Füsioloogia konspekt eksamiks (0)

INIMESE ANATOOMIA
Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest
Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad.
ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID
ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID
MOODUSTAVAD
FUNKTSIOON
Kattesüsteem
Nahk ja selle derivaadid ( karvad , küüned, higi- ja rasunäärmed)
keha temperatuuri regulatsioon , kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine.
Skeletisüsteem
Moodustavad kõik keha luud ja neid ühendavad liigesed
toetada ja kaitsta keha, teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu
Lihaste süsteem
Skeletilihased
Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse tootmine
Närvisüsteem
Peaaju, seljaaju ning nende närvid, meeleorganid (silm,kõrv)
Reguleerida keha tööd närviimpulsside vahendusel
Endokriinsüsteem
Kõik koed ja näärmed, mis toodavad hormoone
Reguleerida organismi tööd veres ringlevate hormoonide toime vahendusel
Kardiovaskulaarne süsteem
Veri , süda ja veresooned
Varustada rakke hapniku ja toitainetega , tuua süsihappegaas ja jääkained rakust välja, säilitada organismi happe-leelistasakaalu, kaitsta haiguste eest, aidata reguleerida kehatemperatuuri
Lümfaatiline ja immuunsüsteem
Lümf, lümfisooned, lümfaatilist kude sisaldavad organid (põrn, harknääre, lümfisõlmed, mandlid)
Toob valke ja plasmat tagasi kardiovaskulaarsesse süsteemi, transpordib rasvu seedetraktist kardiovaskulaarsesse süsteemi, toodab valgevererakke, kaitseb haiguste eest
Hingamiselundite süsteem
Kopsud ja hingamisteed
Varustab organis--mi hapnikuga, viib-- välja süsihappegaasi
Seedesüsteem
Seedekanal ja tema juurde kuuluvad organid (süljenäärmed, maks, sapipõis, kõhunääre)
Teha toitained rakule vastuvõetavamakas, viia välja jääkained
Kusesüsteem
Neerud , kusejuha , kusepõis, kusiti
Reguleerida vere keemilist koostist, viia välja jääkained, reguleerida vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu, säilitada organismi happe-leelistaskaal
Reproduktiivne süsteem
Organid, mis toodavad reproduktiivseid rakke ( munandid ja munasarjad) ja organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha , emakas ja tupp ; meestel peenis )
Anda elu uuele indiviidile
MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks
SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid
FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks
HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium- kolju ) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks
Kehaosa , mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS)
Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS)
Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS)
Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS)
Kehaosa võib olla:

Välimine - EXTERNUS

Sisemine - INTERNUS

Süva - PROFUNDUS

Pindmine - SUPERFICIALIS

Ülemine - SUPERIOR

Alumine - POSTERIOR

Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS
Lühendid:
A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE ( arterid )
V. - VENA (veen), VV. - VENAE ( veenid )
N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid)
M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased)
DEX./DX. DEXTER , DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem)
SIN. - SINISTER , SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak)
Vaba ülajäseme osad:

Õlavars - BRACHIUM

Küünarvars - ANTEBRACHIUM

KÄSI - MANUS
Käsi jaguneb:

Ranne - CARPUS

Kämmal - METACARPUS

Sõrmed - DIGITI MANUS

Käe selg - DORSUM MANUS

Käe pihk - PALMA MANUS
Vaba alajäse jaguneb:

Reis - FEMUR

Säär - CRUS

Jalg - PES
Jalg jaguneb:

Kand - TARSUS

Pöid - METATARSUS

Varbad - PEDIS

Jala tald - PLANTA PEDIS

Jala selg - DORSUM PEDIS
Kõht kolmeks piirkonnaks :

Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa

Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond

Alakõht - HYPOGASTRIUM - häbeme piirkond ja parem & vasak kubemepiirkond
Nimetage kehaõõned (5):

Koljuõõs

Rinnakelmeõõs

Kõhuõõs

Vaagnaõõs

Südamepaunaõõs
Keha õõnsused:

Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs ( CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS)

Kõhtmine ehk ventraalne õõnsus - rinnaõõs: rinnakelmeõõs/kopsukelmeõõs (CAVUM PLEURAE) & südamepaunaõõs (CAVUM PERICARDII) ning kõhuvaagnaõõs: kõhuõõs (CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS )
* kõhuõõnsuses: magu , maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool , enamus jämesoolest
* vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid
LUUD JA LIIGESED
Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti.
Koostismaterjaliks on peamiselt luukude.
Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad ), 15,7% rasva ja 12,5% muid orgaanilisi aineid. Org. ained - annavad elastsuse ja sitkuse; noores luus rohkem, sp painduvamad. Anorg . ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde.
Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda
Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal
Luuüdi - luuõõnte pehme kude
Skeletisüsteemi põhiülesanded:

Toestamine

Kaitse

Liikumine
Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv:

Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli

Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli

Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli

Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu )

Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu)
(Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest:
Puusaluud:

Niudeluu - OS ILIUM

Häbemeluu - OS PUBIS

Istmikuluu - OS ISCHII
Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks
Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb:
Vaagna ees keskjoonel
Õlavöötme luud:

Abaluu - SCAPULA

Rangluu - CLAVICULA
Vaba ülajäseme luud:

Õlavarreluu - HUMERUS

Küünarluu - ULNA

Kodarluu - RADIUS

Käe luud - OSSA MANUS:

• Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud
  
• Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud
  
• Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli
  

Vaagnavöötme luud:

Puusaluu - OS COXAE
Vaba alajäseme luud:

Reieluu -FEMUR

Põlvekeder - PATELLA

Sääreluu - TIBIA

Pindluu - FIBULA

Jala luud - OSSA PEDIS:

• Kannaluud - OSSA TARSI - 7 luud
  
• Pöialuud - OSSA METATARSALIA - 5 luud
  
• Varvaste lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM PEDIS - suurel varbal 2 lüli, teistel 3
  

Ajukolju luud:
Paarilised:

Kiiruluu - OS PARIETALE

Oimuluu - OS TEMPORALE
Paaritud luud:

Kuklaluu - OS OCCIPITAL

Otsmikuluu - OS FRONTALE

Põhiluu ehk kiilluu - OS SPHENOIDALE

Sõelluu - OS ETHMOIDALE
Näokolju luud:
Paarilised luud:

Ülalõualuu - MAXILLA

Sarnaluu - OS ZYGOMATICUM

Ninaluu - OS NASALE

Pisaraluu - OS LACRIMALE

Suulaeluu - OS PALATINUM

Alumine ninakarbik
Paaritud luud:

Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu

Sahkluu - VOMER

Keeleluu - OS HYOIDEUM
Õhkusisaldavad urked on nendest :

Otsmikuluul

Ülalõualuul

Oimuluul

Põhiluul

Sõelluul
Millites koljuluudes on SINUS ’ed (urge)?

Oimuluu

Ülalõualuu

Sõelluu

Põhiluu

Otsmikuluu
Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI?
Nende paiknemine koos nimetustega:

Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge

Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge

Külgmised lõgemed
Koljuluude õmblused:

Saagõmblus - ajukolju luude vahel:

• Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel
  
• Noolõmblus - kiiruluid ühendab
  
• Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel
  

Lameõmblus - nöokolju luude vahel

Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel
Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud:

Abaluu - SCAPULA

Õlavarreluu - HUMERUS
Võimalikud liigutused liigeses:

eemaldamine - lähendamine

Painutus - sirutus

Pöörlemine

ringliigutused
Põlveliigese (ARTICULATIO GENUS ) moodustavad luud:

Reieluu - FEMUR

Põlvekeder - PATELLA

Sääreluu - TIBIA

Pindluu - FIBULA
Võimalikud liigutused liigeses:

Painutus - sirutus

Piiratud ulatuses pöörlemine ümber sääreluu pikitelje ja ainult painutatud sääre korral
Küünarliigese (ARTICULATIO CUBITI) moodustavad luud:

Õlavarreluu - HUMERUS

Küünarluu - ULNA

Kodarluu - RADIUS
Võimalikud liigutused liigeses:

Painutus - sirutus
Kodarluu-randmeliiges (ARTICULATIO RADIOCARPEA) moodustavad luud:

Kodarluu - RADIUS

Randmeluud
Võimalikud liigutused liigeses:

Eemaldamine - lähendamine

Painutus - sirutus

ringliigutus
Puusaliigese (ARTICULATIO COXAE) moodustavad luud:

Puusaluunapp (puusaluud)

Reieluupea (reieluu)
Võimalikud liigutused liigeses:

Paiutus - sirutus

Eemaldamine - lähendamine

Sisse- ja väljapoole pööramine

Ringliigutused
Kontsluu -sääreliigese ehk ülemine hüppeliigese (ARTICULATIO TALOCRURALIS) moodustavad luud:

Sääreluu

Kontsluu
Võimalikud liigutused liigeses:

Painutus - sirutus

Vähesel määral külgliigutused - eemaldamine - lähendamine jala painutamisel (langetamisel)
Alalõualiiges (ARTICULATIO TEMPOROMANDIBULARIS) moodustavad luud:

Alalõualuu

Oimuluu
Selle funktsioon seisneb alla, küljele ja ette liikumises
Kaks kõige liikuvamat liigest on:

Õlaliiges - ART. HUMERI

Puusaliiges - ART. COXAE
Keraliigesed: õlaliiges
Keraliigese erivorm pähkelliiges: puusaliiges
Ellipsoidliigesed: kodarluu-randmeliiges
Plokk -ratasliiges: põlveliiges
Plokkliiges: kontsluu-sääreliiges (ülemine hüppeliiges)
Lordoos (LORDOSIS) - ettepoole suunatud kumerus - lülisamba kaela- ja nimmeosas
Küfoos (KYPHOSIS) - tahapoole suunatud kumerus - lülisamba rinna- ja ristluuosas
Skolioos (SCOLIOSIS) - lülisamba kõverdumine külje suunas
Roideid (COSTAE) on inimesel arvuliselt 12 paari (24 tk) ja need jaotatakse vastavalt kinnituskohale:

Pärisroided - I-VII roidepaar, otseühenduses rinnakuga

Ebaroided - VIII-X roidepaar, moodustavad roietekaare (ARCUS COSTARUM)

Vallasroided - XI-XII roidepaar, eesmised otsad vabad, kinnituvad lihastes
LIHASED (M. - MUSCULUS / MM. - MUSCULI)
Inimese kehas on üle 400 skeletilihase , mis moodustavad ligi 40% kehakaalust.
Algavad luu(de)lt, ületavad liigese(d) ja kinnituvad teis(t)ele luu(de)le teostades liikumist liigestes kangi töö printsiibil.
Skeletilihased koosnevad mitmesuguse pikkusega paralleelsetest vöötlihaskiududest, mis on koondunud kimpudesse.
Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid ja nahalihaseid.
Nahalihaste funktsioon seisneb peapiirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine
Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises
Skeletilihaste põhiomadused:

Sirutus

Painutus
Või

Kokkutõmbumine

lõtvumine
Mõisted:

Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest

Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus

Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama

Fastsia (FASCIA) - sidekirme

Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku

Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid

Parees - lihasnõrkus

Paralüüs - lihashalvatus

Atroofia - lihaskõhetus
Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon?
Diafragma (vahelihas) on lai kupli -kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest.
Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel
Diafragma funktsioon: osaleda sisse- ja väljahingamisel; eraldada kõhuõõnt rinnaõõnest
Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab:

Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, “puulõhkumine”

Õlavarre- kolmpealihas (M. TRICEPS -BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart

Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja

M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas ) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole

M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab

M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt

M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga

M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele

M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus
Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale.
Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule.
Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas
Mis on ja kus asub PLATYSMA ?
PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma
Asub kaelas.
Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased:

Kõhusirglihas

Kaks põikilihast

Ristlihas
Lihased, millesse tehakse sagedamini lihasesiseseid süsteid:

Deltalihas

Suur tuharalihas

Reiesirglihas
Asetuse järgi jaotuvad lihased: pindmised ja süvad; mediaalsed ja lateraalsed; eesmised ja tagumised
Lihase poolt esilekutsutud liigutuste iseloomu järgi jaotatakse:

painutaja(d) - FLEXOR (ES)

sirutaja(d) - EXTENSOR (ES)

Lähendajad - ADDUCTORS

Eemaldajad - ABDUCTORS

Väljapöörajad - SUPINATORES

Sissepöörajad - PRONATORES

Laiendajad - DILATATORES

Sulgurid - SPHINCTERES

Tõsturid - LEVATORES

Langetajad - DEPRESSORES

Pingutajad - TENSORES
Painutamine e flektsioon
Sirutamine e ekstensioon
Lähendamine e adduktsioon
Eemaldamine e abduktsioon
Väljapööramine e supinatsioon
Sissepööramine e pronatsioon
Laiendamine e dilatatsioon
Kujult jagunevad lihased:

Pikkadeks

Lühikesteks

Laiadeks
Vastavalt skeleti jaotusele rühmituvad lihased:

Kere lihased: seljalihased , rinnalihased, kõhulihased

Pea ja kaela lihased: pea lihased, kaela lihased

Jäsemete lihased: ülajäseme lihased - õlavöötme lihased, õlavarrelihased, küünarvarrelihased, käe lihased, alajäseme lihased - vaagnavöötme lihased, reie lihased, sääre lihased, jala lihased
SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM (kardiovaskulaarne süsteem)
Mõisted:

Arterid - veresooned, milles veri voolab südamest elundite süünas

Veenid - veresooned, milles veri voolab elunditest südame suunas

Kollateraal - kõrvalveresooned, väikese läbimõõduga

Anastomoos - versoon, mille kaudu veri võib voolata ühest veresoonest teise

Perikard - südamepaun, mis moodustub epikardis
Süda (COR); südame seina kihid alates sisemisest :

Sisekest ehk endokard (ENDOCARDIUM)

Lihaskest ehk müokard (MYOCARDIUM)

Väliskest ehk epikard (EPICARDIUM)
Müokardi ehitus kodadel ja vatsakestel:
Kodadel on 2 kihti (pindmine ja süva); õrn
Vatsakestel on 3 kihti, eriti paks on vasaku vatsakese lihaskest (teeb paremast rohkem tööd)
Milles seisneb südameklappide funktsioon?

Sulgevad südamesiseseid avausi
Mis on koronaarvereringe ja milline on selle funktsioon?
Koronaarvereringe on südame enda verevarustus
Funktsioon: varustab südamelihast verega
Mis on ja milles seisneb suure vereringe funktsioon?
Suur vereringe ehk kehavereringe on kõigi elundite varustamine arteriaalse verega
Funktsioon: ainevahetuse produktide eemaldamine ( venoosse verega) ja kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega
Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon?
Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi
Funktsioon: gaasivahetus , verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks
Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon - unearter (A. CAROTIS)
Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA )
Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad
Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI?
See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen , kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd
Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel)
Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi:

Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS

Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS

Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS
Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega
Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe
Vereloomeelundid:

Punane luuüdi

Lümfisõlmed

Põrn - SPLEN, LIEN

Harkelund (tüümus) - THYMUS
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM ( respiratoorne süsteem)
Hingamiselundite süsteemi elundid:

Ninaõõs - CAVUM NASI

Kõri - LARYNX

Hingetoru - TRACHEA

Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES

Kopsud - PULMONES
Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele:

Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel

Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine
Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas:

Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga

Alumised hingamisteed - hingetoru, peabronhid, kopsud
Mille poolest erineb hingamiselundkonna ehitus teistest elundkondadest?
Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett , mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud.
Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked ehk siinused ? Nende funktsioon
Ninakõrvalurked on voodertatud limaskestaga
Asuvad: ninaõõnes
Funktsioon: sissehingatava õhu soojendamine ; on hääle resonaatoriteks (hääle kõla)
Kõri (LARYNX) funktsioon: hääle tekitamine
Kops , kopsud (PULMO, PULMONES):
Parem kops (PULMO DEXTER) koosneb 3 sagarast ;
Vasak kops (PULMO SINISTER) koosneb 2 sagarast;
need jagunevad omakorda segmentideks - paremal 10 ja vasakul 9
Mõisted:

Kopsualveool - muljas moodustis kopsus, kopsusomp ; kopsu kõige väiksemaks anatoomilis-funktsionaalne ühik, teostab gaasivahetust

Pleura ehk kopsukelme on serooskelme, mis moodustub kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. Jaguneb sisemiseks e vistseraalseks lesteks ja välimiseks ehk seinapidiseks lestmeks … kopsu kattev kelme

Trahhea bifurgatsioon - hingetoru jagunemine kaheks peabronhiks

Bronhiaalpuu - bronhioolide jagunemine alveolaarjuhadeks ja alveolaarkotikesteks; kujult viinamarjakobara sarnane; gaasivahetus
Kopsudel on 2 vereringe süsteemi:

Veresoonte süsteem teostab kopsude spetsiifilist hingamisfunktsiooni

Vereringe süsteem tagab üldise ainevahetuse kopsukoes eneses (suur vereringe)
UROGENITAALSÜSTEEM (kuse-suguelundkond)
Hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid.
Suguelundid täidavad paljunemisfunktsiooni:
Naistel tekivad ja valmivad naissugurakud ( munarakud ) ning areneb loode, mis raseduse lõpul väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine
Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine
Kuseelundite süsteemis:

Neerud - RENES

Kusejuha - URETER

Kusepõis - VESICA URINARIA

Kusiti - URETHRA :

• Naise kusiti - URETHRA FEMININA
  
• Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA
  

Suguelundite süsteem:
Mees: sisemised suguelundid

Munand - TESTIS - paariline

Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline

Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline

Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline

Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline

Eesnääre - PROSTATA - paaritu

Sugutisibulanääre - paariline
Välimised:

Suguti ehk peenis - PENIS

Munandikott - SCROTUM
Naine: sisemised

Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline

Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline

Emakas - UTERUS , METRA

Tupp - VAGINA, COLPOS
Välimised:

Suured ja väiksed häbememokad

kõdisti
Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis:

Neerud (RENES) - uriin & higi

Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2

Jämesool - mineraalsoolad

Nahk - higi
Neer , neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi
Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon?
NEFRON on neeru struktuurilis-funktsionaalne ühik; neeru ehituslik ja talituslik alge
Funktsioon: toimub uriini valmistamine
Milles seisneb neerude verevarustuse iseärasused?
Tema poolt toodetav veri on vajalik neerukoe enda toitmiseks kui ka uriini valmistamiseks; neeruarteril on suur läbimõõt võrreldes neeru suurusega
Kusejuha (URETER):

• Pikkus: 30 cm
  
• Funktsioon: uriini juhtimine neerudest kusepõide
  

Kusepõis (VESICA URINARIA)

• Maht: 500-700 ml
  
• Funktsioon: uriini reservuaar
  

Kusiti (URETHRA)

• Naise kusiti pikkus: 3-3,5 cm
  
• Mehe kusiti pikkus: 18-25 cm
  

• Funktsioon: selle kaudu toimub kusepõie perioodiline tühjendamine
  

Munasari (OVARIUM, OOPHORON)

• Funktsioon: munarakkude kasvamine ja arenemine ning suguhormooni tootmine
  

Munajuha (TUBA UTERINA, SALPINX):

• Asend: väike vaagna õõnes, emakast lateraalsemal emakalaisideme vabas ülemises servas
  
• Funktsioon: tema kaudu liigub munarakk munajuhast emakasse; toimub munaraku viljastumine
  

Emakas (UTERUS, METRA)

• Asend: kusepõie ja pärasoole vahel
  
• Seina kihid:
  

Limaskest ehk endomeetrium (ENDOMETRIUM)

Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM)

Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM)

• Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus
  

Tupp (VAGINA, COLPOS )

• Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus
  
• Funktsioon: sünnitus
  

Mõisted:

Folliikulid - munasarjanääpsud

Graafi põieke ehk põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid - suguküpse naise munasarjas leiduvad folliikulid

Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast

Kollakeha - munasarjas eraldunud munaraku kohale tekkiv kollane moodustis; toodab progesterooni

Valkjas keha - kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude

Progesteroon - naissuguhormoon (kollakeha hormoon); soodustab raseduse säilimist ja laste arengut

Östrogeen - munasarjades ja platsentas tekkiv naissuguhormoon

Menstruatsioon - emaka limaskesta kohandamine viljastatud munaraku vastuvõtuks; suguküpse naise emaka tsükliline vereeritus
Menstruaatsiooni kestus on 3-7 päeva
Menstruaaltsükli kestus on 28 päeva
Ovolatsioon toimub menstruaaltsükli 14. päeval
Fertilisatsioon ehk viljastumine toimub munajuhas
Luunaarkuu on 4 nädalat; raseduse kestus on 10 lunaarkuud = 40 nädalat
Munand (TESTIS)

• Asend: munandikott
  
• Funktsioon: paljunevad meessugurakud
  

Munandimanus (EPIDIDYMIS)

• Asend: munandi tagumisel serval
  
• Funktsioon: seemnerakkude reservuaar
  
• Sellest väljub seemnejuha (30-40 cm)
  

Eesnääre (PROSTATA)

• Asend: kusepõie põhja all, ümbritseb kusiti
  
• Funktsioon: reguleerida urineerimise ja seemnepurske protsesse; eesnäärme nõre aktiviseerib seemnerakke
  

Seemnepõiekeste funktsioon: eritavad nõret, mis lisandub seemnerakkudele ja soodustab seemnevedeliku
Munandikott (SCROTUM)

• Vaheseinaga kaheks jaotunud, mitmekihilise õhukese seinaga kott
  
• Paiknevad munandid, munandimanused ja seemneväädid (nööritaoline moodustis)
  

Suguti (PENIS)

• Koosneb 2 sugutikorgaskehast - suguti erektsioon - ja 1 sugutikäsnkehast - kulgeb kusiti
  

Lahkliha (PERINEUM)

• Asukoht: reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohas
  
• Mehel läbivad seda: kusiti
  
• Naisel läbivad seda: kuisti ja tupp
  

Rinnanääre ehk piimanääre (MAMMA):

• Erilaadselt arenenud nahanääre, mille talitlus on seotud suguelunditeha
  
• Areneb suguküpsusperioodil
  
• Näärme keskel rinnanibu
  
• Piimajuhad
  

Urogenitaaldiafragma ehk kusesuguvahe on vaagnapõhja eesmine osa
Vaagnadiafragma ehk vaagnavahe on vaagnapõhja tagumine osa
FÜSIOLOOGIA
Südame ja vereinge füsioloogia
Südame ehitus:

• 4 kambriline
  
• Jaotatud vaheseinaga kaheks pooleks - vasakuks ( arteriaalne ) ja paremaks (venoosne); pole omavahel ühendatud
  
• Kodasid lahutavad vatsakestest hõlmased klapid
  
• Atrioventrikulaarklapid avanevad ainult ühtepidi - kodadelt vatsakeste suunas; kui klapid lasevad verd tagasi siis on tegemist klapipuudulikkusega
  

• Vasaku koja ja vatsakeste vahel on kahehõlmaline ehk bikuspidaal- ehk mitraalklapp (valva mitralis)
  
• Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane ehk trikuspidaalklapp (valva tricuspidalis)
  
• Vasaku vatsakese ja aordi vahel ning parema vatsakese ja kopsuarteri tüve vahel paiknevad (aordi ja kopsutüve suudmetes) poolkuuklapid ehk semilunaarklapid (kolmehõlmsed) (valvae semilunares) (avanevad ühes suunas)
  

Nii tagatakse vere ühesuunaline liikumine

• Vasaku vatsakese sein on paksem, sest peab pumpama verd aorti ja tagama suure vereringe
  
• Aordis on diastolis rõhk kõrgem kui kopsuarteris
  

* kojad on ülevalpool, vatsakesed allpool
Suur ja väike vereringe:
SUUR

• Algab vasakust vatsakesest -> aorti -> hargneb arteritesse -> arterioolid -> kapillaarid (toimub gaasivahetus) -> ühinevad veenuliteks -> need veenideks -> ühinevad 2 suureks veeniks (alumiseks ja ülemiseks õõnesveeniks) -> suubuvad südame paremasse kotta
  

VÄIKE

• Paremast kojast -> paremasse vatsakesse (siit algab) -> kopsuarteri tüvi -> vasakusse ja paremasse kopsuarterisse -> arterioolidesse -> kapillaaridesse -> koonduvad veenuliteks -> veenideks -> ühinevad neljaks kopsuveeniks -> kulgevad vasakusse kotta
  
• Neis veenides voolab arteriaalne veri
  

Südame funktsioonid:

• Veri suudab täita oma funktsiooni siis, kui on pidevas ringluses
  
• Süda paneb vere liikuma
  
• Südame (kui pumba) tegevus põhineb (tema) vatsakeste kontraktsiooni (süstoli) ja lõõgastumise ( diastoli ) rütmilisel vaheldumisel
  
• Diastoli ajal täituvad vatsakesed verega
  
• Süstoli ajal paisatakse veri nendest väljuvatesse suurtesse veresoontesse - kopsuarterisse ja aorti
  
• Vatsakeste ees paikneb koda, kuhu suubuvad suured veenid
  
• Kodade süstol eelneb vatsakeste omale ning soodustab vatsakeste täitumist verega
  
• Väljaspool südant voolab veri veresoontes - arterites ja veenides (jaotamisel lähtutakse vere voolamise suunast)
  
• Veenid toovad verd südamesse, arterid viivad
  

Südame tööd iseloomustavad olulisemad mõisted:

Südame minutimaht - vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul; minutimaht on umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel kuni 25 l; vatsakeste minutimahud peavad olema võrdsed (ei tekiks verepaisu)

Löögimaht - vere hulk, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse; normaalselt 70 ml; näitaja võib kõikuda

Löögisagedus (frekvents) - normaalselt 60-80 korda minutis ; treenitul südamel madalam
Erutuse teke ja levik südames:

• Südame tööd teostavad südamelihaskiud; ehituslikult ja funktsionaalselt eristatakse kahte tüüpi:
  

Kodade ja vatsakeste töömuskulatuur

Spetsiifilised erutustekke ja juhtesüsteemi kiud, mis kannavad endas tekkinud erutust
Südame automatism:

• Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused - nimetataks autorütmiaks
  

Erutuse levik südames:

• Sinuatriaalsõlmest impulss (siinussõlm paremas kojas ) -> mõlema koja töömuskulaaturile -> atrioventikulaarsõlm (aeglustub) -> His’i kimp, selle sääred ja lõppharud - Purkyne kiududes (kiire) -> vatsakeste muskulatuur
  
• Kui organism on puhkeolekus, siis käivitab siinussõlmest lähtuv erutus südame sagedusega 60-80 korda minutis
  
• Erutusimpulsside tekkimise sagedus on seda väiksem, mida kaugemal asub erutust tekitav piirkond sinuatriaalsõlmest
  

Elektrokardiogramm (EKG):

• On südame erutuse ja kontraktsiooni väljendus
  
• Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid ( sakid ,lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T (S-,P- ja T-sakid võivad olla nii pos. kui ka neg.)
  
• Segment ehk lõik- kahe saki vahemaa (PQ-segment algab P-saki lõpust ja lõppeb Q-saki algusega)
  
• Intervall - sakk koos sellele järgneva sakiga (R-R intervall kahe teineteisele järgneva R-saki tipu vahel vastab südameperioodi kestusele ja kujutab endast südame löögisageduse pöördväärtust)
  

P-sakk - väljendab erutuse levikut üle mõlema koja
PQ-sakk - mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest
QRS- kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese; Q-saki alguses kojad lõõgastuvad
T-laine - vatsakestes tekib lõõgastus
ST-segment - näitab, et erutuses on kogu vatsakeste müokard

• Südame töö sagedusel 70x/min annab ühe süstoli kestvuseks 0,28 sek, ühe diastoli kestvuseks 0,58 sek - seega 1 minutis on otsest tööaega kokku 70*0,28 = 19,6 sek
  
• Vereringe seisukohast saab vatsakese töös eristada erinevaid faase :
  

Süstolis - pinguldusfaas ja väljutusfaas
Diastolis - lõõgastusfaas ja täitumisfaas

Pinguldusfaas

Väljutusfaas

Lõõgastusfaas

Täitumisfaas
Südametoonid:

• Südame töötamisel kanduvad rindkerele ka võnkumised (sagedusega 15-400Hz); neid on võimalik kuulata kõrvaga või stetoskoobiga
  
• Kuulatlemisel ehk auskultatsioonil võib eristada:
  

I tooni - süstoli alguses; AV-klaapide sulgemisest + müokardi võnkumine
II toon - diastoli alguses; aordi ja pulmonaalarteri poolkuuklappide sulgumisest
III toon - lastel; vere tõukumisest vastu vatsakeste seina varases täitumisfaasis
IV toon - kodade kokkutõmbest
Südamelihast iseloomustavad:

Erutuvus - südamelihase võime erutuda

Automaatsus - südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul

Kontraktsioonivõime - südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama (“kõik või mitte midagi”-printsiip)

Refraktaalsus - vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib; hoiab ära südamelihase kestva kokkutõmbe tekkimise võimaluse
Südame rütmimuutused:
On füsioloogilised ja seotud emotsionaalse, füüsilise pingega, eaga, kehatemp ., hormoonide sisaldusega organismis jne; südamerütm võib muutuda ka haiguste korral

Respiratoorne arütmia - väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks

Tahhükardia - südamefrekvents üle 100 korra minutis

Bradükardia - südamefrekverents alla 60 korra minutis
Hemodünaamika:

• Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades
  
• Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhuga piirkonnale
  
• Vere voolamisel mängib rolli vere viskoossus , veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus
  
• Veri voolab sirgjooneliselt
  

Arterid - kõige paksema seinaga veresooned;
Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab algse kuju
Vere voolamisel eristatakse:

Joonkiirust - osakeste liikumiskiirus piki versoont; cm/s või m/s; suurim kiirus veresoone keskel; kapillaarid - aeglane, aort - kiire

Mahtkiirus - vere hulk, mis läbib elundit , kudet ajaühikus; ml/s või ml/min; suurem rahulolekus; iseloomustab elundi funktsionaalset seisundit
Veenid - õhukesed seinad, sisepinnal klapid;
Vere liikumise tagavad:

Veene ümbritsevate lihaste kokkutõmme

Klappide olemasolu veeni sisepinnal

Neg. rõhk südameõõntes diastoli ajal

Neg. rõhk rindkereõõnes sissehingamise faasis
Pikka aega passiivses asendis jäsemes võib tekkida venoosne seisak - “ sureb ära”

• Vasoaktiivsed ained - vereringet veresoontes mõjutavad ained, mis toimivad veresoone lihaskoele ja sidekoe kiududele ning kutsuvad esile veresoonte ahenemise või laienemise
  
• Vererõhk - arteriaalne rõhk, mida veri avaldab veresoonte (arterite) seintele ; ühik mmHg; normaalselt 120/80 mmHg
  
• Suurem ehk süstoolne rõhk - näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal; 110-120 mmHg
  
• Väiksem ehk diastoolne vererõhk - rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal; 60-80 mmHg
  
• Pulsirõhk - süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe; normaalselt 40-50 mmHg; alla 30 hakkab elundite verevarustus kannatama
  
• Hüpotoonia - vererõhk normaalsest madalam
  
• Hüpertoonia - vererõhk normaalsest kõrgem
  
• Pulsisagedus ehk pulss - arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst; võimalik palpeerida
  

HINGAMISE FÜSIOLOOGIA
Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaas
See koosneb 3 osast:

Välimine hingamine

• Ventilatsioon - õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri
  
• Difusioon - gaasivahetus alveoolide ja vere vahel
  
• Haaratud on need osad, mis toimuvad hingamisteedes, kopsudes
  

Gaaside transport

• Hapniku transport verega kudedesse
  
• Süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse
  

Sisemine ehk koehingamine

• Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel - difusioon
  
• Rakusisene hingamine
  

Hingamise mehhanism

Sissehigamise ( inspiirium ) mehhanism:

• Aktiivne protsess
  
• Toimub hingamislihaste osavõtul
  
• Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE
  

Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism:

• Passiivne protsess
  

• Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA
  

Hingamises osalevad lihased: roietevahelised lihased ja diafragma
Hingamise abilihased on õlavöötme ja kõhulihased - normaalsel rahulolekuhingamisel ei osale
Hingamistsoon - piirkond, kus toimub peamiselt gaasivahetus
Hingamisteede ülesanded:

Atmosfääriõhu juurdetoomine sisse hingamisel

“Alveolaarõhu” äraviimine väljahingamisel

Sissehingatava õhu puhastamine - ninaõõnes, kus limaskestale tolm püütakse

Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine - ninõõnes tänu ninakarbikute suure pinna ja rikkalikule verevarustusele; alveoolidesse jõudnult on see 37 kraadi celsiust ja täielikult küllastunud veeauruga
Välise hingamisenäitajad:

Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv minutis; vastsündinu u 60x/min; täiskasvanud naine u 15-20 x/min, mees u 12-15 x/min

Hingamismahud:

• Hingamismaht (HM) - ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk; väljahingamisel pole võimalik kogu kopsudes olevat õhku eemaldada
  
• Inspiratoorne reservmaht (IRM) - maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata
  
• Ekspiratoorne reservmaht (ERM) - maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täienavalt välja hinfata
  
• Vitaalkapatsiteet - HM+IRM+ERM; on kopsude ja rindkere avardumisvõime mõõduks; kapsiteet ehk mahtuvus
  
• Residuaalmaht - maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist
  
• Residuaalkapatsiteet ehk funktsionaalne jääkmahtuvus - residuaalmaht + ERM
  

Minutiventilatsioon - 1 minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk; hingamissagedus*hingamismaht

• Maksimaalne minutiventilatsioon - õhu hulk, mida inimene suudab maksimaalse pingutusega sisse-välja hingata ühes minutis
  

Hingamissageduse muutused:

• Düspnoe - hingeldus
  
• Apnoe - hingamisseiskus
  
• Hüperventilatsioon - inimene hingab suurema sagedusega ja mahuga kui tavaliselt
  
• Hüpoksia - hapnikuvaegus veres, kudedes
  
• Hüperkapnia - sõsihappegaasi liig vere
  

Surnud ruumid:

• Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml
  
• Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust; ventileeritakse, aga puudub verevarustus
  

*tervel inimesel langevad need surnud ruumid praktiliselt kokku; erinevusi haiguste korral
Gaasivahetus kopsudes
I etapp:

• Kopsualveoolides ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel
  
• O2 alveoolist kapillaari, CO2 kapilaar -> alveool
  
• Toimub täna gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides
  
• Gaas liigub alati kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas - osarõhk
  
• Gaaside difusioon toimub vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris oleva vere vahel
  

II etapp:

• Gaaside transport verega
  
• O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil
  
• Hapnikuga seotud hemoglobiini protsent - saturatsioon
  
• CO2 transport toimub 3 viisil: lahustunud kujul, seotult hemoglobiiniga , ühindes erütotsüüdis veega
  

III etapp:

• Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude erinevustele
  
• O2 ära andmist soodustavad: temp. tõus kudedes, keskkonna reaktsiooni nihkumist happelises suunas (pH langus), CO2 osarõhu tõus kudedes
  

Hingamise regulatsioon

Reflektoorne

• Põhineb venitustundlikel retseptoritelt hingamiskeskusesse tuleval informatsioonil
  
• Selle kaudu toimub sisse- ja väljahingamise perioodiline vaheldumine
  

Humoraalne

• Juhindub vere keemilisest koostisest ja selle muutustest, mis kutsub esile kemoretseptorite erutuse või pidurduse
  
• Kõige tundlikum on hingamiskeskus CO2 ja H ioonide kontsentratsiooni tõusule
  

ERITUMINE
Põhiliseks erituselundiks on neerud; eritavad u 1-1,5 l uriini ööpäevas
Eritumine toimub ka naha, kopsude, maksa ja seedetrakti kaudu
Erituselundite peakmiseks ül-iks on organismi homöstaasi tagamine
Kopsud - eritavad CO2 ja vett auru näol ja mitemeid teisi lenduvaid aineid; saab kiiresti reguleerida happe-leelistasakaalu
Nahas - higinäärmet abil eemaldatakse vett, soolasid ja jääkprodukte (kusiaine e uurea , kusihape, kreatiniin); teatud määral võib kompenseerida neerude vaegtalitlust
Seedetrakt - raskemetallide soolade eritamine , sapi ja vee eritamine soolestikku
Neerude funktsioonid:

Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis

Osmootse rõhu säilitamine

Happe-leelistasakaalu regulatsioon

Ekskretoorne roll - jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamien organismist (süsivesikute, valkude lõhustumisproduktide eritamine

Bioloogiliselt aktiivseete ainete sekretsioon (hormoonid)

Vereloome regulatsioon (erütropoietiini produktsioon )

Arteriaalse vererõhu regulatsiooni ( RAAS )
Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON; selles tekib uriin; 1 neerus u 1-1,2 miljonit
Nefron koosneb päsmakestest e glomeerulusest ja neerutorukeste süsteemist
Uriini moodustamine
Uriini tekkes osaleb 3 protsessi:

Ultrafiltratsioon - selle käigus tekib esmasuriin ehk primaarne uriin

Resorptsioon ehk tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre; aktiivsed resorptsiooniprotsessid toimuvad selliste ainete osas nagu glükoos, aminohapped , valk
*~98% ulatuses imendub tagasi glükoos ja see toimub nefroni proksimaalses vääntorukeses
*terve inimese uriinis glükoosi ei leidu
Imenduvad tagasi: aminohapped, valk, kusiaine, nõrgad orgaanilised happed ja alused, vesi ja elektrolüüdid

Sekretsioon - vastupidine protsess resorptsioonile
Neerude regulatoorsed funktsioonid:

Ekstratsellulaarse vedeliku osmootse rõhu regulatsioon

Happe-leelistasakaalu regulatsioon
Neerude verevarustus:

• Hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasuriini teke ja jääkainete eritumine organismist
  
• Kõige parem on neeru koore osas, säsis väheneb
  
• Neeru vereringet reguleerib neer ise - autoregulatsioon
  
• Neer suudab oma veresoontes säilitada sama rõhku, kui inimese vererõhk on 80-180 mmHg; neerude verevoolutus hakkab tõusma alles vererõhu 220mmHg juures
  

Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetsu

• Neerude hapnikutarve ja vajadus on suur; Na ja K imendumine on seotud energiatvajavate protsessidega
  

Neeru sisesekretoorne funktsioon on seotud erütropoietiini tootmisega. See on aine, mis reguleerib erütrotsüütide loomet.
Kusepõie täitumine ja tühjenemine

• Täitub pidevalt 2 juha kaudu
  
• Põie seinalihased on lõtvunud, sulgurlihased (neid on 2: sisemine - silelihas , ei allu tahtele; välimine- vöötlihas, tahtele alluv) kontrageerunud -> põis on saavutanud täitumisastme (300-400ml) -> tekib seinte venitus -> ärritab seal olevaid retseptoreid -> impulss liigub kesknärvisüsteemi -> tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus -> kui KNS tuleb vastav korraldus -> seinalihased kontraheeruvad -> sulgurlihased lõõgastuvad -> tekib urineerimine
  

Mõisted:
Diurees - kuseeritus
Glükosuuria - suhkrukusesus, suhkru leidumine uriinis
Hematuuria - punaliblede rohke sisaldus kuses, verikusesus
Proteiinuuria - valgu esinemus uriinis
Polüuuria - liigkusesus
Oligouuria - eritatava uriini vähesus
Anuuria - kuse eritumise lakkamine, kusetus
Nüktuuria - öine sage urineerimine
VERI

• On vedel sidekude.
  
• erineb teistest kudedest seetõttu, et rakuvaheaine ( plasma ) on voolav.
  
• Transpordib selles lahustunud aineid ja ka rakke organismi ühest otsast teise
  
• Verest saab määrata mitmeid aineid, mille kaudu saadakse teavet organismi ainevahetusest
  

Verefunktsioonid:

Transpordifunktsioon

• O2 kudedesse; CO2 kudedest kopsudesse
  
• Toitained
  
• Ainevahetuse jääkained
  
• Kehaomaste toimeained
  
• Suure soojusjuhtivusega; jaotab ainevahetuses tekkinud soojust
  

Kaitsefunktsioon

• Haigustekitajas ja võõrkehad
  
• Hüübimisvõime; hüübest eritub vähehaaval vedelikku (seerumit - see on plasma, millest on eraldunud/eraldatud hüübimisained
  
• Püsiv koostis; sisekeskkonna suhteline püsivus - homöstaass
  

Valgudepoo

• Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks valgutagavaraks
  

Verd iseloomustavad omadused:

Vere maht - 6-8% kehakaalust on verd; naisel 4-4,5 l ja mehel 5+ l

Vererakkude ja plasma vahekorda saab uurida vererakkude mahusuhte ehk hematokriti abil

Viskoossus ehk sisehõõrdumine - sõltub temperatuurist, liikumapanevast rõhust, veresoone läbimõõdust ja pikkusest; võrreldakse vee omaga ; inimesel vere viskoossus on 3-5 suhtelist ühikut, plasma oma 1,9-2,3 suhtelist ühikut
Vere koostis
Vererakud :

Erütrotsüüdid ehk punaverelibled

• ~5 miljonit/mm3 s.o. Naistel 4,0-5,5*1012/liitris; meestel 4,5-6,0*1012/liitris
  
• Lapikud kaksiknõgusad rakud , kuju muutub kergesti
  
• Tarvitavad toitaineid, nt glükoosi
  
• Ei paljune, pole tuuma
  
• Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse
  
• Keskmine eluiga u 4 kuud
  
• Nende pinnal olevad süsivesikud sisaldavaid valkaineid - glükoproteiine, mis määravad veregrupi; vastuained- antikehad; võõras veregrupp on antigeeniks
  
• Aglutineeruvad (kleepuvad kokku)
  
• hemolüüsuvad
  

Leukotsüüdid ehk valgeverelibled

• Täiskasvanu veres on 4000-10000mm3 s.o. 4,0-8,8 (10)*109/liitris
  
• Kuuluvad granulotsüüdid, monotsüüdid (need 2 sünnivad punases luuüdis) ja lümfotsüüdid (lümfoidses koes)
  
• Ea suurenedes hulk väheneb; muutub ka füsioloogilistest põhjustest tingituna
  
• Eluiga erinev; mõnest ööpäevast mitme aastani
  
• Granulotsüüt - granuloosne leukotsüüt
  
• Monotsüüt - suur valgelible (suurimad rakud)
  

Trombotsüüdid ehk vereliistakud

• Ümarad, tuumata rakud
  
• 150-400*109/liitris
  

Plasma
Vesi

• Plasma pH väärtus on suhteliselt püsiv - 7,35-7,45
  

Elektrolüüdid

• Lahustunud kujul rohkesti; olulisemad Na+ ja K+; tasakaal Na+-K+ pump
  

Osmootne rõhk

• Näitab plasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni
  
• Isotoonilised lahused - lahused, millel on plasmaga sama osmootne rõhk
  

Onkootne rõhk

• Rõhk, mille tagavad plasmavalgud
  

Plasmavalgud:

Albumiin

Globuliin

Fibrinogeen - osaleb verehüübimisel
Vere hüübimine
Võtavad osa:

Versoon (ahaneb)

Trombotsüüdid

Verehüübimisprotsess

• Ei toimu suurters arterites, veenides
  
• Kõige pealt tekib valge tromb - trombotsüüdid kleepuvad vigastuse kohale kollageenkiudude külge
  
• Selle järgneb punase trombi teke - fibrinnogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks - fibriinkiud tõmbuvad kokku poolkõvaks punaseks trombiks
  
• Fibrinolüüs - hüübimisele vastupidine protsess
  

HISTOLOOGIA
Põhimõisted:

• Histoloogia- õpetus kudedest; uurib rakkude, kudede ja ka organite ehitust ja talitlust mikroskoopilisel tasandil
  
• Üldhistoloogia- tegeleb kudedega , üksikult võetud kudede ehituse ja talitlusega nt rasvkude
  
• Erihistoloogia- uurib organite rakulist ja koelist ehitust nt hamba, mao jne
  
• Normaalne histoloogia- käsitleb terveid kudesid , organeid
  
• Patoloogiline histoloogia- uurib haiguslikult muutunud kudesid
  
• Histoloogiline tehnoloogia - kõik see, millega uurib
  
• Kude - ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem
  

Koed koosnevad rakkudest ja nende tekistest; kudedest moodustuvad elundid ehk organid, mis on organismi ehituslikud ja talitluslikud osad. Iga elundi ehituses on kombineeritud erinevad koed, seejuures säilitab iga kude just talle omasele ehituse ja talitluse.
Ühe koe rakkudel on pm sarnane funktsioon
Morfoloogilis-anatoomiline klassifikatsioon
1. Epiteelkoed

• Katteepiteel (katab, eraldab, näärmeline töö)
  
• Näärmeepiteel- tootmise funktsioon (rinnanääre, kõhunääre)
  
• (Neuroepiteel) – kattekiht närvisüsteemis
  

2. Tugi-/sidekoed
Troofilise funktsiooniga koed

• Veri ja lümf (vedelad sidekoed)
  
• Retikulaarne sidekude- vahendava funktsiooniga (kannab aineid jne)
  
• Kohev sidekude
  
• Rasvkude – kogub aineid ja annab uuesti kasutamiseks
  

Toetava funktsiooniga koed

• Tihe sidekude- peab suurele pingele vastu
  
• Kõhrkude- on nt lülisambas, hingamisteedes
  
• Luudkude- moodustab skeleti
  

3. Lihaskoed

• Silelihaskude - magu, soolestik , kuseteed jne
  
• Skeletilihaskude- toestab luid ja liigeseid, kontrollitav
  
• Südamelihaskude-
  

4. Närvikoed

• Närvikude (kitsalt)- neuronid
  
• Neurologliia- närvisüsteemis olev kude, aitab närvirakkudel paigal püsida
  

EPITEELKUDE

• Paikneb organismi vabadel pindadel, nahas ja limaskestal
  
• Rakke on palju, vähe rakuvaheainet
  
• Epiteelirakkude all paiknev basaalmembraan ehk aluskile on rakuvaheaineks ja kinnitab epiteeli alloleva koega
  
• Epiteelis pole veresooni; toitumine toimub difusiooni teel
  
• Difusioon määrab ära raku toitumise
  
• Epiteel on hea paranevusega (isegi nii, et ei teki armi )
  

Epiteelkoe liigid

Ühekihiline epiteel:

• Lameepiteel - nt kapillaaride seinal (pole silmale nähtav), kopsu aloolides
  
• Kuupepiteel- neerudes
  
• Silinderepiteel-
  

Üleminukuepiteel- paar rakukihti

Mitmekihiline epiteel- lameepiteel, kuupepiteel, silinderepiteel, ripsepiteel - (pindmiselt kihilt on kõige parem ära tunda)

Näärmeepiteel- eritamisele spetsialiseerunud epiteel
Side-/tugikude

• Moodustab erinevate elunditele tugistruktuure, osaleb ainevahetuses ja vigastuste taastamisprotsessis
  
• Siia kuuluvad veri, lümf, sidekude kitsamas mõttes, rasvkude luukude ja kõhrkude
  
• Tugikudede tüübid erinevad üksteisest rakuvaheaine poolest, mida toodavad rakud ise
  

Rakuavaheainele on iseloomulikud erilised kiud:
Võrk- ehk retikulaarkiud – tugivõrgustik (tekitada toes )
Kollageenkiud ehk liimkiud- painduv, kuid venib vähe, paksud, erakordselt tugevad
Elastsed kiud ehk elastiinkiud- neist sõltub kudede elastsus (venivad ja võtavad algkuju tagasi) – ajaga hävinevad
Ülesanded:

• Toestav ülesanne- luukude, kõhrkude, rasvkude, (ka veri)
  
• Vahendav ülesanne- veri, lümf, sidekoel kitsamas mõttes
  
• Kaitseülesanne- rasvkude (kõhuõõne elundid), rinnakorv -süda ja kopsud, kolju- aju , veri (kaitsekehad ja rakud)
  
• Reparatiivne ülesanne (parandav ülesanne) – sidekude kitsamas mõttes lapib kokku need augud, mida teised ei suuda parandada
  
• Metaboolne ülesanne (ainevahetuslik ülesanne) – veri, rasvkude, sidekude kitsamas mõttes
  

Arm- sidekude
Sidekude (kitsamas mõttes)

• On tavaliselt kohev sidekude
  
• On kõikjal sesal , kus pole muud kude
  
• Uueneb väga kiiresti (-> arm)
  
• Sidekoe rakuvaheaine sisaldab vett, milles on lahustunud rakkudele vajalikud ja ka rakkude poolt toodetud ained
  
• Arenevat sidekoerakku nimetatakse fibroblastiks, valminud rakku aga fibrotsüüdiks
  
• Sidekoes leidub teisigi rakke – makrofaage, nuumrakke, plasmarakke, rasvarakke jne.
  

Esineb ka tihedat sidekude, milles rohkem erinevaid kiude ja vähem rakke.
RASVKUDE (2. loeng)

• Kuulub tugisidekudede gruppi
  
• Palju rakke ja vähe rakuvaheainet
  
• Rasvarakk- adipotsüüt - akumuleerib endasse rasvatilgakesi
  
• Umbes 80% rasvkoest moodustab rasv . Samuti leidub neis vett ja valke
  
• Rasvarakke on palju nahaaluskoes, rasvikus
  
• Noore mehe kehakaalust ~20% moodustab rasv. Naistel on rasva rohkem
  

Valge rasvkude - rakkudes on üks suur rasvatilk, vähe mitokondreid. Koe ülesanne - energeetiline varu
Pruun rasvkode - leidub peamiselt vastsündinud imetajatele ja mõningail talveuinakut pidavail loomadel. Rasv paikneb rakkudes peenikeste tilkadena, rohkelt on mitokondreid. Kude on väga veresoonterikas . Koe ülesanne - termoregulatsioon
*rasvkude on mäluga kude
*osalevad üldjuhul meie dieedis (rasvarakud täituvad rohkem kui enne)
*saab vähendada rasvaimuga
KÕHRKUDE

• Elastne, kuid vastupidav
  
• Paikneb kõigil liigesepindadel, lülivaheketastes, hingetoru seinas
  
• Kõhrkoes pole närve ega veresooni (muudab vastupidavaks)
  
• Kõhrerakk-kondrotsüüt
  
• Kude toitub kõhre pinnal oleva sidekoelise, veresoonterikka kõhreümbrise kaudu
  

* Taastuvad ainult mikrovigastused
Kõhrkoe jaotus:

• Klaaskõhr ehk hüaliinkõhr - ühtlane struktuur, läbikumav
  
• Kiudkõhr - sisaldab palju kollageenkiude (ei saa sikutada, sest ei veni )
  
• Elastne kõhr - sisaldab palju elastseid kiude (saab muuta kuju, aga võtab kuju tagasi)
  

LUUKUDE

• Lootel tekib esmalt luuriku kõhreline mudel, millesse 8. elunädalal tekivad esimesed luustumistuumad
  
• Sünnihetkel on osa lapse toesest veel kõhreline
  
• Toruluude luustumine toimub nii luu kehast kui otsmistest luustumistuumadest. Kõhrelised osad nende vahel on epifüüsiplaadid ehk kasvuplaadid, mis luustuvad hiljemalt 20. eluaastaks
  
• Luu kasvamine paksusesse ja luukahjustuste paranemine toimub luuümbrise ehk periosti kaudu
  
• Toruluude keskel on luuüdiõõs, mida täidab luuüdi
  
• Punane luuüdi - toodab uuesti vererakke, kollane luuüdi vererakke ei tooda
  
• Luustikule minev kaalu osa on väga väike (nad on kerged)
  
• Luukoes vähe rakke ja rohkelt rakuvaheainet -
  
• ¼ on vesi,
  

¼ kuivakaalust on orgaaniline aine - põhiliselt kollageen

• Mineraalainetest peamine on kaltsiumirikas hüdroksüapatiit
  
• Hambakrooni katvas emailis on sool ~97%. Hambaemail on organismi kõige tugevam kude ( email on taastumatu) ( hape teeb emaili pehmeks)
  
• Noored luurakud- osteoblastid
  
• Küpsenud rakud- osteotsüüdid
  

NÄRVIKUDE

• Mitmekesine kude
  
• Sisaldab nii närvirakke - neuroneid - kui tugirakke (gliia)
  
• Närvirakkude tuumad paiknevad kas kesknärvisüsteemis hallaines või erilistes närvsõlmedes (ganglionides)
  
• Mujal paiknevad neuronite jätked - närvirakud, mis koonduvad kimpudeks moodustades nii närve
  
• Mitmeid närvirakke katab pealt valge rasvaine - müeliin
  
• Neuroni funktsiooniks on närviimpulsside edasikandmine
  
• Närvirakul on kahesuguseid jätkeid:
  

• Akson (neuriit) - kannab impulsi rakukehast eemale
  
• Dendriidid - juhivad impulsi rakukeha suunas
  

• Sünaps- närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvirakule või lihasele või näärmele
  
• Närvirakud ei oma taastumisvõimet
  

LIHASKUDE

• Moodustab täiskasvanud inimese massist ~40-50%
  
• Lihaskoele on iseloomulik kokkutõmbevõime (põhifunkts. kokkutõmme)
  
• Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, põhiosa moodustavad lihasrakud
  

Kolmetüüpi:

• Skeleti- e vöötlihaskude
  
• Silelihaskude (siseelundites)
  
• Südamelihaskude (pm ainult südames)
  

Skeletilihaskude

• Moodsutab liigutusi tagavad lihased
  
• Lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas
  
• Lihastegevust tagavateks valkudesks on aktiin ja müosiin, mille korrapärane paigutus tekitab ristvöödilisuse
  
• Lihastööks on vajalik närviimpulsside olemasolu; allub tahtele
  

*nii pikk kui on (skeleti)lihas on ka ( skeletilihas )rakk
* kõige kiirem lihas
Silelihaskude

• Paikneb enamasti erinevate elundite seintes
  
• Ristivöödilisust ei ole, aktiin ja müosiin ei paikne korrapäraselt
  
• Suurem osa neist kontraheerub automaatselt, ilma närviimpulsita
  
• Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt - tahtele ei allu
  
• On aeglasemad kui skeletilihased
  

*tugev
Südamelihaskude

• Paikneb vaid südames
  
• Rakul üks tuum, omab ristivöödilisust
  
• Tegevus pole otseselt tahtele alluv
  

* kaudselt saab südametööd mõjutada
*tihe rakuvõrgustik - ei rebene
KUDEDE KAHJUSTUSE PARANEMINE

• Paranemine võimalused:
  

• Regenereerumine
  
• Armi teke
  

• Erinevate kudede..
  

Sidekude

• Regenereerub kõige kiiremine
  
• Elastsed kiud ei uuene
  
• Arm on jäik
  

Epiteelkude

• On hea regenereatsioonivõimega
  

Sidekude (kitsamas mõttes) - hea taastusmisega, parandab ka teiste kudede vigastusi
Kõhrkude

• Paraneb üsna halvasti, sest ei ole
  

Luukude

• Paraneb üsna hästi
  
• Hambaluu regeneratsiooni võine on halb, sest hambaluus pole rakke - ei taastu
  

Lihaskude

• Ühegi lihaskoetüübi lihasrakud pole ilmselt võimelised jagunemise teel paljunema - seega LIHASRAKUD EI TAASTU
  

Närvikude

• Surnud närvirakud uutega ei asendu