3. Mis paneb vere veenides liikuma? Miks veri liigub ka jalgades tagasi südamesse? Vatsakese kokkutõmbel. Sest veenid on klapid mis ei lase verel tagasi valguda. 4. Kuidas töötab süda? Miks süda ei väsi? Südamel on vasak vatsake ja klapp, ning parem vatsake ja klapp. Ei väsi, sest iga kord tõmbuvad lihased kokku ja siis lõttvuvad. 5. Kirjuta iga väite juurde, kas see kehtib arterite, veenide või kapilaaride kohta. Neil on üherakukihiline ilma lihaskoeta sein kapilaar Nendes on veri suure rõhu all arter Klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise veenid Kannavad verd südamest eemle arter Veri liigub neis südame kokkutõmmete survel arter Kannavad verd südame poole veenid Neis toimub gaasivahetus, toit,- jääkainete vahetus kapilaar 6. Vere olulisemaks ülesandeks on organismi aineid laiali kanda. Milliseid aineid kannab veri? Hapniku, toitaineid. 7. Moodusta sobivad paarid. a. hapniku transport d. Lameluude üdi b
MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari. Kapilaari ots suleti ja kapillaar täideti paari millimeetri naatriumtiosulfaadiga. Kapilaar kinnitati termomeetri külge ja asetati koos termomeetriga veega täidetud keeduklaasi, nii et vesi ei pääseks kapilaari sisse. Keeduklaasi soojendati pliidil, kuni oli märgata aine sulamist. Sulamistemperatuur pandi kirja ja korrati katset – see kord alustati vee temperatuuriga, mis oli 10 kraadi jahedam kui mõõdetud sulamistemperatuur. Katse andmed: 1) Esimese katse sulamistemperatuur: 47 kraadi 2) Teise katse sulamistemperatuur: 47,5 kraadi Arvutused:
Iga väike tehniline muutus võib kaasa tuua reziimi muutuse.Mida lühem on võnkumine, seda efektiivsem on regulaator. 58.Kontrollmõõteriisatde klassifitseerimine paiknemisviis ja ülesande järgi. Mõõteriistad on kõik, millega on võimalik igasugu parameetreid mõõta. Temperatuur, rõhk,kontakt ja distants mõõteriistad. Distants mõõteriist kooseb tajurist, skaalast ja mingisugusest ühendusest. Ühendus võib olla elektrooniline,pneomaatiline, hüdraulilised läbi kapilaar toru, milles võib olla mingi vedelik või gaas. On ka optilisi jne. Elektrilised võivad olla läbi takistuse,termoelektriline. 59.Automaat stopp - on ka automaatika üks osa, mille ülesandesk on takistada ebameeldivuste tekkimist, näiteks peamasin seisma panemine. See jaguneb sellisena, et süsteem jääb automaatselt seisma. Või blokeering, milles takistatakse probleemi tekkimist või ei ole võimalik midagi käivitada, näiteks hammasrattad ei ole hambumises ja ei lase käivitada
oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust; ventileeritakse, aga puudub verevarustus *tervel inimesel langevad need surnud ruumid praktiliselt kokku; erinevusi haiguste korral Gaasivahetus kopsudes I etapp: Kopsualveoolides ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel O2 alveoolist kapillaari, CO2 kapilaar -> alveool Toimub täna gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides Gaas liigub alati kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas - osarõhk Gaaside difusioon toimub vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris oleva vere vahel II etapp: Gaaside transport verega O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil Hapnikuga seotud hemoglobiini protsent - saturatsioon
sisemine eripind avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind; c) üldine eripind sisemine ja välimine kokku. Eripinnad koos suurusega on pulbrite olulisimad näitajad. Klassifikatsioon läbimõõdu järgi: makropoor > 50 nm; mesopoor 2 50 nm; mikropoor < 2 nm. Autoadhesioon osakeste omavaheline iseeneslik liitumine (kleepumine); seda põhjustab molekulaar-, elektriline, magneetiline, kapilaar- ja mehaaniline jõud. Nt jahu. Agregaat nõrga sidemega primaarsete osakeste kogum. Nt kastmes jahuklimbid; põhjustatud pindpinevusest ja adhesioonijõududest. Aglomeraat kõrge temperatuuri all pressitud pulber, tugevalt seotud osakeste kogum; moodustub kõrgemal temperatuuril difusiooni tagajärjel soojusliikumisel liiguvad ühe aine osakesed teise sisse - või moodustub osakeste sulafaas (sulanud osa liidab teised sulamid); sellel põhineb
annaabi.ee 
