Naiste suguelundid Sisesuguelundid koosnevad paaris munasarjast ja munajuhast, emakast ja tupest. Munasari · Kujult ploomikivi · Mõõtmed 4x2x1cm · Kaalub 5g · Kinnitub vaagnaõõne külg seinale ja emaka tagumisele seinale · Munasarjas valmivad munarakud, mis munasarjast siirduvad munajuha kaudu emakasse Munasarjanääpsud ehk folliikulid Jagunevad kolmeks: · Esmased munasarja nääpsud ehk primaarsed folliikulid · Teisesed munasarja nääpsud ehk sekundaarsed folliikulid · Tertsiaal folliikul ehk põisnääps Põisnääps 6mm, kasvab kuni 2cm läbimõõduga nääpsuks Nääps lõhkeb ja munarakk paisatakse koos folliikulvedelikuga kõhukelme õõnde - ovulatsioon. Pärast ovulatsiooni jääb munasarja pinnale defekt, tekib verevalum, mis paraneb Munajuha · 10 - 12cm pikk torujas organ · Ühendab kõhukelme õõnt emakaõõnega · 2/3 munajuha pikkusest võ...
Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega
Emassuguorganid ja Isassuguorganid Emassuguorganid moodustuvad: 2 munasarjast, 2 munajuhast, emakast ja tupest (sisemised suguorganid) ning tupeesikust ja häbemest (välissuguorganid) Tupp ja tupeesik Vagina et vestibulum vaginae · Tupe ja tupe-esiku piiriks on kusiti välissuue · Koosneb järgmistest kestadest Limaskest: mitmekihiline lameepiteel proopria (sidekoeline, rohkelt elastseid kiude) Lihaskest sisemine tsirkulaarne ja välimine pikikiht Adventitsiaalkest organi tagapoolses retroperitoneaalses osas (intraperitoneaalses osas on välimiseks kestaks serooskest) Erinevused Lehmal tupes ja tupeesikus epiteel kahte tüüpi: mitmekihiline lameepiteel (kaudaalses osas) mukoidsete rakkudega kaetud epiteel (enamus alast) proopria rakurohke Lihaskest: Siga, koer, kass kolmekihiline (lisaks sisemine longitudinaalkiht) Muutused tupe sarvestumata lameepiteelis Koduloomadel toimuvad muutused epiteelis ovariaaltsükli faasidega võrreldes hiljem Ü...
MURDEEAS TEKKIVAD MUUTUSED KEHA EHITUSES JA TALITLUSES · Häälemurre · Habeme ja karvade kasv · Suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht · Suurem ettevõtlikus, uudishimu, ratsionaalsus, agressiivsus MURDEIGA · Vanus 1219 eluastani · Lapsepõlve lõpp ja sirgumine täiskasvanuks · Kiire kehalise kasvu ja arengu ajajärk · Koolitarkuste omandamine ja kutsevalik · Armumine MEHE SUGUELUNDID · Suguti ehk peenis · Munandid, munandimanus ja munandikott · Eesnääre · Seemnejuhad, seemnepõiekesed SUGUTI e. PEENIS · Suguti koosneb ja sugutipeast, sugutikehast · Peenis on kaetud õhukese liikuva nahaga, mis moodustab tipus eesnaha · Sugutipea (eriti selle servad) on tundlikum kui sugutikeha · Suguti ülesandeks on uriini ja seemnevedeliku kehast väljajuhtimine PEENISE SUURUS · Hell teema, sest paljud noormehed leiavad, et nende suguti on väiksem kui teistel. See on vähe
http://www.abiks.pri.ee Mitoospäristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Ainult neli faasi: pro, meta, ana ja telofaas Meioospäristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustamisel. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku Protsess koosneb kahest järjestikusest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Jagunemine=4faasi: profaastuumamembraani lagundamine ja tuumakeste kaotamine; metafaas homoloogilised kromosoomid ei ole teineteisest täielikult eraldunud; anafaaskääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele; telofaasmoodustub kaks tütarrakku. Org. paljunemisviisid Suguline toimub kahe r...
Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g. Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem. Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel. Kusepõie ja pärasoole vahel.
Mehe sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Munandid sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Spermi arengu tingimused: *madalam temperatuur; *ei tohi verega kokku puutuda (vere kaitserakud hävitavad spermi, otsesel kokku puutel). Ühe spermi arengutsükkel kestab u. 80 päeva. Sperme valmib alates murdeeast kuni elu lõpuni. Korraga valmib tuhandeid sperme. Küpsed spermid talletatakse munandimanustes. Naise suguelundid: munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Emakas lihaseline õõneselund, mis on seotud tupega ning munajuhade kaudu munasarjadega. Naissugunäärmed munasarjad asetsevad kahel pool emakat, mis täidavad kahte ülesannet: toodavad suguhormoone, mis nõristuvad verre, nind siin valmivad ka naissugurakud e. munarakud. Munasarjad hakkavad talletama sugukõpsuse saabudes 11-14 a....
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad: Sisemine limaskest e endomeetrium - endometrium Keskmine lihaskest e müomeetrium - myometriu...
munandite madalam temperatuur, mis on 4 kraadi C madalam kehatemperatuurist. Munandid paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, mille kogu pikkus on 250 m. Munandid hakkavad tootma seemnerakke, mis toimub seemnetorukeste seinarakkudes. Munandid säilitavad seemnerakke. Välimuselt on munandid hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ. Mass on 20- 30 grammi.(Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Munandi peal paikneb pehmem osa munandimanus. Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja sealt saab alguse ka seemnejuha. Seemnejuha on u 50 cm pikk ning 0,4 mm läbimõõduga. See kulgeb ümber häbemeluu kubemekanali kaudu vaagnasse ja ühineb eesnäärme sees purskejuhana kusitiga. Munandimanus juhib seemnevedeliku sugutisse. Spermatogeneesi liikumis- ja viljastumisvõime kujuneb 5-12 päeva jooksul välja just munandimanuse pikkades juhades. (Simon Levay, Sharon M. Valente "Human sexuality"). Lisasugunäärmed
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid konkreetset suguhormooni - testosteroon, androstendioon. Sertoli rakud Sertoli rakud asuvad ääniliste torude seintes, on seotud sugurakkude tootmisega. Sertoli rakkude ülesandeks on hoolitseda seemnerakkude kasvamise, arengu ja küpsemise eest. Leydigi rakud Leydigi rakkude ülesandeks on meessuguh...
● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens Seemnepõieke (lad.k) vesicula seminalis
Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid
sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum Tunica serosa - munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea Sisesuguelundid: munand, munandimanus, seemnejuha ja abisugunäärmed - saadab caput’isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks Välissuguelundid: suguti ja munandikott Lobuli epididymidis – sagarikud TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND - 12-15 - paariline elund, mis paikneb munandikotis ja meenutab kujult/suuruselt - igas sagarikus üks üha väänilisemaks muutub ductulus efferens testis, mis
Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3 17. Eesnääre ladina keeles Prostata Asend: kastanisuurune lihaselisnäärmeline moodustis kusepõie põhja all funktsioon Eesnäärme nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks). 18. Lahkliha ladina keeles perineum
#p53, apoptoos, -õigeaegne kontrollitud suremine ja moone, HeLA rakud 11.Mida taheti saada, kui liideti valged vererakud kasvajarakkudega? 12.Mille poolest erinevad monokloonsed antikehad tavalises antiseerumis sisalduvast antikehade segust (polükloonsed antikehad)? 13.Kus ja milleks saab monokloonseid antikehi kasutada? Nimeta 3 erinevat kasutusala. #gonaadid, gonadotroopne hormoon Inimese paljunemine. 1.Mis on nende elundite ülesanne, umbkaudne paiknemine organismis:munandid, munandimanus, eesnääre, seemnepõieke, munasari, munajuha, emakas. 2.Mille poolest erineb menstruatsioon menstruaaltsüklist? 3.Kus toimub inimese viljastumine? 4.Mis on ovulatsioon? Kuidas saab naine ise teada, millal on ovulatsiooni aeg? 5.Nimeta põhjusi nii mehel kui naisel, mis võivad tekitada lastetust. 6.Mida nimetatakse spermiks, gameediks, spermaks, folliikuliks, sügoodiks, embrüoks?
Kude-ühesuguse päritolu, ehituse, talitlusega rakk ning rakuvaheaine. Kudede põhirühmad-epiteelkude(katab keha välispinda, oluline osa haavade paranemisel), sidekude(rohke rakuvaheaine sisaldus), lihaskude(ehituslik), närvikude(koosneb närvirakkudest, täidab tugi-,toite-,kaitsefunktsiooni). Epiteelkude:katteepiteel(naha pindmine, siseelundite kiht), näärmeepiteel, sensoorne epiteel. Sidekude:veri(7%keha massist), lümf(lümfoplasma, lümfotsüüdid), retikulaarne sidekude(luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas), rasvkude(nahaaluskoes, rasvikud), kohev sidekude(lihaskiudude vahel), tihe sidekude(kõõlused, südamed), kõhrkude(liigeste kõhrelised pinnad), luukude(vaheaine õõntes). Lihaskude:silelihaskude(nahas), vöötlihaskude(skeletilihased, keel), südamelihaskude(süda). Elund-kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend, funktsioonid(luud, lihased, süda,maks) Elundkond-ehituselt, talitluselt, arengu poolest sarnased elundid(tugi-liikumiselundkond). Sü...
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui is...
hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata peensool intestinum tenue suguti penis
peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline põsed buccae seemneväät funiculus igemed gingivae spermaticus paariline
Kuse-suguelundite süsteem Systema urogenitale Kuseelundid (organa urinaria): Kuseelundid e. erituselundid on: -Neerud – toodavad uriini -kusejuhad e. ureeterid – viivad uriini neerudest põide - kusepõis – uriini reservuaar - kusiti e. ureetra – juhib uriini põiest väliskeskkonda Kuseelundite peaülesandeks on jääkainete eemaldamine verest ja nende kehast väljutamine (kõrvalülesandena väljutavad jääke ka soolestik, kopsud ja nahk!). Neer (ren, nephros): Neerud on 2 oakujulist elundit kõhuõõne tagaseinal retroperitoneaalruumis, mõõtmed ca 12 x 6 x3 cm, kaal ca 200g. Neerude ülesandeks on vere puhastamine jääkidest ja vere osmootse tasakaalu säilitamine. Jäägid ja muud hetkel liigsed ained eemaldatakse uriini koostisse – seega lühidalt on neer uriini tootja. Neerul eristatakse: ülemine ja alumine poolus (ots); eesmine ja tagumine pind; lateraalne ja mediaalne serv. Mediaalse serva keskel on neeruvärat – sealt lähevad läbi neeruarter,...
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 21. Isassuguorganid Munand on kujult ovaalne. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel. Seal toimub sugurakkude arenemine spermideks. Munandimanus on otstes jämenenud ja keskosas peenpiklik, © EeeOoo munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba. Seemnejuha on munandimanuse juha vahetuks jätkuks, ühendades viimast kusiti vaagnaosaga. Munandikott on naha väljasopistis. Skrotaalnahk on võrdlemisi õhuke. Seemneväät on
* munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge temperatuur vähendab spermide funktsionaalsust – vähendab võimet
Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks.
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldades luudevahelist liikumist ja amortiseerivad liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisi ühendusi: Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on: Sideliidused luud on omavahel ühendatud sidekoe abil. Õmblus õhukese sidekoekihi abil l...
emakakehast ja emakakaelast. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid –Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand – kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks.
Normaalsel juhul sisaldab munandikott kahte munandit. Seemneväät tundub palpeerimisel pehme, torukujulise elundina. Seemnejuha eristatakse kõvema, niitja kiuna seemneväädi sees. Tähelepanu koondatakse munandite suurusele, kujule ja võimalikele sõlmedele. Kui palpatsiooni käigus leitakse munandist normaalsetele struktuuridest erinev sõlm, hinnatakse selle suurust ja liikuvust ning tehakse kindlaks selle asukoht. Palpeerimisel on munandimanus alati veidi valulik, kuid tugev valu viitab põletikule. Üksikasjalik läbivaatlus lambi abil ehk transilluminatsioon on abiks vedelikku sisaldavate tsüstiliste moodustiste, vesimunandi ja seemnesonga esitamisel. Lambivalguse mitte kumamist sõlme kohal läbi munandikoti seostatakse kasvajaga. Palpeerimisel tehakse kindlaks: kas munandikotil on märgata muutusi, kas püstiasendis leidub munandikoti naha alla veenilaiendeid (kui jah siis kas need vähenevad
Morfoloogia küsimused 1. Kehaosad ja regioonid ( piirkonnad, millest keha koosneb) Pea, kael, kere, saba, eesjäse, tagajäse 2. Topograafilised mõisted (front, ment, kaudaalne, kraniaalne. jne) *Mediaalne e. keskmine *Lateraalne e. külgmine *Intermediaalne e. vahelmiseks *Kraniaalne e. koljupoolne *Kaudaalne e. sabapoolne *Dorsaalne e. selgmine *Ventraalne e. kõhtmine *Eksternne e. välimine *Internne e. sisemine *Superfitsiaalne e. pindmine *Peofundne e. süva *Pronksimaalne e. kerele lähemal *Distaalne e. kerest kaugemal *Palmaarne e. pihkmine *Plantaarne e. taldmine *Parietaalne e. seinmine *Vistseraalne e. sisusmine *Rostraalne e. ninatipmine või nokmine 3. Luude ehitus ja jaotus ( lamedad, pikad, mis luu sees?) Kuju ja struktuuri alusel jagatakse luud pikk-, lühi- ja lameluudeks. Pikk- e. toruluudel on pikkus muudest mõõtmetest suurem. Lühiluudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed ning nad esinevad s...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega
väljutatakse; ka naissuguhormoonide tootmine Mehel toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse; ka meessuguhormoonide tootmine Kuseelundite süsteemis: 1) Neerud - RENES 2) Kusejuha - URETER 3) Kusepõis - VESICA URINARIA 4) Kusiti - URETHRA: Naise kusiti - URETHRA FEMININA Mehe kusiti - URETHRA MASCULINA Suguelundite süsteem: Mees: sisemised suguelundid 1) Munand - TESTIS -paariline 2) Munandimanus - EPIDIDYMIS - paariline 3) Seemnejuha - DUCTUS DEFERENS - paariline 4) Seemnepõieke - VESICULA SEMINALIS - paariline 5) Seemneväät - FUNICULUS SPERMATICUS - paariline 6) Eesnääre - PROSTATA - paaritu 7) Sugutisibulanääre - paariline Välimised: 1) Suguti ehk peenis - PENIS 2) Munandikott - SCROTUM Naine: sisemised 1) Munasari - OVARIUM, OOPHORON - paariline 2) Munajuha - TUBA UTERINA, SALPINX - paariline 3) Emakas - UTERUS, METRA
neljakromatiidilised moodustised); f) meioosi II telofaas; KÜSIMUS Paljunemine 14. Milline on seemnerakkude (spermatosoidide) teekond küpsemisest viljastumiseni - nimetage õiges järjekorras vastavad inimkeha osad! Kommentaar Paljunemine 14. Et juttu on ka viljastumisest, peab arvestama spermatosoidi teekonda ka naise suguelundites. Munand (väänilistes seemnetorukestes toimub spermatosoidide küpsemine, spermatogenees) munandimanus (pikk kanalite süsteem, ka spermatosoidide talletamiseks) seemnejuha suguti tupp emakas munajuha (seal toimub ka viljastumine). KÜSIMUS Paljunemine 15. Alljärgnevalt on rakutsüklit kujutatud hulktahukana. 15.1. Kirjutage sellele rakutsükli perioodide nimetused, arvestades, et perioodid 6.-8. on interfaasi eri osad: G1 (pre-sünteetiline faas) sel ajal toimub rakujagunemiseks vajalike ensüümide ja RNA süntees, toimub organellide jt rakustruktuuride hulga
suurte häbememokkade vahelises pilus. Funktsioon Sünnitusel tuleb laps välja, suguühte ajal läheb peenis sisse 13. Munand lad. k. TESTIS Asend Vaheseinaga kaheks jaotunud mitmekihiline õhukese seinaga munandikottides Ehitus 200-300 sagarikku. Funktsioon Meessugurakkude paljunemine seemnetorukestes 14. Munandimanus Seemnerakkude reservuaar Asend Munandi tagumisel serval 15. Eesnääre lad. k. PROSTATA Asend MEESTEL põie all Funktsioon Selle nõre lisandub seemnepurske ajal seemnevedelikule ja aktiviseerib seemnerakke (muudab liikuvateks) 16. Lahklina lad. k. PERINEUM Asend Reite vahele jääv piirkond vaagnaväljapääsu kohal Jaotus Vaagnadiafragma ja urogenitaaldiafragma
11. TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA TUPEOSA, SUUNDUDES ALLA LÄHEB TUPP LÄBI UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS. FUNKTS – SÜNNITUSTEE 12. MUNAND lad.k.- TESTIS ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS FUNKTS – MEESSUGURAKKUDE PALJUNEMINE, MEESSUGUHOR-MOONIDE TOOTMINE 13. MUNANDIMANUS lad.k.- EPIDIDYMIS ASEND – MUNANDI TAGUMISEL SERVAL FUNKTS – SEEMNERAKKUDE RESERVUAAR 14. EESNÄÄRE lad.k.- PROSTATA ASEND – KUSEPÕHJA PÕIE ALL FUNKTS – ÜMBRITSEDA KUSITIT (EESNÄÄRME NÕRE LISANDUB SEEMNEPURSKE AJAL SEEMNEVEDELIKULE JA AKTIVEERIB SEEMNERAKKE (MUUDAB LIIKUVATEKS)). 15. LAHKLIHA lad.k.- PERINEUM
on kaetud kõhukelmega. Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat
Kuse- ja suguelundid K U S E- J A S U G U E L U N D I D Kuse-suguelundkond (urogenitaalsüsteem) hõlmab endasse kaks elundkonda - kuseelundid ja suguelundid. Nimetatud elundkonnad täidavad erinevaid funktsioone, kuid on arengu ja asukoha poolest teineteisega seotud. KUSEELUNDID Kuseelundkonna ülesanded ja liigitus Ainevahetuse jääkproduktid peab organismist eemaldama, sest nende kogunemine verre kutsub esile enesemürgistuse. Liigne vesi ja süsihappegaas (süsivesikute laguproduktid) eritatakse kehast kopsude kaudu. Erütrotsüütide laguproduktid - sapipigmendid ning mitmed mineraalsoolad (kaltsiumi-, magneesiumi- ja raskemetallide soolad) - eemaldatakse kehast jämesoole kaudu. Valkude laguproduktid (kusihape, kusiaine), mõned soolad jne. eritatakse naha ja neerude kaudu higi ning uriini kujul, kusjuures neerud etendavad seejuures peamist osa. Neerud on seega spetsii...
Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre. Naistel arenevad vagiina, kliitor, häbememokad, emakakael, munajuhad, piimanäärmed (rinnad). Välised tunnused, mis sugude vahel erinevad, võivad olla ka kehasuurus, häälepaelte ehitus, lihaseline ehitus. Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Sekundaarsed emassuguorganid: emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbmemokad, piimanäärmed. Sekundaarsed isassuguorganid: peenis, skrootum (munandikott), munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre. Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo
Suguorganid erinevad sugupooliti ning seega neid käsitletakse eraldi. Sugurakud tekivad sugunäärmeis ehk gonaadides: isassugurakud ehk spermatosoidid tekivad munandites ning emassugurakud ehk ootsüüdid tekivad munasarjades. Suguorganid alustavad talitlust alles suguküpsuse väljakujunemise perioodil ehk puberteedieas. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustamine sugunäärmetes aegamööda vaibub. 39. Isassuguorganid. Isassuguorganiteks on paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis. Lisaks neile kuuluvad isassuguelundite hulka ka munandikott ja eesnahk. Munandites valmivad seemnerakud, munandimanuses toimub nende lõplik küpsemine ning säilitamine, seemnejuhad koos kusitiga juhivad neid välja ning lisasugunäärmed moodustavad seemnevedelikku. Peenis on paaritusorganiks ning munandikott ehk skrootum kaitseb munandeid ja vastutab termoregulatsiooni eest. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil
1. Kehaosad ja regioonid: Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea — ajuosa ja näoosa. Kael — ühendab pead kerega. Kere — jaotatakse: rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed — põllumajandusloomadel keha kandjad ja maad kaudu edasviijad, nimetatakse jalgadeks. Võivad olla ka tiivad, loivad Eesjäsemepiirkonnad: Kere küljes olev osa, kerest väljaulatuv osa Tagajäsemepiirkonnad: sama 2. Topograafilised mõisted: Kehaosade ja organite paigutuse ning suuna kirjeldamisel lähtutakse looma normaalsest seisuasendist. Mediaantasand — keha sümmeetrilisi külgpooli (paremat ja vasakut) eraldav tasand. Horisontaal e. frontaaltasand — asetseb paralleelselt pinnaga Mediaantasandipoolset organi osa nimetatakse mediaalseks (keskmiseks) ja sellest kaugemal seisvat lateraalseks (külgmiseks). Horisontaaltasandi suhtes kõneldakse dorsaalsest (selgmisest, maapinnast eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kr...
limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." VÄÄR 125.Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Nefron 126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus 127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Kliirens 128.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. *Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. 129
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt) · 2 erinevat piirkonda: kompakta (plinkollus) tihe väline pinnakiht spongioosa (käsnollus) käsnataoline siseosa · luukoe pinda katab: liigesekõhr ligesepindadel periost paks ja tugev sidekoe kiht luu välispinnal ...
diameetriga proteiinid. GBM koosneb kolmest kihist: 2 elektronhelekiht – lamina rara externa, lamina rara interna elektrontume kiht– lamina densa. Lamina densa kõige olulisem komponent on kollageen IV. Glomerulaarsele basaalsele membraanile kinnituvad jätketega rakud – podotsüüdid. 64. Isassuguorganite ja (67.) emassuguorganite jaotus. Isasuguelundid – organa genitalia masculina. Paarilised munand, munandimanus ja seemnejuha. Paaritud isaskusiti, suguti ja munandikott. Lisaks ka lisassugunäärmed. Emassuguelundid –organa genitalia feminina. Paarilised munasari, munajuha. Paaritu emakas, tupp, tupeesik, häbe ja emaskusiti. Käsitletakse ka imetit. 65. Testis, vääntuubuli seina ehitus. Munandeid katab serooskest, selle all valkjaskest (tunica albuginea). Munandi parenhüümi moodustavad mikroskoopilised torukesed, milles toodetakse isassugurakke. Eristatakse väänilisi ja
kiht), epiteeli all limaskesta proopria, järgneb kohev sidekoeline submukoosa Lihaskest – väga paks, selle moodustavad kolm raskesti eristatavat kihti: sisemine ja välimine longitudinaalkiht, vahelmine tsirkulaarne kiht Adventiitsia – sidekoest, hulgaliselt rasvarakke ja suuri veresooni Peritoneumiga kaetud piirkonnas on kusepõie väliskestaks serooskest ISASSUGUORGANITE JAOTUS Isassuguorganid: munandid e testised, munandimanus, seemnejuha Eesmärgiks on spermatosoidide moodustamine, säilitamine ja transport ning suguhormoonide süntees TESTIS. VÄÄNTUUBULI SEINA EHITUS. Munandeid katab serooskest, selle all paikneb valkjaskest e albugiinea Munandites toimub spermatogenees ja steroidhormoonide (androgeenide) süntees Munandi parenhüümi moodustavad seemnevääntuubulid, mis on isassugurakkude tekkekohaks
organogeneesi käigus ja teine puberteedieas. Emassuguhormoonid: - östrogeenid (estradiool) (munasari, neerupealised) - progesteroon (kollakeha) Sekundaarsed emassuguorganid emakakael, emakas, munajuhad, vagiina, kliitor, häbememokad, piimanäärmed Isassuguhormoonid: - anti-Mülleri hormoon (Sertoli rakud) - testosteroon (Leydigi rakud) - dihüdrotestosteroon (DHT) Sekundaarsed isassuguorganid peenis, skrootum, munandimanus, seemnejuha, seemnepõiekesed, eesnääre Testosteroon ja dihüdrotestosteroon Embrüos koed, mis ümbritsevad urogenitaalsiinust sünteesivad ensüümi 5α-reduktaasi, mis konverteerib testosterooni dihüdrotestosterooniks (DHT) 71 XY genotüübiga indiviid, kellel on ensüüm 5α-reduktaas defektne, ei ole võimeline DHT-d tootma, mistõttu võivad neil välja kujuneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
