Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel thorax- rinnakorv tuber- köber Tibia- sääreluu
Inimese anatoomia praktikum II Ossa membri superioris et inferioris Õlavööde ja käsi Clavicula Scapula humerus ulna radius Ossa manus Ossa carpi Puusaluu ja jalg Os coxae pelvis pelvis femur patella Tibia et fibula Tibia fibula Ossa pedis
Juraj Artner Atlas of Human Skeletal Anatomy JURAJARTNER.COM Atlas of Human Skeletal Anatomy Atlas of Human Skeletal Anatomy, eBook copyright 2002 by Juraj Artner, any work manipulation is strictly prohibited www.jurajartner.com Atlas of Human Skeletal Anatomy Basics Thorax Anatomic Directions and Positions Basic Structures of Thorax Basic Skeleton Structures part 1 Clavicula Basic Skeleton Structures part 2 Sternum Bone Histology Basics Scapula Costae Cranium Brain Protection by Skull Pelvis Skull Bones Modules Pelvis Basics Os Frontale Os Coxae Os Parietale Os Sacrum Os Occipitale Os Coccygis Os Temporale Os Sphenoidale Membrum Superius Os Lacrimale Humerus
, inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU caput humeri -ÕLAVARRELUUPEA collum anathomicum et chirurgicum ÕLAVARRELUU ANATOOMILINE, KIRURGILINE KAEL tuberositas deltoidea - DELTA KÖPRUS condylus humeri ÕLAVARRE PÕNT trochlea humeri ÕLAVARRELUU PLOKK tuberculum majus et minus SUUR, VÄIKE KÖBRUKE ettepoole jääb väike köbruke. epicondylus lat
i: angulus superior scapulae f: tõstab õlavöödet Musculus latissimus dorsi o: T8 – T12 processus spinosi + fascia thoracolumbalis + crista iliaca + costa 10-12 i: crista tuberkuli minoris f: õlaliigese retroflexio-abductio-pronatio- -> tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole; langetab suure jõuga ülestõstetud kätt Musculus trapezius o: os occipitale + ligamentum nuchae + T1-T12 processus spinosi i: clavicula lateraalne pool + acromion + spina scapulae f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum
2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5. õndraosa PARS COCCYGEA- koosneb 4-5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad õndraluu- OS COCCYGIS ülajäseme skelett: jaguneb õlavöötme ja vaba ülajäseme luudeks -õlavöötme luud: 1. SCAPULA- abaluu 2. CLAVICULA- rangluu -vaba ülajäseme luud: 1. HUMERUS- õlavarreluu 2. ULNA- küünarluu 3. RADIUS- kodarluu 4. OSSA MANUS- käeluud, mis jaotuvad: -randmeluud OSSA CARPI/OSSA CARPALIA- 8 tk -kämblaluud OSSA METACARPALIA- 5 luud -sõrmede lülid OSSA/PHALANGES DIGITORUM MANUS- kahe käe peale kokku 28 lüli alajäseme skelett: jaguneb: vaagnavöötme luud, vaba alajäseme luud, jala luud -vaagnavöötme luud; vaagen-PELVIS 1
- angulus superior scapulae; f. - tõstab õlavöödet. M. latissimus dorsi: o.- 8. - 12. rinnalüli processus spinosus`ed, fascia thoracolumbalis, crista iliaca ja 10. - 12 roie; i. - crista tuberculi minoris; f. -a) õlaliigeses retroflektsioon-aduktsioon- pronatsioon (tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole!); b) langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. M . trapezius: o. - os occipitale, lig. nuchae, kõigi rinnalülide processus spinosus`ed; i. - clavicula lateraalne pool, acromion, spina scapulae; f. - a) tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa), taha-keskele (keskmine osa) või taha-alla (alumine osa); b) fikseerib õlavöötme (võimaldades seega ülajäsemega efektiivselt töötada!) Kõhu lihased. I. Tagumine rühm. M. quadratus lumborum: (koosneb kahest üksteise suhtes risti olevast kihist) o. - crista iliaca ja nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12
Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka COSTAE-roided SCAPULA- alaluu CLAVICULA- rangluu RADIUS- kodarluu Epifüüs- jämendunud otsosa Diafüüs- silindrilist keskosa Sünostoosid- luulidused Lordoos- ettepoole suunatud kumerust Sümfüüs- ees keskjoonel on hämeliidus Periost- värske luu pind on kaetud kiulise sidekoelise ümbrisega Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (mis seda moodustab) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide.
mida läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Perineum-lahkliha Periost- luu ümbris Perimetrium- emaka väliskiht Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Peritoneum-kõhukelme Pleura-kopsukelme Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo napisat,a mozes tolko 3 ljubie) : veri, lümf, luud, kõhrkoe, rasvkude ja sidekude Unefaas-pindmise Valk-aminohapped Süsivesikud-glükoos Lepiidid-rasvhapped,glütserool Vitamiinid-mineraalained
depressioon M.sternocleido- -caput sternale- pr. -kaela fleksioon -lülidevahe- acces mastoideus manubrium sterni mastoideus + -kaela ja pea lat. liigesed sorius -caput linea nuchae fleksioon +A-O clavicularis- -kaela ja pea clavicula kontralat. mediaalselt rotatsioon +pea ekstensioon *tõstab rinnakut ja rangluud M.scalenus anterior kaelalülid 1.roie -kaela fleksioon -lülidevahe- rami ventrales
rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e
rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e
10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius' ed pea tahapoole; 5) ühepoolsel kontraktsioonil kallutab vastav M
o Fossa infraspinata · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. TERES MINOR · ALGAB o Abaluu margi lateralis'e · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. SUBSCAPULARIS · ALGAB o Fossa subscapularis'elt · KINNITUB o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB
Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii
Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m
PINNA KESKOSAS. PERINEUM- ehk LAHKLIHA. LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL. PERIOST- ehk LUUÜMBRIS. PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT. PERISTALTIKA- SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID. PERITONEUM- ehk KÕHUKELME. PLEURA- ehk KOPSUKELME. PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN PERILÜMF- KUULMEVEDELIK 8 PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS STERNUM- RINNAK COSTAE- ROIDED CLAVICULA- RANGLUU RADIUS- KODARLUU TIBIA- SÄÄRELUU PELVIS- LUU(STIKU)LINE VAAGEN ULNA- KÜÜNARLUU OS COXAE- PUUSALUU ARTICULATIO- LIIGES GASTER- MAGU TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 )METABOOLNE ÜL. UNEFAASID- SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON
9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)?
9.Õlavarre kakspealihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Millistele liigestele mõjub. Vastus: Musculus biceps brachii. O. a.) pikk pea-abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) lühike pea- abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele 10.Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? Vastus: a.) niudelihas-O. Niudeluu tiib b.) suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 1) Luud mis on õlavöötme(rangluu clavicula, abaluu scapula), õlavarre (õlavarreluu humerus) ja käsivarre (küünarluu ulna, kodarluu radius) skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. 2) Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluu os:. a) häbemeluu os pubis b) Niudeluu os ilium c) istmikuluu os ischii. Moodustavad puusanapa. 3) Nimeta liigese põhiosad (2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel) ja mis ül on sünoovial (määrdeaine, toite)?
Põnda lateraalsem osa on õlavarreluupähik (capitulum humeri), mediaalne osa on õlavarreluuplokk (tochlea humeri). Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on küünarnukmine auk (fossa olecrani). Õlavarreluupõnda küljelt lähtuvad keskmine põndapealis (epicondylus medalis) ja külgmine põndapealis (epicondylus lateralis). RANGLUU (clavicula) (peas) Rinnakmine ots- extremitas sternalis Õlanukmine ots- extremitas acromialis ABALUU (scapula) (peas) Abaluu keskmine serv (margo medalis) on kõige pikem. Külgmine serv (margo lateralis) on paksem. Ülemine serv (margo superior) on kõige lühem. Abaluu alumine nurk (angulus inferior) on nüri. Ülemine nurk (angulus superior) on terav. Külgmine nurk (angulus lateralis) on tugevalt paks, mille üleval on liigesõõnsus (cavitas glenoidaris)
O. a.) Pikk pea abaluu ülalpool liigesõõnsust b.) Lühike pea abaluu kaarnajätkelt I. kodarluule Mõjub õla-ja küünarliigesele. 20. Niude-nimmelihas: nim. osad(2). Algus. Millisel spordialal on see lihas eriti oluline? a.) Niudelihas O. Niudeluu tiib b.) Suur nimmelihas- O.nimmelülid Oluline sprinteritel. 21. Luud mis on õlavöötme, õlavarre ja käsivarre skeletiks, lisa igaühele tema ladinakeelne nimi. Õlavööde rangluu (clavicula) ja abaluu (scapula). Õlavars õlavarreluu (humerus). Käsivars küünarluu (ulna) ja kodarluu (radius). 22. Nim puusaluu osad, lad nimed ja millise süvendi moodustamist võtavad osa 3 puusaluud. Niudeluu os ilium Istmikuluu os ischii Häbemeluu os pubis Moodustavad puusanapa. 23. Nimeta liigese põhiosad ja mis ül on sünoovial? Põhiosad: 2 liigespinda, liigese õõs/pilu, kapsel.
ristluu) 5) Õndraosa - PARS COCCYGIS - 4-5 lüli (lülid kokkukasvanud ja moodustavad õndraluu) (Luuline) Vaagen (PELVIS) koosneb järgmistest luudest: Puusaluud: 1) Niudeluu - OS ILIUM 2) Häbemeluu - OS PUBIS 3) Istmikuluu - OS ISCHII Ja vaagen jaotub: suureks ja väikseks vaagnaks Häbemeliidus ehk sümfüüs (SYMPHYSIS) paikneb: Vaagna ees keskjoonel Õlavöötme luud: 1) Abaluu - SCAPULA 2) Rangluu - CLAVICULA Vaba ülajäseme luud: 1) Õlavarreluu - HUMERUS 2) Küünarluu - ULNA 3) Kodarluu - RADIUS 4) Käe luud - OSSA MANUS: Randmeluud - OSSA METACARPI - kummaski 4 luud Kämblaluud - OSSA METACARPALIA - 5 luud Sõrmede lülid/luud - PHALANGES/OSSA DIGITORUM MANUS - pöidlal 2 lüli, teistel 3 lüli Vaagnavöötme luud: 1) Puusaluu - OS COXAE Vaba alajäseme luud: 1) Reieluu -FEMUR 2) Põlvekeder - PATELLA 3) Sääreluu - TIBIA 4) Pindluu - FIBULA
Diski purunemine on kahjuks sagedane trauma, mis võib tekkida ka erakorralise meditsiini tehnikul (→ ptk „Ergonoomika kiirabis“) Rinnakorv Rinnakorvi (thorax) juurde kuuluvad lisaks rinnalülidele ka roided (costae) ja rinnak (sternum). 12 roidepaarist on ainult seitse otseselt rinnakuga seotud. Ülejäänud viis paari on seotud rinnakuga vaid kaudselt või pole üldse seotud. 30 Joonis 3.5. Rinnakorv Märkus. Katsudes on tunda alles teine roie, sest esimest katab rangluu (clavicula). Selle järgi leitakse koht EKG elektroodide paigutamiseks (→ ptk „Elektrokardiogamm ja EKG- monitooring“). Roiete ja rinnaku vaheline ühendus on liigesega, ainult esimene roie on ühendatud kõhrega. Inimese vananemisega selle liigese liikuvus väheneb. Rinnak kujutab endast lamedat luud, mis koosneb luukehast, käepidemest ja mõõkjätkest. Tal on liigesepinnad roiete ja rangluuga. Rinnakul on oluline osa südamemassaažis. Vaagen
annaabi.ee 
