Positiivne veebilanss Efekt oleneb kujunemise kiirusest Tekib hüdrostaatilise rõhu tõusu korral veresoontes (veenides rõhk tõuseb, rohke vedeliku manustamine, ulatuslikud põletikulised protsessid, eritumise häired jne.) Sümptomid: Peavalu, teadvusehäire..kooma Isutus, iiveldus, oksendamine Tursed, anasarka Hingamisraskus, kopsude nähud, kardiaalse puudulikkuse tunnused Täitunud kaelaveenid Lihastõmblused ja krambid Polüuuria, oliguuria, anuuria Kaalu tõus. Vedelikubilansi hindamine: Välimus- nägu, silmad, suu, keel, limaskestad Naha temperatuur, turgor Janutunne Sülje ja pisaravedeliku eritumine Kaelaveenide täitumine Tursete esinemine Ööpäevane diurees täiskasvanul: 1,5-2l Tunnidiurees: täiskasvanul 50-100ml/h, kriitiline piir 30ml/h, lapsel 1ml/kg/h Korrigeerimise võimalused: · Vedeliku manustamise regulatsioon- suukaudselt, enteraalselt või parenteraalselt.
Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine Hingamissagedus- 12-18 minutis Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees 50-100ml Glükoos ja valku uriinis ei ole Diurees- uriini tekke Hematuuria- vererakkud Anuuria- ei tekki uriin Düspnoe-hingeldus Difusioon-gaaside vahetus Starlingi seadus На какой недели двигается плод Опорные кости? 3 Katabolism,Metabolism Milline veri voolab kopsuarteris Meest organismis on naissuguhormoonid? Unefaas Parasümpaatline Jalaluustik Graafi põieke
Selle eritushulk ööpäevas on 11,5L * Diurees kuseeritus * Glükosuuria uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus * Hematuuria vere esinemine uriinis. * Proteiinuuria uriinis esineb valke, mis on tavaliste proovidega leitavad * Nüktuuria sagedane põietühjendus öösel * Polüuuria liigkusesus * Oliguuria vähekusesus * Anuuria kuseerituse puudumine Tunnidiurees täiskasvanul on .50100ml Tunnidiurees väikelapsel on 10ml 4
mikroskoopiline uurimine. * Kui ajastamata uriini keemiline uurimine jääb negatiivseks, on vajalik standardiseeritud uriinianalüüs. Tuleks arvestada, et patsient pole võimeline uriini kontsentreerima. 3. grupp. Alati vajalik nii keemiline kui ka mikroskoopiline sademe uuring. B. Uriini füüsikaline uurimine 3. Hulk: normaalselt 6001800 milliliitrit ööpäevas. Anuuria: <100 ml ööpäevas Põhjused: * äge neerupuudulikkus: - isheemilised põhjused: sokk, südamepuudulikkus; - nefrotoksilised: antibiootikumid, toksilised ained; * kuseteede obstruktsioon; * posttransfusioonireaktsioon. Oliguuria: <400 ml ööpäevas Põhjused: * neeruhaigused: - kuseteede obstruktsioon; - neerutuubulite düsfunktsioon; - neeruhaiguse lõppstaadium;
Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig) Homöostaas- stabiilsete tingimuste säilitamine rakus või organismis. Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites Kude- on ühtse ehituse,arengu,spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Adaptatsioon- võime näha erinevuses valgustusest
Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted: Diurees Polüuuria Glükosuuria Oliguuria Hematuuria Anuuria Proteiinuuria Nüktuuria
Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia? Tahhükardia ehk südamepekslemine on südame löögisageduse tõus võrreldes tavapärasega. Tahhükardiat esineb tervetel inimestel sageli ning see ei ole seotud mingi püsiva tervisekahjustusega ega kutsu iseenesest seda esile. Terve inimene talub kaebusteta südame
On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet. 10. Faktid Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L Tunnidiurees on 50-100ML Esmasuriini tekib 180L Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole 11. Mõisted Diurees Uriini erituse hulk Ploüuuria Sage urineerimistung Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis Anuuria Täielik uriini puudumine Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis Nüktuuria Öine sage urineerimine
Esmauriin- on valguvaba vereplasma sarnane vedelik, ööäevane eritushulk on 160L. Lõplik, teisene uriin- on uriin, mis on filtreertidu ja enamus veest ja toitainetest puhas. Selle hulk 1.5L Diurees- kusetus Glükosuuria- uriini normaalsest suurem suhkrusisaldus Hematuuria- vere esinemine uriinis Proteiinuuria- seisund, kui uriinis on leitav kogus valku avalise protseduuri käigus Nükotuuria- sage põietühjendus öösel Polütuuria- liigkusesus Oliguuria- vähekusesus, alla 400ML Anuuria-kuseeritise puudumine alla 100ml Tunnidiurees täiskasvanul 50-100ml, lapsel ............. 7. Südame veresoonkonnda süsteem Arterid on veresooned, milledes veri voolab südamest elundite suunas. Veenid on versooned, milledes veri voolab elunditest südame poole. Kollateraal- kõrvalveresooned Anastomoos- veresoon, millest võib veri voolata teise versoonde Kapillaar- kõige peenem veresoon, nähtavad mikrsoskoobi all. Kappilaarides toimub
LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK ANUURIA- URIINI PUUDUMINE KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI. HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS. HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE. GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG) HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES ADAPTATSIOON- KOHANEMINE; AKOMODATSIOON- ON SILMA VÕIME SELGELT NÄHA ERINEVAL KAUGUSEL OLEVAID ESEMEID.
1. subfebriilne (37-38 kraadi) temperatuur, 2. isutus, 3. oksendamine, 4. kehamassi langus, 5. hingeldus, 6. kahvatus, 7. tsüanoos, 8. loidus, 9. lihashüpotoonia, 10. südame galopprütm, tahhü- või bradükardia, 11. niitjas pulss, 12. vererõhu langus, 13. oligo-anuuria, 14. kerge ikterus, 15. hepatomegaalia, 16. perifeersed tursed. Haiguse lõppfaasis areneb kardiaalse śoki kliiniline pilt – jahedad, marmoreeritud jäsemed, hallikas-tsüanootiline nahajume, niitjas pulss, vererõhk langenud, oligo-anuuria. Mis on aneemia? Aneemia diagnoosimisel on põhiliseks näitajaks vere vähene hemoglobiinisisaldus. Nimeta lapseea kõige sagedasemini esinev aneemia? Rauapuudusaneemia
Testribaga uriinianalüüsi teostamine Vajadusel uriinikülvide võtmine Diurees- uriini teke neerudes ja eritumine sealt Detruusor- silelihas mis vooderdab põit Düsuuria- sagedane valulik urineerimine,valulikkus, kipitus või põletava iseloomuga tunne, mis tekib kusitisse seoses urineerimisega Polüuuria- diureesi suurenemine rohkem kui 2liitrit Oliguuria-uriini koguse vähenemine alla 1000ml Anuuria-alla 300 ml või uriini väljundi täielik lõppemine Proteinuuria- uriinis leidub valku Hematuuria- vere esinemine uriinis Parees- osaline halvatus Pleegia- täielik halvatus Hemipleegia- ühe kehapoole täielik halvatus, Parapleegia- mõlema poole halvatusega. St. sümmeetriliste kehaosade, kas käte või jalgade funktsiooni kadumisega 19
impulss liigub kesknärvisüsteemi -> tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus -> kui KNS tuleb vastav korraldus -> seinalihased kontraheeruvad -> sulgurlihased lõõgastuvad -> tekib urineerimine Mõisted: Diurees - kuseeritus Glükosuuria - suhkrukusesus, suhkru leidumine uriinis Hematuuria - punaliblede rohke sisaldus kuses, verikusesus Proteiinuuria - valgu esinemus uriinis Polüuuria - liigkusesus Oligouuria - eritatava uriini vähesus Anuuria - kuse eritumise lakkamine, kusetus Nüktuuria - öine sage urineerimine VERI On vedel sidekude. erineb teistest kudedest seetõttu, et rakuvaheaine (plasma) on voolav. Transpordib selles lahustunud aineid ja ka rakke organismi ühest otsast teise Verest saab määrata mitmeid aineid, mille kaudu saadakse teavet organismi ainevahetusest Verefunktsioonid: 1) Transpordifunktsioon O2 kudedesse; CO2 kudedest kopsudesse Toitained
- Põletike lõppjärgus, pahaloomuliste kasvajate ja maksahaiguste korral - Vereplasmas suureneb enamasti immuunoglobuliinide süsteemi kuuluvate komponentide sisaldus, sageli koos hüperproteineemiaga. Üksikute Ig klassidekontsentratsioonid suurenevad erinevalt - Plasma proteiinipildi muutuste haigusspetsiifilisus on vaieldav. 18. Suhteline hüpoproteineemia- 1. Suhteline hüpoproteineemia veepeetusest tekkinud hüdreemia - suures koguses infusioon - anuuria - hüpertüreoos 2. Absoluutne hüpoproteineemia (onkootse rõhu langusega) - albumiini kadu verekaotusest, eksudaadi ja transudaadi moodustumisest - proteiini nälgus - plasmavalkude sünteesivõime langus (maksahaigused, hormonaalse regulatsiooni häired) - plasmavalkude kadu proteinuuriast, soolepõletikud, seedetraktsit lümfi äravoolu takistus ja venoosse rõhu tõus. Renaalne turse (hüpoproteineemiline) tekib nefroosi tagajärjel, mille puhul laseb neer läbi
Furosemiid furosemiid diureetik Süstelahus Hüpertensiivne kriis. tavaline annus on 20 0,4-1,5 mg/kg Hüpokaleemia, Tursed. Äge või mg - 80 mg kehakaalu kohta. hüponatreemia, krooniline Maksimaalne hüpotensioon, anuuria, neerupuudulikkus. ööpäevane annus (urineerimishäired), Äge kopsuturse on kuni 20 mg raskekujuline maksa puudulikkus
annaabi.ee 
