longus capitis 3...6 kaelalüli ristijätked Kuklaluupõhimik Ühepoolselt kaela eesosa küljele tõmbamine, kahepoolselt pea ja kaela painutamine KAELA LATERAALSED LIHASED Pearihmlihas - m. splenius capitis Rindkere-nimme fastsia, Kuklatagusehari ja nibujätke Pea tõstmine kuklataguseside, 1...5 rinnalüli ogajätke Kaelarihmlihas - m. splenius Rindkere-nimme fastsia, 1...5 kaelalüli ristijätked Ühepoolsel toimel pea ja kaela carvicis kuklataguseside küljele tõmbamine, kahepoolsel
pronksimaalne e kerele lähemal, distaalne e kerest kaugemal, palmaarne e pihkmine, plantaarne e taldmine, parietaalne e seinmine, vistseraalne e sisusmine, rostraalne e ninatipmine. 3. Rinna, kõhu ja vaagnaõõs Rinnaõõnt ümbritseb väliselt luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögija hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses
Lihas algab ja lõpped tavaliselt köölusega. Kuju järgi jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad pea- miselt jäsemetel. Lühikesed lihased paiksevad peamiselt selgroolülide ja roiete vahel. Laiad lihased on plaatjad ja kinnituvad laiadele luudele. 9. Lihaste abi seadeldised Kõõlused on tihedast sidekoest väätjad moodustised, mis koosnevad peamiselt kollageen- setest tõmbetugevust andvatest kiududest. Sidekirme e. fastsia on tihedakiuline sidekoeline kest üksikute lihaste ja lihasgruppide vahel. Kõõluste sünoviaaltuped sisaldavad sünooviat ning esinevad jäsemete distaalsetes otstes, ümbritsedes lihaste kõõluseid. Nende ülensandeks on vähendada hõõrdumist. Sünoviaalpaunad esinevad sagedamini lihaste kinnituskohtade lähedal kõõluse ja naha all. Nad kujutavad endast pilujaid sünooviat sisaldavad öönsusi, mis samuti vähendavad
85%). Organismi kaltsiumivarudest paikneb luudes 97%. Mineraalainete sisaldus luudes sõltub suurel määral looma söötmisest. Päevavalgus ja D-vitamiin soodustavad mineraalainete ladestumist luudes. 5. Rinna-, kõhu-, ja vaagnaõõs Rinnaõõs Sarnaneb külgedelt lamendunud viltuse alusega kuhikuga, mida väliselt ümbritseb luine rinnakorv koos sellel kinnituvate struktuuridega. Läbilõikes koosneb rinnaõõs järgmistest kihtidest: nahk, pindmine kere fastsia koos nahalihasega, süvakere fastsia, lihased koos luudega ja rinnakorvisisene kiht. Rinnaõõnt eraldab kõhuõõnest diafragma. Rinnnaõõnes paiknevad söögi-ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved, südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja väljuvad veresooned ja lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas, vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses. Kõhuõõne seinad
Pea meeles rütm: vastasjalg ja - käsi toimivad samaaegselt. · Hoia liikudes õlad all ning selg sirge, väldi kramplikku kehahoidu. · Kepid liiguvad külje juurest tahapoole, liigutused on järsud ja kiired. · Kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Käed liiguvad keha lähedal, tõuge kepiga tehakse igal sammul, suunaga võimalikult taha, nii et käsivars oleks täielikult välja sirutunud. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu.
ristilõige Skeletilihaskude · Struktuurseteks ühikuteks on vöötlihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised - sümplastid · Lihast ümbritseb sidekoe kiht, epimüüsium;viimane tungib lihasesse ümbritsedes lihaskimpe perimüüsiumina; viimane omakorda ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina lihaskimp epimüüsium veresoon lihas- fastsia perimüüsium endomüüsium motoorne lõpp-plaat lihaskiud Skeletilihaskiud · Sisaldab mõnisada lamedat tuuma, mis on paigutatud sarkolemmi alla · Satelliitrakud - vähediferentseerunud rakud · Sarkoplasma sisaldab müofibrille, tavalisi organelle ja inklusioonidest glükogeeni, müoglobiini ja lipiide
ebamugav iste, ebasobiva kõrgusega töölaud, ebaõigesti paigutatud töövahendid, ebamugav riietus või jalatsid jne. Rühihäired võivad tekkida haiguste (rahhiit, lastehalvatus, astma) tagajärjel ja noorukitel kiire kasvu perioodil. Kiire kasvu perioodil tekkib nn. transistoorne ülekasvamise sündroom. Pikenenud luud venitavad kõõluseid, sidemeid, liigeskapsleid eriti nimmepiirkonna fastsiat. See põhjustab nimme-niudelihase jäikuse ja reie tagumiste lihaste lühenemise. Fastsia venitus ja reie tagumiste lihaste jäikus soodustab nimmenõgususe süvenemist ning kompensatoorse kumerselgsuse kujunemist. Selle ennetamiseks on oluline tugevdada kõhu- ja tuharalihaseid ning venitada nimme-niude ning reie tagakülje lihaseid. Rühihäirete tekkimist võib soodustada ka vale treeningmetoodika, mis seisneb ühekülgses treeningus või mingit piirkonda stabiliseerivate lihaste seisundit mittearvestavas harjutuste valikus.
Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks. Üle ühe liigese kulgevaid lihaseid nim
· Paraneb 3-4 nädalaga karvanääpsudes ja näärmetes säilunud epiteliaalelementide arvel · Võib jätta paranedes armi III astme põletus -dermaalnepõletus · Nahk on kahjustunud kogu paksuses, hävinud on ka sügavamad epiteliaalelemendid · Haav on pruunika või valkja värvusega, tuhm, nahkjas · Võib esineda hemorraagi- lise sisuga ville · Valutundlikkus puudub · Ei parane konservatiivse raviga IV astme põletus · Kahjustunud on fastsia ja subfastsiaalsed koed · Kõigesagedamini esineb IV astme põletusi elektrikahjustuste korral Põletushaavade suuruse määramine Põletushaavade ulatuse määramiseks · "9" reegel-on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks nt. kiirabi tingimustes · Labakäe reegel rakendatav ambulatoorses praktikas Labakäsi 1% lapsel / 1% täiskasvanul Pea 19 / 9% Ülajäse 9,5 / 9% Ülakeha 32 / 36% Alajäse 15 / 18%
Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõstab kõrva temporaparietalis fastsia Silmaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. orbicularis silma mediaalne silma mediaalne osa -Pars orbitalis sulgeb ja kissitab silma, langetab oculi osa (moodustades ringi) kulmu
soovitatakse mägedesse kaasa võtta mõni meedikust mägimatkaja. · Mägimatkadel ei tohiks osaleda inimesed, kes põevad südamehaigusi või mõnda muud kroonilist haigust. · Mägimatkadel on kõige ohtlikum asjatu riskimine ning hulljulgus, mis võib kaasa tuua suuri ja väikseid vigastusi - alates jala väänamisest kuni kaelaluu murruni. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega. KASUTATUD KIRJANDUS: www.inimene.ee
carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia lähendajad adductores sinistra eemaldajad abductores parem ühine unearter a
carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra lähendajad adductores vasak rangluualune arter a. subclavia
- Musculus thyroarytenoideus A: eelmises lateraalsemal ja K: pilkkõhre anterolateraalpinnale F: häälelihase sünergist ja kõriõõne ahendaja HINGETORU – TRACHEA - 10-12 cm pikkune - kõhrelise toesega elastne toru - algab: kõri alumine serv - lõpp: trahhea kahendhargus – bifurcatio tracheae Skeletotoopia - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks – angulus sterni + IV-V rinnalüli kõrgusel Holotoopia - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES
Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter, neeruveen, ureeter, närvid ja lümfisooned. Neeru katted ja ehitus: Neeru pinda katab sidekoest fibrooskest, selle ümber on paks rasvkapsel (rasvkest), mille sees on veel neerufastsia. Neeru hoiavad oma kohal paigal: a) rasvkapsel, b) kõhupress, c) neeruarter ja d) veidi ka fastsia. Neeru sees on suur õõnsus – neeruurge (sinus renalis), milles paiknevad neeruvaagen, veresoonte suured harud ja sidekude. Neerukude paikneb ümber siinuse ja sellel on kaks kihti: sisemine, jutiliste püramiidide kujul esinev osa on neerusäsi; välimine ja püramiidide vahel olev teraline kiht on neerukoor (cortex). Neerukude: Koosneb suuremas osas nefronitest ja veresoontest. Nefron (nephronum): Neeru morfofunktsionaalne ühik – otsene uriini tootja
Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest. NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule! Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate) nimetatakse aponeuroosideks. Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne. Lihase fastsia all (ja tavaliselt sellega läbi põimunud) on igal lihasel veel oma sidekoeline ümbris - epimüüseum. Lihas koosneb lihaskiudude kimpudest, millel on igaühel omakorda sidekoest ümbris - perimüüseum.
nahaalune kude on ödematoosne; võib esineda hemorraagilise sisuga ville; valutundlikkus puudub; soodsad tingimused mikroobide arenguks, mistõttu tekib sageli ka mäda. ei parane konservatiivse raviga; paranemisel jäävad armid. IV astme põletus (subdermaalne põletus): põlenud on naha kõik kihid; kahjustunud on nahaalused koed (nahaalune rasvkude), fastsia ja subfastsiaalsed koed (lihased, kõõlused, luud); kõige sagedamini esineb IV astmepõletusi elektrikahjustuste korral Pindmised (I, IIA, IIB astmed) põletused paranevad ilma operatiivse ravita. Sügavad (III ja IV aste) põletused ise ei parane ning vajavad nahasiirdamisi. Lõpliku hinnangu põletuse sügavuse kohta võib anda alles kolmandal traumajärgsel päeval, sest põletused süvenevad kahe esimese ööpäeva jooksul. 2. PÕLETUSE SÜGAVUSE MÄÄRAMINE
Musculus quadratus femoris o: tuber ischiadicum i: crista intertrochanterica f: reie välisrotatsioon Musculus piriformis o: os sacrum facies anterior i: trochanter major reie välisrotatsioon ja abduktsioon Vahelmine rühm Musculi iliopsoas (laguna masculorum) 1) Musculius psoas major o: vertebrae lumbales 2) Musculus iliacus fossa iliaca Musculus psoas minor o: vertebrae T12 – L1 i: fascia iliaca f: fastsia pingutamine REIE LIHASED Tagumine rühm Musculus semimebranosus o: tuber ischiadicum i: condylus medialis tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus popliteus o: epicondylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: facies posterior tibiae f: põlveliigese kapsli pingutamine Musculus semitendinosus o: tuber ischiadicum i: tuberositas tibiae
Suureneb lihaste vastupidavus ja sitkus kuna lihased õpivad salvestama energiavarusid. Käiatel esineb vähem kasvajaid, südamehaigusi, infarkte ning suhkruhaigust. Nad elavad kauem hea vaimse ja füüsilise tervisega. Käimine vähenadab ka riski impotentsusele ning on osaks südameattaki rehabilitatsioonis. Kuid mis kõige olulisem käimine tagab hea tuju. 4.6. Millised on sagedasemad vigastused · Sagedasemad vigastused on seotud tallaaluse fastsia e. sidekoelise toega (hommikune valutunne jalale toetudes) või säärelihaste ja kõõlustega. Enamasti on tegemist ülekoormuse või venitusega . · Vigastusi esineb vähem kui jooksjatel, kuid võib juhtuda igal käijal. · Õiged jalanõud aitavad vigastusi vältida. Kõrged kontsad soodustavad vigastuste teket. · Venitamine enne treeningut vähendab vigatuste tekkeohtu 14 5. Rulluisutamine
sulgjad lihased on tugevamad. 20. Lihaste abiseadeldised Abiseadeldised arenevad lihaseid ümbritsevasdt sidekoest ja nad soodustavad ning kergendavad lihaste talitlust. Nende hulka kuuluvad fastsiad ehk sidekirmed, sünoviaalpaunad, kõõluste sünoviaaltuped ja seesamluud. Fastsiateks nim. tihekiulist sidekoelist kesta üksikute lihaste ja lihasrühmade vahel. Fastsiad esinevad kohu lihastikku katva pindmise sidekirmena ja üksiklihaseid või lihaste rühmi ümbritseva sidekirmena. Pindmine fastsia on õrnema ehitusega ning paikneb vahetult nahaaluse rasvkoe all ja on seoses nahalihastega. Süvafastsiad moodustavad lihaseid üksteisest eraldavaid ja neid kindlates ruumilistes suhetes hoidvaid sidekoeplaate. Sünoviaalpaunad esinevad neis kohtades, kus kõõlused liiguvad oma naaberorganite suhtes. Kõife sagedamini leidub neid lihase kinnituskoha lähedal kõõluse ja luu vahel. Sünoviaalpaunad aitavad vähendada hõõrdumist kõõluste ja nende naaberorganite vahel
- vahesein septum nasi - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks angulus sterni + IV- sõõrmete piirkonnas kileline V rinnalüli kõrgusel eesosas kõhreline cartilago septi nasi Holotoopia tagaosas luuline sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu - kaelaosa pindmiselt naha ja fastsia all VII kaelalüli ulatuses NINAESIK VESTIBULUM NASI - rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas - pärisninaõõnest eraldab limen nasi Süntoopia - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre naris - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus
Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises Skeletilihaste põhiomadused: 1) Sirutus 2) Painutus Või 1) Kokkutõmbumine 2) lõtvumine Mõisted: 1) Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus Mis on ja kus asub diafragma (DIAPHRAGMA) ning selle funktsioon? Diafragma (vahelihas) on lai kupli-kujuline lihas, mis eraldab kõhuõõnt rinnaõõnest. Asub: rinna- ja kõhuõõne vahel
identifitseeritakse, vabastatakse ümbritsevatest kudedest, ligeeritakse ja reponeeritakse kõhuõõnde. Sellele järgneb kõhuseina defekti sulgemine, meetod sõltub patsiendi seisundist, kudede kvaliteedist, retsidiiviohust. Kasutusel on oma kudedega plastika ja võrguga alloplastika: retsidiiv võrguplastikaga 1-5%, retsidiiv koeplastikaga kuni 20%. Operatiivne ravi: Koeplastika: Bassini (m.transversus abdominis ja m.obliquus internus kõõluste ning transversalis fastsia kinnitamine kubemeligamendile + vertikaalne lõõgastav lõige); McVay (m.transversus abdominis ja m.obliquus internus kõõluste kinnitamine Cooperi ligamendile); Shouldice (pidevad õmblused neljas reas). 35 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
M. guadricepsit vältiv kõnd (quadriceps avoidance gait) Kui m. quadriceps femoris on vigastatud (femoraalnärvi neuropaatia, pärsitud refleksid, trauma- 3º deformatsioon), kompenseeritakse kõndi rindkere ja jala distaalse osaga. Hüppeliigese plantaarfleksiooni teostamiseks toimub kompensatoorne kere ettepainutus, mis omakorda põhjustab põlveliigese ülesirutust. Põlveliigese sirutus teostatakse iliotibiaalse fastsia (m tensor fascia latae) kaudu. Kui rindkere, puusa painutajad või säärelihased ei tule toime põlve sirutamisega, kasutab patsient oma kätt põlve sirutamiseks. Lühikese jala kõnd Kui üks jalg on teisest lühem, või kui esineb kas reie- või sääreluu deformatsioon, demonstreerib patsient kere lateraalset kallutust ning vaagna allavajet lühema jala kehapoole suunas. Patsient võib jala “pikendamise” eesmärgil supineerida labajalga. Pikema jala liigesed
mille pikkus on kindlaks määratud, võivad lihasekiud kontraheeruda, s.t aktiivselt kokku tõmbuda ja lüheneda, misläbi liigutus teoks saab. Impulsse kokkutõmbumiseks annavad perifeersed motoorsed närvid motoorsete lõpp-plaatide kaudu lihaskiududes, selleks vajaliku energia annavad glükoos ja hapnik oksüdatiivsete ainevahetusprotsesside kaudu lihaskiududes. Vabaneva jõu suurenemist lihaste kokkutõmbel piiravad pingul sidekoest vaheseinad ehk fastsia ruumid. Lihaste kokkutõmbel tekib ajutine rõhu suurenemine fastsia ruumides. Kui rõhku paistetuse (ödeem, hematoom) kaudu pidevalt suurendatakse, võib tekkida kompartmentsündroom, mida nimetatakse ka lihase suletusrõhu sündroomiks LSS. LSS tekib, kui lihaseloožisisene rõhk ületab lihast läbiva arteriaalse verevoolu rõhku. Niisugune seis saab tekkida kinnises ruumis, igas lihaseloožis (käel, ülajasemel, kõhus,
annaabi.ee 
