Õe põhiõppe I kursuse FÜSIOLOOGIA (0)

FÜSIOLOOGIA: Veri
1. Vere funktsioonid
1) Transpordifunktsioon - Veri transpordib hingamisgaase – hapnikku kudedesse ja CO2 kudedest kopsudesse
2) Kaitsefunktsioon - Hüübimisvõime, mis tõkestab verejooksu väikese veresoone sulgemise teel.
Homöostaas - Veri hoiab pH taseme organismis normipiires
3) Valgudepoo - Veres olevad valgud on organismile vajadusel kergesti kättesaadavaks
valgutagavaraks
2. Verd iseloomustavad omadused
1) Vere maht Täiskasvanud 4,5-5L. Inimesel on verd 6-8% kehakaalust.
2) Hematokriti abil saab vererakkude ja plasma vahekorda
3. Vererakud
Punaverelibled Erütrotsüüdid
Valgeverelibled Leukotsüüdid
Vereliistakud Trombotsüüdid
4. Erütrotsüüt sisaldab hemoglobiini ja määrab veregruppi. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse
5. Leukotsüüt organismi kaitse.
6. Trombotsüüt osaleb hüübimises
7. Plasma Vesi, milles on lahustunud soolad ja paiknevad valgud
8. Osmootne rõhk Liigutab sooli
9. Onkootne rõhk Liigutab valke
10. Plasma valgud
1) Albumiin Seob veres rasvaineid
2) Globuliinid Kaitsekeha
3) Hemoglobiin Hüübimine, mis peab olema raku sees!
11. Verevalkude funktsioonid
1) Toitumisfunktsioon - globuliinid, fibriogeenid
2) Transpordifunktsioon – albumiinid, globuliinid
3) Kandjafunktsioon – albumiinid, globuliinid
FÜSIOLOOGIA: Süda
1. Vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmaline e. mitraalklapp
2. Parema koja ja vatsakese vahel on kolmehõlmane e. trikuspidaalklapp
3. Suur vereringe – Algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus
4. Väike vereringe – Algab paremast vatsakesest, suundub läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse ja kapillaaridesse
5. Süstol Vatsakeste kontraktsioon
6. Diastol Vatsakeste lõõgastumine
7. Autorütmia Südames endas tekkivad erutused
8. Erutuse levik südames
Sinutriaalsõlm Põhjustab südame kokkutõmmet
Puhkeolek 60-80x’
Sinutriaalsõlmest levib erutus kõigepealt mõlema koja töömuskulatuurile. Erutus saab levida kodadelt vatsakeste vaid ühte juhteteed pidi
AV-Sõlm Erutuse levik aeglustub
His’i kimp Erutuse levik kiire
9. EKG
P- sakk Väljendab erutuse levikut üle mõlema
koja
PQ-lõik Mõlemad kojad on haaratud
tervikuna erutusest
QRS- kompleks Väljendab erutuse levikut üle mõlema
vatsakese
T-laine Vatsakestes tekib lõõgastus
ST- segment Näitab, et erutuses on kogu vatsakeste
müokard
10. Mõisted
Erutuvus Südamelihase võime erutuda
Automaatsus Südamelihase võime perioodiliselt erutuda temas enda tekkivate
impulsside mõjul
Kontraktsioonivõime Südamelihas on võimeline pidevalt maksimaalselt töötama
Refraktaalsus Vastuvõtmatus ärritusele, kui eelmine erutus veel püsib
Repiratoorne arütmia Väljahingamisel muutub südametegevus aeglasemaks
Tahhükardia Südamefrekvents üle 100 korra minutis
Bradükardia Südamefrekvents alla 60 korra minutis
ADH Hormoon , mis põhjustab eriti kapillaaride ja arterioolide ahenemist ning tõstab vererõhku
Histamiin Laiendab kapillaare, tekib järsk vererõhu langus, mis võib viia eluohtliku seisundini
Vererõhk Jõudu pinnaühiku kota, mida veri avaldab arterite seinale
Süstoolne rõhk Näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal
Diastoolne rõhk Näitab rõhku südame puhkefaasis
Pulss Arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst
FÜSIOLOOGIA: Sisesekretsiooninäärmed (SSN)
1. SSN Bioloogiliselt aktiivsete ainete (hormoonide) moodustamine ja verre
eritamine
2. Hormoonid Bioloogiliselt aktiivsed orgaanilised ained, mis mõjustavad elundite
talitlust juba väga väikestes kogustes
Toime:
1) Soodustavad vaimset (kilpnäärme hormoon), füüsilist ( kasvuhormoon ), sugulist ( testosteroon , östrogeen) arengut
2) Reguleerivad ainevahetuslikku ja energeetilist tasakaalu
Hormoonide jaotus toime alusel:
1) Hormoonid, mis toimivad vahetult efektorelundile
2) Hormoonid, mis reguleerivad 1. rühma hormoonide sekretsiooni ja vabastamist
3) Hormoonid, mis reguleerivad troopsete hormoonide sekretsiooni ja vabastamist
Hormiinde toimemehhanismid:
Regulatsioon Aine hulk veres mõjutab hormooni, närvisüsteemi toimet
Teiste hormoonide reguleeriv toime
3. SSN süsteemi kuuluvad:
Hüpofüüs HYPOPHYSIS
Epifüüs CORPUS PINEALE
Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA
Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE
Tüümus THYMUS
Langerhansi saarekesed kõhunäärmes
Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS
Sugunäärmed
4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS
On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS’i.
Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone:
1) Oksütotsiin – suguhormoon
2) Antidiureetiline hormoon – Vähendab uriini teket
Näärmel eristatakse eessagarat, vaheosa ja tagasagat.
5. Epifüüs HYPOPHYSIS
Funktsioon Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni
6. Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA
Funktsioon Ainevahetue regulatsioon, füüsiline ja vaimne areng, NS talitlus
7. Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE
Funktsioon Mõjustab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust
8. Langerhansi saarekesed
Hormoon: Insuliin
Toime Muudab veres oleva glükoosi keharakkudele kättesaadavaks, veresuhkur ↓
Hormoon: Glükagoon
Toime Glükogeeni lammutamine maksas glükakoosiks, veresuhkur tõuseb ↑
9. Neerupealised GLANDULAE SUPRARENALIS
Säsiollus Produtseeritakse adrenaliini ja noradrenaliini
Funktsioon On sarnane vegetatiivse NS sümpaatilisele
Koorollus Toodab mitut hormooni, mida nimetatakse kortikosteroidideks

Hormoon: Aldosteroon
Toime Naatriumi tagasiimendumine neerudes suureneb, vee tagasiimendumine
neerudes suureneb, kaaliumi eritumine suureneb
Hormoon: Glükokortikoidid
Toime Süsivesikute, valkude ja vee ainevahetuse regulatsioon
Hormoon: Gonadokotrikoidid
Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega
FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem
1. Mõisted
Digestion Seedimine
Absorptsioon Imamine
Resorptsioon Imendumine
Sekretsioon Nõristus
Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid
Elminatsioon Eritamine
Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina)
Defekatsioon Roojamine
Flaatus Sooles väljuv gaas
Faeces Roe
Bolus Toidupala
2. Suuõõs CAVUM ORIS
Hambad DENTES
Funktsioon Toidu peenestamine
Keel LINGUA
Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine , kõne
Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES
Funktsioon Toodab sülge
Eritab 1-1,5L ööpäevas
3. Neel PHARYNX
I Faas Tahtele alluv, vajalik rõhk, et vältida toidu sattumist ninna
II Faas Tahtele allumatu, neelust söögitooru
III Faas Tahtele allumatu, peristaltika abil
4. Söögitoru OESOPHAGUS
Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas
5. Magu GASTER
Imenduvad Vesi, alkohol, mõningad ravimid . Imendumist soodustab süsihappegaasi
juuresolek. Algab valkude lammutamine pepsiinide toimel.
Küümus Duodeenumisse sattuv toidumass
6. Maomahl SUCCUS GASTRICUS
Funktsioon Kaitse bakterite vastu
Sisaldab Vett, HCL, pepsinogeenid, seesmine faktor, lima
Maomahla komponentide funktsioonid:
Vesi Niisutab allaneelatud toitu
HCI Hapustab toidu ja lõpetab ptüaliini toime
Pepsinogeenid Alustab valkude lõhustamist
Seesmine faktor On vajalik B12 imendumiseks
Lima Kaitseb mao seina mehaaniliste- ja keemiliste kahjustuste eest
7. Peensool INTESTINUM TENUE
Funktsioon Toidukördi edasitoimetamine, täielik SV, rasvade ja valkude
lammutamine.
Soolemahl Ööpäevas 3L näärmete poolt. Sisaldab vett, lima, mineraalsooli
Seedimine Toimub kõikide toitainete lammutamine ja imendumine. Seedeprotsessi
käigus lagundatakse süsivesikud monosahhariidideks,
valgud aminohapeteks, rasvad rasvhappeks ja glütserooliks
8. Kõhunääre PANCREAS
Ensüümid:
Amülaas Toimib süsivesikutele
Lipaas Toimib rasvadele
Trüpsinogeen Toimib valkudele
Toodab 2L pankrease nõret
Parasümpaatiline innervatsioon suurendab nõre hulka
Sümpaatiline innervatsioon vähendab nõre hulka
9. Maks HEPAR
Funktsioonid:
1) Laguproduktide eksretsioon eemaldab aminohapetest lämmastiku ning töötleb selle uureaks
2) Energia allikas, muudab insuliinu juuresolekus glükoosi glükogeeniks
3) Vitamiinide varud, B12, rasvlahustuvad A,D,E,K, vesilahustuvad riboflaviin, nikotiin, foolhape
4) Veredepoo ja veedepoo
10. Jämesool INTESTINUM CRASSUM
Funktsioonid:
Imendumine Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks
Defekatsioon Valmistab roe ette väljutamiseks
Seedemahlu toodetakse kokku 7L ööpäeva jooksul.
Sülge 1L
Maomahla 1,5L
Sappi 0,75L
Pankreas 1-2L
Soolemahlu 3L
Toit püsib maos 3 tundi, peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku 18-24 tundi
FÜSIOLOOGIA: Närvisüsteem
Närvisüsteem võtab retseptorite kaudu vastu informatsiooni organismist seest ja väljastpoolt, töötleb ja talletab seda ning korraldab vastavalt sellele elundite kasvu ja talitlust – seega on närvisüsteem olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem.
1. Refleksikaar on tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb.
2. Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse. Selle aja moodustavad:
1) Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg
2) Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas
3) Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses
4) Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi
5) Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile
6) Aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks
3. Närvisüsteemi jaotus
1) Tsentraalne e. kesknärvisüsteem
2) Perifeerne e. piirdenärvisüsteem
Toime järgi:
Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt)
4. Sünapsi ehitus
Presünaptiline osa – mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator . Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga.
5. Sümpaatilises NS’s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin ja atsetüülkoliin
6. Parasümpaatilises NS’s on mediaatoriks vaid atsetüülkoliin
7. Ajukoore funktsioonid
1) Informatsiooni vastuvõtmine – analüüs, süntees
2) Vastureaktsiooni kujundamine – omandamine, talletamine, seoste loomine, taastamine, taastundmine
3) Emotsioonid – Hormoonide tootmine
4) Elutähtsate funktsioonide koordineerimine
8. Püramidaaltrakt – tahtelised liigutused
9. Ektrapüramidaalsüsteem – asendilised liigutused. Tagab inimese normaalse kehaasendi nii seistes kui erinevate tööoperatsioonide ajal
10. Mõisted
Erutuslävi Ärritus kutsub erutuse esile vaid juhul, kui tal on küllaldane tugevus ja
piisav kestus
Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks
koes
Koe labiilsus Väljendab maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama
erutusega ärrituse rütmi muutmata
FÜSIOLOOGIA: Nahk
1. Nahk on
1) Elus kude, mille välimise kihi rakud pidevalt uuenevad
2) Kõige paksem on nahk jalataldadel , kõige õhem silmalaugude, huulte ja suguelundite piirkonans
3) Täiskasvanu naha pindala on üle 2 ruutmeetri
2. Naha funktsioonid
1) Katte- ja kaitsefunktsioon
Mehaaniline kaitse: Piiritleb sise-ja väliskeskkonda. kaitse mikroobide eest, informeerib ohu eest, naha paksenemine survepiirkondades
Keemiline kaitse: Rasu kaitseb kuivamise eest, kaitsekehad limaskestadel ja sekreetides, melaniin kaitseb UV kiirjuge eest (toodab pruuni pigmenti UV kaitseks), higi osaleb termoregulatsioonis (pH 5,5)
2) Hingamisfunktsioon
Imikutel – Naha epiteelkiht on õhuke ja mõningane hapnikuvahetus toimub naha all olevates kapillaarides
3) Eritusfunktsioon
Vee ja soolade eritus, jääkainete eritus eriolukordades
4) Ainevahetuslik funktsioon
D-Vitamiini tootmine, nahaalune rasv kui energeetiline varu
5) Termoregulatsioon
Sooja tootmine: Liikumisaparaadi aktiivne tegevus, mittetahteline lihaste tegevus
Sooja kadu: Higistamine ,
Konduktsioon – ära antav soojus
Konvektsioon – Õhuga ära antav soojus
Veresoonte laienemine – Saame konduktsiooni ja konvektsiooniga ära anda soojust, kui ei aita, siis tuleb esile higistamine ja temperatuur langeb
Kehatemperatuuri säilitamine sõltub suuresti ka kliima mõjust, peamiselt neljast füüsikalisest tegurist:
1) Õhutemperatuurist
2) Õhuniiskusest
3) Tuule kiirusest
4) Kiirgusetemperatuurist
FÜSIOLOOGIA: MEELEELUNDID
1. Aju saab informatsiooni väliskeskkonna kohta 6 meelelt
1) Maitse
2) Lõhn
3) Kuulmine
4) Tasakaal
5) Nägemine
6) Puudutamine
2. Aju saab informatsiooni sisekeskkonna kohta
1) Vererõhk
2) Vere hapniku ja süsihappegaasi sisaldus
3) Plasma elektrolüütide sisaldus
4) Kopsude venitus
5) Temperatuur
3. Maitseaistingud 4. Haistmismeel
1) Soolane 1) Üle 1000 erineva retseptori
2) Hapu 2) Aisting saadetakse erinevate lõhnade kombinatsioonist
3) Magus 3) Haistmiskeskus asub oimusagaras
4) Mõru
5. Kuulmine
1) Helide tajumine
2) Võime eristada helilaineid
3) Teha kindlaks heliallika asukohta ja liikumine ruumis
Kuulmis - ja tasakaaluelund paikneb sisekõrvas ja võtab vastu heliärritusi ning keha asendi ruumis muutumisest tingitud ärritusi
Helilained panevad võnkuma trummikile → see omakorda kuulmeluukesed → sealt edasi kuulmeteole → võngete toimel tekkinud erutuse juhivad närvid peaajuu
6. Nägemismeel
Valgusärritus → lääts → võrkkest → N. OPTICUS → kuklasagar
Esemete vaatlemisel tekib silma võrkkestale ümberpööratud vähendatud kujutis
Nägemiskeskus paikneb kuklasagaras
FÜSIOLOOGIA: HINGAMINE
Hingamine on füsioloogiline protsess, mille käigus organism omastab välisõhust hapnikku ja vabaneb ainevahetuse käigus tekkinud süsihappegaasist.
1. Välimine hingamine
See on õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri – ventilatsioon . Siia kuulub ka gaasivahetus alveoolide ja vere vahel – toimub difusioon
2. Gaaside transport
Hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse
3. Sisemine e. koehingamine
Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel (difusioon), ning rakusisene hingamine
4. Hingamises osalevad lihased
Roietevahelised lihased ja diafragma
5. Hingamisteede ülesanded
1) Atmosfäärõhu juurde toomine sissehingamisel
2) Alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel
3) Sissehingatava õhu puhastamine – Osakesed kinnituvad hingamisteede limakihile. Lima transporditakse hingamisepiteeli ripsmete pidevate rütmiliste liigutustega kõri suunas ja neelatakse lõpuks alla
4) Sissehingatava õhu soojendamine ja niisutamine
6. Välise hingamise näitajad
Hingamissagedus Hingamisliigutuste arv minutis
Hingamismaht Ühe tsükli jooksul sisse või välja hingatava õhu hulk
Insp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset sissehingamist saab täiendavalt sisse hingata
Eksp. reservmaht Maht, mida pärast normaalset väljahingamist saab täiendavalt välja hingata
Residuaalmaht Maht, mis jääb kopsudesse pärast maksimaalset väljahingamist
Minutiventilatsioon On ühe minuti jooksul sisse-väljahingatava õhu hulk
7. Hingamissageduse muutused
Düspnoe Hingeldus
Apnoe Hingamisseiskus
Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt
Hüpoksia Hapnikuvaegus veres, kudedes
Hüperkpnia Süsihappegaasi liig veres
8. Surnud ruumid
Anatoomilises surnud ruumis ei toimu selles osas gaasivahetus
Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust
9. Gaasivahetus kopsudes
I Etapp Leiab aset kopsualveoolide ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel.
II Etapp Gaaside transport verega
III Etapp Gaasivahetus vere ja kudede vahel vastavalt nende osarõhkude
erinevusele
O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil.
Hapnikuga seotud hemoglobiini protsenti nimetatakse saturatsiooniks.
FÜSIOLOOGIA: ERITUMINE
1. Eritumine
Neerud Põhiline erituselund . Ööpäevas umbes 1-1,5L uriini
Kopsud Eritatakse süsihappegaasi ja vett auru näol
Nahk Higinäärmete abil eemaldatakse organismist umbes 0,4-0,5L vett, soolasid ja
erinevaid jääkprodukte
Seedetrakt Sekretoorne osa seisneb peamiselt raskemetallide soolade eritamises, sapi ja
vee eritamises
soolestikku. Vett eritub seedetrakti kaudu umbes 0,15L ööpäevas
Erituselundite peamiseks funktsiooniks on organismi homöostaasi tagamine
2. Neerude funktsioonid
1) Kehavedelike tasakaalu tagamine organismis
2)) Osmootse rõhu säilitamine
3)) Happe-leelistasakaalu regulatsioon
4) Eksretoorne roll – jääkainete ja võimalike võõrainete eemaldamine organismist
5) Bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon (hormoonid)
6) Vereloome regulatsioon
Neeru funktsionaalseks ühikuks on NEFRON . Selles toimubki uriini teke.
3. Uriini moodustumine
1) Ultrafiltratsioon – selle käigus tekib esmasuriin e. primaarne uriin
2) Resorptsioon e. tagasiimendumine neerutorukestest ümbritsevasse neerukoesse ja sealt tagasi verre
3) Sekretsioon – vastupidine protsess resorptsioonile
4. Tagasi imendumine
Glükoos 98% imendub tagasi
Aminohapped Sõltub nende hulgast vereplasmas, normaalsetes tingimustes neid uriinis ei
leidu
Valk Võib basaalmembraani läbida vaid väga vähesel määral. Lõplik uriin
valguvaba
Kusiaine 99% esmasuriinis olnud veest imendub. Seega muutub uriin
kontsentreeritumaks ning suure kontsentratsioonide erinevuse tõttu
difundeerub osa uureast verre tagasi
Nõrgad orgaanilised happed ja alused imenduvad tagasi olenevalt uriini pH-st.
5. Sekretsioon
Tubulaarse sekretsiooni tulemusena tuuakse torukese valendikku tagasi aineid torukesi ümbritsevatest veresoontest või ained, mida toodetakse torukese enda rakkudes (orgaanilised happed, alused, ravimid)
6. Neerude regulatoorne funktsioon
Vererõhu langus Ärrituvad rõhuretseptorid toomasoone rõhu-ja venitustundlikus
piirkonnas
7. Neerude verevarustus
Neerudel on hea verevarustus, et tagada võimalikult rohke esmasruiini teke ja jääkainete eritumine organismist. Mõlemast neerust voolab läbi 1300ML verd minutis
8. Neerude hapnikutarbimine ja ainevahetus
Na ja K imendumine on seotud energiat vajavate protsessidega – hapnikuvajadus suur
9. Neeru sisesekretoorne funktsioon
On seotud erütropoietiini tootmisega. Reguleerib erütrotsüütide loomet.
10. Faktid
Ööpäevane uriinihulk on umbes 1,5L
Tunnidiurees on 50- 100ML
Esmasuriini tekib 180L
Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole
11. Mõisted
Diurees Uriini erituse hulk
Ploüuuria Sage urineerimistung
Glükosuuria Glükoosi esinemine uriinis
Oliguuria Uriini kogus alla 400ML/päevas
Hematuuria Vererakkude esinemine uriinis
Anuuria Täielik uriini puudumine
Proteiinuuria Valgu esinemine uriinis
Nüktuuria Öine sage urineerimine
Page 10 of 10