eesti keeles elund elund Munasari ovarium oophoron X Munajuha tuba uterina salpinx X Emakas uterus metra X Tupp vagina colpos X 9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi.
Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometrium Välimine serooskest e perimeetrium - perimetrium Pärasoole- emaka õõnestis e Douglasi õõs - excavatio retrouterina seu Douglasi Tupp - vagina colpos Neitsinahk - hymen Rinnanääre - mamma Lahkliha - perineum
2) valmivad naissugurakud e. munarakud 1.6 Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. 1.7 Emakakael - asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. 1.8 Emakas (lad. k. uterus) - pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. 1.9 Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 1
eristatav ampullist. Enamasti samapikad. Emakmine e. uteriinosa (pars uterina) emakasarve seina lühike alaosa, lõppeb kas näsaja moodustisena või läheb lslt üle emakasarveks. Näsa on oluliseks barjääriks infektsioonidele. Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal)
mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Üldiselt reageerib epiteel aktiivselt östrogeenidele estraaltsükli algul epiteel pakseneb, basaalrakud jagunevad, pindmised rakud suurenevad, glükogeeni ja lipiidisisaldus tsütoplasmas suureneb. Emakas Uterus Siin toimub loote arenemine ja kasv Lihaseline organ; vooderdatud silinderepiteeliga Jaguneb neljaks osaks: paremaks ja vasakuks sarveks, -kehaks, ja kaelaks Emakasarvede ja -keha koosneb kolmest kestast: limaskest e. endomeetrium, lihaskest e. müomeetrium ja serooskest e. perimeetrium. Emakakeha ja -sarved Endomeetriumi epiteeliks on ühekihiline silinderepiteel ripsmetega ja ripsmeteta rakkudega. Epiteeli alla jääb proopria, kus paiknevad emakanäärmed (glandulae uterinae)
jämesool intestinum crassum munandikott scrotum keel lingua munasari ovarium paariline elund hambad dentes oophoron maks hepar munajuha tuba uterina paariline elund kõhunääre pankreas salpinx limaskest tunica mucosa emakas uterus metra lihaskest tunica muscularis tupp vagina colpos sidekest või serooskest tunica serosa rinnanääre mamma suuesik vestibulum oris lahkliha perineum põsed buccae igemed gingivae huuled labia oris pärissuuõõs cavum oris proprium kõvasuulagi palatum durum pehmesuulagi palatum molle kurgunibu uvula mandlid tonsille suupõhi fundus oris keelekida frenulum linguae
proprium munandikott scrotum kõvasuulagi palatum munasari ovarium paariline elund durum oophoron pehmesuulagi palatum molle munajuha tuba uterina paariline kurgunibu uvula elund salpinx mandlid tonsille emakas uterus metra suupõhi fundus oris tupp vagina colpos rinnanääre mamma lahkliha perineum
) sugunääre, ca 5 g raskused ploomikujulised elundid vaagnaõõne külgseinal. Munasarjades paiknevad ja järgemööda küpsevad munarakud, küpsed munarakud väljuvad munasarjast ovulatsiooni käigus. NB! Samuti toodab munasari hulgaliselt naissuguhormoone. Munajuha (tuba uterina, salpinx): lehtrikujulise otsaga toru, mis püüab kinni munasarjast väljunud munaraku ja viib selle emakasse. Munajuhas toimub ka viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine. Emakas (uterus, metros, hystera): mitterase emakas on väikese pirni taoline elund vaagna põhjas, kaal ca 30 – 100 g (raseduse lõpul võib maht olla üle 10 l!). Emakaõõnes areneb loode kuni sünnituseni. Emaka osad: põhi, keha ja kael. Seina ehitus: a) emaka limaskest e. endomeetrium koosneb kahest kihist – all püsiv basaalkiht, pealpool muutuva paksusega funktsionaalkiht, mis vastavalt menstruaaltsükli faasidele regulaarselt irdub ja taastub; b) emaka lihaskest e
kusepõis(VESICA URINARIA); kusiti(URETHRA). Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon, osmootse
Munasari a) millega on extremitas uterina ühenduses ja mille abil ühendub lig. ovarii proprium'i kaudu emaka ülanurgaga b) millisel serval asub hilum ovarii margo mesovaricus c) nimetada ovariaaltsükli faasid follikulaar- ja luteaalfaas d) millega asetseb kollaskeha siis, kui munaraku viljastumist ei toimu armkoega e) missugune side ühendab munasarja emaka ülanurgaga lig. ovarii proprium f) nim. munasarja ülemine ots ladina keeles extremitas tubaria alumine ots - extremitas uterina ! 4. Uterus. a) milline kõhukelme süvend piirab eest, milline tagant, kumb on sügavam - tagant excavatio rectouterina (sügavam), eest - vesicouterina b) kaela osad - portio vaginalis, portio supravaginalis c) mis on parametrium sidekude, närvid ja veresooned, mis paiknevad emaka servadel mesometrium'i lestmete vahel ! ! 5. Mehe suguelundid a) mis algab rete testisest ductulus efferens testis b) millises kusiti osas paikneb colliculus seminalis, mis sinna avanevad colliculi seminalis
Glükosuuria suhkur uriinis Hematuuria veri uriinis Proteiinuuria valk uriinis Nüktuuria öiskusesus Polüuuria uriini teke suurenenud Oliguuria uriini teke vähenenud Düsuuria ebamugav/raskendatud urineerimine Diurees ehk uriini teke Neer(ud) ren(es) Kusejuha ureter Kusepõis vesica urinaria Kusiti uthera Munasari ovarium kr.k oophoron Munajuha tuba uterina kr.k salpinx Emakas uterus kr.k metra Tupp vagina kr.k colpos Rinnanääre mamma Lahkliha ehk perineum on inimesel päraku ja välissuguelundite vaheline piirkond. Ovariaaltsükkel koosneb 12-16 päeva kestvast foliikulifaasist ja sellele järgnevast 14 päeva pikkusest luteiinfaasist. Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu. Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva Viljakus faas u. 9 päeva. Närvisüsteem:
Munasari Munajuha Emakas Tupp kuse ja suguelundid 4 Munasari (lad.k), (krk. k.) ovarium, oophoron Munajuha (lad.k), (krk. k.) tuba uterina, salpinx emakas (lad.k), (krk. k.) uterus, metra tupp (lad.k), (krk. k.) vagina, colpos Mis on munasarja funktsioon? Munarakkude kasvatamine ja areng. Kui palju kaalub munasari? 5-10g Millega on munasarja eesmine serv kokku Emakalaisidemega. Tagumine serv on vaba. kasvanud? Kuidas on suunatud alumine ja ülemine Ülemine ots on suunatud munajuha poole, munasarja ots? alumine ühendub emakaga munasarja-pärissideme varal.
http://www.uh.edu/~tgill2/image008.jpg Naise sisemiste suguelundite hulka kuuluvad : Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid munasari ovarium paariline elund kr.k - oophoron munajuha tuba uterina paariline elund kr.k. - salpinx emakas uterus kr.k. - metra tupp vagina kr.k. - colpos http://z.about.com/d/p/440/e/f/19263.jpg MUNASARI ovarium Munasari on lapik-ovaalne ploomikivi meenutava kujuga paariline sugunääre, mis paikneb väikevaagna õõnes kummalgi pool emakat emakalaisideme tagumisel lestmel ja kus toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. Munasari kaalub ~ 5- 10 g
Tservikaalne faktor (7-10%) cervical mucus epiteeliumi destruktsioon (keemiline, elektriline või kirurgiline) infektsioon hormonaalne (hüpoöstrogeenne) antispermaalsed antikehad endometrioos Emaka faktor (3-10%) günatreesia (Mayer - Rokitansky - Küsteri sündroom: rudimentaarne uterus ja tupe aplaasia) intrauteriinsed liited - Asherman'i sündroom - osaline või täielik emaka cavumi obliteratsioon seoses põletikuga või emakasiseste protseduuridega (näiteks abort, abrasioon peale sünnitust) intrauteriinne septum emaka väärarengud müoomisõlmed polüübid
ja distaalosa. Neerude verevarustuse iseäraused on see, et Arter on võrldemisi suur ja neeru läbib ööpäevas 2000L verd. Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha.
2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA 4) Tupp - VAGINA, COLPOS Välimised: 1) Suured ja väiksed häbememokad 2) kõdisti Eritusfunktsiooni täitvad elundid organismis: 1) Neerud (RENES) - uriin & higi 2) Kopsud (PULMONES) - liigne H2O ja CO2 3) Jämesool - mineraalsoolad 4) Nahk - higi Neer, neerud (REN, RENES); nende funktsioon: eritada uriini ja higi Mis on NEFRON ja milles seisneb selle funktsioon? NEFRON on neeru struktuurilis-funktsionaalne ühik; neeru ehituslik ja talituslik alge
liigutuste (löögid emaka poole) ja lihaskesta peristaltika abil Perimetrium – serooskest - Tunica serosa - intraperitoneaalne asend intraperitoneaalselt - kõhukelme ei kata servi ja kaela eesmist pinda UTERUS/METRA/HYSTERA – EMAKAS - pärasoolele üle minnes moodustab kõhukelme excavatio rectouterina ehk - laperguse pirni kujuline lihaseline õõneselund, kus areneb loode Douglase õõne – selle põhi on naise kõhukelmeõõne madalaim punkt - 8x4x2 cm - Douglase õõnt punkteeritakse tupe ülaosa tagaseina kaudu
MENSTRUAALTSÜKLIT, NAISSUGUHORMOON LUNAARKUU = 4 NÄDALAT. RASEDUSE KESTUS ON 10 LUNAARKUUD = 40 NÄDALAT. 20 9. MUNAJUHA lad.k.- TUBA UTERINA KREEKA K.- SALPINX ASEND – TORUJAS ELUND, MIS ÜHENDAB KÕHUKELMEÕÕNT EMAKAÕÕNEGA FUNKTS – VILJASTUMINE!; TEMA KAUDU KANTAKSE MUNARAKK MUNASARJAST EMAKASSE 10. EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE – LIHASKEST ehk MÜOMEETRIUM; VÄLIMINE – SEROOSKEST ehk PERIMEETRIUM FUNKTS – LOOTE ARENG 11. TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA
päeval Fertilisatsioon Östrogeenide toimel endomeetrium vohab kasvab näärmekude, näärmed paiknevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus Lunaarkuu 4 nädalat Raseduse kestus 10 lunaarkuud = 40 nädalat 10. Munajuha lad. k. TUBA UTERINA Asend Väikevaagna õõnes emaka ülemises servas Funktsioon Tema kaudu kantakse munarakk munasarjast emakasse 11. Emakas lad. k. UTERUS Asend Väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid Emaka sein on 1-2,5 cm paksune ja koosneb kolmest kestast: Sisemine limaskest ehk ENDOMETRIUM (endometrium) Keskmine lihaskest ehk MÜOMETRIUM (myometrium) Välimine serooskest ehk PERIMETRIUM (perimetrium) 12. Tupp lad. k. VAGINA
tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine.
Katab osaliselt tupeavaust. Seesmised suguelundid: Tupp (lad. k. vagina) on torujas elund, mis ühendab emakat tupeavaga. Suguühte ajal siseneb suguti e. peenis tuppe. Sünnitusel väljub laps tupe kaudu. Emakakael asub emaka alaosas. Emakakaelas on avaus, mille kaudu liiguvad seemnerakud tupest emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine.
the fetus through the placenta, the cellular barrier between the maternal and fetal blood. The mother's blood-borne emotional chemicals cross the placenta and effect the same target cells in the fetus as those in the parent. Though the developing child is "unaware" of the details (i.e., the stories) evoking the mother's emotional response, they are aware of the emotion's physiological consequences and sensations. While developing in the safety and confinement of the uterus, the child is provided a preview of the environment as it is defined by the parent's perception and behavior. Parental behaviors are generally cyclic, and when repeated, they serve to habituate the developing behavioral chemistry in the fetus. Consequently, parental perceptions and responses to environmental stress are imparted to the offspring and serve in programming its behavioral expression. Behavioral "memories" are in part related to the appearance of specialized cell and tissue
Vt. ka akaroinsektitsiidid. 8 interaktsioonid (ld. inter -- vahel, seas, hulgas + pr. action -- tegevus) -- vastastikused toimed. Erinevatesse liikidesse kuuluvate organismide vahelised vastastikused toimed (näiteks: parasiit -- parasiit, parasiit -- peremees jt.). Interaktsioonid on indiferentsed, kasulikud (sümbioos) või vastuolulised (antagonistilikud suhted). intrauteriinne nakkustee (ld. intra -- sees + uterus -- emakas) -- transplatsentaarne nakkustee, emakasisene nakkustee. Parasiidi noorvormid kanduvad tiine emaslooma verega emakasse, mille barjäärid nad läbivad ja nakatavad looteid. Selle nakkustee puhul kandub invasioon tiinelt loomalt loodetele. invasiooni arvnäidud (ld. invasio -- sissetungimine, rünnak). Iseloomustavad arvuliselt parasiitide levikut loomadel. Olulisemad näitajad on invasiooni ekstensiivsus (IE) ja invasiooni intensiivsus (II)
ref to loss of alleles / genetic erosion max 8 QWC - legible text with accurate spelling, punctuation and grammar; 1 [9] 65. (a) (i) cow superovulated; treated with, hormone / FSH / named proprietary brand; washed out of oviduct (A uterus) / collected from ovary; detail washing; detail collection; max 3 (ii) ref to mitochondrial DNA; detail; e.g. circular / self-replicating mitochondria in cytoplasts fused with darted buffalo cell; A organelle embryo has mixture of buffalo and cow mitochondria; nuclear / chromosomal, DNA is buffalo;
ladina keeles ei oleks väljendatud nimetused: ega saaks väljendada). Articulus (liiges) Cor (süda) 3. Internatsionalismide levik = Cutis (nahk) Euroopa Ventriculus (magu) relatiniseerimine: kõik Cerebrum (aju) varauusaegsed eluvaldkonnad . Oculus (silm) Uterus (emakas) 3.2. Ladina keel kui rahvusvahelise Arthritis (liigesepõletik) leksika ja terminoloogia alus Cardiologus (südamearst) Relatiniseerimine = regretsiseerimine Dermatologia (teadus nahast) Kreeka keele sõnavara massiline Gastroscopia (maovaatlus/sond) ülevõtmine ladina keele kaudu uute Encephalitis (ajukelmepõletik) võõrsõnade tähistamiseks. Ophthalmiatria (silmahaiguste ravi)
Siis on mõtekas alati 2 korda paaritada, või sellega paaritada keda te ei plaaninud paaritada. 21. Emise ja kuldi suguorganid ning nende talitlus. SIGADE SUGUORGAND JA NENDE TALITLUS Vastavalt funktsioonile jagunevad emise suguorganid: - sugurakke produtseerivateks organiteks ovaarid ehk munasarjad - sugurakke juhtivateks ja kaitsvateks ning loodete kasvu ja arenemise organiteks munasarjad ehk emakatõrved ja emakas ehk uterus - paaritusorganiteks tupp ja häbe Talitluselt kuulub suguorganite hulka ka udar Munasarjad paiknevad paariliste organitena kõhuõõnes niudeluude keskkohal. Emise munasarjad on ovaalsed, kobarja välispinnaga, läbimõõt ligikaudu 5 cm. Munasarjades tekivad munarakud ja nad on põhiliseks suguhormoonide produtseerimise kohaks. Munajuhad asetsevad looklevate torujate organitena (pikkus 25-30 cm) munasarjade ja emaka vahel
·2-5% testistest ·65-75% on pärit põisnäärmest ·25-30% on pärit eesnäärmest ·1% on pärit bulbouretaalnäärmest SEKSUAALSE DIFORMISMI TEKKIMINE ·6ndal nädalal on märgata seksuaalset diformismi ·2-3-kuulise loote testistesteritub juba rohkesti testosterooni ·Mülleri juhasid pärssiv hormoon kuulub TGF-valguperekonda. Teda toodavad fetaalsed Sertolirakud Mülleri juha derivaadid: vagina, cervix, uterus,and oviducts Wolffijuha derivaadid: theretetestis, the epididymis, the vas deferens,and the seminal vesicle Seksuaalse diformismi hiire ajus( vähemalt 50 geeni avaldumine on erinev) Meessool: SRY (Sex-determining Region Y) avaldubnii fetaalseskui ka täiskasvanud ajus (ka inimesel) Naissool: Ajus rohkem noradrenaliinierglisi neuroneid. HÜPOTALAMUSE-HÜPOFÜÜSI-GONAADI TELG Naissool: GnRh pulsatsioon sõltub menstruaaltsüklist, enne ovulatsiooni on taseme tõus Meessool:
suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet. Emakas (uterus) Emakas on paaritu, pirnikujuline organ, mis asub väikevaagnas kusepõie ja pärasoole vahelise peritoneaalvoldi - emaka laisideme - lestmete vahel. Mittesünnitanul on emakas 7-8cm, sünnitanul 8-9,5cm pikkune, maksimaalne laius munajuhade suubumiskohtade vahel on 4,5cm. Mitterase emakas kaalub umbes 60-80g. Emakal on kolm osa: emakakeha, emakakitsus ja emakakael. Emakakeha (corpus uteri) moodustab emaka kogupikkusest 2/3. Tema ülemist osa nimetatakse emakapõhjaks (fundus uteri)
kraadi madalam kõhuõõne temperatuurist). Madala välistemperatuuri korral tõmmatakse munandid kehale lähemale ja nende temperatuur tõuseb, kõrgema temperatuuri korral aga lihastik lõdvestub (kremasteri refleks). See temperatuurierinevus on vajalik, et seemnekehad valmiksid. kremasteri refleks – munandikoti ülestõmme keha juurde külma korral Naise suguorganid Sisesed suguorganid ja menstruaaltsükkel Munasarjad (ovarii) Munajuha (tubus) Emakas (uterus) Tupp (vagina) Munasarjad on 3–4 cm pikkused peaaegu mandlikujulised paariselundid, mis asuvad vaagna külgseinte ääres suure ja väikese vaagna piirialal. Veresooned tulevad munasarja laia kandesideme kaudu, millega munasari vaagnaseinale kinnitub. Munasarjade koorel asuvad erineva suurusega ümarad vormid – munafolliikulid. Ümber munaraku asuvate folliikulirakkude paljunemisel ja vedeliku kogunemise tulemusena tekib põieke, Graafi folliikul. See tõuseb
Unfortunately, some doctors prescribe "the pill" to vegetarians to initiate menstruation, which simply masks symptoms instead of addressing root causes. Do an over-the-counter urine LH test, starting at approximately day 9 (most women have LH peak and subsequent ovulation 2436 hours later during days 1215). Using urine LH test strips is much easier than doing basal body temperatures and looking for a rise in temperature after ovulation. 2) To check the uterus and fallopian tubes: do a hysterosalpingogram (HSG) (dye shot into cervix and imaging) and/or saline sonohystogram (the former is a better test) 3) To check the luteal phase, do a "pooled" progesterone test in the luteal phase--five to nine days after the LH surge, on three days in the second half of the cycle. Determine average progesterone. _________ The upshot of all this:
annaabi.ee 
