M. adductor 2. ja 3. pöidla phalanx pöidla aduktsioon CMC ulnaris pollicis metakarpaalluu proximalis ja os capitatum Mm. lumbricales m. flexor m. extensor digitorum -2.-5. sõrme MCP medianus ja manus (4 tk) digitorum distaalsetele kõõlustele fleksioon ulnaris (sõrmed 90 profundus -2.-5. sõrme kraadi) sirutamine Mm. inerossei 2., 4. ja 5. sõrme proksimaalse faalanksi 2., 4. ja 5. sõrme MCP ulnaris palmares metakarpaalluud põhimiku külgpinnale aduktsioon e eesmiselt ja külgmiselt pinnalt Vaagnavöötme eesmine (1 tk) ja tagumised lihased
mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes pronatsioon (sissepoole) supinatsioon (väljapoole) vertikaaltelje suhtes (rotatsioon)
Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m. buccinator Ülalõualuu sompudevahe- ja Alalõualuu interalveolaar- ja Põse surumine hammaste vastu sompudeserv alveolaarserv Lõuatsilihas - m
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja extensor carpi ulnaris - Küünarmine randmesirutaja extensor digitorum - Sõrmedesirutaja lihas extensor pollicis longus et brevis -
---- --- 5 Supinatio, inis, f. Supinatsioon 4. 5 Pronatio, inis, f. Pronatsioon 5. 5 M. subscapularis Abaluualune lihas 6. 5 Musculi manus Käelaba lihased 7. 5 M. flexor digitorum profundus Süva sõrmedepainutaja 8. 5 M. flexor digitorum superficialis Pindmise sõrmedepainutaja 9. 6 M. flexor pollicis longus Pika pöidlapainutaja 0. 6 M
nasociliaris n. ophtalmicus gangl. trigeminale n. trigeminus nucl. pontinus n. trigemini 4.2 Ganglion pterygopalatinum VII närvi parasümpaatiline ganglion. Paikneb fossa pterygopalatinas n. maxillarisest allpool. Juured: a) Radix sensoria nn. pterygopalatini (n. maxillaris) b) Radix parasympathica n. petrosus major lk 11(VII,pregangl. kiud algavad nucl. salivatorius superiorist c) Radix sympathica n. petrosus profundus lk11, postgangl. kiud algavad ülemisest kaelaganglionist ( - n. et plexus caroticus internus n. petrosus profundus) N. petrosus major ja n. petrosus profundus ühinevad tiibjätkekanalis n. canalis pterygoideiks. Ganglioniharud: a. N. palatinus major et nn. palatini minores (lk 8): innerveerivad suulae limaskesta koos näärmetega. Nn. palatini minores saavad VII motoorseid kiude m. levator veli palatini innerveerimiseks. Kiud VII (pluss motoorsed),
hepatica communis) harud suurele kõverikule: a. gastroepiploica dextra (a. hepatica communis), a. gastroepiploica sinistra (a. lienalis) 7) a. femoralis’e harud (3) reie piirkonda 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 8) aju verevarustuse allikad (2) a. carotis interna, a. vertebralis 9) kõhuaordi paaritud vistseraalsed harud (3) 1. truncus coeliacus 2. a. mesenterica superior 3. a. mesenterica inferior 10) kuidas moodustub süva pihukaar arcus palmaris profundus a. radialis’e ja temaga anastomoseeruvad a. ulnaris’e haru - ramus palmaris profundus’e poolt 11) kilpnäärme verevarustus (harud, kust tulevad) a. thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis), a. thyroidea superior (a. carotis externa) 12) pärasoole verevarustus (harud, kust tulevad) a. rectalis superior (a. mesenterica inferior), a. rectalis media (a. iliaca interna) 13) a. carotis interna põhiharud ajule (3) a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 14) a
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin
käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud), mis on järjest suurenedes "surunud" seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas. Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub - erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna kui mõnikord ka kaelalihaste juures. Perineumi lihased. M. levator ani M. coccygeus M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f.
M. BRACHIORADIALIS · ALGAB o Humerus'e crista supracondylaris lateralis'elt · KINNITUB o Radus'e pr. Styloideus'ele KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA VAHEPEALSE KIHI LIHASED M. FLEXOR DIGITORUM SUPERFICIALIS · ALGAB o Humerus'e epicondylus medialis'elt o Pr. Coronoideus'elt o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx media külgedele KÜÜNARVARRE EESMISE RÜHMA SÜVAD LIHASED M. FLEXOR DIGITORUM PROFUNDUS · ALGAB o Ulna eesmiselt pinnalt · KINNITUB o 2.-5. sõrme phalanx distalis'ele M. FLEXOR POLLICIS LONGUS · ALGAB o Radius'e eesmiselt pinnalt · KINNITUB o Pöidla phalanx distalis'ele M. PRONATOR QUADRATUS · ALGAB o Ulna eesmise pinna distaalselt veerandilt · KINNITUB o Radius'e eesmise pinna distaalsele veerandikule KÜÜNARVARRE TAGUMISE RÜHMA PINDMISED LIHASED M. ANCONEUS · ALGAB
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
i: radius processus styloideuselt veidi ülevalpool f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis f: painutab pöidla distaalset lüli Musculus flexor digitorum profundus o: ulna eesmine pind + membrana interossea i: 2. -5. phalanx distalis f: painutab sõrmede distaalseid lülisid Musculus flexor digitorum superficialis o: caput humeroulnare – humerus epicondylus medialis + ulna processus coronoideus; caput radiale – radiuse eespind i: 2. – 5. phalanx media f: painutab sõrmede keskmisi lülisid Musculus pronator teres o: humerus epicondylus medialis + tuberositas ulnae i: radiuse keskosa
m. flexor Õlavarreluu Jaguneb 4ks Painutab II-V m. fleksor Küünarluu, II-V sõrme Painutab digitorum mediaalne pikaks sõrme, samuti digitorum küünervarre distaalne sõrmi ja kogu superficialis põndapealis, kõõluseks, kogu kätt profundus luudevahekile faalanks kätt küünarluu ulatub nokkjätke, sõrmedele, kodarluu kinnitub ülemine ots mediaalse faalanksi põhimikule
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS) Kerele lähemal asuvat osa nimetatakse lähimiseks ehk proksimaalseks (PROXIMALIS) Kehast kaugemal asuvat osa nimetatakse kaugmiseks ehk distaalseks (DISTALIS) Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM
– inimaju kasvab pärast sündi (loote pea kasv aeglustub pärast 30.n.-ahvil mitte) medialis – keskmine (mediaalne) Embrüol 3 lootelehte: • Endoderm: siseorganid posterior – tagumine (posterioorne) • Mesoderm: skelett ja lihased • Ektoderm: närvisüsteem ja nahk profundus – süva 3 nädalat pärast viljastamist: neuraalplaat → neuraaltoru 7. n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega. 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
