rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii
kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii
Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum Pärak - anus Seedeelundite süsteem - systema digestorium seu apparatus digestorius Suuõõs - cavum oris Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale Kurk- fauces Pisarluu – os lacrimale Huul- labium Ülem. lõualuu- maxilla Keel- lingua Suulagi-palatum Suuõõs- cavum oris Reis, reieluu-femur Neel- pharynx Sääremari-sura Söögitoru- oesophagus Jalg, pöis- pes Magu- ventriculus Tald- planta Taldmine-plantaris Maks- hepar Liige, jäse- membrum Pankreas- pancreas Otsmik, laup – frons Sapipõis- vesica biliaris Oim-tempus
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad
HINGAMISELUNDKOND Anatoomia Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud.
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
1. Kuidas jaguneb selgroog? Kaelalülid (vertebrae cervicales), rinnalülid (vertebrae thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. M...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud
vaheline piirkond. Liigesed: Õlaliiges abaluu(scapula) ja õlavarreluu(humerus) Küünarliiges õlavarreluu(humerus), küünarvarreluu(ulna) ja kodarluu(radius) Kodarluu-randmeliiges kodarluu(radius) ja randmeluud(ossa carpi) Puusaliiges puusaluu(os coxae) ja reieluu(femur) Põlveliiges reieluu(femur), põlvekeder(patella) ja sääreluu(tibia) Kontsluu-sääreliiges ehk ülemine hüppeliiges sääreluu(tibia), pindluu(fibula ja kontsluu(talus) Hingamine Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru trachea Peabronhid bronci principales Kops(ud) pulmo(nes) Pleura (kopsukelme) Kops on kaetud serooskelmega - kopsukelmega, mis moodustab kummagi kopsu ümber kahest lestmest koosneva pleurakoti. (õhutühi, veidi seroosset vedelikku) Pleuraõõnes rõhk NEGATIIVNE! inspiirium sissehingamine ekspiirium väljahingamine Düspnoe hingeldus Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas ...
seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma Mehel Lahkliha läbivad kusiti membraanosa Naisel Lahkliha läbivad kusiti ja tupp ANATOOMIA: SEEDEELUNDITE SÜSTEEM 1. Seedekanal Suuõõs CAVUM ORIS Neel PHARYNX Söögitoru OESOPHAGUS Magu GASTER Peensool INTESTINUM TENUE Jämesool INTESTINUM CRASSUM 2. Suured seedenäärmed Maks HEPAR Kõhunääre PANCREAS 3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga
Seedeelundite süsteemi kordamisküsimused 1. Nimetage seedekanali osad järgnevuses suuõõs cavum oris neel pharynx söögitoru oesophangus magu ventriculus, gaster peensool intestinum tenue jämesool intestinum crassum Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted:
RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES Hingamiselundid jaotuvad vastavalt talitlusele: 1) Päris-hingamiselundid - kopsude alveoolid - gaasivahetus õhu ja vere vahel 2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja-
1. KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1. Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise all mõistetakse füsioloogilist protsessi, mis kindlustab organismi kudede hapnikuga varustamist ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist. Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet. 2. Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi, principales kopsud pulmones http://image.wistatutor.com/content/feed/ 3. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? * pärishingamiselundid need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on
KORDAMISKÜSIMUSED HINGAMISELUNDITE SÜSTEEMIST 1.Selgitage hingamise mõistet ja tähtsust. Hingamise funktsioon täidab väliskeskkonna ja organimsi vahel gaasivahetuse ülesannet. Sisse hingame hapniku ja välja süsihappegaasi. Hingamine on väga tähtis kuna hapniku on vaja meie kehal pidevalt ja suures koguses. 2.Nimetage hingamiselundid (järgnevuses) nii eesti kui ladina keeles * Ninaõõs- cavum nasi *kõri- larynx *hingetoru- trachea *peabronhid- bronchi principales *kopsud-pulmones 3. Mida mõistetakse kopsuhingamise all? See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri(ventilatsioon). Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel(difusioon). Siia on haaratud need osad, mis toimuvad hingamisteedes ja kopsudes 4. Mida mõistetakse koehingamise all?
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
Hingamiselundkond (konspekti koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud autorite väljaandeid). Hingamist saab vaadelda organismi ja raku tasandil (rakuhingamine), viimane on käsitletav kui toitainete bioloogiline oksüdatsioon. Hingamine organismi tasandil on gaasivahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. See on otsesemalt seotud hingamislihaste tööga ning õhu liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav ...
. , . , . , . , . : , falx cerebri, , . , , . , falx cerebelli, , , , . . , tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). , (): 1. , sinus sagittalis superior, . , , , . -- , lacunae laterales, . 2. , sinus sagittalis inferior, . 3. , sinus transversus, . . , , sinus sigmoideus. . - , - . , -- , , , - . 4. , sinus rectus, . . 5. , sinus cavernosus, , . . , : ,
Jäsemete luud 1. Milliseid osasid eristatakse jäsemete luudel? Vöödet ja vabaosa 2. Ees- ja tagajäseme vabaosa luude vastavus. Õlavarreluu reieluu; küünarvarreluud sääreluud; randme luud kanna luud; kämbla luud pöia luud; varvaste luud-varv.luud 3. Õlavöötme osad + kirjeldus cingulum membri thoracici, õlavöötme kaudu on eesjäse ühendatud kerega, koosnes algselt kolmest luust: aba-, rang- ja kaarnaluu. Koduloomadel on arenenud ainult abaluu. Reduktsiooni tõttu on eesjäseme skelett kerega seotud vaid lihaste abil. 4. Mis vormina on säilinud rangluu? Karnivooridel väikese rudimentaarse luukesena ja teistel loomadel kõõlustriibuna õlavarre-pea lihases. 5. Kaarnaluu esinemine. Esineb alamatel selgroogsetel, imetajatel on taandarenenud abaluul ronganokkjätkeks(processus coracoideus) 6. Abaluu iseärasused karnivooridel. Harjaalune ja ülene auk on enamvähem ühe suurused; abaluukõh...
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner
süljenäärmeid, kaksteistsõrmikuga maks ( hepar ) ja kõhunääre ( pancreas ). Näärmed eritavad -sülge -maomahla ja soolemahla eritatakse seedetrakti limaskesta poolt -pankrease nõret -sappi Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond SUUÕÕS cavum oris Suuõõs jaotub suuesikuks ja pärissuuõõneks Suuesik ( vestibulum oris) on kitsas hoburaua kujuline ruum, mida seespoolt piiravad hammaskaared ja igemed. Väljaspoolt huuled (labium superius et inferius) ja põsed (buccae). Igemed ( gingivae) on lõualuu alveolaarosa kattev limaskest (periostiga tihedelt liitunud). Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest
ANABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, SÜNTEESIPROTSESSIDE INTEGRATSIOON. KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS. OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK OSTEOKLAST- LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!)
helilised.Konsonantide hulgas esineb nii helilisi kui ka helituid. Häälikute peamine moodustusala on kõrist ülal-pool ja kannab nimetust kõnetrakt. Ladinakeelne sõna huulte kohta labia on andnud rahvusvahelise termini huulhäälikute ehk labiaalide märkimiseks. Häälikut saatev huulteümardus kannab nimetustlabialisatsioon. Samamoodi on tuletatud järmised mõisted: pehmendus ehk palatalisatsioon (lad palatum 'kõvasuulagi'); hääliku ninakõla ehk nasalisatsioon (lad nasus, cavum nasi 'nina, ninaõõs'), pehmesuulae mõju häälikule ehk velarisatsioon (lad velum 'pehmesuulagi'). Konsonantide jaotus ,,klusiilid, nasaalid, frikatiivid, poolvokaalid" rajaneb kõnetrakti neljal põhiasendil neist igaühe puhul on elundite takistus õhu- (väljapääsu)-le erineva iseloomuga. Kõnetaju motoorilise teooria kohaselt osalevad kõne tajumisel peale kuulmismeele ka need närviühendused, mille abil me kõnet moodustame.
FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru
LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmet...
(sõltub seedesüsteemi osa funktsioonist) lamina epithelialis 2) limaskesta päriskiht e proopria - lamina propria mucosae 3) limaskesta lihaskiht - lamina muscularis mucosae 4) submukoosa - tela submucosa Lihaskest -tunica muscularis 1) sisemine tsirkulaarne kiht - stratum circulare 2) välimine pikikiht - stratum longitudinale Serooskest -tunica serosa või adventitsiaalkest -tunica adventitia Välimise kesta moodustab kohev sidekude. Suuõõs – cavum oris Suuõõne limaskest on kaetud mitmekihilise sarvestumata lameepiteeliga. Kõvas suulaes ja igemeepiteeli kinnitumisel hambale on limaskest redutseerunud ühekihiliseks. Suuõõne epiteelil on erakordselt suur regeneratsioonivõime, rakkude mitootiline jagunemine on intensiivne. Hea taastumisvõime taga paljude rakkude intensiivne vaskularisatsioon. Suuõõne organid on hammas, keel ja süljenäärmed, mis jagatakse seinavälisteks suurteks (kõrvasüljenääre,
Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 154.Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Eessagar 155.Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest.
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
vedelikuks või tahkeks kristalseks aineks (nt benseen, väävel, glükoos) 7. Vedelikud ja gaasid. Vesi ja vesiniksidemed. Vee olekudiagramm. Kavitatsioon. Pindpinevus ja selle muutumine sõltuvalt lisanditest ja keskkonnatingimustest. Mitsellid. Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaengugaa vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad enamasti molekulide vahel Kavitatsioon (lad. keeles cavum – õõnsus, lohk, koobas) on nähtus, kui vedeliku (enamasti ülikiirel) voolamisel siserõhk langeb üksikutes kohtades alla nn. aurumise kriitilist rõhku. Neis kohtades tekivad tühikud – auru- või õhumullid -, mille täitumisel võib mõnes punktis tekkida omakorda ülisuur rõhk! Loomulikult – mida suurem on rõhk ümbritsevas keskkonnas, seda väiksem on kavitatsiooni tekkimise tõenäosus ehk vedelike keemistemperatuur on seda kõrgem, mida kõrgem on rõhk.
+). invasioonihaigus (ld. invasio -- rünnak, sissetungimine) -- parasitoos. 9 karnivoorid (ld. carnivorus -- lihast toituv) -- lihasööjad, lihatoidulised, loomtoidulised. Karnivooride hulka laiemas mõttes kuuluvad ka loomade parasiidid. Vt. zoofaagid, konsumendid, heterotroofsed organismid. kasulikud interaktsioonid -- sümbioos. kavikoolid (ld. cavum -- õõs) -- õõneasukad. Endoparasiidid, kes nugivad kehaõõntes (kõhu-, rinna-, südamepaunaõõnes, ninaurgetes, kõõlusetuppedes jt. õõntes). Vt. ka endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. kemoterapeutiline indeks (KI) (kr. chemia -- keemia + therapeia -- ravi; ld. index -- näitaja). KI dosis tolerata maxima dosis curativa minima Maksimaalse looma poolt talutava annuse ja minimaalse raviva annuse jagatis. Mida
suurajusirp suuraju kahe poolkera vahel (falx cerebri) ja telk (tentorum) suur- ja väikeaju vahel. Subduraalne – kõvakelme all asuv Siinus – süvend Seljaajukestade ehitus sarnaneb peaaju omale. Lülisambakanalis on dura mater’i mõlemad kihid eraldatud. Väline kiht liibub vastu lülisambalülisid ning sisene kiht ümbritseb seljaaju või pehmet kesta. Välise ja sisese kihi vahel on ajuvedelikuga täidetud tühik. Selle tühiku ladinakeelne nimetus on cavum epidurale. Sellel tühikul on teatud osa traumaatiliste verejooksude ja anesteesia korral. Koljuõõnes puudub kõvakelmet ümbritsev epiduraalruum. Sellele vaatamata räägitakse kõvakelme ja kolju vahelise verejooksu korral epiduraalsest verejooksust. Epidural – dura mater’i vastu liibuv Ventriikel – vatsake Ajuvatsakeste süsteem Ajuvatsakesed ehk ventriiklid kujutavad endast kesknärvisüsteemis asuvaid tühikuid, mis on täidetud ajuvedelikuga (liquor cerebrospinalis)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
