palatinum lamina horizontalis) c. millised juhad avanevad plica sublingualise´l? ductus sublinguales minores millised juhad avanevad caruncula sublingualise’l? ductus sublingualis major, ductus submandibularis d. milline lihas tõmbab keelt taha üles? m. styloglossus taha alla? m. hyoglossus e. mis lihased tõstavad suulae - m. levator veli palatini, m. tensor veli palatini ! 2. Pharynx, neel a) nimeta neeluõõne osad ja nende ühendused keskkõrva-, nina-, suu- ja kõriõõnega osad: 1. pars nasalis (epipharynx) - keskkõrva ostium pharyngeum tubae auditivae, ninaõõnega choanae kaudu 2. pars oralis (mesopharynx) - suuõõnega isthmus faucium kaudu 3. pars laryngea (hypopharynx) - kõriõõnega aditus laryngis kaudu b) kas ringlihased paiknevad väljas- või seespool pikilihaseid? väljaspool c) nimetada pikilihaskihi lihased m. palatopharyngeus, m. salpingopharyngeus, m. stylopharyngeus d) millises neelu osas toimub toidu- ja õhuteede ristumine? pars oralis
os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu
massiivse maksa tõttu umbes poole lüli võrra madalamal Neerukoor – cortex renalis - Sissehingamisel ja seismisel vajuvad neerud mitme cm võrra - moodustab parenhüümi väliskihi allapoole - püramiidide vahel sammastena – columnae renales - Ülemäärane liikuvus – ren mobiilis - kiirjas osas – pars radiata (säsikiired) Süntoopia - rullunud osa – pars convoluta (tüüpiline kooreaine) Eespind - tüüpiline kooreaine on sõmerja struktuuriga , värvuselt - parem neer kollakaspunane facies hepatica MIKROSTRUKTUUR
- Huulte ja põskede limaskest läheb võlvjalt üle igemeteks gingivae - sulcus terminalis - Eeskeskjoonel huulekidad frenulum labii superioris et inferioris - foramen caecum kilpnäärme alge lähtekoht Cavitas oris propria - Seinad: - pars presulcalis ülal suulagi ja all suupõhi niitnäsad papillae filiformes sametjas välimus -> ees ja külgedel hambad ja igemed üldtundlikkuse ja mehaanilise tähtsusega taga ühendub kurgukitsuse kaudu neeluõõnega (õõnt täidab keel) vallnäsad papillae vallatae maitsmisnäsad -> sulcus
sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR gyrus frontalis inferior ALUMINE OTSMIKU KÄÄR pars opercularis pars triangularis pars orbitalis ORBITAALOSA bulbus olfactorius - HAISTMISSIBUL tractus olfactorius - HAISTMISTRAKT Lobus temporalis:OIMUSAGAR gyrus temporalis superior ÜLEMINE OIMUKÄÄR gyrus temporalis medius VAHEPEALNE OIMUKÄÄR gyrus temporalis inferior ALUMINE OIMUKÄÄR gyrus occipitotemporalis lat. et med. KÜLGMINE KUKLA-OIMUKÄÄR (KESKMINE JA KÜLGMINE) gyrus parahipocampalis - uncus gyri parahipocampalis
tuberculum articulare (os temporale) ! 8. Pealiiges (Kuklaliiges) ! a) osad: art. atlantooccipitalis, art. atlantoaxialis b) kogutüüp: spheroidea (keraliiges) = art. atlantooccipitalis (ellipsoidea) + art. atlantoaxialis (trochoidea) c) pinnad: 1. art. atlantooccipitalis: kuklaluu condylus occipitalis'ed + atlas'e fovea articularis superior’id 2. art. atlantoaxialis, 4 osa: art. atlantoaxialis mediana: a) pars anterior – atlas'e fovea dentis + dens axis'e facies articularis anterior b) pars posterior – lig.transversum atlantis + dens axis’e facies articularis posterior art. atlantoaxialis lateralis'ed (2 – parem ja vasak ) – atlas'e facies articularis inferior’id + axis'e facies articularis superior’id d) teljed ja liikumine: 1. art. atlantooccipitalis frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitalltelg - lateroflexio circumductio (2 telje ümber) 2. art. atlantoaxialis kogu art. atlantoaxialis’e ühine telg on vertikaaltelg - rotatio paremale ja vasakule ! 9. Art
il travaille je viens nous travaillons tu viens Pouvoir saama, võima vous travaillez il vient je peux ils travaillent nous venons tu peux vous venez il peut ENESEKOHASED ils viennent nous pouvons Se lever - tõusma vous pouvez je me leve ils peuvent tu te leves Partir - lahkuma on/il se leve je pars nous nous levons tu pars Devoir pidama (kohustatud o.) vous vous levez il part je dois ils se levent nous partons tu dois vous partez il doit Aller - minema ils partent nous devons je vais
kirjutama - écrire ootama - attendre soovima - vouloir je écris je attends je veux tu écris tu attends tu veux il écrit il attend il veut nous écrivons nous attendons nous voulons vous écrivez vous attendez vous voulez ils écrivent ils attendent ils veulent välja minema - partir maksma - payer je pars je paye tu pars tu payes il part il paye nous partons nous payons vous partez vous payez ils partent ils payent h3 hommikusöök - petit-dejeuner soe kuu -juin/juillet/août reede - vendredi kiosk - le tobacc(pole 100% kindel kirjapildis) kino - le cinéma ajaleht - le journal puhkus - les vacances(alati mitmus) lapsehoidja - au pair h4 (antonüümid) non ei - oui/si jah
talitluse regulatsioon. Hüpofüüs koosneb kolmest osast: hüpofüüsi eessagarast ehk adenohüpofüüsist, hüpofüüsi kesksagarast ja hüpofüüsi tagasagarast ehk neurohüpofüüist. 1) Adenohüpofüüs on tihedaim ja suurim hüpofüüsi osa (70-80% näärmest), mis koosneb erinevat tüüpi endokriinsetest näärmerakkudest. Iga rakutüüp vastutab teatud hormooni eritumise eest. Adenohüpofüüsi jagatakse omakorda kolmeks osaks: pars distalis (suurim adenohüpofüüsi osa), pars intermedia (ongi kesksagaraks; eessagara osa, mis liitub tagasagaraga), pars tuberalis. Adenohüpofüüs toodab troopseid* hormoone: Türeotropiin — kilpnäärme sekretsiooni reguleeriv hormoon. Adrenokortikotroopne hormoon — reguleerib neerupealiste sekretsiooni. Gonadotroopsed hormoonid (reguleerivad suguelundkonna talitlust): o Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) — stimuleerib folliikulite küpsemist munasarjades.
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
Vegetatiivne närvisüsteem Vegetatiivne e autonoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib organismi siseelu füsioloogilisi protsesse e vegetatiivseid fn (seedimine, hingamine, eritamine, kehavedelike tsirkulatsioon jm). Innervatsiooniala on universaalne (siseelundid, süda, vere- ja lümfisooned, näärmed ja siseelundite, veresoonte ja naha silelihased. Tihe seos animaalse närvisüsteemiga. Kõrgemad tsentrid paiknevad peaaju suprasegmentaarse aparaadi osades(formatio reticularis, cerebellum, hypothalamus, thalamus, corpus striatum, cortex cerebri). Jaguneb: 1. Sümpaatiline närvisüsteem · madalamad tsentrid seljaaju torakulumbaalosas · lühikesed preganglionaarsed osad, pikad postganglionaarsed osad · innervatsiooniala ulatuslikum · kiirendab eluprotsesside kulgu, intensiivistab ainevahetust, kulutab energiat, suurendab töövõimet · erutub adrenaliini toim...
siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N. ethmoidales posterior: läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta 2) N. ethmoidales anterior: läbib canalis n. ethmoidalise kaudu eesmisse koljuauku ja sealt ninaõõnde. Sisemised ninaharud innerveerivad ninaõõne eesmist osa, eesmiste sõelluurakkude ja otsmikuurke limaskesta. Lõppharuks on r
f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis o: C1 processus transversus i: os occipitale f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine Musculus scalenus posterior o: C5 – C7 processus transversus i: 2. roie
Emassuguelundid Munasari (ovarium) Funktsioon: Emassugurakkude areng, emassuguhormoonide produtseerimine (algab puberteedieas, lõppeb eakatel loomadel) Koosneb: Munajuhamine ots e. tubaarots (kraniaalselt suunatud) (extremitas tubaria) Emakamine ots e. uteriinots (munasarja-pärissidemega emaka külge kinnituv) (extremitas uterina) Munasarjakinnitmine ots e. mesovaarserv (margo mesovaricus) dorsaalselt paiknev Vabaserv (margo liber) ventraalselt paiknev Mediaalne ja lateraalne pind (facies: lateralis et medialis) Munasarjavärat (hilus ovarii) jääb kinnitmise serva poole, selles kulgevad sooned ja närvid. Siseehitus: Pinnaepiteel (epithelium superficiale) Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, ko...
on 3 ava, mis ühendavad ajuvatsakestesüsteemi subarahnoidaalõõnega: 1. apertura mediana (C23) – all keskel 2. aperturae laterales (C24) – külgsopiste piirkonnas KESKAJU - MESENCEPHALON - siseõõs muutunud kitsaks keskajuveejuhaks – aquaeductus mesencephali (A1) JAOTUS 1. Tectum mesencephali (A2) – keskajukate – paikneb veejuhast dursaalsemalt 2. Pedunculus cerebri (A3) – suurajujalake – veejuhast ventraalsemalt Pars doralis ehk tegmentum mesencephali (A4) – keskajukatend Pars ventralis ehk basis pedunculi (A5) – suurajujalakese põhimik VÄLISRELJEEF TECTUM MESENCEPHALI - koostises on katteplaat – lamina tecti (B6) - mille on 2 paari künkaid: colliculi superiores (B7) – ülakünkad, suhteliselt suuremad ja lamedamad neid ühendab vaheaju lateraalse põlvikkehaga (B9) brachium colliculi superioris (B10)
J. Smuul, "Mälestusi isast" Maie Torim Kose Gümnaasium http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=29.11.03&r=2&id=149599 http://www.muhumuuseum.ee/Index_files/kyla. Teiste muuseumide galeriilehekülgi htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/smuul.htm Google'i pilte jää liigub jääkuhjatised rüsijää tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e pool keps linavästrik
Ladina juriidiline terminoloogia 25.11. seminari kodutöö 1) Tekst 18 (laused 8-15), lk 29. 8. Fiat iustitia, pereat mundus - Õigus peab sündima, mingu või maailm hukka! 9. audiatur et altera pars – kuulatagu ka teist poolt! 10. caveat emptor – ostja olgu ettevaatlik (s.t risk langeb ostjale)! 11. vivat, crescat, floreat! – las ta elada, kasvada, areneda! 12. Gaudeamus igitur - Niisiis olge rõõmsad! 13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat – konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks! 14. quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus – öelda, kuidas me tunneme ja elada, nagu me ütleme. 15
mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m
liiges Kere eesmised lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. pectoralis pars clavicularis, humeruse crista -õlavarre -õlaliiges pectoralis major sternum, 1.-7. roie tuberculi majoris aduktsioon medialis et -õlavarre lateralis horisontaal- fleksioon
Seedesüsteem Seedesüsteem koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest: keel, hambad, süljenäärmed, kõhunääre, maks ja sapipõis. Seedekanal kujutab endast lihaselist toru, mida vooderdab epiteel. Epiteeli tüüp varieerub sõltuvalt täidetavast ülesandest. Seedekanali sein on peaaegu kogu ulatuses kolmekestaline. Suuõõs cavum oris Suuõõnt vooderdab mitmekihiline lameepiteel. Suuõõnes paiknevad keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid. Suuõõs jaguneb suuesikuks (vestibulum oris) ja pärissuuõõneks (cavum oris proprium). Tonsillid Suulaetonsill tonsilla palatina - paarilised piklikud lümfoidkoe koondised limaskesta prooprias sisemusse kulgeb 10-20 krüpti lümfisõlmekesed prooprias, allpool asuvatest kudedest eraldab sidekoeline kohn, kihnust kulgevad tonsilli sidekoelised septid. Hambad Anatoomiliselt koosnevad hambad kroonist, juurest ja neid ühendavast kaelast. Lõikunud hambal eristatakse v...
aristotelesel on teine semiootiline vaatenurk kuidas me saame mingisugusest märkide kogust sisu loogika väljendub keeles, grammatikas. me suudame aru saada asjadest sp et oskame loogiliselt mõelda. troop mõttefiguur(võrdlus metafoor jne) retoorika tegeleb figuratiivse tõega. kõnefiguur ei tekita raskuseid(pole oluline et kas sõna ei tähenda seda mida ta noh ei tähenda) SINEKDOHH(metonüümia 1 liik) pars pro toto osa terviku asemel(eesti-hollandi jalkamats kus sõna sõnalt ei mänginud eesti hollandiga vaid väike osa hollandist võistles väikse osa eesti vastu). metafoor ülekandmine. aristotelese järgi on metafoor lühendatud võrdlus. benjamin(a, keda võrreldakse) on laisk(võrdlus) nagu(=) siga(B, kellega võrreldakse). Lühendamine: benjamin on siga
tagavad organismi kohastumise mitmesuguste tingimustega (stress, trauma, temperatuuri kõikumine) hormoonid on vajalikud teatud füsioloogiliste parameetrite hoidmisel suhteliselt püsival tasemel (osmootne rõhk, veresuhkrupeegel), s.t. homöostaatiline funktsioon reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu Nimetage sisesekretoorsed näärmed Epifüüs (käbinääre), adenohüpofüüs, pars intermedia, neurohüpofüüs, harknääre, kilpnääre, kõrvalkilpnääre, Langerhansi saared, neerupealiste säsi, neerupealists koor, sugunäärmed Näärme hüpofunktsioon s.t. on näärme alatalitlus Näärme hüperfunktsioon s.t. näärme ületalitlus Kilpnäärme hormoonid ja nende toime
interarytenoidea KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT - pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale - pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare - plica vocalis + plica vestibularis - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis - esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis - Häälepilu pars intermembranacea (eesmine 2/3) pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber - articulatio cricoarytenoidea sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre põhimiku vahel
It is said that the tsar himself laid the first foundation stones for the palace. Tallinn Song Festival Grounds this sprawling event venue in Kadriorg has a special place in the hearts of Estonians. It was here in 1988 that the Singing Revolution, a massive, musical demonstration against Soviet rule, set Estonia on its road towards independence. Tallin is a beautiful city and I liks to live here. Tallinn has it's own good and bad sides: some pars of the city is clean and beautiful, some (but few) are dirty and filled with terrible people. It is not nice to be there.
; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr papilla näsa cavitas õõnsus pars, patres osa, osad cavum õõs plexus põimik centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar
; nn.) närv; närvid nucleus tuum canalis kanal capsula kihn, kapsel os, ossa luu; luud caput pea ostium suistik cartilago kõhr cavitas õõnsus papilla näsa cavum õõs pars, patres osa, osad centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur
players in Pendleton King Park in Augusta, Georgia would toss Frisbees in trash cans designated as targets. The true pioneer of the sport of Frisbee Golf is Kevin Donnelly, who, until 2011, was unknown for his accomplishment. Kevin began playing a form of Frisbee golf in 1959 called Street Frisbee Golf. In 1961, he then began organizing Frisbee golf tournaments. Hes tournaments were highly publicized and included hula hoops as holes, with published rules, hole lengths, pars, and penalties. Two of the best-known figures in the sport are "Steady Ed" Headrick,] who introduced the first formal disc golf target with chains and a basket, and Dave Dunipacewho invented the modern disc golf in 1983, and was one of the founders of Innova. The sport has grown at a rate of 12-15 percent annually for more than the past decade, with nearly 3000 courses in the US and more than 4000 globally. The game is now played in more
18) Tabula rasa puhas tahvel(leht) 19) Alma mater toitev ema 20) Rara avis haruldane lind 21) Sic transit gloria mundi nii kaob selle ilma hiilgus 22) Ab avo usque ad mala munadest õunteni (kindla korra järgi) 23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva 36) De nihilo nihil midagi ei tule millestki 37) Errare humanum est eksimine on inimlik 38) Et tu, Brute ka sina, Brutus 39) Ex mea sententia minu arvates
loodusvaimud, deemonid, hinged jne. pühadus ehk miski, mis on omane ainult üleloomulikule või eriliste omkadustega inimesele ja mida/keda tuleb austada, kummardada ja teenida Maagia – nõidumine, võlumine Maagia liigid: Analoogiamaagia (põhieesmärk saavutatakse varem tehtud sarnase toiminguga) ehk jäljendamine või ahvimine Näit. loodusrahvastel jahilooma kujutise tapmine enne pärisjahti; põua ajal vee valamine sooviga vihma vesile kutsuda jne. Kontaktmaagia (Lad. pars pro toto – osa on samaväärne tervikuga) ehk kellegi/millegi mõjutamine, kasutades selle kehaosa, omandust või osa temast. Näit. nõidumine, kasutades kellegi juukseid, sülge jne või talle kuuluvat eset eesmärgiga teda kahjustada või siis endasse armuma panna Valge maagia – kasulik ja lubatud Must maagia – kahjulik ja keelatud Ka maagia eeldab usu olemasolu Religioon (usund) ja maagia on vastupidise hoiakuga: Religioossele käitumisele on iseloomulik vabatahtlik
l'été parce que le plus important pour moi c'est d'avoir du beau temps, le soleil et la chaleur. Je préfère me déplacer en avion parce qu'à mon avis pour les longs trajets un avion est plus rapide et confortable que le train. Je préfère passer mes vacances au bord de la mer parce que j'aime la mer et la plage. Généralement je loue un appartement ou une villa et je profite des vacances pour faire du sport, aussi j'aime bien passer du temps avec ma famille. Tous les ans, je pars en vacances avec mes parents à Constanza ; mais cette année, ça a été différent, je suis allée en Russie avec un groupe de jeunes. Nous y sommes restés pendant sept jours. Nous avons voyagé en avion à Moscou et puis jusqu'à Yekaterinburg, puis nous avons commencé à voyager en bus et à pied. C'était fatigant et nous avons mangé des plats cuisinés tous les jours, j'ai détesté les soupes mais, par contre, j'ai beaucoup
Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m. sphincter pylori Väike kõverik - curvatura ventriculi minor Suur kõverik - curvatura ventriuculi major Maomahl - succus gastriucus Peensool - intestinum tenue Kaksteistsõrmiksool - duodenum Tühisool - jejunum Niudesool - ileum Peensoole kinnisti - mesenterium on
assises s'étant assis Infinitive Gerundive Present Past Present Past s'asseoir s'être assis en s'assoyant en s'étant assis PARTIR (Billet 16) Indicatif Présent Passé composé Imparfait Plus-que-parfait je pars je suis parti je partais j'étais parti tu pars tu es parti tu partais tu étais parti il part il est parti il partait il était parti nous partons nous sommes nous partions nous étions partis vous partez partis vous partiez vous étiez partis
12) Manus manam lavat käsi peseb kätt 13) Lupus in fabula kus hundist räägid 14) Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt 15) Lupus non mordet lupum hunt hunti ei murra 16) Tabula rasa puhas tahvel 17) Alma mater toitev ema 18) Rara avis haruldane lind 19) Sic transit gloria mundi nii kaob selle ilma hiilgus 20) Vae victis häda võidetuile 21) Memento mori mõtle surmale 22) Lapsus linguae keelevääratus 23) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 24) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 25) Cum laude kiitustega 26) Cogito, ergo sum ma mõtlen, järelikult ma olen 27) Contra mundum maailma vastu 28) De die in diem päevast päeva 29) Errare humanum est eksimine on inimlik 30) Et tu, Brute ka sina, Brutus 31) Ex more kombe kohaselt 32) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 33) Carpe diem haara päeva 34) Omnia vincit amor armastus võidab kõik
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
haistmisnärvi osa) chiasma opticum canalis opticus ganglionile vastavad rakud paiknevad silma tundetuumale vastavad rakud võrkkestas paiknevad silma võrkkestas Silma võrkkest ehk retina pars optica koosneb välisest pigment- ja sisemisest neuraalosast, millel on kolm kihti: · Kepp- ja kolbrakkude kiht (kõige välimine; kepid must-valge, kolvid värvide nägemiseks) II N opticus · Bipolaarsete neuronite kiht Arenguliselt ajuosa · Suurte multipolaarsete neuronite kiht, mille peened neuriidid ühinevad n opticus'eks, mis siseneb canalis opticuse kaudu
mns, montis m mägi (gen pl -ium) 49. ms, mris m tava, komme I KONTROLLTÖÖ MATERJALID 14.10. 50. multus, a, um palju, rohke (arvuline) 51. nrr, v, tum, re jutustama 52. nmen, minis n nimi, nimetus 53. not, v, tum, re ära v. üles märkima, tähele panema, meelde jätma 54. novus, a, um uus 55. omnis, e iga, kogu, kõik, terve 56. orn, v, tum, re kaunistama, ehtima 57. opus, operis n töö, tegevus 58. pars, partis f osa, jagu (gen pl -ium) 59. parvus, a, um (comp. minor, minus; superl. minimus, a, um) väike 60. pater, tris m isa 61. pauper, eris (adj) (abl sg -e; gen pl -um) vaene 62. per+acc läbi, kaudu 63. portus, s m sadam 64. pugn, v, tum, re võitlema 65. pulcher, chra, chrum ilus 66. qudam, quaedam, quoddam keegi, mingi, mõni 67. quis, quid kes, mis 68. rati, nis f mõistus; mõtlemine; arukus, tarkus 69
1. epithalamus 2. thalamus dorsalis 3. thalamus ventralis (motoorne keskus) 4. hypothalamus 2) kus tekib liquor cerebrospinalis, kus ja mille kaudu pääseb ta subarahnoidaalruumi liikvor tekib ajuvatsakestes plexus choroideus’te sekreedina, väljub vatsakestesüsteemist 4. vatsakese apertuuride kaudu 3) millises aju osas asuvad: nucleus caudatus, pyramides nucleus caudatus - suuraju pyramides - piklikaju 4) külgvatsakeste osad (4) 1. cornu frontale 2. pars centralis 3. cornu occipitale 4. cornu temporale 5) keskaju jaotus (2) milliste kraniaalnärvide tuumad seal asuvad 1. tectum mesencephali 2. pedunculus cerebri III ja IV kraniaalnärvide tuumad 6) milliste õõntega, mille kaudu on III vatsake ühenduses I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 7) millises aju osas asuvad: nucleus ruber, nucleus dentatus nucleus ruber - keskaju, vaheaju nucleus dentatus - tagaaju, väikeaju
1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis (ainsus või mitmus) ning tõlkida. 1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl, aorta, I kääne, f – aort – sg gen, sg dat, pl nom, 6. inflammatio orbitae – silmakoopapõletik inflammatio, ionis, III kääne, f – põletik – sg nom orbita, I kääne, f – silmakoobas – sg gen, sg dat, pl nom, 7. circulationem sanguinis - vereringlust circulatio, onis, I...
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
Närvisüsteem Systema nervosum Kehaprotsesside regulatsioon: A. Neuraalne – närvisüsteemist tulevate impulsside abil; B. Humoraalne – (humor – vedelik) – vedelike (veri, lümf, koevedelik, jne.) kaudu levivate bioaktiivsete ainete abil. NB! Selline eristamine on kunstlik – mõlemad regulatsiooniviisid töötavad samaaegselt – keha protsesse juhitakse neurohumoraalselt! - kiirete (eriti väljapoole suunatud) reaktsioonide puhul on esiplaanil neuraalne regulatsioon, aeglaste (eriti sisekeskkonna) reaktsioonide puhul oluline humoraalne. Närvisüsteemi jaotus: 1.Asukoha järgi: a)Kesk- e. tsentraal-NS – peaaju ja seljaaju. b)Piirde- e. perifeerne NS – närvid ja ganglionid. 2. Funktsiooni (juhtimisala) järgi: a)Somaatiline e. animaalne NS – liikumis- ja meeleelundid (“välisministeerium”) b)Vistseraalne e. vegetatiivne e. autonoomne NS – siseelundid (“siseministeerium”) b1) Sümpaatiline osa – töö, energia kulutamine b2) Parasümpaatiline osa – taastus...
luus rohkem, sp painduvamad. Anorg. ained - annavad luukoele kõvaduse; mida vanem on, seda hapramaks luud muutuvad; sp vanematel sagedamini luumurde. Periost - luuümbris; katab värsket luu pinda Endost - õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside sisepinnal Luuüdi - luuõõnte pehme kude Skeletisüsteemi põhiülesanded: 1) Toestamine 2) Kaitse 3) Liikumine Lülisamba (COLUMNA VERTEBRALIS) osad ja lülide arv: 1) Kaelaosa - PARS CERVICALIS - 7 kaelalüli 2) Rinnaosa - PARS THORACICA - 12 rinnalüli 3) Nimmeosa - PARS LUMBALIS - 5 nimmelüli 4) Ristluuosa - PARS SACRALIS - 5 nimmelüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad ristluu) 5) Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu) (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII
Koosneb mesoteelist, väljaspoolsest kollageensete kiudude kihist, vahepealsest elastsete kiudude võrgust ja sisemisest kollageensete kiudude kihist Munajuhad Tubae uterinae Munajuha transpordib ootsüüdi munasarjast emakakeha valendikku ja on viljastumise kohaks Munajuha pikkus hobusel ja veisel on umbes 25 cm, seal umbes 20 cm ja utel 15 19 cm Eristatakse nelja segmenti: munajuhalehter infundibulum, munajuhaampull ampulla, munajuha kitsus isthmus, emakaosa e. intramuraalne segment pars uterina Munajuhalehtrit ümbritsevad epiteeliga kaetud narmad fimbriae; munajuhaampull on viljastumise tavaliseks kohaks Munajuha ehitus Munajuha koosneb kolmest kestast: limas-, lihas- ja serooskestast Limaskesta vooderdav silinderepiteel koosneb kahest rakutüübist: ripsmetega rakud ja ripsmeteta sekretoorsed rakud Lihaskest koosneb kahest kihist: sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht (emaka lähedal lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast) Granulotsüüdid vastavalt sõmerate värvumisomadustele jaotatakse neutrofiilseteks (55-70%), eosinofiilseteks (2-5%)...
Nt: Most Holy Mother of God Hilliard Ensemble'ile 2003 5´ kontratenor või alt, 2 tenorit, bass Tekst: Most Holy Mother of God save us (inglise keeles) Esiettekanne: Hilliard Ensemble; 15.10.2003, Durhami Ülikool, Suurbritannia Kirjastaja: Universal Edition KUJUNDUSMUUSIKA Nt: FilmimuusikaMuusika mängufilmile "Navigaator Pirx" Polskie Zespoly Filmowe & Tallinnfilm, rezissöör Marek Piestrak 1979 Muusika nukufilmile "Operaator Kõps Üksikul Saarel" Tallinnfilm, rezissöör Heino Pars 1966 Muusika mängufilmile "Mäeküla piimamees" Tallinnfilm, rezissöör Leida Laius 1965 Kokkuvõtteks: Arvo Pärdi muusika kõlab kogu maailmas. Tema teosed valmivad koostöös nimekate interpreetide ja muusikakollektiividega. Ta on mainekate festivalide külaline ja paljude ülikoolide audoktor. Arvo Pärdi teoseid on salvestanud plaadifirmad ECM, Harmonia Mundi, BIS, EMI Records, Hyperion, Chandos, CCn'C Records, Nonesuch Records, Deutsche
sternothyroideus söögitoru algusosa Abaluu-keeleluu lihas - m. Abaluualune auk (su, eq), Keeleluu omohyoideus kaelasidekirme (Ru) Car SELJA LIHASED Selja pindmised lihased Trapetslihas - m. trapezius Kaelaosa- pars cervicales Kuklataguseside (Ru, eq), Abaluuhari Abaluu fikseerimine ja mediaanne sidekoeline pööramine ning kogu jäseme kaelaõmblus (Car, su) tõstmine
"Ott kosmoses" (1961) eriauhinna rahvusvahelisel astronautika- ja kosmosefilmide festivalil 6 Deauville'is 1963. Viienda nukufilmiga "Mina ja Murri" 1961. aastaks töötas filmistuudios juba kakskümmend inimest. Siit algas regulaarne nukufilmitootmine. Aastatel 1958-1963 on esimese üheksa nukufilmi ainurezhissöör Elbert Tuganov. Siis debüteerib tema senine operaator Heino Pars filmiga "Väike motoroller" (1963). Järgnesid filmid "Just nii" (1963), "Park" (1966), "Jonn" (1966), "Hammasratas" (1968) ja "Jalakäijad" (1971, mis keskendusid natuke tõsisematele teemadele nagu nõukogude bürokraatia satiir. Edasi tulevad filmid "Hiirejaht" (1965), "Ahvipoeg Fips" (1968), "Aatomik" (1970), "Aatomik ja Jõmmid" (1970), mis säilitasid satiirilist meeleolu. Järgnevad paroodiafilmid "Eesel, heeringas ja nõialuud" (1969) ja "Verine John" (1974)
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
coeliaci —> plexus coeliacus —> ganglion coeliacus —> terminaalganglion (ümberlülitus) —> plexus hepaticus — > hepar f) gl. lacrimalise parasümpaatiline innervatsioon nucleus salivatorius superior —> parasümpaatilised kiud n. facialises —> n.petrosus major —> ganglion pterygopalatina —> n.maxillaris —> n.zygomaticus (+lacrimalis) —> gl lacrimalis a) kus asuvad parasümp. keskused (tuumad, segmendid) - PARS PARASYMPATHICA tsentralses osas b) mis erinevus on veget. ganglionitel, nimetada kummastki 2 – ganglioonide asukoht, pregalglionaalstete ja postgalglionaalsete kihtide pikkus c) parasümp. südame innervatsioon - Nucl. Dorsalis nervi vagi à n. vagus à rr. Cardiaci cervicales superiores et inferiores à terminaalganglion à plexus cardicus d) vegetatiivse ja somaatilise refleksikaare erinevused - Somaatiline e.animaalne närvisüsteem - anatoomiline erinevus veg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
