Anatoomia-füsioloogia eksamiks (0)

Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik * termoregulatsioon
Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk( DERMIS ), alusnahk(HYPODERMIS)
Keel:  skeletilihas . FN: kõne, imemine, toidu segamine , mälumine,  neelamine , maitsetundlikkus.
Sülg: süljega algab  suus  osaline süsivesikute  lammutamine .
Magu :  happeline kk. FN: *toodab  maomahla , mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel
*lihastöö  segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde  *
Maomahl :  soolhape , mis lõpetab HCl  sülje .
Vasak  kops : (PULMO  SINISTRA ) vasakul pool rindkereõõnes.
Kopsuvärat :   (HILUS   PULMONIS)   asub   mediaalpinna   keskosas,   teda   läbivad   peabronh,
kopsuarter ,   närvid,   bronhiaalsed   sisse   arterid,   2   kopsuveeni,   lümfisooned,   bronhiaalveenid
(välja).
Tugikude  koosneb:  veri , lümf , luud , kõhrkude,  rasvkude  ja sidekude.
Unefaasid : sügav ja  pindmine . Sügav: aeglaste lainete  ilmumine  entsefalogrammile. Pindmine:
kiired silmade liigutused, sageli nähakse unenägusid. Vahelduvad omavahel 4-5 korda.
Elektriimpulss :   erutus    algab   paremas    kojas ,   kus   asub   siinussõlm,   sealt   läheb   erutus
atrioventrikulaarsõlme, pärast läheb hisikimpu, kust edasi läheb südame lihasesse.
Kui palju on peaajunärve? 12. tähistatakse  rooma  numbritega
Hormoon : bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse.
Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd
Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust
Sümpaatiline    NS:  süda-   kiirenemine   ja   tugevnemine,seede-   mao   sooletrakti   motoorika
pidurdab, silmaga- laienemine.
Põlveliiges (ARTICULATIO  GENUS )
Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus:  Valgud -10-15%,  süsivesikud -55-60%,  rasvad -
10-20%.
Kõhuõõs :  ( CAVUM     ABDOMINIS )   on   keha   suurim    õõs .   Koosneb   3   osast.
ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM)
Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas
Koronaarvereringe :  südame enda  verevarustus . FN: varustada verega südame kõiki  kudesid ,
eriti aga südamelihast.
Lümfisüsteem on  venoosne  või  arteriaalne ? Venoosne
Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega
Mitu paari on inmesel süljenäärmeid?  3 paari: kõrvasüljenääre, alalõuaalune  süljenääre  ja
keelealune süljenääre
Mida tähendab FAECES? Roe
Mida tähendab  digestioon ? Seedimine
Pirogov    Waldeyeri   rõngas   ehk..   ja   mis   see   sisaldab?   lümfoidne    neelurõngas,   koosneb:   2
kurgu , 2 neelu , 2 kuulmetõve, 1 keele. Kokku 7
Mis on  tonsillid  ja nimeta nende funktsioon?  mandlid , kaitsefunktsioon
Söögitoru seina ehitus:  limaskest ,  lihaskest (jaguneb kaheks; alguses on vöötlihaskest – allub
tahtele ja söögitoru keskosas läheb üle silelihaskestaks – ei allu tahtele) , sidekest
Mis  toimub  lihastega  peale  treningut?  Peale  treningut  tekib   lihasvalu .  Lihasvalu  tekitab
piimhape  lihastes, mis tekib siis, kui lihased ei saa piisavalt hapniku.
Mao osad eesti ja ladina keeles: lävis(CARDIA); keha( CORPUS );  lukuti (PYLORUS)
Kuidas jaguneb  peensool ? Kaksteistsõrmiksool, tühisool, niudesool.
Papilla vateri on: kaksteistsõrmiksoole suur näsa
Sphincter  oddi on avaus, mille kaudu pääseb kaksteistõrmiksoolde  sappi .
Suurim keha nääre  eesti ja ladina k: Maks(HEPAR) 1.5 kg
Sapi  funktsioon:  peensooles  rasvade  seedimise  kergendamine
Süljenäärmete funktsioon: Toota sülge.
Mao   funktsioonid:  maomahla   tootmine;   lihastöö   segab   toidu   maomahlaga   ja   suunab
peensoolde; toitainete osaline  imendumine  toimub maos
Nimetage   kuseelundkonna    elundid :
  neerud ( RENES );    kusejuha ( URETER );
kusepõis (VESICA URINARIA); kusiti( URETHRA ).
Kusejuha   pikkus   ja   funktsioon:  pikkus   um.   30cm,   3-9mm   piires.   FN:   Uriini   juhtimine
neeruvaagnast kusepõide.
Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine
Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm   M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine.
Munasari   (lad.   OVARIUM,   kr.   OOPHORON)   FN:   munarakkude   kasvamine,   areng   ning
naissuguhormoone  tootmine.
Munajuha (TUBA UTERINA) FN:  viljastumine
Emakas ( UTERUS ) FN: loote areng
Tupp ( VAGINA ) FN: sünnitustee
Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine.
Munandimanus (EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude  reservuaar
Eesnääre ( PROSTATA ) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke.
Viljastumine:  ( fertilisatsioon )   toimub   munajuhas;   viljastumine   on   spermi   ja   munaraku
ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine.
Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon,  osmootse
rõhu   säilitamine,   jääkainete   väljutamine,   arteriaalse   vererõhu   regulatsioon,    vereloome
regulatsioon,  homoöstaasi  tagamine.
Esmasuriini tekib kuni ..... liitrit 24 tunni jooksul: 180
Esmasuriin  ei sisalda suure molekulmassiga valke ja vere vormelemente, ei sisalda glükoosi.
Lõpliku uriini hulk on ... ööpäevas:  1-1,5 liitrit
Somaatiline närvisüsteem: teadlik ja  tahtlik , reguleerib skeletilihaste tegevust, tsentraalne osa
peaaju ja  seljaaju .
Vegetatiivne    närvisüsteem:  tahtele   allumatu,   jaguneb   sümpaatiline   ja    parasümpaatiline .
reguleerib siseelundite talitlust.
Aferentne :  sensoorne , ehk tundenärv - külm kuum.  tunnen katsudes
Eferentne : efektoorne ehk viimanärv. viivad erutusi KNS-st elunditesse. teostavad motoorikat
Refleksikaar: tee, mida mööda liigub erutus refleksi puhul
Milliseid   reflekse   nimetatakse   tingitud   refleksideks?  Omandatakse   elu   jooksul(käimine,
jooksmine , ujumine)
Seljaaju funktsioon: reflektoorne talitus ja erutuse juhtiminе.
Mis keskused asuvad  piklikajus ? (MEDULLA OBLONGATA)Hingamis ja südametegevus,
vasomotoorsed   keskused,   tingimatute    reflekside    keskus(seedimine,   imendumine),
kaitserefleksid(köhimine,  oksendamine , aevastamine)
Mis keskused asuvad tagaajus? tasakaal, koordinatsioon
Mis keskused asuvad keskajus? lihaste toonuse säilitamine, nägemis- ja kuulmiskeskused
Mis keskused asuvad  vaheajus ?  ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri
reguleerivad keskused.
Mis keskused asuvad otsajus? kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus
ja liigutusi juhtiv tunde- motoorne  keskus.
Naha tekised: Karvad, juuksed ja küüned
Kus paikneb tasakaaluelund? Sisekõrvas
Kus paikneb haistmiselund? Ninaõõnes ülemises osas
Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes?  Soojendamine , niisutamine, puhastamine
Piirkonnad,  millelt  on võimalik palpeerida  pulssi ?  *kodarluuarteril *unearteril(a. carotis)
*oimuarteril *kõhuaordil *käel õlavarrearteril *jalal reie-, õndla-, sääre- ja pöiaarteril.
Väikese    vereringe    funktsioon:  Tuua   kopsudest   hapnikurikas   veri   südamesse   ja   ära   viia
süsihappegaasirikas veri.
Suure vereringe funktsioon: Varustada keha kõiki piirkondi verega.
Rasvad         rasvhapete ja glütseroolina
Vesi           veega
Süsivesikud           monosahhariiditena
Valgud           aminohapetena
Vitamiinid           ei lagune
Maksa   funktsioonid?  Energia   allikas,   vere-   ja   veedepoo,   inaktiveerib   hormone,
detoksikatsiooni fn, sünteesib aminohapetest plasmavalke.
Milline hormoon reguleerib munarakkude arengut? Kooriongonadotropiin
Millise hormooni toimel tõuseb  vererõhk ? Adrenaliin
Koehormoonid : ained, mis difundeeruvad ilma vereringe vahenduseta.
Verevalkude FN: ( albumiin ,  globuliin ,  hemoglobiin ,  fibrinogeen ) toitumisFN, transpordiFN,
kandjaFN, onkootse rõhu tekitaja , kaitseFN.
Vere FN: toitainete transport, hapniku transport, valgu depoo .
P-sakk: väljendab erutuse levikut üle mõlema koja.
Südame kestad:  Endokard , Müokard , Epikard .
Erütrotsüütide FN: hapniku transport kudedesse ja süsihappegaasi transport kopsudesse.
Leukotsüütide FN: organismi kaitse.
Trombotsüütide FN: osalemine hüübimises.
Aktiin , müosiin: valgud, mis toestavad lihaskontraktsiooni.
Veresuhkur  norm. : 3.0-5.5 mmol
Peamine   pea   piirkonda   arteriaalse   verega   varustav    veresoon :  Ühine    unearter
(A.CAROTIS COMMUNIS)
Peamine   pea    piirkonnast    venoosset   verd   koguv   veresoon:
 Sisemine
kägiveen(V.JUGULARIS  INTERNA )
Mis on ja kus asub vena  mediana  cubiti: KESKMINE  KUBITAALVEEN , peamine verevõtu
koht; asub küünaraugus
V. SUBCLAVIA: rangluualune  veen , asub rangluu  all
V. PORTA: värativeen, asub väikeses rasvikus.
Suured    seedenäärmed    ja   mida   toodavad:  maks   –   sapisoolad,   sapipigmendid,    kolesterool ;
kõhunääre  – amülaasi, trüpsinogeeni, lipaasi ; suured  süljenäärmed – amülaasi.
Seedekanali    osad:  suuõõs(cavum   oris),    neel ( pharynx ),   söögitoru( oesophagus ),   magu(gaster),
peensool(intestinum tenue),  jämesool (intestinum crassum), pärak.
Hingamiselundid :  ninaõõs(cavum nasi),  kõri (larynx),  hingetoru ( trachea ),  peabronhid (bronchi),
kopsud (pulmones).
Hingamiselundid kliinilises praktikas: ülemised  hingamisteed  – ninaõõs koos neelu ninamise
osa ja kõriga; alumised hingamisteed – hingetoru ja teised õhku juhtivad elundid.
Peensoole FN: Peensooles lagundatakse valke edasi ning toimub toitainete imendumine verre.
Kopsud:  Parem   kops   koosneb   3    sagarast ,   vasak   –   2   sagarast.   Asend:   rindkereõõnes
pleurakottides. FN:  gaasivahetus .
Kõhunääre( PANCREAS ):  eritab  kõhunäärmenõret ja hormoone, toodab soolkanali limaskest
soolenõret.
Skeletilihaste FN: *liigutada skeleti osa ja tagada selle üksikosade liikumine *anda kehale kuju
*toota  kehasoojust  *kaitsta siseelundeid