Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex Selg, dorsum Arter-arteria Rind-pectus Lihas-musculus Rindkere-thorax Lihased-musculi Ülakõht – epigastrium Närv-nervus Alakõht- hypogastrium Närvid-nervi Sisikond-viscera Veen-vena Nägu- facies Veenid-veni Nina-nasus Sõõre-naris Otsmikuluu- os frontale Silm-oculus Oimuluu- temporale Silmakoobas-orbita Kuklaluu- occipitale Lõug- mentum Ninaluu – os nasale
Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum Lukuti - pylorus Paksend lukutisulgur - m
tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad-10-20%. 4to to iz etogo bilo 4to proishodit s miscami posle trenirovki...ja napisala 4to molo4naja kislota skaplivaeca i misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit)
päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS pöid METATARSUS KERE TRUNCUS varbad DIGITI PEDIS rind PECTUS jala tald PLANTA PEDIS kõht ABDOMEN jala selg DORSUM PEDIS kube INGUEN selg DORSUM ülakõht epigastrium nimme LUMBUS keskkõht mesogastrium tuhar CLUNIS allkõht hypogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavööde cranii vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM
jalg PES KERE TRUNCUS kand TARSUS rind PECTUS pöid METATARSUS kõht ABDOMEN varbad DIGITI PEDIS kube INGUEN jala tald PLANTA PEDIS selg DORSUM jala selg DORSUM PEDIS nimme LUMBUS tuhar CLUNIS ülakõht epigastrium keskkõht mesogastrium ÜLAJÄSE MEMBRUM SUPERIUS allkõht hypogastrium õlavööde vaba ülajäse: koljuõõs e. kraniaalne õõnsus cavum õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS
KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS. OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK OSTEOKLAST- LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!)
Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega Mitu paari on inmesel süljenäärmeid? 3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune süljenääre ja keelealune süljenääre
neelumandlist. Eesmärk on kaitsefunktsioon haigustekitajate eest. Söögitoru oesophagus- umbes 25-30 cm pikk, tema funktsioon on toidu juhtimine makku ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa, rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus. Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on: · Ülakõht ehk epigastrium- maks, magu sapp, kõhunääre · Keskõht ehk megagastrium jämesool, peensool · Alakõht ehk hypogastrium- jämesool peensool, pärak Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina.Põletik=valu · Visteraalleste- sisekõhukelme,mis katab eluneid ja moodustub elundite ümber rasvkihte. Magu- gaster, ventriculus- on j kujuline seedetrakti laienenud osa, mis paikneb kõhuõõnes
11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa
2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks: 1) Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa 2) Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond 3) Alakõht - HYPOGASTRIUM - häbeme piirkond ja parem & vasak kubemepiirkond Nimetage kehaõõned (5): 1) Koljuõõs 2) Rinnakelmeõõs 3) Kõhuõõs 4) Vaagnaõõs 5) Südamepaunaõõs Keha õõnsused: 1) Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs (CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS)
liikuda ja kuju muuta (näit. neelamisel). 4. Serooskest KÕHUÕÕS cavum abdominis Kõhuõõs on keha suurim õõs, mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga Kõhukelme peritoneum See on suurim serooskelme inimese organismis. Olemuselt meenutab ta suletud kotti, mis sisaldab seroosset vedelikku. Peritoneum vooderdab kõhuõõne seinu ja katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid. Vastavalt oma asendile jaotatakse peritoneum 2 lestmeks. 1. Väline leste kannab nimetust seinakõhukelme e.kõhukelme parietaalleste, mis asub
KÕHUÕÕS CAVUM ABDOMINIS ● keha suurim õõs ● diafragmaga rinnaõõnest eraldatud ● all läheb üle vaagnaõõneks Kõhuõõnes paiknevad: - seedekanali osad maost pärasooleni - suured seedenäärmed: maksHEPAR ja kõhunäärePANCREAS - vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid (kusepõis, põrn, neerud, kusejuhad) - seest vooderdatud kõhkelmega PERITONEUM Kõhuõõs jaotub: 1. ülakõht EPIGASTRIUM 2. keskkõht MESOGASTRIUM 3. alakõht HYPOGASTRIUM KÕHUKELME PERITONEUM ● Suurim serooskelme inimese organismis. ● olemuselt suletud kott, mis sisaldab seroosset vedelikku, ● vooderdab kõhuõõne seinu, katab kõhuõõnes paiknevaid elundeid, ● õhu ja vedeliku kogunemisel peritoneumiõõs avardub, ● põletiku korral kaotab peritoneum oma sileduse ja võivad tekkida elunditevahelised liited. Kõhukelme funktsioon:
parempoolsele randmele, siis tuleb see paigutada patsiendi paremale käele, mis asub erakorralise meditsiini tehniku poolt vaadates vasakul. Tähtsamad anatoomilised nimetused: abdomen Kõht crus säär antebrachium käsivars digitus sõrm; varvas brachium õlavars dorsum selg caput Pea epigastrium kõhu ülaosa cerebellum väikeaju femur reis cerebrum Aju pelvis vaagen collum Kael pulmones kopsud cor Süda sternum rinnak costa Roie thorax rindkere Sõnaliited
annaabi.ee 
