Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale
Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM
jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS
VAAGNAVÖÖDE VABA ALAJÄSE: REIS- FEMUR, SÄÄR- CRUS, JALG- PES JALG jaguneb: KAND- TARSUS, PÖID- METATARSUS, VARBAD- DIGITI PEDIS, JALA TALD- PLANTA PEDIS, JALA SELG- DORSUM PEDIS 5. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE KÄSI (EESTI KUI LAD. KEELES)- KÄSI- MANUS jaguneb: RANNE- CARPUS, KÄMMAL- METACARPUS, SÕRMED- DIGITI MANUS, KÄE SELG- DORSUM MANUS, KÄE PIHK- PALMA MANUS 6. NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa
2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks: 1) Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa 2) Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond 3) Alakõht - HYPOGASTRIUM - häbeme piirkond ja parem & vasak kubemepiirkond Nimetage kehaõõned (5): 1) Koljuõõs 2) Rinnakelmeõõs 3) Kõhuõõs 4) Vaagnaõõs 5) Südamepaunaõõs Keha õõnsused: 1) Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs (CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS)
liikuda ja kuju muuta (näit. neelamisel). 4. Serooskest KÕHUÕÕS cavum abdominis Kõhuõõs on keha suurim õõs, mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM SYSTEMA DIGESTORIUM Mis moodustavad seedelundkonna/seedeelundite süsteemi? ● seedekanal ja sellega seonduvad lisaelundid (u 7m kanal + suuerd seedenäärmed: maks, pankreas) 1. ühinenud õõneselundid: suuõõs - CAVUM ORIS toidu peenestamine neel - PHARYNX neelsmine, segamine, imemine söögitoru - OESOPHAGUS jtranspordib toidu suust makku magu - GASTER, VENTRICULUS toit seguneb maomahlaga, tekib küümus peensool - INTESTINUM TENUE resorptsioon (seedimine, imendumine) jämesool - INTESTINUM CRASSUM vesi, miner.soolad imenduvad 2. lisaelundid: keel - LINGUA hambad - DENTES seinavälised seedenäärmed 3. suured seedenäärmed, mis paiken...
parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
