Naise suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari Kujult ploomikivi. Mõõtmed 4x2x1cm. Kaalub 5g. Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale. Munasarjas valmivad munarakud,mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse. Munasarja nääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid. Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid. Tertsiaal folliikul ehk põisnääps. Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks. Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb. Munajuha 0 - 12cm pikk torujas organ. Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega.
Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega
lisandub kolmas lihaskiht) Munasari Ovarium Paarilised lamedad ovoidsed organid, kus valmivad munarakud ja moodustuvad hormoonid Pinda katab ühekihiline kuupepiteel ja selle all on valkjaskest - tunica albuginea Munasarja koore- ja säsiosa Munasarjas eristatakse pindmisemat kooreosa (cortex ovarii s. zona parenchymatosa) ja tsentraalset säsiosa (medulla ovarii s. zona vasculosa). Ovaarivärat (H) Munasarja folliikulid Oogoonid paljunevad looteeas ja suurenevad esimest järku ootsüütideks Esimest järku ootsüüte ümbritseb üks kiht lamedaid follikulaarrakke primordiaalsed folliikulid Kollaskeha Corpus luteum LH mõjustab granuloosa ja siseteeka rakke ja põhjustab follikuli allesjäänud osade muutumist ajutiseks endokriinseks näärmeks (luteiniseerumine) Granuloosarakud suurenevad, nende lipiidide sisaldus suureneb ja nad hakkavad sekreteerima
Loom indleb ja toimub ovulatsioon Munasarja tsükleid jaotatakse: * follikulaarfaas – munarakk kasvab ja ovuleerub. Östradiool on põhihormoon (munasarjadest). Munarakk on suur ja liikumatu rakk (sperm vastupidi). * luteaalfaas – periood ovulatsioonist kollaskeha tekkeni. Progesteroon on põhihormoon (kollaskehast). Östruse tsükkel jagatakse: * proöstrus - follikulaarfaas * östrus - follikulaarfaas * metöstrus - luteaalfaas * diöstrus – luteaalfaas Proöstrus – folliikulid kasvavad ja sekreteerivad östrogeeni, mis tipneb ovulatsiooniga (östrusega). Metöstrus – progesterooni ja östrogeeni suhe muutub, kollaskehad arenevad, progesterooni sekretsiooni algus Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH vabanemist). Diöstrus lõppeb, kui toimub luteolüüs ehk kollaskeha taandareneb – luteolüüs - valkjaskehaks. Progesteroonitase langeb.
mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega. Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma eksistentsi. Follikul kujuneb ümber kollaskehaks, mille ülesandeks on toota kollaskehahormoone e gestageene
Mis on naissuguhormoon? Östrogeen Mis valmistavad ja eritavad Sõmerkihi rakud. naissuguhormooni? Mis on folliikul? Munasarjanääpsud. Munarakk on folliikulis. Kolm arenguetappi : primaar folliikul, sekundaar folliikul, tertsiaal folliikul. Mis on Graafi põieke? põisfolliikulid ehk tertsiaalsed folliikulid. Nad on suguküpse naise munasarjas. Toodab östrogeeni. Kui palju on sünnimomendil primaarseid ~ 1 miljon ovotsüüte? Kui palju on primaarseid ovotsüüte ~ 20 000 puberteedi eas? Kui palju ovotsüüte areneb lõplikult välja? ~ 400 Primaarfolliikulites hakkavad suurenema... puberteedieas munarakud Kui follikulaarepiteel muutub Sekundaarfolliikulid mitmekihiliseks, kujunevad...
jõudnud differentseerumise järku. Meioos läheb edasi alates murdeeast 1 kord kuus. Meioosi 1. jagunemise lõpuks toimub ebavõrdne jagunemine:tekib 1 suur munarakk ja teine väike. Koheselt teine jagunemine. Väikesest saab uuesti 2 väikest ja suurest 1 suur ja 1 väike. Moodustub 1 suur munarakk ehk ovotsüüt. Valmis munarakku ümbritseb munasarjas toitev põieke ehk folliikul, mis lõhkeb. Valmis munarakk heidetakse munasarjast välja, toimub ovulatsioon. Järgijäänud folliikulid moodustavad kollakeha, mis toodab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni. Ülesandeks on kindlustada raseduse kulg, loote areng. Munarakk on viljastumisvõimeline u. 36 tundi pärast ovulatsiooni. Seemneraku eluiga u. 48 tundi(naise suguorganites). Viljastumine toimub munajuhas. Juhul kui viljastumist ei toimu järgneb ovulatsioonile menstruatsioon. Menstruatsioon-heidetakse välja lagunenud munarakk ja limakest. Menstruatsioonitsükkel- 1 menstruatsiooni algusest järgmise alguseni
Käbi- e pineaalnääre Kilpnääre Kõrvalkilpnääre Neerupealised Sugunäärmed e gonaadid Pankrease saarekesed Tüümus Platsenta Diffuusselt paiknevad endokriinrakud KILPNÄÄRE Kompaktne organ, koosneb kahest külgsagarast ja nendevahelisest kitsusest (vaheosa – puudub vanadel koertel ja kassidel) Sagarate parenhüümi moodustavad kilpnäärme folliikulid ja sidekude Nääret katab sidekoeline kapsel, millest lähtuvad septid jagavad parenhüümi ebakorrapärasteks sagarikeks Struktuurseks ühikuks on kilpnäärme folliikul – põisjas moodustis, mille seinaks on ühekihiline kuupepiteel ja mille valendikku täidab kolloid Kilpnääre tagab organismi normaalse kasvu ja arengu Toodab kolme hormooni: türoksiin (tetrajoodtüroniin - T4) ja trijodotüroniin (T3) reguleerivad rakkude ja kudede
9. Munasari Ehitus Munasari kaalub ~510 g. Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga sugunääre. Munasari on kaetud sidekoelise valgundkestaga, mille välispinda katab kuubiline epiteel. Ülemine ots on suunatud munajuha poole, alumine ühendub emakaga. Munasarja siseehituses eristatakse koort ja säsi. Funktsioon toimub munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissuguhormoone. 10. Selgitage mõisted: Folliikulid Põiekesed, kus on sees munarakud. Ühes põies on sees 1 munarakk. Ovogenees munaraku valmimine ovogoonoist meioosi käigus Spermatogenees Spermi valmimine meioosi käigus spermatogoonist Menstruatsiooni kestus on 35 päeva Menstruaaltsükli kestvus on 2135 päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli (mitmendal?) 1216 päeval. 2
munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida ümbritseb üks/mitu follikulaarrakkude kihti. Folliikuli küpsemisel areneb seal vedelikuga täitunud õõs, mille järel nende nimetus on põisjad munasarjafolliikulid e. vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone. 2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud) Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse
Naise kusiti pikkus 3,3-3,5 cm, paikneb tupe ees URETHRA FEMININA Funktsioon: Uriini väljutamine Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA Osad: Eesnäärme-, membraan- ja käsnosa Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine 8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone 9. Mõisted Folliikulid Vedelikuga täidetud põis, kus asub munarakk (Munasarjanääpsud) Vastsündinud 200000-400000 primaarfooliikuli. Puberteedieas prim. suurenevad sekund. folli. Suguküpseeas fertsiaarsed folliikulid Graafi põieke Fertsiaarsed folliikulid Ovulatsioon Iga 28 päeva tagant üks valminud folliikulitest lõhkeb ja munarakk uhutakse
Kilpnäärme hormoone vajatakse suguelundite ja piimanäärmete normaalseks arenguks ja talituseks. Nende piisav eritumine on normaalse kehalise ja vaimse arengu vältimatuks eeltingimuseks. [2] Kilpnäärme hormoonide mõjul intensiivistub kehas oksüdatsiooniprotsesside intensiivsus, mille tulemusena kehatemperatuur tõuseb. Seega on kilpnäärmel ka suur tähtsus termoregulatsioonis. [5] 3.1 Türoksiin ja trijoodtüroniin Kilpnäärme folliikulid eritavad kahte hormooni türoksiini (T 4) ning trijoodtüroniini (T3). Kuigi kilpnääre eritab rohkem türoksiini kui trijoodtüroniini muutub suurem osa türoksiinist kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks. Seega on trijoodrüroniin tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. [2] Nii türoksiin ehk tetrajodotüroniin kui ka trijoodtüroniin mõjutavad organismi kasvu ja arenemist, ainevahetuse intensiivsust ning närvisüsteemi erutuvust [5]. Nende mõjul
GnRH mõjul suureneb gonadotropiinide süntees ja nende sekretsioon kujuneb rütmiliseks. Suur hulk FSH ja LH stimuleerib östrogeenide sünteesi munasarjades. Reproduktiivsüsteemi elundites, hüpotolaamuses ning hüpofüüsis kasvab sugusteroidhoormoonide retseptorite hulk. Kasvab estradiooli tase veres ning toimub gonadotropiinide tugev purse ja selle momediks folliikel lõpetab oma küpsemise ja küps munarakk väljub munasarjast. (Berga 2012: 9) Varases puberteedis folliikulid hakkavad tsükliliselt arenema, aga tavaliselt ovulatsioon puudub. Tütarlapsel varases puberteedis eriti esimesed kaks aastat on anovulatsioonilised tsüklid. (Saveljeva jt 2012: 61) Anovulatsioon see on ovulatsiooni häire, sel juhul puudub folliikuli rebend ning munarakk ei välju munasarjadest. (Chebotnikov jt 2008: 39) Varases puberteedis kollaskeha funktsioneerib veel mitte täisväärtuslikult, kuna progesterooni sekretsioon on madal tasemel
parenhümatoosne tsoon e. koor sisaldab hulgaliselt munasarjanääpse e. folliikuleid. Vastsündinud tütarlapse kumbki munasari sisaldab ~200000 (-- 400000) esmast e. primaarfolliikulit. Iga folliikul koosneb ühekihilisest follikulaarepiteelist, mis ümbritseb munarakku. Alates puberteedieast hakkavad osas primaarfolliikulites munarakud suurenema ja follikulaarepiteel muutub mitmekihiliseks - kujunevad sekundaarfolliikulid. Suguküpse naise munasarjas leiduvad suured põis- e. tertsiaarsed folliikulid (Graafi põiekesed). Nende läbimõõt on 6-12 mm ja nad on palja silmaga nähtavad. Sein koosneb kapillaare sisaldavast sidekoest ja follikulaarepiteelist, mida siin nim. granuloos- e. sõmerkihiks. Sõmerkihi rakkudel on endokriinne funktsioon: nad valmistavad ja eritavad verre naissuguhormooni östrogeeni. Põisfolliikuli õõs sisaldab folliikulivedelikku, munarakk asub folliikuli õõne ühes servas follikulaarepiteelist koosneva munakühmu sisemuses. Munarakku ümbritsevad
testosterooli tootvad Leidigy rakud. 66. Seemnejuha. Seemnejuha (ductus deferens) pumpab spermatosoidid munandimanusest kusitisse. Seemnejuha valendik on tähekujuline, sest limaskest on pikikurruline. Limaskesta katab prismaatiline epiteel, mille alla jääb proopria. Epiteelis võivad paikneda ka basaalrakud. Limaskestale järgneb paks lihaskest, mis on hästi arenenud ja koosneb silelihaskoest. Välimiseks kestaks on serooskest. 68. Ovaariumi ehitus. Ovariaalfolliikulid. 69. Folliikulid, kollaskeha, valkjaskeha. Munasarja katab ühekihilise kuupepiteel, selle all on valkjaskest. Munasarjakoores (cortex ovarii) esinevad eri arengujärgus folliikulid, mille vahel on sidekoeline strooma. Munasarjasäsi (medulla ovarii) moodustab kohev sidekude. Valkjaskesta all paiknevad primoridaalsed folliikulid, mis sisaldavad primaarset ootsüüti (ümbritseb üks kiht follikulaarepiteeli rakke). Looma vananedes folliikulite arv väheneb
ovulatsioon – millised protsessid vallandavad ja mis selle protsessi käigus toimub - protsess, mille käigus ootsüüt vabaneb munasarjast. Luteiniseeriv hormoon ja folliikuleid stimuleeriv hormoon põhjustavad munaraku vabanemise valminud folliikulist follikulogenees – primordiaalsed, primaarsed, sekundaarsed – toimub vaid tsissuustel loomadel, kus abirakud on somaatilist päritolu - Primordiaalsed foliikulid– munarakk, 1 kiht foliikulepiteeli - Primaarsed folliikulid - hakkab moodustuma oolemm (munaraku membraan), moodustub ZP, tekivad mitmekordsed folliikuliepiteeli kihid - Sekundaarsed folliikulid - teeka formeerub, munarakk liigub perifeeriasse Graafi folliikulid – millal kujunevad, mis rakkudest moodustuvad ja nende funktsioon; mis asi see follikul üldse on?) - 2-kihiline teeka, vedelikuga täidetud folliikuliõõs, munakühm. Enamus folliikulitest hukkub apoptoosi teel enne tertsiaarsesse staadiumisse jõudmist - atreesia
viljastumine Emakas (UTERUS, METRA) Asend: kusepõie ja pärasoole vahel Seina kihid: 1) Limaskest ehk endomeetrium (ENDOMETRIUM) 2) Lihaskest ehk müomeetrium (MYOMETRIUM) 3) Serooskest ehk perimeetrium (PERIMETRIUM) Funktsioon: loote arenemine ja sünnitus Tupp (VAGINA, COLPOS ) Asend: läheb läbi urogenitaaldiafragma ja avaneb suurte häbememokkade vahelises pilus Funktsioon: sünnitus Mõisted: 1) Folliikulid - munasarjanääpsud 2) Graafi põieke ehk põisfolliikulid ehk tertsiaarsed folliikulid - suguküpse naise munasarjas leiduvad folliikulid 3) Ovulatsioon - munaraku vabanemine munasarjast 4) Kollakeha - munasarjas eraldunud munaraku kohale tekkiv kollane moodustis; toodab progesterooni 5) Valkjas keha - kollakeha taandarenemisel tekkiv armkude 6) Progesteroon - naissuguhormoon (kollakeha hormoon); soodustab raseduse säilimist ja laste arengut
oogeneesi etappides ootsüüdid lühiajaliselt seotud folliikulrakkudega, kuid pärast kasvufaasi need eemalduvad ootsüüdist 2) alimentaarne oogenees abirakud on tihedalt seotud ootsüüdi kasvamise ja arenguga esmassuusetel: (putukad) areneb osa oogoonide järglasi toiterakkudeks (nutrimentaarne oogenees) teissuussetel loomadel (imetajad, linnud, kalad) on abirakud somaatilist päritolu folliikulepiteeli rakud (follikulaarne oogenees) 26. Folliikulid Funktsionaalsed anatoomilised struktuurid, milles arenevad ootsüüdid. Follikulaarrakud on kontaktis üksteise ja areneva ootsüüdiga läbi spetsiifiliste aukliiduste, vahendades läbi nende väikesi molekule (AH, cGMP) arenevasse ootsüüti. Oogoonid – Emassugurakkude eellasrakud, paljunevad mitootiliselt 27. Imetajate follikulaarne oogenees Emassugurakkude areng oogoonidest küpsete munarakkudeni. Abirakud on
puudub ning nad on lõplikult diferentseerunud. Primaarsed munakestad on munaraku poolt tekitatud. Primaarseks munakestaks on vitelliinkest ehk rebukest, mida imetajatel nimetatakse zona pellucida. Sekundaarsed munakestad, nt putukate koorion, on abirakkude poolt toodetud. Tertsiaarsed munakestad, nt. munavalge, lisanduvad munajuhas. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Primaarsed folliikulid asuvad munasarja koore kõige pindmises osas, otse sidekoelise valkjaskesta all, munarakud on neis kaetud vaid folliikulepiteeli rakkude ühe kihiga (kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi
Östrogeen on täpselt samasugune kõigis kontratseptiivsetes vahendites, aga progestiinid erinevad väga ja on rohkem või vähem sarnased kehaomase progesterooniga. Alles hiljuti töödati välja progestiin drospirenoon, millel on kõik kehaomasele progesteroonile iseloomulikud omadused. Munasarjad vananevad koos kogu inimese organismiga. Menopausi signaalid munasarjade aktiivsuse märkimisväärsest langusest on järgmised: nad ei suuda enam toota valminud munarakke ja folliikulid produtseerivad ebapiisavas koguses östrogeeni, mis hakkab naise enesetunnet ebameeldivalt mõjutama. Menopaus on täiesti loomulik faas naise elus, mis leiab aset 50-55 eluaastatel. Hormonaalset kontratseptsiooni saab kasutada kuni menopausi alguseni, kui ei esine vastunäidustusi naise tervise suhtes. Ainult siis ei tunne naine ebameeldivaid muutusi, mis kaasnevad kliimaksiga. Menopausi algus sõltub pigem geneetilistest faktoritest, kui hormooni tüübist ja kasutamisperioodist. 4
Neerud puhastavad verd jääkainetest. Kusejuha- Ureter-pikkus 30 cm. Funktsioon on uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõis vesica urinaria maht 500-700ML, mahutab neerudest uleva uriini. Kusiti- urethra- Urethra feminina ja urethra masculina toimib kuse eritus. Munasari-ovarium; Munajuha- tuba uterina; Emakas- uterus; Tupp- vagina Munasari on lapikovaalne ploomikivi meenutava kujuga. Valmistab munarakku, et saaks toimuda viljastumine. Folliikulid- munasarjanääps, on koht, kus on munarakk. Sündides on need kohe olemas, pubeka eas nahhavad follikulid küpsema ja seal valmivad viljastamisvimelised munarakud. Siis folliikul lõhkeb, kui munrakk on suguküps. Tertsiaarfollikul e. Graafi põieke- on suguküps munarakk, mida on võimalik silmaga näha. Ovulatsioon- protsess, kus üks follikulidest lühkeb ja munarakk uhutakse koos foll. Vedelikuga munasarjast välja.
EHITUS (väljast sisse) - läbimõõt ligi 0.2 mm - ühekihiline kuupepiteel – modifitseerunud kõhukelme - viljastumisvõimeline 24h (eluiga 2 ööpäeva) - tunica albuginea – tihedast sidekoest - lõigustumisel juba blastotsüsti staadiumi jõudnud munaraku implantatsioon - munasarjakoor – cortex ovarii – hõlmab parenhüümi (folliikulid ehk (sisestumine) ehk nidatsioon (pesastumine) emaka limaskestale toimub VI nääpsud) ja seda ümbritseva sidekoe päeval pärast ovulatsiooni - munasarjasäsi – medulla ovarii – paikneb tsentraalselt (kohev sidekude, Kollakeha – corpus luteum sooned, närvid). Sidekude tervikuna nimetatakse stroomaks - tekib lõhkenud põisfolliikuli asemele ja selle materjalist
30 cm KUSEJUHA FUNKTS- URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE 5. KUSEPÕIS lad.k.- VESICA URINARIA MAHT - 500-700 ml KUSEPÕIE FUNKTS- URIINI MAHUTAMINE 6. KUSITI lad.k.- URETHRA FUNKTS- KUSEPÕIE PERIOODILINE TÜHJENDAMINE NAISE KUSITI PIKKUS – 3-3,5 cm MEHE KUSITI PIKKUS – 18-25 cm 7. MUNASARI lad.k.- OVARIUM KREEKA K.- OOPHORON FUNKTS- SEAL TOIMUB MUNARAKKUDE KASVAMINE, ARENG NING TOODETAKSE NAISSUGUHORMOONE 8. SELGITADE MÕISTED: FOLLIIKULID – MUNASARJANÄÄPS (3 ARENGUASTET: PRIMAARSED ehk ESMANE, SEKUNDAARNE ehk TEISENE, GRAAFIPÕIEKE ehk TERTSIAARFOLLIIKUL) TERTSIAARFOLLIIKUL ehk GRAAFI PÕIEKE - SUGUKÜPSE NAISE MUNASARJAS LEIDUVAD SUURED PÕISFOLLIIKULID. LÄBIMÕÕT 6-12mm. KOLLAKEHA – LÕHKENUD FOLLIIKULI KOHALE MOODUSTUB KOLLAKEHA (CORPUS LUTEUM), MIS TOODAB HORMOON PROGESTEROONI
Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult. 122.Kus arenevad naisel sugurakud ja valmivad suguhormoonid? Munasarjas 123.Mis on pildil numbritega tähistatud naise suguelundite nimetused? Numbriga 1 tähistatud elund on... → munasari, Numbriga 2 tähistatud elund on... → munajuha, Numbriga 3 tähistatud elund on... → tupp 124."Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi folliikul lõhkeb ning munarakk väljub munasarjast ja liigub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See leiab aset menstruaaltsükli ovariaaltsüklis luteaalfaasi järel. Ovulatsioon toimub samaaegselt mõlemas munasarjas. Kui toimub munaraku viljastumine, siis poeb moodustunud idulane kohevasse emaka limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine
254. Viljatusgeenid: mutatsioonid fru-geenis põhjustavad mõningaid mutusi kärbeste kesknärvisüsteemi arengus, mille tulemusel muutuvad vastavad kärbsed isaslembelisteks, puudub huvi emaste vastu 255. Hermafrodiitsus: individiit, kellel on nii emas- kui isassuguorgaid, põhjustab HER-1 valgu kui signaalmolekli sünteesi puudumine 256. Sümmeetriatelgi määravad geenid: Selgmise-kõhtmise teljestiku geneetiline määramine: oogeneesi ajal diferentseeruvad folliikulid dorsaalseteks ja ventraalseteks, ventraalsetes folliikulites geeni dorsal poolt kodeeritud transkriptsioonifaktor siseneb embrüo kõhtmisele küljele (moodustub gradient), Spätzle-valk on kõikjal muna tsütoplasmas. Easter-proteaas muudab spätzle- valgu aktiivseks polüpeptiidiks, mis interakteerub embrüo plasmamembraanil ühtlaselt asetseva Toll-retseptorvalguga, Toll/Spätzle-polüpeptiidkompleks on lülitiks, mis võimaldab dorsal-valgul minna ventraalse piirkonna tuumadesse ning
Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega üksteisest eraldatud sagarikest, mille parenhüüm koosneb ühekihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnääre folliikulitest. Folliikulid on täidetud kilpnäärme kolloidiga. Folliikulite vahel paiknevad epiteelirakud kuuluvad kas folliikulite seinale või moodustavad interfolliikulaarseid saarekesi. Kilpnäärme folliikulite ümber on ka hulgaliselt verekapillaare. Elundit ümbritseb fibrooskihn. Kilpnääre on seotud organismi ainevahetusega. Kilpnäärme rakud produtseerivad türoksiini, trijoodtüroniini, mis stimuleerivad ainevahetust, tõstavad kehatemperatuuri ja närvisüsteemi erutatavust
Seda ümbritseb sidekoeline munasarjafolliikulikihn. Selle kihnu rakud (teekarakud) ning granuloosrakud valmistavad naissuguhormoone ehk östrogeene. Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). Gonadotropiinid: FSH, LH, hCG - neid stimuleerib ajuripats Steroidhormoonid: östrogeen, progesteroon 1) Hüpotalamuselt tuleb signaal ajuripatsile (gonadotropiini hormoon) 2) ajuripatsilt vabaneb folliikuleid stimuleeriv hormoon folliikulid hakkavad kasvama; üks folliikul valitakse välja 3) folliikuli rakud toodavad östrogeeni see omakorda mõjutab ajuripatsit nii, et see hakkab tootma luteniseerivat hormooni (kantakse munasarja) (östrogeen stimuleerib ka maksa tootma vitellogeniini) 4) luteniseeriva hormooni toimel munarakk vabaneb, vabaneb ka meioosi arrest ning meioos läheb veidi edasi ja seejärel jälle arrest. 7) kollaskeha hakkab tootma progesterooni paneb vihama emakaseina ja inhibeerib luteniseeriva
panna. 4 1. Viljastumine 1.1 Viljastumiseks sobilik iga Naise kehale on looduse poolt kaasa antud tähtis ülesanne ja võimalus viljastada, kanda ja sünnitada järglasi. Selle ülesande teenistuses on terve elundite süsteem, mis on olemas juba vastsündinud tüdrukul, kuid hakkab tööle alles murdeeas. Suguküpseks saab noor neiu enamasti vanuses 10-13 aastat ehk murdeea alguses, mil suguhormoonide toimel valmivad esimesed folliikulid. Igas folliikulis on munarakk, mis valmivad munasarjades. Selle suurus on umbes 1/5mm. Naise elu jooksul valmib kehas ligi 400 viljastumisvõimelist munarakku. [21] 1.2 Viljastumise protsess Elu ise aga tekib mikroskoopilisel tasandil, kui munarakk ühineb ühe seemnerakuga, mis on miljonite omasuguste seas tulnud nö. võidujooksu võitjaks. Kokkusaamise nimel läbivad muna- ja seemnerakk pika teekonna, mille õnnestumine viib ühe raku tekkimiseni, mis
· Toimed: Soodustab toruluude pikkuskasvu Anaboolne mõju suurendab lihasmassi Rasvkoele suurendab lipolüüsi ja rasvade kasutamist energiallikana, säilitades glükoosi ning Tõstab nii glükoosi taset · Taset tõstvad tegurid: Liikumine Nälgimine Uni · Taset langetavad tegurid: Kõrge veresuhkru tase Rasvumine Kilpnäärmehormoonid. Türoksiin(T4) ja trijoodtüroniin(T3). Kilpnäärme folliikulid eritavad kahte hormooni, mis mõjutavad rakkude ainevahetust. Mida rohkem on neid vereringes, seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku. Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil kolm. Kilpnääre eritab rohkem türoksiini. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks, seega on T 3 tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. Kilpnäärmehormoonide toimed: · Metabolism
· Toimed: Soodustab toruluude pikkuskasvu Anaboolne mõju suurendab lihasmassi Rasvkoele suurendab lipolüüsi ja rasvade kasutamist energiallikana, säilitades glükoosi ning Tõstab nii glükoosi taset · Taset tõstvad tegurid: Liikumine Nälgimine Uni · Taset langetavad tegurid: Kõrge veresuhkru tase Rasvumine Kilpnäärmehormoonid. Türoksiin(T4) ja trijoodtüroniin(T3). Kilpnäärme folliikulid eritavad kahte hormooni, mis mõjutavad rakkude ainevahetust. Mida rohkem on neid vereringes, seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku. Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil kolm. Kilpnääre eritab rohkem türoksiini. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks, seega on T 3 tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. Kilpnäärmehormoonide toimed: · Metabolism
Sisemisi suguorganite muutusi eu ole väliselt näha, mistõttu õige seemendusaja valikuks tuleb jälgida tähelepanelikult muutusi välimistes suguorganites ja emiste käitumises. Östraaltsükkel jaguneb 4 faasiks e perioodiks: - proöstrum e innaeelne faas - östrum e innafaas - metöstrum e innajärgne faas - diöstrum e soike faas 24. Füsioloogilised muutused emise östraaltsükli jooksul. PROÖSTRUM FSH mõjul kasvavad folliikulid 10 LH mõjul valmivad tertsiaarfolliikulid Folliikulites toodetakse pidvalt suurnevates kogustes östrogeeni Östrogeenid suurendavad emaka ja tupe verevarustust Emaka limaskest muutub paksemaks, suureneb emakalihaste kontraktsioonivõime, emakakael hakkab aeglaselt avanema. Östrogeenide mõjul ilmnevad innasümptomid ÖSTRUM
Spermide eluiga emassuguteedes. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proestrus folliikulite kasv ja areng, ovulatsioonijärgne kollakeha regresseerub. Estrus e. ind sugulise aktiivsuse periood, folliikulite lõplik valmimine, mis lõpeb ovulatsiooniga; keskmise suurusega folliikulid hävivad, eelmise tsükli kollakeha taandareng jätkub. Metestrus uue kollakeha väljakujunemine, varasemad on taandarenenud. Diestrus uue kollakeha funktsioneerimise ja algava taandarengu periood; algab folliikulite kasv. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva Koer esineb aga tavaliselt kaks korda aastas ainult üks ind 81) Munasarjades innatsükli jooksul asetleidvad muutused, munasarjatalitluse hormonaalne kontroll (FSH,
Soodustab monogaamset paarisuhet Kasvuhormoon ·Toimed: Soodustab toruluude pikkuskasvu Anaboolne mõju suurendab lihasmassi Rasvkoele suurendab lipolüüsi ja rasvade kasutamist energiallikana, säilitades glükoosi ning Tõstab nii glükoosi taset ·Taset tõstvad tegurid: Liikumine Nälgimine Uni Psüühiline stress ·Taset langetavad tegurid: Kõrge veresuhkru tase Rasvumine (Poolestusaeg vereringes 15-13 min) Kilpnäärmehormoonid Türoksiin ja trijoodtüroniin. Kilpnäärme folliikulid eritavad kahte hormooni, mis mõjutavad rakkude ainevahetust. Mida rohkem on neid vereringes, seda enam kulutavad rakud toitaineid ja hapnikku. Türoksiinil on neli joodiaatomit, trijoodtüroniinil kolm. Kilpnääre eritab rohkem türoksiini kui trijoodtüroniini. Suurem osa türoksiinist muutub kudedes enne toime avaldumist trijoodtüroniiniks, seega on T3 tegelik toimet avaldav kilpnäärmehormoon. Kilpnäärmehormoonide toimed ·Metabolism
estradiool, progesteroon, prostaglandiin F 2). Välised innatunnused. Innatsüklit ja munasarjas toimuvaid muutusi kontrollivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi hormoonid. Hüpotaalamuse GnRH reguleerib FHS ja LH vabanemist hüpofüüsist. GnRH sekretsioon on pulsatoorne. Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FHS) ja luteiniseeriv hormoon (LH) stimuleerivad folliikulite arengut munasarjas, FHS domineerib folliikulite kasvu perioodil, LH indutseerib ovulatsiooni. Valmivad folliikulid produtseerivad östradiooli FSH hüpofüüsis toimuv folliikuleid stimuleeriv hormoon LH ( luteiniseeriv hormoon) toimub hüpofüüsis põhjustab folliikuli lõhkumise ja põhjusatb ovulatsiooni. Estradiool - ? Progesteroon ohjeldab emaka kontraktsioone ja on tiinuse seisukohalt asendamatu. Põhjustab ka piimanäärmete näärmerakkude kasvu. prostaglandiin F 2 - emaka limaskesta kontraktsioon Välised innatunnused: Iseloomulik on loomade rahutus, isutus,
Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused. Sugunäärmed eritavad testosterooni, östrogeeni, progesterooni. Munandite vaherakkudes tekib meessuguhormoon testosteroon. Sünnist puberteedieani on selle produktsioon minimaalne, saavutab maksimumi 20-30 eluaastaks ja hakkab langema pärast 40-60 eluaastat. Testosteroon stimuleerib valkude sünteesi. Munasarjades funktsioneerivadnaissugunäärmetena Graafi folliikulid ja nendest ovulatsiooni järgselt tekkinud kollakehad. Folliikulihormoonid (östrogeenid) östroon ja östradiool stimuleerivad rakkude paljunemist ja kasvu, nende toimel tekivad sekundaarsed sugutunnused. Naise organismis arenevad sugurakud korduva kuuajalise tsükli vältel- menstruaaltsüklis. Selle jooksul toimuvad muudatused nii munasarjas kui ka emakas. Follikulifaas: Menstruatsiooni esimene päev, mil viölastamata munarakk organismist välja heidetakse verejooksuga.
annaabi.ee 
