(Piirkondi). nim. vaskulaarseteks refleksogeenseteks. 7. Õlavarre-peatüvi: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, millisteks veresoonteks jaguneb? Lad. keeles (truncus brachiocephalicus) on paaritu, ligikaudu 4cm pikkune veresoon, mis lähtudes aordikaarest, suundub paremale ja üles ning jaguneb parema rinnaku-rangluu liigese kohal paremaks ühiseks unearteriks ja paremaks rangluualuseks arteriks. 8. Ühine unearter: ladinakeelne nimetus, asetus, millisteks harudeks jaguneb? Lad.keeles (a. carotis cummunis) on paariline, kulgeb kaelal ülespoole kõrvuti söögi- ja hingetoruga ning kilpkõhre (щитовидный хрящ) ülemise serva kõrgusel, jaguneb välimiseks ja sisemiseks unearteriks. Vasak ühine unearter, olles aordikaare haruks, parempoolsest veidi pikem, sest parempoolne väljub brahhiotsefaaltüvest. 9
pulmonales radiocarpea kopsutüvi truncus pulmonalis aort aorta Vaagen pelvis kopsutüvi truncus pulmonalis Sümfüüs symphysis ülenev aort aorta ascendens Puusaliiges articulatio coxae aordikaar arcus aortae Põlveliiges articulatio genus alanev aort aorta descendens Kontsluu-sääreliiges e. ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter
pulmonales kopsutüvi truncus pulmonalis Vaagen pelvis aort aorta Sümfüüs symphysis kopsutüvi truncus pulmonalis Puusaliiges articulatio coxae ülenev aort aorta ascendens Põlveliiges articulatio genus aordikaar arcus aortae Kontsluu-sääreliiges e. ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter
koronaararterid (arteriae coronariae): 2 tükki – parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel! 3. Vasak ühine unearter (arteria carotis communis): tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks: 3. a. (Vasak) sisemine unearter (a. carotis interna), mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne. 3.b. (Vasak) välimine unearter (a. carotis externa), mis hargneb koljust väljaspool – varustab nägu,
venoosseks) kogunedes alumisse ja ülemisse õõnesveeni parem koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 116. Väike vereringe, selle algus, lõpp (nim südame osad, veresooned), ülesanne. EHK KOPSUVERERINGE Parem vatsake kopsutüvi parem ja vasak kopsuarter kopsu kapillaarid (-CO2 +O2) 2vasakut ja 2 paremat kopsuveeni vasak koda · Joonis lk 156 + tv joonis 5 117. Suure vereringe arterite üldskeem. (joonisel: sisemine unearter, välimine unearter, vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter, rinnaaort, õlavarrearter, süva õlavarrearter, põrnaarter, vasak kodarluuarter, vasak küüarluuarter, süva reiearter, reiearter, õlavarre-peatüvi, aordikaar, kõhuõõnetüvi, ülemine kinnistiarter, parem neeruarter, munandiarter, alumine kinnistiarter, parem ühisniudearter, sisemine niudearter, välimine niudearter.) · Joonis lk 157 + tv joonis 6 118. Suure vereringe veenide üldskeem.
Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta Õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus Vasak ühine unearter a. Carotis communis sinistra Vasak rangluualune arter a. Subclavia sinistra Ühine unearter a. Carotis communis Ülemine õõnesveen vena cava superior Alumine õõnesveen vena cava inferior Sisemine kägiveen v. Jugularis interna Lümf ( lympha) värvitu ja läbipaistev vedelik(koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Ööpäevas valgub lümfisüsteemi kaudu
AB A ja B Ei ole Seda tabelit töös ei ole, D- antigeen selle lisasin siia endale õppimiseks. Veenide pilt lisada!!! Parem sisemine ja välimine Oimuarter unearter Vasak sisemine ja välimine Parem ühisunearter unearter Parem rangluualune arter Vasak ühisunearter Õlavarre-pea tüvi Vasak rangluualune arter Aort Kõhuõõnetüvi Aordikaar
Väike vereringe saab alguse paremast vatsakesest ja veresooneks on küpsutüvi truncus pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest.
Paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumise kohal sinuatriaalsõlm, alumise õõnesveeni suubumise kohal atrioventrikulaarsõlm, millest lähtub Hisi kimp, mis jaguneb paremaks ja vasakuks sääreks. Säärtest parema ja vasaku vatsakese müokardis Purkinje kiudude võrgustik 13.Suur vereringe,selle algus, lõpp (südame osad, veresooned), ülesanne Vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). 14. Väike vereringe, selle algus, lõpp (südame osad, veresooned) ülesanne Saab alguse südamest, kus parem vatsakene paiskab venoosse vere kopsuarterisse, mis jaguneb kaheks. Parem vatsake kopsuarteri tüvi parem ja vasak kopsuarter kopsukapillaarid vere rikastamine O2-ga ja vabanemine CO2-st kopsuveenid (4) vasak koda 15.Suure vereringe arterite üldskeem (õpik lk 157 joonis 115) 16
südameveenid. Südame närvid-automaatne närvisüsteem reguleerib tugevust, rütmi. Südamesse saabuvad sümpaatilised(kiirendavad), parasümpaatilised(aeglustavad) närvid, mis mood südame närvipõimikud. Südame erutusjuhtesüsteem-südamelihase sees, mood südamelihaskiududest, tagab südame automaatsed tõmbed. Suur vereringe e kehavereringe-vere teekond vasakust vatsakesest läbi kogu keha elundite ja kudede paremasse kotta. Südame osad(aort, aordikaar, sisemine ja välimine unearter, rangluualune arter, ülajäseme arterid, alanev aort). Vereringe(ülemine ja alumine õõnesveen). Väikevereringe e kopsuvereringe-veri siirdub paremast vatsakesest kopsude kaudu südame vasakusse kotta. Lümf-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahlad. Lümfisüsteemi ül-rakkudevahelise vedeliku kogumine, suunamine, keha kaitsevõime tagamine. Lümfijuhad-parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela, pea paremalt poolelt, paremast ülajäsemest, suubub paremasse veeninurka
P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. Südame kestad: Endokard, Müokard, Epikard. Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse. Leukotsüütide FN: organismi kaitse. Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises. Aktiin, müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni. Veresuhkur norm. : 3.0-5.5 mmol Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon: Ühine unearter (A.CAROTIS COMMUNIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon: Sisemine kägiveen(V.JUGULARIS INTERNA) Mis on ja kus asub vena mediana cubiti: KESKMINE KUBITAALVEEN, peamine verevõtu koht; asub küünaraugus V. SUBCLAVIA: rangluualune veen, asub rangluu all V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus. Suured seedenäärmed ja mida toodavad: maks – sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool;
15. Väike vereringe saab alguse a. paremast kojast b. vasakust kojast c. paremast vatsakesest d. vasakust vatsakesest. Nimetage veresoon, millega algab väike vereringe Kopsutüvi Väike vereringe lõpeb a. paremas kojas b. vasakus kojas c. paremas vatsakesesd. vasakus vatsakeses. Nimetage veresoon, millega lõpeb väike vereringe 4 kopsuveeni 16. Nimetage peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon Ühine unearter Nimetage peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon Sisemine kägiveen ehk jugulaarveen 17. Kuidas jaotatakse veenid asetuse järgi? Pindmised veenid ja süvaveenid. 18. Millisest keha piirkondadest koguneb veri ülemisse õõnesveeni Pea, kaela, ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Mis on ja kus asub vena mediana cubiti? Vahelmine küünarauguveen, mis paikneb küünaraugus Mis on ja kus asub vena subclavia
Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud. Aordi suuremad osa: aordikaar, rinnaaort ja kõhuaort. Aordikaar: · südame pärgarterid e koronaararterid 2 tükki: parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale · õlavarre-pea tüvi lühike jäme haru, hargneb kaheks: parem rangluualune arter ja parem ühine unearter, mis edaspidi kulgevad ja harunevad umbes samamoodi, nagu samanimelised sooned vasakul kehapoolel · vasak ühine unearter tõuseb kaelalihaste vahel ülespoole, annab harusid kaela elunditele; alalõualuu lähedal jaguneb kaheks vasak sisemine unearter mis edasi siseneb koljuõõnde ja varustab suuremat osa peaaju, silma jne vasak välimine unearter mis hargneb koljust väljaspool, varustab nägu, kaela, pea külgi
c- Olla alati patsiendile/kliendile kättesaadav d- Vastutada õendusplaani täitmise eest Õdedeanamnees sisaldab: Arsti korraldusi Haiguse prognoosi Inimese elamistoiminguid Haiguste patogeneesi Nimeta lamamisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab selili: Kukal, abaluud, küünarnukid, ristluu, kannad Rektaaltemperatuur ehk pärasoole temperatuur kraadi 36,9-37,7 Terve inimese hingamissagedus on 12-18 korda minutis. Nimeta 5 pulsi palpeerimise kohta: Unearter, kodarluuarter, õlavarrearter, reiearter, õndlaarter, tagumine sääreluuarter, näoarter, selgmine jalaarter. Nimeta 4 juhtu, kui rakendatakse nasogastraalsondi kaudu toitmist: Söömine suukaudu ei õnnesti või see on vähene, isutus, iiveldus, teadvusetus. Toidu vajadus on kasvanud. Toidu tagavarad on vähenenud, kaal on langenud 5% kuu jooksul. Ravimi ampullil on toimeaine antud protsentides (näiteks 5%), mida näitab protsent? Mitu grammi ainet on 100ml lahuses.
neeruarter, niudearter, munandi ja munasarjaarter Alumine õõnesveen, maksaveen, maoveenid, põrnaveen, värativeen, neeruveen, kinnisti veenid, niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid Ülemine noolurge, alumine noolurge, sirgurge, urgete kokkuvool, ristiurge, sigmaurge, sisemine kägiveen, ülemine ja alumine koljuurge, korgasurge
südame vasakusse kotta. 16. Aort AORTA Aort väljub südame vasakust vatsakesest ja suundub ülespoole üleneva aordina kuni parema 2. roide kõhreni. Rinnakupideme taga pöördub aort taha ja vasakule, moodustades aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA
Kopsud – süda veresoon kehaosa v., a. pulmonares – Kopsud (sagarad, kopsuveenid – ja segmendid) arterid vena cava superior rindkere aort süda Süda – suuraju kiirusagar veresoon kehaosa aordikaar süda õlavarre peatüvi arter õlavars,rindkere Parem ühisunearter rindkere sisemine unearter kael, õlavarre-pea tüvi a.cerebri media / keskne suuraju kiirusagar suuraju arter 18. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: Sagedus – kiire/aeglane, Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne, Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/niitjas/nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga 19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb
Kopsud – süda veresoon kehaosa v., a. pulmonares – Kopsud (sagarad, kopsuveenid – ja segmendid) arterid vena cava superior rindkere aort süda Süda – suuraju kiirusagar veresoon kehaosa aordikaar süda õlavarre peatüvi arter õlavars,rindkere Parem ühisunearter rindkere sisemine unearter kael, õlavarre-pea tüvi a.cerebri media / keskne suuraju kiirusagar suuraju arter 18. Pulsikvaliteedid on ja neid iseloomustame järgmiste terminitega: Sagedus – kiire/aeglane, Rütmilisus – regulaarne/ebaregulaarne, Pingsus – kõva/pehme/järsk/lainjas/niitjas/nõrk/täidlane/suure ja väikese amplituudiga 19.Mitraalklapi ülesanne: tagada ühesuunaline verevool (mitte lasta tagasi voolata). Paikneb
Laine levikut on võimalik kombelda käe abil või ka registreerida. Pulsi palpeerimine. Pulsi sagedus vastab üldiselt südame kokkutõmmete sagedusele. Kui süda lööb väga kiirelt, siis ei tarvitse kõik lained nii tugevad olla, et neid oleks võimalik palpeerida – pulsi defitsiit. Pulsi palpeerimiskohad on need, kus suuremad arterid on keha pinnale lähemal. Nendeks on kodararter (arteria radialis ehk radialispulss), oimuarter (eriti lastel) ja unearter (eriti täiskasvanutel). Randmearterilt mõõtes võib kergemini eksida. Reiearter kubemepiirkonnas, hästi tunda ka kõhuaordil. Väikestel lastel võidakse pulssi leida ka põlveliigese tagapinnalt, hüppeliigese sisepinnalt. Südametegevuse ja talitluse regulatsioon Regulatsioon toimub kahe süsteemi kaudu: närvisüsteemi ja humoraalse süsteemi kaudu. NS-i osas reguleerib vegetatiivne NS. Süda saab nii sümpaatilist kui parasümpaatilist innervatsiooni.
Funktsioon: ainevahetuse produktide eemaldamine (venoosse verega) ja kõikide elundite varustamine hapnikurikka (arteriaalse) verega Mis on ja milles seisneb väikese vereringe funktsioon? Väike vereringe ehk kopsuvereringe on vere liiklumine südamest kopsudesse ja tagasi Funktsioon: gaasivahetus, verest läheb alveoolidesse CO2 ja alveoolidest satub verre O2; selle tulemusel venoosne veri -> arteriaalseks Peamine pea piirkonda arteriaalse verega varustav veresoon - unearter (A. CAROTIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi:
LÕPEB PAREMAS KOJAS ÜLEMISE JA ALUMISE ÕÕNESVEENEGA. funkts: VARUSTADA KEHA KÕIKI PIIRKONDI VEREGA. 7. MIS ON JA MILLES SEISNEB VÄIKESE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab-kus lõpeb, veresoonte nimetused)- ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA LÕPEB VASAKUS KOJAS 4 KOPSUVEENIDEGA funkts: TUUA KOPSUDEST HAPNIKURIKAS VERI SÜDAMESSE JA ÄRA VIIA SÜSIHAPPEGAASIRIKAS VERI. 8. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONDA ARTERIAALSE VEREGA VARUSTAV VERESOON- ÜHINE UNEARTER, ld.k. A.CAROTIS COMMUNIS 9. NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONNAST VENOOSSET VERD KOGUV VERESOON- SISEMINE KÄGIVEEN, ld.k. V. JUGULARIS INTERNA 10. KUIDAS JAOTATAKSE VEENID ASETUSE JÄRGI- PINDMISED (PAIKNEVAD NAHA ALL) JA SÜVAD VEENID (PAIKNEVAD TAVALISELT KÕRVUTI ARTERITEGA). 11. MIS ON JA KUS ASUB?- VENA MEDIANA CUBITI- KESKMINE KUBITAALVEEN, PEAMINE VEREVÕTU KOHT, ASUB KÜÜNARAUGUS. V. SUBCLAVIA- RANGLUUALUNE VEEN, ASUB RANGLUU ALL V
cava superior); Alanev aort(kõhuaort (Aorta abdomalis)); Õlavarre arter (Artera branchialis); Õlavarreveen (Vena branchialis); Küünarluumine nahaveen (Vena basilica); Küünraaugu ühendusveen; Kodarluumine nahaveen (Vena cephalica); Küünarluuarter (Arteria ulnaris); Kodarluuarter (arteria radialis); Pihkmised ühissõrmeveenid (Venae digitales palmares communae); Pihkmised sõrmearterid. Arterikaar jalalabal; jalaseljaalarterid Paremalt alla: Põhimikuarter; Sisemine unearter (Arteria carotis interna); Välimine unearter (Arteria carotis externa); Välimine kägiveen (Vena jugularis interna); Sisemine kägiveen ( Vena jugularis externa); Lüliarter (Arteria vertebralis); Ühisunearter (arteria carotis 11 communis); Pulmonaararter (Arteria pulmonalis), kopsuveen (Vena pulmonalis); SÜDA
Iga nisa funktsioneerib autonoomselt ja ei ole seotud teiste nisadega. Sigade valiku tegemisel tuleb arvestada, et nisade arvu päritavus ei ole suur. Päritavuskoefitsient h2 nisade arvul on 0,1–0,2. Enamiku tõugude standardiga on nisade lubatud miinimumpiiriks kehtestatud 12, s.o. vähemalt 12 nisaga sigu valitakse sugusigadeks. Sea udarasse voolab veri kahe arteri kaudu. Udara näärmekoe esimest poolt toidab unearter ja tagumist osa kõhuaort. Nii udaraarterid kui veenid on omavahel anastomoseerunud (ühendatud), mistõttu emise lamades ei teki kunagi verepaisu. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine Võõrdepõrsaste pidamine Põrsaste üleskasvatamine võõrutusest kuni nuumale panekuni on oluline etapp sealiha tootmise tehnoloogilises protsessis. Emast ilmajäämine, söötmistüübi muutumine koos sigalate vahetusega ja
Pulssi palpeeritakse sünkroonselt mõlemal kehapoolel. Lastel raskendab pulsi palpatsiooni ja selle lugemist nende aktiivsus, rahutus, nutt. (Shelswell & Bentley 2007.) 8 Tabel 1. Arteriaalse pulsi palpatsiooni kohad (Iivanaine jt 1997). Vastsündunutel, imikutel palpeeritakse oimuarterit (a. temporalis) või unearterit (a. carotis) (Hockenberry & Barrera 2007). Unearter palpeeritakse kaelal kilpkõhrest lateraalsel peanoogutajalihase (m. sternocleidomastoideus) eesmise serva kohal. Unearteri palpatsioon võib osutuda raskeks suurekaaluliste vastsündinute, imikute juures. Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3
Närvikiud esinevad kõikides veresoonte kestades. * lihaselised – keskmised ja peenemad (arterioolid). Ka kolm kesta, kuid võivad olla väga õhukesed. Väiksemates veresoontes subendoteliaalkiht puudub. Lisaks on intima ja meedia piiril paiknev sisemine elastne membraan. Arterioolides võib sem puududa ja selle asemel on elastsetest kiududest võrgustik. * segatüüpi – üleminek elastselt lihaselisele. Sellised on suures osas unearter. Koosneb kolmest kestast. Meedias on rohkelt silelihaskudeja nende vahel elastseid membraane koos kollageeni kiududega. Lihaskoe hulk suureneb perifeersemalt. 31. Veenid. Vena. Viib verd kudedest südame suunas (v.a värativeenid). Õhemate seinadega vrdl arteritega, muidu samad 3 kihti. Veenide lihaskiht on kehvemini arenenud. Veenide seina sisekiht mood. veeniklapikuid, mis avanevad vaid südame suunas. 32. Kapillaarid. Peenikesed, üksteisega võrgustkuna seotud torukesed kudedes
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire 10. Südame klapirikked. Südame põhiklappide häired – rikked o Klappide ahenemine e stenoos
Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle võnkuma. Võnkumine kandub piki aorti edasi arteritele – toimub pulsilaine levik. Võimalik on siis nii sõrmega palpeerida kui ka registreerida. Kõige paremini on võimalik pulssi tunda pindmistes veresoontes: Kodararter randmepiirkonnas (pöidla pool) Unearter kaelal Oimuarter oimupiirkonnas (toimib hästi lastel, kellel nii ranne kui kael on väike) Pulsi järgi saab otsustada ka südame löögisageduse järgi. Pulsi defitsiit – siis, kui kõik südame kokkutõmbed ei kajastu pulsina Kui vererõhk on madal Ja pulss väga kiire H. Südame klapirikked. Südame isheemiatõbi, stenokardia ja müokardi infarkt – nendega seotud patoloogilise protsessi olemus ja peamised tunnused. Hüpo- ja
aga adventitia’ks. Suurte veresoonte toimimist on tähtis teada, sest vigastuste korral võivad tekkida tugevad verejooksud, sulguste ajal aga võivad tähtsad kehapiirkonnad või elundid verevarustusest ilma jääda. Aort saab alguse vasakust vatsakesest ja kulgeb pea suunas, moodustab aordikaare ja kulgeb seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18
annaabi.ee 
