1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja frontaaltelje suhtes painutus, sirutus. 9
2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest. lihasväsimus Lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine. 5
liikumist ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus (lad. k. tendo ) - s Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Innerveerima - Närvidega varustamine Sidekirme (lad.k. fascia) - Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda. Selgitage mõisted: Lihastoonus - lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest Lihasväsimus - lihasväsimus tekib ülekoormusest ja see tõttu ilmneb kokkutõmbefaasi ja lõõgastumisfaasi on aeglastumine
moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse Retseptor ärritust vastuvõttev organ Närviimpulss närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile Refleks vastureaktsioon ärritusele, mis tekin KNS-i vahendusel Refleksikaar tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib Närvikiud pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist Innerveerima närvidega varustama Aferentne sensoorne (tooma)närv - tundenärv Eferentne motoorne (viima)närv Sünaps neuronite keemiline puutekontakt. Innervatsioon on elundite ja kudede varustatus närvidega. Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise
Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid 5 narv trigeminus 10 vagus Parem kops (PULMO DEXTER) 3 sagarat.Asend- ulatub kaela piirkonda 2-3 cm rangluust kõrgemale.Kopsud paiknevad rindkereõõnes pleurakottides Pleura-kopsukelme Apnoe-hingamisseiskus Hüpoksia-hapnikuvaegus veres,kudedes Inspiirium-sissehingamine Expiirium-väljahingamine
KORDAMISKÜSIMUSED NÄRVISÜSTEEMIST 1. Selgitage mõiste INNERVEERIMA. Närvidega varustama 2. NS ülesanded 1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga 2. ühendab ja kooskõlastab keha organ süsteemide tegevust organismis kui tervikus Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?)
dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; akson - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksiaeg aeg ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni refleksikaar - tee ärrituse andmise momendist vastus reaktsiooni tekeni Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks innerveerima s.o. närvidega varustama närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv
ühel NR-l palju olla. Dendriidi kaudu käib kontakt teiste NR-ga. ★ NÄRVIIMPULSS - närvikiududes leiviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile. ★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib.
Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad 25. Jämesooles imendub Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM 1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked Dendriit Juhitakse erutust närviraku suunas Akson Juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse) 2. Innerveerima Närvidega varustama 3. NS ülesanded a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5
18) Lihaste tööd juhib kesknärvisüsteem. Liigutusi kontrollivad närvirakud (neuronid), mis asuvad seljaajus. Liigutuse õpitud peenhäälestus toimub suuraja poolkerade koores, motoorses keskuses. Peaajust liiguvad signaalid seljaajju ning sealt lihastesse. Ja seejärel kesknärvisüsteemi (seljaaju, peaaju) tagasi. Liigutuse täpsus sõltub lihaskiudude arvust, mida motoneuron mõjutab. Motoneuron - kesknärvisüsteemi närvirakkude tüüp ja innerveerivad mitmeid lihaseid. Innerveerima ehk närvidega v. närvierutustega varustama. 19) Tuleks normaalselt toituda, mitte pidada dieete. Tuleks süüa tasakaalustatud toitu (50-60% süsivesikud, 20-30% lipiide, 10-20% valku päevas),(taimset kraami ¾ ja loomset ¼). Teha trenni vastavalt oma keha füüsilise koormusele. 20) Valdav osa esmaabi vajavatest õnnetusjuhtumitest toimub kodus. Kannatanu seisundi hindamine algab juba kannatanule lähenedes: • Kas kannatanu liigutab? • Kas ta on ebaloomulikus asendis?
Haistmiselund- paikneb kummalgil pool ülemise ninakäigu keskmises lagimises osas Maitsmiselund- asub keelel ja koosneb sibulakujulistest mikroskoopilistest seen leht ja vallasnäsades. 4. Närvisüsteem Närvirakul, ehk neuronil on järgmised jätked: · Dendriidid, mille kaudu juhitakse erutus närviraku suunas. · Akson, mille kaudu juhitakse erutus närvirakust närvirakku või lõppelundisse Innerveerima- närvidega varustama NS ülessanded: · Loob organismis sideme väliskeskonnaga · Ühendab ja kooskoõlastab keha organ süsteemi tegevust organismis kui tervikus. NS jaguneb: · Somaatiliseks ehk kehanärvisüsteemiks · Vegetatiivseks ehk siseelundite närvisüsteemiks. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja kordineerib meeleeunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Hallollus koosken neuroni kehadest
TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA SUURUSEGA ÄRRITUSE KORRAL. 3. Selgitage mõisted lühidalt Kõõlus- (lad.k. TENDO). IGA LIHAS ALGAB JA LÕPEB KÕÕLUSEGA. TEMA VARAL LIHAS KINNITUB LUUDELE, KÕHREDELE, LIIGESKIHNUDELE jne. KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS Innerveerima- s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS- st (REGULEERIB AINEVAHETUST JA VERERINGET) 4. Mis on ja kus asub diafragma? Selle funktsioon ON: (lad.k. DIAPHRAGMA). ON LAI KUPLIKUJULINE LIHAS, MIS ERALDAB KÕHUÕÕNT RINNAÕÕNEST. ASUB: KOPSUDEST ALLPOOL FUNKTS: KONTROLLIDA ÕHUVOOLU KOPSUDESSE / HINGAMISLIHAS, KÕHUPRESS
sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e. sensoorne (tooma)närv - tundenärv eferentne e. motoorne (viima)närv Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus http://www.sruweb.com/~walsh/nervous_syste m.jpg Närvisüsteem (NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem
Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises Skeletilihaste põhiomadused: 1) Sirutus 2) Painutus Või 1) Kokkutõmbumine 2) lõtvumine Mõisted: 1) Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon?
GANGLION - ärritust vastuvõttev organ RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel REFLEKS - tee (neuronite ahel), mida mööd erutus refleksi puhul levib REFLEKSIKAAR - pikk nr jätke, koosn kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist NÄRVIKIUD - närvidega varustama INNERVEERIMA - ehk sensoorne tunde- (tooma)närv AFERENTNE - ehk motoorne, täidesaatev (viima)närv EFERENTNE ERUTUSLÄVI - ärritus kutsub esile erutuse vaid siis kui tal on piisav tugevus ja kestus * mida kergemini tekib erutus, seda kõrgem on koe erutuvus KÜNNISÄRRITUS - min tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes
annaabi.ee 
