• Arenguülesanded • Kriisid • Lahendamata jäänud ülesanne • Hilisem kompenseerimine PSÜHHOSOTSIAALSE ARENGU ASTMED ERIKSONI JÄRGI 1) Usaldus – usaldamatus (0-1 a) → lootus 2) Autonoomia – häbi (1-3 a) → tahe 3) Initsiatiiv – süü (4-6 a) → eesmärgi mõistmine 4) Edukus – alaväärsus (7-11 a) → kompetentsustunne 5) Identiteet – rolliähmasus (12-18 a) → kindlus 6) Intiimsus – isolatsioon (18-30 a) → armastuse mõistmine 7) Loovus – stagnatsoon (täiskasvanuiga) → hoolitsusest aru saamine 8) Integraalsus – meeleheide (hiline täiskasvanuiga) → tarkuse mõistmine LAWRENCE KOHLBERGI KÕLBELISE ARENGU TEOORIA • Piir 10.eluaasta juures • Tagajärg → motiiv • Kõlbelise sisuga lood ja küsimused • Ravimi varastanud mehe lugu • 6 faasi 2 kaupa 3 suureks perioodiks KÕLBELISE ARENGU FAASID KOHLBERGI JÄRGI I. Prekonventsionaalne periood (3-10 a) III. Postkonventsionaalne
ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mari-Liis Männik Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...). Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga). Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga). Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab (Leuska, 2010). Kastutatud kirjandus 1. Leuska, A. (2010). Arengupsühholoogia. Külastatud aadressil http://www.lvrkk.ee/kristiina/Anu_Leuska/oo/index
mitmeid seniseid rahandus probleeme Olukord majanduses: · Energia- ja tooraine kriis: o Nafta hinna 4-kordistumine maailmaturul · Kriisi tõttu suleti ettevõtteid, kasvas tööpuudus · Riigi rahavajadust hakati katma raha juurdetrükkimisega. Tekkis inflatsioon · Hakati rääkima senise parandusmudeli seisakust ehk stagnatsioon Stagflatsioon: · Märksõna mis iseloomustas 1970.aastate keskpaika · Inflatsioon + stagnatsoon= stagflatsioon 1970.aastate keskpaika iseloomustatud kui: · Vaimse surutise ajastu · Pessimismi ajastut, aega kui kadus usk paremasse homsesse · (USAs avaldasid mõju lüüasaamine Vietnamis) Nixon jäi kõnede pealtkuulamisega vahele ning taandati ametist, kongress valis uueks presidendiks G.Ford Vajaduse muutuste järele: · Pettumuse seniste juhtides ja nende poliitikas tekitas vajaduse uute juhtide järele · Uus võib ka olla unustatud vana
periood, laps omandab teadmisi, kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a- täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a), 2. Autonoomia vs häbi (1-3 a), 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a), 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a), 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a), 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...), 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga), 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) 24. Keele omadused- Konstruktiivne ja loov, Struktureeritud, Mõtestatud, Osutav, Inimestevaheline suhtlemine ja struktuur – Foneemid, Morfeemid, Sõnad, Fraas,Lause Mõisted: 3 taset: superordinaalne tase(mööbel), baastase(tool), subordin tase(kiiktool, tugitooljne) Keele omandamise teooriad: Õppimisteooria (Skinner)- Mudeldamine,
kahtlused, ebakindlus (on loomulikselles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel.Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid–see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu.Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivadarmumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. 5. S. Freudi pakutud arengustaadiumid, nende kirjeldused Teooria üldised põhimõtted:
kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab Piaget arenguteooria – 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte
Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet.(Leuska, 2010) 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus.(Leuska, 2010) 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus.(Leuska, 2010) 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab.(Leuska, 2010) Kalle juhtumi seostamine läbi Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria
Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: · Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Murdeealine vajab endiselt suhteid vanematega, piire, reegleid - see annab turvatunde, kuigi protestitakse nende vastu. Väga oluliseks muutuvad suhted eakaaslastega (samasoolised sõbrad). Tekivad armumised, seksuaalsuhted. Vajalik saavutada ka seksuaalne identiteet. 6) Intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) Lähedaste suhete loomine ja hoidmine. Armastus. 7) Loovus vs stagnatsoon (täiskasvanuiga) Laste kasvatamine. Osalemine töö- ja ühiskondlikus elus. Oma võimete realiseerimine, eneseteostus. 8) Integraalsus (terviklikkus) vs meeleheide (hiline täiskasvanuiga) Oluline, kas inimene on rahul oma elatud eluga. Kas on saavutanud enda jaoks tähtsad eesmärgid, millise hinnangu ise oma elule annab. Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi 1) Sensomotoorne periood (0-2a) Laps õpib keskkonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte
annaabi.ee 
