energiaühik dzaul. Hermann Ludwig Ferdinand von Helmholtz (31. august 1821 Potsdam 8. september 1894 Berliin) oli saksa arst, füsioloog ja füüsik. 1847. aastal andis mehhanistliku seletuse energia jäävuse seadusele ja kasutas seda keemiliste, elektriliste ja füsioloogiliste protsesside uurimisel. Võttis kasutusele vaba energia mõiste termodünaamikas (Helmholtzi energia ehk vaba energia). Tõestas teoreetiliselt 1881. aastal elementaarlaengu olemasolu. Tegeles uurimistega veel: dispersiooniteoorias, mehaanikas vähima mõju printsiip, hüdrodünaamikas pööriste teooria.
20. sajandil tehti kindlaks, et elu tekkimisel Maal oli esimeseks sammuks mittebioloogiline orgaaniliste molekulide süntees anorgaanilistest. Elu tekkimisel Maal oli teiseks sammuks orgaaniliste ainete kontsenteerumise protsess ning kolmandaks ja viimaseks astmeks elu tekkimisel oli molekulide taastootmise protsessi tekkimine. Ivan Petrovitš Pavlov (1849 – 27. veebruar 1936) oli vene füsioloog, kes sai kuulsaks tingitud reflekside ehk Pavlovi reflekside avastajana. Alexander Fleming (6. august 1881 – 11. märts 1955) oli šoti bioloog ja farmakoloog. Tema tuntumad saavutused on ensüüm lüsosüümi avastamine ning antibiootikum penitsilliini avastamine hallitusseenest pintselhallikust. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga
· Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin".
· Fosfaatpuhver ja · Valkpuhver, mille moodustavad vereplasma valgud kui ka erütrotsüütides asuv hemoglobiin. Vere hüübimine: · Väiksemad verejooksud peatuvad minutite jooksul ilma kõrvalise sekkumiseta, sest organismist väljavoolanud veri kalgendub ehk hüübib. · Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin".
(situatsiooniline, väljendab suhtumist, "ah", "oho"). Kõne mitteverbaalsed ja helilised individuaalsed tunnused (vt. lk.201-204) Õppimine suhteliselt püsivate muutuste kujunemine. John Dewey (1859 1952) õppimise eesmärk on kohanemine ümbritseva maailmaga. Erinevad õppimisteooriad: Biheivioristlik suund Biheivioristide arvates on inimäkäitumine seletatav reageerimisega kekkonna märguannetele. I. Pavlov klassikaline tingimine (füsioloog, kelle tööd aitasid kaasa biheviorismile omaste ideede arendamisele) J. Watson korraldas koos assistendi R. Rayner´iga eksperimendi väikese Albertiga. Eksperimendi tulemus poiss hakkas kartma valget jänest. Operantne (instrumentaalne) õppimine. E. Thorndike (katsed kassidega). Efekti seadus reageeringud, millele järgneb tasu, kalduvad korduma. Käitumise vormimine. Postiivne kinnitus käitumise esinemissagedus suureneb. Negatiivne
arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6. saar 12. valgepöök Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. Võrade tihedus. Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Austria füsioloog I. Wiesner määras suhtelise valguse intensiivsuse (võrreldes täisvalgusega), mille juures lehed hukkusid valgusepuuduse tõttu ja selle järgi koostas ta varjutaluvuse skaala. Näiteks lehisel on minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad
2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. · Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. · Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) · Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. · Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. · XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. · 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik.
omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus läbiproovimise olukorrad, nii sihipäraselt omandatud teadmiste süsteem kui ka ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus)
Räägib julgelt oma mõtteid. Mõtlevad rääkimise ajal. Näevad end Teistega seaotuna 19.Õpiteooriad:klassikaline tingimine, operantne õppimine, sotsiaalne õppimine protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inime teadvuses. klassikaline tingimine Õppimine tingimise teel. Siin vaatleme õppimist klassikalise tingimise kaudu . Klassikaline tingimine on seotud tingitud refleksidega, mis kujunevad õppisimise tulemusel. Avastas vene füsioloog. Tunnustades tema tööd hakkati nimetama tema käsitletud refelksi klassikaliseks. Näiteks uuris kuidas kujuneb koaeral tingitud süljerefleks. Ta pani tähele, et looma sülg hakkas jooksma kohe, kui laborant(toitja) ruumi tuli. Sellist nähtust nimetatakse klassikaliseks tingimiseks. Tuues toitu koerale koos kellaga, hakkas tal sülg jooksma, ning hiljem kella kuuldes(stiimulit) hakkas koeral automaatselt sülg jooksma. ÕPPIMISE MEETOD TÄHENDAB UUE STIIMULI OMANDAMIST
2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s.t arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 1676...1696 saatis Londoni Kuninglikule Akadeemiale, seal tõlgiti hollandi keelest ära ja 1696 ilmus raamat "Looduse saladused". II periood - üldistused organismide ehituse kohta. Grew poolt võeti kasutusele koe mõiste. Sveitsi füsioloog Haller väitis, et kõik organismid on kiulise ehitusega (taimeanatoomia mõju all) Venemaa sakslane Wolff väitis, et kõik organismid on kärgja ehitusega. Oken väitis, et üks suur organism on elementaarsete organismide summa. XIX s Lamarck "zooloogia filosoofias" väitis, et rakuline kude on igasuguse bioloogilise organismi taseme aluseks. 1834 a Gorjaninov "Looduse süsteemis" väitis, et maailm jaguneb kaheks riigiks: vormitu molekul ja kindla vormiga rakuline riik.
juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus läbiproovimise olukorrad, nii sihipäraselt omandatud teadmiste süsteem kui ka ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval üheks õppimise põhiprotsessiks. Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). Algul oli toidpala andmisega samaaegselt
Määratlemine on mõistmiseks vältimatult vajalik! Küsimus on, kui täpselt me oskame määratleda. Kastidesse jaotamine teisiti pole võimalik, sest ühikud kannavad infot. Tähelepanemise viisid: Tunnused, mis eristavad nähtuse kõikidest ülejäänutest= see nähtus on teistsugune kui teised. Sokrates inimene on keha, hing või mõlemad. Hind= Mina= mõistus; Keha= elu. Psüühika on aju omadus! Pjotr Anohhini (18981974) Vene bioloogi ja (neuro)füsioloog: Elusolendid säilitavad oma olemuse ka tingimustes, mis muutuvad rohkem kui keha igal ajahetkel taluda suudaks. (saun, jääauk) See on nii sellepärast, et vedeliku hulk kehas mõjutab t°i. 2.Ellujäämiseks organismid muudavad ennast või oma keskkonda enne kui ebasoovitavad muutused toimuma hakkavad. (puud koguvad vaiku ja viivad vee enne talve välja). Keskkonnas on JÄRGNEVAD ja KORDUVAD mehhanismid, ilma milleta oleks võimatu ellu jääda.
see teaduslikule uurimisele püstitab, kui see, mis vastuseid ta neile annab. Küsimusi see- eest on palju. Tegelikult on ka seda, mis juba teada on, piisavalt palju. Võib-olla isegi tülikalt palju selle jaoks, kes kliinilise psühholoogia õppimist alustab ja seda kõike eksamiks ära õppima peab. Teine asjaolu, mis ebanormaalsuse psühholoogia õppimise raskeks teeb, on aine tugev emotsionaalne koormatus. Ei saa nii hõlpsasti õpitavast distantseeruda kui füsioloog. Võib- olla on mõnel endalgi irratsionaalseid ideid peas olnud? Või on mõnel olnud sõber või sugulane, kelle käitumist on võimatu taluda? Ei saa unustada ka Briti Terviseentsüklopeedia lugemise efekti, mis Jerome K.Jerome’i raamatu “Kolm meest paadis...” tegelase kannatuste kaudu üldtuntuks on saanud. Aga teisest küljest teeb lähedus õpitavale ainele motivatsiooni tugevaks. Nii meil Eestis kui
ilmnemiseks eriti olulise tähtsusega. Geselli huvitas motoorika ja taju areng ning neid pidas ta möödapääsmatuks ja automaatseks. 1914-1927 pandi alus empiirilisele baasile arengupsühholoogias st teeme kellegi peal mingi uurimuse. Enamasti empiiriline baas kvantitatiivne. Arenesid sotsiobioloogia ja etoloogia. Arengupsühholoogia oli mõjutatud ...(???) Õppimisteooriate kujunemine (Pavlov). Pavlov oli füsioloog, kes tegeles tingimatute ja tingitud refleksidega (kellukesehelina peale tekkis koeral isu, stiimul oli kellahelin). J.B. Watson (1878-1957) oli psühholoog, kes oli keskkonnateoreetik. Locke ütles, et kk kujundab inimese teadvus (algul oli tabula rasa). Watson hirm loomade ees on õpitus ja see ei saa olla kaasasündinud. Watson ütles: psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne (ei saa hämada). Seetõttu me ei saa kasutada introspektsiooni andmeid. Ta muutis
ja automaatseks. Innovatsioonid metodoloogias aitasid areneda uurimistöödel. Järgmine aste - koolkondade kujunemised (1914 - 1927). Olulised punktid: 1) rajatu alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile 2) arenes välja etoloogia ja sotsioboloogia (Lorenz, Dawrin, Tinberger) 3) arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast (onto-fülo suhe), sisse tuleb Pavlov (who let the dogs out) ja tema õppimisteooriad. Pavlov oli füsioloog, mitte psühholoog. 4) tähelepanu koondumine õppimise seaduspärasustele Kokkuvõtteks viis see biheivorismi tekkeni. Järgmine tüüp: J.B. Watson (1878 - 1957). Tema esindab keskkonnateoreetilist lähenemist (sellest keskkond vs bioloogia süsteemist). Tema mõjutaja olu Locke (vt. edasi või tagasi), kelle vaade oli see, et inimkäitumist võib seletada kogemuse ja õppimise terminites ("teadvuses ei saa midagi olla, mida ei ole kogetud")
Empiristlik lähenemine rõhutas andmete kogumise ja hindamise, vaatluse ja eksperimendi tähtsust, vastandina senisele teoreetilistel konstruktsioonidel põhinevale deduktsioonile. Eksperimentaalne meetod ise tuli psühholoogiasse sensoorse füsioloogia uuringutest. 19. saj. keskel oli saksa füsioloogia huvitunud meeleorganite füsioloogiast ning info ülekandest meeleorganitest NS vahendusel ajju. H.von Helmholtz (1821-1894), füüsik ja füsioloog esindas seda suunda. Suurim mõju eks. psüh. tekkele; kuulmis- ja nägemisps. alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha n.impulsside kulgemise kiirust (Müller väitis, et see toimub "valguse kiirusel"). Eksperimendid õla v. põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30- 50 m/s (mis on ligikaudu õige kesk. jämedusega närvikiudude korral). Teadusliku psühholoogia teke Saksamaal: "4 suurt vaala": 9
annaabi.ee 
