NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid
rinnalülid (thoracicae) - 12 nimmelüli (lumbales) ristluulülid (sacrales) - 5 õndralülid (coccygeae) - 1-5 b) lülisamba kõverused (3) kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis
Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv Humerus Humeri Õlg Larynx Laryngis Kõri Mamma Mammae (naise)rind Mandibula Mandibulae Lõug Metacarpus Metacarpi Käelaba Nasus Nasi Nina Oculus Oculi Silm Olecranum Olecrani Küünarnukk Os Oris Suu Pectus Pectoris Rind(kere) Penis Penis Peenis Pes Pedis Jalg Umbo Umbonis Naba Vagina Vaginae Vagiina
-> temperatuuri reguleerimine NINA NASUS/RHINOS VÄLISNINA NASUS EXTERNUS HINGETORU TRACHEA Ninaselja toes: - 10-12 cm pikkune - ülaosas luuline os nasale - kõhrelise toesega elastne toru - alaosas kõhreline cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - algab: kõri alumine serv - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major - lõpp: trahhea kahendhargus bifurcatio tracheae NINAÕÕS - CAVITAS NASI Skeletotoopia - vahesein septum nasi - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks angulus sterni + IV-
käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis Vaba alajäseme luud: Õlaliiges articulatio (art.) humeri Reieluu femur Küünarliiges articulatio cubiti Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula Kodarluu-randmeliiges articulatio kopsuveenid vv. pulmonales
käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis puusaluu os coxae küfoos kyphosis kahehõlmne e. mitraalklapp valva Õlaliiges articulatio (art.) humeri mitralis Küünarliiges articulatio cubiti poolkuu- ehk semilunaarklapp valva Kodarluu-randmeliiges articulatio semilunares
· Köögivili turustatakse kohe peale korjamist. · Palju konserveeritud köögivilju ja kuivatatud tooraineid · Domineeriv maitse on magushapu · Tsilli, paprika ja mais tulid alles hiljem · toidu südamiku moodustab maitsete kolmainsus: ingver, talisibul ja küüslauk (ka sojaoad) · Toite ei liigitata eraldi käikudeks INDONEESIA TOIDUKULTUUR · unikaalne segu erinevate maade kulinaarsetest traditsioonidest, eriti on mõjutanud Hiina ja Holland · põhitooraineks on riis (nasi) · Riisi on toorainena kasutatud juba 2000 aastat. INDONEESIA TOIDUKULTUUR · Vanimad asustatud alad, kus viljeldi põllukultuure on Jaava ja Kalimantani saar. · Idapoolsed alad on riisikasvatuseks pisut liiga kuivad, niiskust on seal piisavalt ainult vihmaperioodil. · Traditsiooniliselt kasvatatakse seal rohkem maniokki ja jamssi. · Saarterikkas Indoneesias on kala ja mereannid paljude toidukordade põhitooraineks. TÄNAN KUULAMAST!
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud.
8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on
KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all?
Retsidiveerumine on väikeste tuumorite puhul 1-15% ning suuremate kasvajate puhul kuni 50%. Krüoteraapia on kasutatav väikestel basalioomidel kindla selge piirjoonega8. Tavaliselt kasutatakse see meetod juhul, kui patsiendile on vastunäidustatud kirurgiline operatsioon. Lihtsa ja kiire meetodina on krüoteraapial kirurgia ees mitu eelist. Retsidiveerumisrisk on väikeste kasvajate puhul 8%. Krüoteraapiliseks raviks vastunäidustused on kasvaja lokaliseerumine naso-labiaal voldis, ala nasi piirkonnas ning lau serval. Röntgenteraapia on olnud kirurgia kõrval esimesi ravimeetodeid7. Kasutatakse superfitsiaalseid röntgenkiiri, kogudoos on 60-70Gy retsidiveerumisriskiga 6.3%. Röntgenteraapia on kasulik suurte tuumorite ravis (T2N0M0), eriti sobib see ebamugava lokalissatsiooniga kasvajatele ning koormatud anamneesiga patsientidele, kellel esineb kirurgiliseks raviks vastunäidustusi. Röntgenteraapia vastunäidustusteks
Kääne Ainsus Mitmus Nom. Tibia Tibiae Kes? Mis? sääreluu sääreluud Gen. Tibiae Tibiarum Kelle? Mille? sääreluu sääreluude 2. käändkond Siia kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad ... Kääne Ainsus Mitmus Nom. Nasus Nasi Kes? Mis? nina Gen. Nasi Nasorum Kelle? Mille? Kääne Ainsus Mitmus 2. käändkond Nom. Radius Radii Kes? Mis? kodarluu Cancer Cancri vähk Gen. Radii Radiorum Kelle? Mille? Cancri Cancrorum ... ning -um- ja -on-lõpulised kesksoost sõnad NB! Kesksoost sõnade mitmuse lõpp on
koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool; kõhunääre – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi; suured süljenäärmed – amülaasi. Seedekanali osad: suuõõs(cavum oris), neel(pharynx), söögitoru(oesophagus), magu(gaster), peensool(intestinum tenue), jämesool(intestinum crassum), pärak. Hingamiselundid: ninaõõs(cavum nasi), kõri(larynx), hingetoru(trachea), peabronhid(bronchi), kopsud(pulmones). Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised hingamisteed – ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid. Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre. Kopsud: Parem kops koosneb 3 sagarast, vasak – 2 sagarast. Asend: rindkereõõnes pleurakottides. FN: gaasivahetus.
Allofoon on ühe ja sama foneermi foneertiline variant. 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? · Hingamiselundid ülesandeks on varustada kopsud hapnikuga. · Fonotatsioonielundid ülesandeks on hääle tekitamine. · Artikulatsioonielundid kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale).
vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal. Ülaltoodust on mõistetav, miks suu kaudu hingamisel õhk piisavalt ei soojene ega puhastu.
· http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Indonesia · http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Indonesia Lisad Indoneesia lipp Bali rand Orangutan Jakarta Indoneesia pealinn Valik Indoneesia köögist Koolijütsid Mõningaid sõnu/lauseid Malay keeles: Mau ke mana? Kuhu sa lähed? Dari mana? Kust sa tuled? Jalan-jalan Jalutan ringi Boleh foto? Kas pildistada tohib? Nasi goreng Praetud riis Ayam Kana Kambing Kits Sapi Lehm Babi Siga Ikan Kala Sayur Juurviljad Buah Puuviljad Maitsev! Enak! Ada kamar? Kas mõni tuba on vaba? Boleh lihat? Kas võiksin vaadata? Kohalikud
Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os palatinum - suulaeluu 13. os zygomaticum – sarnaluu 14. mandibula - alalõualuu Nimeta noolega näidatud luu osa ja lihas, mis sealt algab ning selle lihase funktsioon. Õlanukk (Rangluu). Algab rangluult ja abaluult: Deltalihas.
Näiteks: helilisus, nasaalsus, labiaalsus, näiteks konsonandid võivad olla [- helilisus] või [+helilisus]. Olulisemad kõneorganid on kopsud, kõri, pehme suulagi, keel ja huuled. Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame: - Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid: - sissehingamine (aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale) - hingamispaus
nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle of agression) -kortsutab nina nahka M. nasalis maxilla ninakõhr -ninasõõrmete laiendamine M. depressor maxilla ninakõhr -ninasõõrmete ahendamine septi nasi (vuntsid) Suuümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M
helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'), pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi'). Konsonantide jaotus ,,klusiilid, nasaalid, frikatiivid, poolvokaalid" rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil neist igaühe puhul on elundite takistus õhu- (väljapääsu)-le erineva iseloomuga. Kõnetaju motoorilise teooria kohaselt osalevad kõne tajumisel peale kuulmismeele ka need närviühendused, mille abil me kõnet moodustame.
liha koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt. Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomsevalgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis. Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad, redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult. Süüakse takjajuuri, krüsanteemilehti, liiliasibulaid, sõnajalavõrseid jm. Peamine rahvatoit on riis, vähem kasvatatakse nisu ja rukist. Rohkesti süüakse ube ja herneid. soojaoad on rasva- ja valguallikaks, samuti maitseaineks. Piima tarvitatakse ainult laste toiduks. Enamasti on piim importkaup kondenseeritud
õnnetust). Assimilatsioon aga ei ole integratsioon. Soovimatus samas riigis elava suure rahvusgrupi olemasolu tunnistada tähendab edasise lõhestumise jätkumist. Vastandamise strateegia jätkub Ei olnud raske arvata, mis juhtub ühiskonnaga, kui ausamba suhtes, mis kolmandikule sellest ühiskonnast on religioosseks sümboliks kujunenud, vaenutegevust alustatakse. Aga kiirelt saadud poliitiline cash tuli panna intresse teenima. Nasi komissarid on muidugi koomilised ning eks ole seegi üks suurriiklik etendus. Pühalik-tõsised kostümeeritud võitlejad ennastsalgavalt tungimas vastase tagalasse. See on Timuri ja ta meeskonna tänapäevane edasiarendus, mis külvab põnevust ja patriotismi paljudesse noortesse. Samal ajal on vene noored saanud endale väärilise vastase, kes pakutud luuremängu kõhklematult ning sama suure innuga vastu on võtnud. Ma ei oska anda hinnangut, kui suurt riski Eesti Vabariigi rahvuslikule
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud
15. Diaphragma 16. Mis on ja kus asub perineum 17. Lihased m. masseter m. biceps brachii m. triceps brachii m. deltoideus m. gluteus maximus m. quadriceps femoris m. triceps surae m. sternocleidomastoideus m. latissimus dorsi m. pectoralis major ANATOOMIA: HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM 1. Hingamine Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet 2. Hingamiselundid Ninaõõs CAVUM NASI Kõri LARYNX Hingetoru TRACHEA Peabronhid BRONCI PRINCIPALES Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7
), moodustab huulte põhimassi ("suudlemislihas"); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!) - m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske vastu hambaid, tekitab suus "pumbaefekte" (pasunapuhumine, imemine jne.) Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor, m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas
RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele: 1) Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel 2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga
Pankrease saared koosnevad rakkude põrkadest ja nende vahel kulgevatest sinusoidsetest verekapillaaridest. Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset - ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi. Hingamisorganid – organa respiratoria Teostavad looma välise hingamise funktsiooni. Toimub vere rikastamine hapnikuga ja vabanemine süsihappegaasist. Hingamisorganid on ninaõõs (cavum nasi), ninaneel (pharynx), kõri (laryngx), trahhea (trachea), kops (pulmo). Trahhea (trachea) Trahhea sein on kolmekestaline: 1. limaskest - tunica mucosa respiratoria 2. fibrokartilagiin kest - tunica fibrocartilaginea 3. adventitsiaalkest - tunica adventitia Limaskest katab mitmerealine ripsepiteel - kõik rakud kinnituvad paksule basaalmembraanile, kuid kõik ei ulatu välispinnani. Kõige alumise rea moodustavad basaalrakud, nende peale jäävad endokriinrakud. Epiteeli
Põhja-Aafrika juudikogukondade tähtsaimaks õigusallikaks. Babüloonia Talmudi redaktsioon (ca 6000 folio lk.) on ulatuslikum kui Palestiina Talmud. Struktuur Talmud koosneb 2 osast. 1. Mischna /heebrea k. kordus/, nn "suuline õpetus". Tähendab siinkohal vanade seaduste (VT) tavaõiguslikult, esmalt suuliselt laiendatud kordust, kust tulenes ka nimetus "suuline õpetus." Mischna heebreakeelne üleskirjutus pärineb 200.a. m.a.j.. See toimus rabi Jehuda ha-Nasi (Rabi) ümber koondunud õpetlaste-tannaiidide poolt. Lisaks anonüümse seadusandja normidele on siin hulgaliselt õigusnorme, mille autoriteks on õpetlased ise. Tannaiidide hulk oli väidetavalt 200 ringis ja neid on tavaks jagada 6 põlvkonda. 2. Gemara - /hbr. täiendus, lõpuleviimine/. Üleskirjutusele järgnes 300 aastane kommenteerimine ja tõlgendamine, peamiselt Palestiina (Jeruusalemma) ja Babüloni
NAMPS Narrow-Band Analog Mobile Phone Service [Motorola] NAND Not And NANO One thousand-millionth NANOMETER One billionith of a meter NAP Network Access Point NAPLPS North American Presentation Level Protocol Syntax (graphics) NAS Network Access Server + Network Application Support [DEC] + Network Attached Storage NASA National Aeronautics and Space Administration NASDAQ National Association of Securities Dealers Automatic Quotation NASI NetWare Asynchronous Services Interface [Novell] NASIRC NASA Automated Systems Internet Response Capability NASKER NASA Ames Kernel (benchmark) NAT Network Address Transformation/Translation NAU Network Addressable Unit NAV Navigator NAVSTAR Navigation Satellite Timing and Ranging NAWS Negotiate About Window Size NBE Not Below or Equal NBI Nothing But Initials NBMA Non-Broadcast Multi Access NBS Narrowband Socket + National Bureau of Standards +
kallale. Suure vaevaga suutis Ollino teda sedavõrt rahustada, et võis lugemist jätkata. Eelmise kirjatüki lõpus seisis sulgudes: Järg tuleb -- aga seda ei leitud kustki. Selle asemel mõni leht edasi: Miiver saaver taaver? Minaaver taaver varaaver. Sellele oli juurde lisatud: See on ära seletud -- mis sa tahad? mina tahan varastada. Kahel järgmisel leheküljel olid suured pealkirjad, esimesel: Nasi adpe taravasma, teisel: Nasi edol taravasnud. Mõlemad leheküljed olid samas keeles peaaegu täis kirjutatud. Kerge vaevaga saadi aru, et üks pidi tähendama: Sina pead varastama, kus all olid loetletud kõik varastatavad asjad ühes nende arvu äratähendamisega; teine: Sina oled varastanud, millele juurde lisatud juba varastatud asjad ühes märkmetega, kas terve või kuhu peidetud. Nimekirjadest selgus, et pool ülesannet alles täitmata.
annaabi.ee 
