Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füsioloogia konspekt eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

INIMESE ANATOOMIA
Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest
Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad.
ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID
ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID
MOODUSTAVAD
FUNKTSIOON
Kattesüsteem
Nahk ja selle derivaadid ( karvad , küüned, higi- ja rasunäärmed)
keha temperatuuri regulatsioon , kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine.
Skeletisüsteem
Moodustavad kõik keha luud ja neid ühendavad liigesed
toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu
Lihaste süsteem
Skeletilihased
Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse tootmine
Närvisüsteem
Peaaju, seljaaju ning nende närvid, meeleorganid (silm,kõrv)
Reguleerida keha tööd närviimpulsside vahendusel
Endokriinsüsteem
Kõik koed ja näärmed, mis toodavad hormoone
Reguleerida organismi tööd veres ringlevate hormoonide toime vahendusel
Kardiovaskulaarne süsteem
Veri , süda ja veresooned
Varustada rakke hapniku ja toitainetega , tuua süsihappegaas ja jääkained rakust välja, säilitada organismi happe-leelistasakaalu, kaitsta haiguste eest, aidata reguleerida kehatemperatuuri
Lümfaatiline ja immuunsüsteem
Lümf, lümfisooned, lümfaatilist kude sisaldavad organid (põrn, harknääre, lümfisõlmed, mandlid)
Toob valke ja plasmat tagasi kardiovaskulaarsesse süsteemi, transpordib rasvu seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest
Hingamiselundite süsteem
Kopsud ja hingamisteed
Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi
Seedesüsteem
Seedekanal ja tema juurde kuuluvad organid (süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre)
Teha toitained rakule vastuvõetavamakas, viia välja jääkained
Kusesüsteem
Neerud , kusejuha , kusepõis, kusiti
Reguleerida vere keemilist koostist, viia välja jääkained, reguleerida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, säilitada organismi happe-leelistaskaal
Reproduktiivne süsteem
Organid, mis toodavad reproduktiivseid rakke ( munandid ja munasarjad) ja organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha , emakas ja tupp ; meestel peenis )
Anda elu uuele indiviidile
MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks
SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid
FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks
HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium- kolju ) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks
Kehaosa , mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS)
Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS)
Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS)
Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS)
Kehaosa võib olla:
  • Välimine - EXTERNUS
  • Sisemine - INTERNUS
  • Süva - PROFUNDUS
  • Pindmine - SUPERFICIALIS
  • Ülemine - SUPERIOR
  • Alumine - POSTERIOR
  • Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS
    Lühendid:
    A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE ( arterid )
    V. - VENA (veen), VV. - VENAE ( veenid )
    N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid)
    M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased)
    DEX./DX. DEXTER , DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem)
    SIN. - SINISTER , SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak)
    Vaba ülajäseme osad:
  • Õlavars - BRACHIUM
  • Küünarvars - ANTEBRACHIUM
  • KÄSI - MANUS
    Käsi jaguneb:
  • Ranne - CARPUS
  • Kämmal - METACARPUS
  • Sõrmed - DIGITI MANUS
  • Käe selg - DORSUM MANUS
  • Käe pihk - PALMA MANUS
    Vaba alajäse jaguneb:
  • Reis - FEMUR
  • Säär - CRUS
  • Jalg - PES
    Jalg jaguneb:
  • Kand - TARSUS
  • Pöid - METATARSUS
  • Varbad - PEDIS
  • Jala tald - PLANTA PEDIS
  • Jala selg - DORSUM PEDIS
    Kõht kolmeks piirkonnaks :
  • Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa
  • Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond
  • Alakõht - HYPOGASTRIUM - häbeme piirkond ja parem & vasak kubemepiirkond
    Nimetage kehaõõned (5):
  • Koljuõõs
  • Rinnakelmeõõs
  • Kõhuõõs
  • Vaagnaõõs
  • Südamepaunaõõs
    Keha õõnsused:
  • Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs ( CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS)
  • Kõhtmine ehk ventraalne õõnsus - rinnaõõs: rinnakelmeõõs/kopsukelmeõõs (CAVUM PLEURAE) & südamepaunaõõs (CAVUM PERICARDII) ning kõhuvaagnaõõs: kõhuõõs (CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS )
    * kõhuõõnsuses: magu , maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool , enamus jämesoolest
    * vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid
    LUUD JA LIIGESED
    Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti.
    Koostismaterjaliks on peamiselt luukude.
    Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad ), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad. Anorg . ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde.
    Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda
    Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal
    Luuüdi - luuõõnte pehme kude
    Skeletisüsteemi põhiülesanded:
  • Toestamine
  • Kaitse
  • Liikumine
    Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv:
  • Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli
  • Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli
  • Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli
  • Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu )
  • Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu)
    (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest:
    Puusaluud:
  • Niudeluu - OS ILIUM
  • Häbemeluu - OS PUBIS
  • Istmikuluu - OS ISCHII
    Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks
    Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb:
    Vaagna ees keskjoonel
    Õlavöötme luud:
  • Abaluu - SCAPULA
  • Rangluu - CLAVICULA
    Vaba ülajäseme luud:
  • Õlavarreluu - HUMERUS
  • Küünarluu - ULNA
  • Kodarluu - RADIUS
  • Käe luud - OSSA MANUS:
    • Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud
    • Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud
    • Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli

    Vaagnavöötme luud:
  • Puusaluu - OS COXAE
    Vaba alajäseme luud:
  • Reieluu -FEMUR
  • Põlvekeder - PATELLA
  • Sääreluu - TIBIA
  • Pindluu - FIBULA
  • Jala luud - OSSA PEDIS:
    • Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud
    • Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud
    • Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3

    Ajukolju luud:
    Paarilised:
  • Kiiruluu - OS PARIETALE
  • Oimuluu - OS TEMPORALE
    Paaritud luud:
  • Kuklaluu - OS OCCIPITAL
  • Otsmikuluu - OS FRONTALE
  • Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE
  • Sõelluu - OS ETHMOIDALE
    Näokolju luud:
    Paarilised luud:
  • Ülalõualuu - MAXILLA
  • Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM
  • Ninaluu - OS NASALE
  • Pisaraluu - OS LACRIMALE
  • Suulaeluu - OS PALATINUM
  • Alumine ninakarbik
    Paaritud luud:
  • Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu
  • Sahkluu - VOMER
  • Keeleluu - OS HYOIDEUM
    Õhkusisaldavad urked on nendest :
  • Otsmikuluul
  • Ülalõualuul
  • Oimuluul
  • Põhiluul
  • Sõelluul
    Millites koljuluudes on SINUS ’ed (urge)?
  • Oimuluu
  • Ülalõualuu
  • Sõelluu
  • Põhiluu
  • Otsmikuluu
    Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI?
    Nende paiknemine koos nimetustega:
  • Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge
  • Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge
  • Külgmised lõgemed
    Koljuluude õmblused:
  • Saagõmblus - ajukolju luude vahel:
    • Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel
    • Noolõmblus - kiiruluid ühendab
    • Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel

  • Lameõmblus - nöokolju luude vahel
  • Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel
    Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud:
  • Abaluu - SCAPULA
  • Õlavarreluu - HUMERUS
    Võimalikud liigutused liigeses:
  • eemaldamine - lähendamine
  • Painutus - sirutus
  • Pöörlemine
  • ringliigutused
    Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS ) moodustavad luud:
  • Reieluu - FEMUR
  • Põlvekeder - PATELLA
  • Sääreluu - TIBIA
  • Pindluu - FIBULA
    Võimalikud liigutused liigeses:
  • Painutus - sirutus
  • Piiratud ulatuses pöörlemine ümber sääreluu pikitelje ja ainult painutatud sääre korral
    Küünarliigese (ARTICULATIO CUBITI) moodustavad luud:
  • Õlavarreluu - HUMERUS
  • Küünarluu - ULNA
  • Kodarluu - RADIUS
    Võimalikud liigutused liigeses:
  • Painutus - sirutus
    Kodarluu-randmeliiges (ARTICULATIO RADIOCARPEA) moodustavad luud:
  • Kodarluu - RADIUS
  • Randmeluud
    Võimalikud liigutused liigeses:
  • Eemaldamine - lähendamine
  • Painutus - sirutus
  • ringliigutus
    Puusaliigese (ARTICULATIO COXAE) moodustavad luud:
  • Puusaluunapp (puusaluud)
  • Reieluupea (reieluu)
    Võimalikud liigutused liigeses:
  • Paiutus - sirutus
  • Eemaldamine - lähendamine
  • Sisse- ja väljapoole pööramine
  • Ringliigutused
    Kontsluu -sääreliigese ehk ülemine hüppeliigese (ARTICULATIO TALOCRURALIS) moodustavad luud:
  • Sääreluu
  • Kontsluu
    Võimalikud liigutused liigeses:
  • Painutus - sirutus
  • Vähesel määral külgliigutused - eemaldamine - lähendamine jala painutamisel (langetamisel)
    Alalõualiiges (ARTICULATIO TEMPOROMANDIBULARIS) moodustavad luud:
  • Alalõualuu
  • Oimuluu
    Selle funktsioon seisneb alla, küljele ja ette liikumises
    Kaks kõige liikuvamat liigest on:
  • Õlaliiges - ART. HUMERI
  • Puusaliiges - ART. COXAE
    Keraliigesed: õlaliiges
    Keraliigese erivorm pähkelliiges: puusaliiges
    Ellipsoidliigesed: kodarluu-randmeliiges
    Plokk -ratasliiges: põlveliiges
    Plokkliiges: kontsluu-sääreliiges (ülemine hüppeliiges)
    Lordoos (LORDOSIS) - ettepoole suunatud kumerus - lülisamba kaela- ja nimmeosas
    Küfoos (KYPHOSIS) - tahapoole suunatud kumerus - lülisamba rinna- ja ristluuosas
    Skolioos (SCOLIOSIS) - lülisamba kõverdumine külje suunas
    Roideid (COSTAE) on inimesel arvuliselt 12 paari (24 tk) ja need jaotatakse vastavalt kinnituskohale:
  • Pärisroided
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füsioloogia konspekt eksamiks #1 Füsioloogia konspekt eksamiks #2 Füsioloogia konspekt eksamiks #3 Füsioloogia konspekt eksamiks #4 Füsioloogia konspekt eksamiks #5 Füsioloogia konspekt eksamiks #6 Füsioloogia konspekt eksamiks #7 Füsioloogia konspekt eksamiks #8 Füsioloogia konspekt eksamiks #9 Füsioloogia konspekt eksamiks #10 Füsioloogia konspekt eksamiks #11 Füsioloogia konspekt eksamiks #12 Füsioloogia konspekt eksamiks #13 Füsioloogia konspekt eksamiks #14 Füsioloogia konspekt eksamiks #15 Füsioloogia konspekt eksamiks #16 Füsioloogia konspekt eksamiks #17 Füsioloogia konspekt eksamiks #18 Füsioloogia konspekt eksamiks #19 Füsioloogia konspekt eksamiks #20 Füsioloogia konspekt eksamiks #21 Füsioloogia konspekt eksamiks #22 Füsioloogia konspekt eksamiks #23 Füsioloogia konspekt eksamiks #24 Füsioloogia konspekt eksamiks #25 Füsioloogia konspekt eksamiks #26 Füsioloogia konspekt eksamiks #27 Füsioloogia konspekt eksamiks #28 Füsioloogia konspekt eksamiks #29 Füsioloogia konspekt eksamiks #30 Füsioloogia konspekt eksamiks #31 Füsioloogia konspekt eksamiks #32 Füsioloogia konspekt eksamiks #33 Füsioloogia konspekt eksamiks #34
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-07-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ttiiinnaa Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekti teemad: luud ja liigesed, lihased, kardiovaskulaarne süsteem, respiratoorne süsteem, urogenitaalsüsteem.
    anatoomia , füsioloogia , mõisted , luud , liigesed , lihased , hingamiselundite süsteem , urogenitaalsüsteem , vereringe , veri , koed

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    27
    odt
    Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks
    46
    docx
    Anatoomia-füsioloogia eksam
    29
    doc
    Füsioloogia
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    36
    doc
    Füsioloogia eksami küsimused
    35
    doc
    Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
    33
    doc
    Füsioloogia
    34
    doc
    Kordamisküsimuste vastused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun