Munand - Mehe peamine suguorgan Sperma - Sugunäärmete poolt toodetud nõre mis sisaldab sperme Ovulatsioon - Munaraku vabanemine munasarjast Viljastumine Munaraku ja seemneraku tuumade ühinemine Viljatus Võimetus saada järglasi Idulane Varajane arengukäik kus väline sarnasus inimesega puudub Platsenta Lootekest mille kaudu on ema lootega ühenduses Munasari Nais-suguorgan kus moodustuvad munarakud Loode Areneb idulasest, omab inimesega sarnaseid jooni Nabanöör Ühendab loodet platsentaga Bioloogiline surm Pöördumatu surm Kliiniline surm Surmaseisund kust on võimalik elustada Sugurakkude valmimine: Suguorganid:
SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad
Munandite laskumise tagajärjel migreeruvad munandid koos munandimanustega oma esialgsest asukohast ventraalse kõhuseina suunas seal moodustuvasse munandikotti. Munandi laskumist juhib munandi juhtside, mis ühendab munandit munandimanusega ja viimase saba ventraalse kõhuseinaga. Liikudes kõhukelme ja kõhuseina vahel uude asukohta, võtavad munandid kaasa oma veresooned ja närvid. Jõudnud oma rändel kubemekanali juurde, sopistuvad munand, munandimanus ja seemneväät vaginaalõõnde, võttes oma retroperitoneaalse asendi tõttu kaasa kõhukelmekatte ja sellest moodustuva munandikinnise. Munandid ilmuvad vaginaalõõnde mäletsejalistel looteeas (veisel 4,5.-5. embrüonaalkuul) ning seal ja hobusel umbes sünniajal või varsti pärast seda. Isaslooma, kellel munandid on jäänud kõhuõõnde, nim. Krüptorhiidiks ehk peitmunandlaseks. Munand kujult ovaalne
● membraanosa ● käsnosa Mis on suguelundite funktsiooniks? Täidavad paljunemisfunktsiooni. Mis toimub mehe suguelundites? Spermatosoidide paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemised suguelundid munand munandimanus seemnejuha seemnepõieke seemneväät eesnääre sugutisibulanääre Munand (lad.k) testis Munandimanus (lad.k) epididymis Seemnejuha (lad.k) ductus deferens
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide
MEHE REPRODUKTIIVORGANITE ANATOOMIA. Mehe välissuguelundid- Organa genitalia externa: munandikott- scrotum suguti- penis Sisesuguelundid- Organa genitalia interna: munand- orchis, testis munandimanus- epididymis seemnejuha- ductus deferens (kubemekanalis seemneväädi- funiculus spermaticus koosseisus) purskejuha- ductus ejaculatorius lisasugunäärmed- glandula genitalia accessoria: eesnääre- prostata, seemnepõiekesed- vesicula seminalis, bulbouretraalnäärmed ehk Cowperi näärmed- glandula bulbourethralis seu Cowperi meessuguhormoonide üldnimetus - androgeenid
viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest; neurohüpofüüs – tagumine osa (ka tagasagar), närvikoest; adenohüpofüüsi hormoone: somatotroopne e.
ELUNDKOND SELJAAJU SISENÕRE- PÄRA SÜSTEEM PEENIS K NÄRVID KÄBIKEHA TUPP EMAKAS MAKS JÄMESOOL HÜPOFÜÜS EESNÄÄRE MAGU MUNAND (MEHEL) PEENSOOL KILPNÄÄRE MUNASARI KÕHU- NÄÄRE NEERU- PÄRASOOL PEALISE HARKELUND D SEEMNESARI SUUAV A SÖÖGITORU KÕHUNÄÄR MUNASARI
Munarakk on viljastumis võimeline pärast ovulatsiooni 24h . Kuna spermatosoidid liiguvad erineva kiirusega võib rasestumise põhjustada ka suguühe, mis toimub 48h enne ovulatsiooni. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks: Sisesuguelundid: · Munandid · Munandimanused · Seemnejuhad · Seemne põiekesed · Eesnääre Välis suguelundid: · Suguti · Kusiti · Munandikott · Munand Munand · Hallikas-roosa, tuvimuna suurune paaris organ · 5x3x2cm, mass 20 - 30g. · Munandid asetsevad munandikotis ja on teine-teisest eraldatud vaheseinaga · 200ks -300ks munandi sagarikuks. · Igas sagarikus on 2-4 väänilist seemne torukest, mis ühinedes moodustuvad torukeste süstmunandi võrgustiku. · Väänilistes seemnetorukestes toimub mehe sugurakkude valmimine · Spermium e. spermatosoid umbes 50 - 60mm.
Munand- Mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid. Sperma- Meesugunäärmete nõre koos spermidega. Munasari- Naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid. Ovulatsioon- Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast. Menstruaaltsükkel- Naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub viljastatud munaraku vastuvõtuks. Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre ning välimise on munandikott ja suguti. Meessuguhormoonide süntees ja spermide moodustumine munandites algab suguküpsuse saabumisega ja võib jätkuda elu lõpuni. Spermide normaalseks kujunemiseks on vaja kehasoojust veidi madalamat temperatuuri, ka ei tohi spermid otseselt verega kokku puutuda. Naise peamised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp, mis paiknevad keha se...
Näärme keskel ulatub välja rinnanibu, mida ümbritseb pigmenteerunud nibuväli. Nääre koosneb 1520 sagarast, millest lähtuvad piimajuhad. Enne nibusse jõudmist juhad laienevad ja moodustavad piimaurke, siis ahenevad,tungivad nibusse ja avanevad selle tipul. Sagarate vahel ja kogu näärme ümber on rasvkude. Fibroosne sidekude moodustab sagaratevahelisi vaheseinu ja kihne kogu näärme ümber. 15. Munand ladina keeles testis Asend lapikovaalne ploomisuurune paariselund, mis asub munandikotis. Ehitus, funktsioon: Munand koosneb 200300 sagarikust, milles leiduvates väänilistes seemnetorukestes paljunevad meessugurakud. Sagarike sidekoes leiduvad rakud toodavad meessuguhormoone, mille mõjul kujunevad meestel sekundaarsed sootunnused. 16. Munandimanus Asend: asub munandi serval. funktsioon: seemnerakkude reservuaariks. 3
Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g. Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem. Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ Mis on munandimanuse vahetu jätk. 3 - 4cm pikkune laienenud osa seemnejuhas läbimõõduga 1cm ehk seemnejuha ampull. Seemnejuha lõppeb 2cm pikkuse pursejuhaga. Seemnepõieke 4 - 5cm, 2cm läbimõõduga. Paaris organ asetseb seemnejuha ampulli lateraalsel küljel.
Neerud renes Neer - ren Kusejuha - ureter Kusepõis - vesica urinaria Koorollus - cortec Säsiollus - medulla Toomasoon - vas afferens Viimasoon - vas efferens Kusiti - urethra Naise kusiti - urethra feminina Mehe kusiti - uretha masculina Munand - testis Munandimanus - epididymis Seemnejuha - ductus deferens Seemnepõieke - vesicula seminalis Seemneväät - funiculus spemraticus Eesnääre - prostata Suguti - penis Munandikott - scrotum Munasari - ovarium kreeka keeles oophoron Munajuha - tuba uterina salpinx Emakas - uterus metra Emaka seina kestad:
mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem: närvid.(REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA JUHIB NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust.(ajuripats, kilpnääre, käbikeha, tüümus, neerupealis, pankreas, munasari, munand) (REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA VIIVAD LÄBI HORMOONID) 10. Milliseid hormoone toodavad järgmised sisenõrenäärmed? Ajuripats kasvuhormoon Kilpnääre hormoonid, mis mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Kõhunääre insuliin(glükoosi tung rakkudesse, maksa ja mao süsivesikute tagavara) Neerupealised adrenaliin(nt hirm/ehmatus või positiivne emotsioon) Munasarjad naissuguhormoone arenevad naissugurakud
ja kasvu. Põhifunktsiooniks on sigimisfunktsioon SARNASUS · Siin on näha kui sarnased me tegelikult oleme · Gonaadid sugunäärmed. Naistel munasarjad, meestel munandid · Genitaalid suguorganid. Sisemised ja välimised soo jätkamiseks mõeldud elundid. · Meestel kube, peenis, munandid, munandimanused, seemnejuhad, prostata. · Naistel häbe, tupp, emakas, munajuhad, munasarjad · Naiste ja meeste genitaalid on oma ehituselt vägagi sarnased · Munasari-munand · Peenis-kliitor Naise sisemised suguelundid . · Munasarjad kaks naissuguelundit, mis paiknevad emaka külgedel. Nad toodavad munarakke ja hormoone, nagu progesteroon, östrogeen · Munajuha munajuhasid on samuti kaks, nad on torukujulised. Munajuha üks ots avaneb emakasse, teine munasarja. Munajuha transpordib munaraku munasarjast emakasse. Viljastamine toimub munajuhas. · Emakas tihke pirnikujuline elund, mis paikneb naise kõhuõõnes.
menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps Emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel laps ilmale. ·Tupp tupp on naise sisesuguelund, mis ühendab emakat välissuguelunditega. ·Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. ·Munarakk naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. ·Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel. ·Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. ·Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. ·Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. ·Seemnejuha tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. ·Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. ·Sperma ehk seemnevedelik vedelik, mis eraldub seemnepurske ajal ning sisaldab seemnerakke ja teisi nõresid. ·Öine pollutsioon magamise ajal tekkiv tahtmatu seemnepurse.
veres, Ca luudest↓ Pankreas Insuliin – glükoos → glükogeeniks, kui nõristub vähe- diabeet. Glükagoon – vastupidine insuliinile Neerupealised Adrenaliin – keha pingutuseks valmis Munand Testosteroon Munasari progesteroon Östrogeen,
Hingamisteed Jagunevad: Ninaõõs, Kõri ehk higetoru, Kopsud Kopsud Imetajatel on vahelihas täielikult välja arenend. Kuse organid Jagunevad: Neer Selgroogsetelt eristatakse Eelneer, keskneer ja Järelneer), Kusejuha, Kusepõis, Kusiti,Kloaak Sugu organid Sugunäärmed- gonaadid Emas. - ovogenees- munarakkude valmimine Jagunevad: Munasari, Munajuha, Emakas, Tupp, Tupeesik, Kõdisti, Häbe ja Imetid Isas. - Jagunevad: Munand, Munandimanus, Munanditott, Seemnejuha, Lisasugunäärmed ja suguti. Udar Süda Südame kestad- sisemine-, keskmine-,välimine Suur ja väike vereringe Nahk Kaikseb keha ärritajate eest, temperatuur, parasiidid ja mikroobid Toimib ehituselundina- higi Salvestab vett, mineraalaineid, vitamiine ja rasvu Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid
Kopsutoru Hingetoru hargnemine kaheks, mis suubuvad mõlemasse kopsu Kopsusomp väike õhuga täidetud mullitaoline moodustis kopsuseintel Hingamiskeskus hingamisliigutusi juhtiv närvikeskus peaajus Rakuhingamine rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitained reageerivad hapnikuga ja vabaneb organismile vajalik energia ja tekivad vesi ja CO2 Emakas naiste suguelund, milles areneb loode Munasari naissugunääre Seemnesari meessugunääre Munand mehe peamised seesmised suguelundid Munajuha toruline elund, mille kaudu suubub munarakk emakasse Loode rakkude kogumist kujunenud inimalge Platsenta loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on seotud Nabanöör suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat Sünnitamine lootelise arengu lõpp Kliiniline surm surm, kui inimese pulss ja hingamine katkevad, aga taastuvad loetud minutite jooksul Bioloogiline surm surma
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud.
Munasarjad naise sisesuguelund, milles tekivad munarakud. Munajuhad naise sisesuguelund, kus toimub viljastumine. Munarakk- naissugurakk, mis areneb ja küpseb munasarjades. Menarhe esmakordne menstruatsioon. Menstruatsioon korrapärane, ligikaudu kord kuus toimuv vereeritus naistel. Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandamine munasarjast ja liikumine munajuhadesse. Menopaus viimane teadaolev menstruatsioon. Mehe suguelundid peenis, munandikott, munand. 2 Munandid mehe välissuguelund, milles tekivad seemnerakud. Munandikott välissuguelund, kus paiknevad munandid. Seemnejuha - tühi toru, mis kannab spermatosidid epididüümsest kusejuhasse. Suguti ehk peenis mehe välissuguelund, mille kaudu väljutatakse seemnevedelik ja uriin. Seemnerakk meessugurakk, mis viljastab munaraku ja määrab lapse soo (moodustub ja säilib munandites).
sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum Tunica serosa - munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea Sisesuguelundid: munand, munandimanus, seemnejuha ja abisugunäärmed - saadab caput’isse vaheseinu, mis jaotavad selle sagarikeks Välissuguelundid: suguti ja munandikott Lobuli epididymidis – sagarikud TESTIS/ORCHIS/DIDYMOS – MUNAND - 12-15
Mitokondriaalne spiraal mitokondrid. Seal toimub ATP süntees vibur selleks, et vibur saaks liikuda. Spermatosoid on ise varuainete vaene, need on spermas. img.tfd.com/vet/thumbs/gr358.jpg Spermatogenees Väänilistes seemnetorukestes toimuv protsess, mille käigus diploidsetest eellasrakkudest kujunevad välja kõrgdiferent- seerunud spermatosoidid. munand peenis munandikott www.medicalook.com/systems_images/Scrotum.gif Spermatogenees Eellasrakkudeks on spermatogoonid; spermatogoonid Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi; Võib kulgeda kõrge vanuseni; Igast spermatogoonist moodustub neli spermi; spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril; Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses.
kirjeldatakse teaduses tänapäeval paljude haiguslike seisundite ning elu, tervise ja keskkonnaga seonduvat. Hormoonid, sarnaselt vitamiinidele on kasvuregulaatorid. Hormoonide tootjad Hormoonimolekulid komplekteeritakse ja eritatakse organismi sisenõrenäärmete poolt, milledeks on: Ajuripats e hüpofüüs Käbikeha Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Neerupealised Kõhunäärme (ehk pankrease) sisesekretoorsed saared Sugunäärmed: munasari (naistel) ja munand (meestel). Kasutatud kirjandus http://eevarelli.com/ensuumid/#.UQvsR78vQac http://www.toitumine.ee/vitamiinid/ http://et.wikipedia.org/wiki/Hormoonid Pildid: www.google.ee
kopsud) varustab organismi hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid. 6) ERITUSELUNDKOND (neer, kusejuha, kusepõis, kusiti) eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7) NÄRVISÜSTEEM (peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid) vahendab ja töötleb informatsiooni. 8) SISENÕRESÜSTEEM (käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari (naisel),munand (mehel)) reguleerib organismi eluavaldusi. 9) SIGIMISELUNDKOND (eesnääre, seemnesari, peenis (mehel); rinnanääre, munasari, emakas, tupp (naisel)) on vajalik järglaste saamiseks. 6. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: * koguda informatsiooni. Meelelundites asuvad retseptorid teevad kindlaks mingi stiimuli, retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi. * koordineerida informatsiooni
Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer Kihn Maks capsula Munasari Pea- ja seljaaju Munand Valkjaskest tunica albuginea Ajukestad Epikard Süda meninges Epicardium Kõhr Lihas Närv Epineurium
Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks.
paremast ja vasakust munajuhade suunas ahenevast emakasarvest, paaritust emakakehast ja emakakaelast. Munasarjad on munarakke produtseerivad organid, mis paiknevad lehmal ja emisel kõhuõõnes ristluunukke läbivas segmentaaltasandis kraniaalse vaagnaava pooles kõrguses. Munasari koosnab välimisest koorest ja seesmisest säsist. Mära munasarjas paiknevad mainitud tsoonid vastupidiselt. Mäletsejaliste ja sea munasarja katab ainukihiline kuubiline iduepiteel. Isasuguorganid –Paariline munand, munandimanus ja seemnejuha ning paaritu kusiti koos lisasugunäärmetega ja peenis.Lisaks kuuluvad isassuguorganite hulka peenist ümbritsev eesnahk ja munandeid sisaldav munandikott. Munand – kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Munandi välispinda kattev vaginaalkesta vistseraalleht muudab munandi pinna läikivaks.
trummikile – käitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest kuulmeluud – annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. kuulmetõri – avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga. tigu – sisekõrva kuulmiselund. poolringkanal – sisekõrva tasakaaluelund. munarakk – naissugurakud seemnerakk – isassugurakk munasari – naissugunääre seemnesari – munand – mehe sugunääre ovulatsioon – munaraku vabanemine munasarjast sperma – meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega sug. paljunemine – viljastumine – munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine kehasis. viljastumune – munarakk viljastatakse organismis kehaväl. viljastumine – munarakud viljastatakse väljaspool organismi kuntslikes tingimustes
toitainete ja hapniku transpordi kudedesse ja jääkainete kõrvaldamise Erituselundkond neer, kusejuha, kusepõis, kusiti tagab jääkainete kõrvaldamise organist Närvisüsteem Kesknärvisüsteem:seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem - juhib ja kontrollib elundite tööd. Sisenõrenäärmete süsteem käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealsed, kähunääre, munasari/munand toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd Sigimiselundkond rinnanääre, munasari, emakas, tupp järglaste saamiseks Homöostaas organismide võime säilitada stabiilne sisekeskond, sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Negatiivse tagasisidestumise mehhanismi kohast : Kõrvalekalle normaalsest seisundist-> Signaal kesknärvisüsteemi -> Käivituvad mehhanismid, mis püüavad esialgset olukorda taastada. Viisid, kuidas taastada:
b) kõhunäärmejuha ja ühissapijuha 13. Nimeta kõik elundid, mille kaudu õhk liigub väliskeskkonnast kopsualveoolideni Nina + neelu ülaosa --> kõri --> hingamistoru e trahhea + peabronhid --> kopsud 14. Suguelundid: a) nimeta mehe sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); b) nimeta naise sugunääre, lisa tema ladinakeelne nimi ja mida ta produtseerib (2); c) mis on ovulatsioon ja kui sageli see keskmiselt toimub? Suguelundid: a) mehe sugunääre on munand /testis/, produtseerib uusi seemnerakke e spermatosoide ja meessuguhormoone; b) naise sugunääre on munasari /ovarium/, produtseerib munarakke ja naissuguhormoone; c) ovulatsioon - küpsete munarakkude väljumine munasarjast ? 15. Nimeta südamekambrid, märgi igaühe juurde, kas seal sees on normaalselt arteriaalne või venoosne veri Südameõõs on vaheseinte abil jagatud kaheks pooleks - parem pool (venoosne veri) ja vasak
Piirdenärvisüsteem (kimpudes dendriidid, neuriidid; kokku närvid). Meeleelundid-informatsioon väliskeskkonna kohta. Sisenõresüsteem reguleerib organismi eluavaldusi. Hormoonid on ained, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele; reguleerivad rakuainevahetust, kasvu, värvuse kujunemist, ringeelundkonda, seedimist, sigimist. nt käbikeha, kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/munand, hüpofüüs Sigimiselundkond on vajalik järglaste saamiseks. nt eesnääre, seemnesari, peenis meestel; rinnanääre, munasari, emakas, tupp naistel 2.3 INIMENE KUI TERVIKORGANISM Homöstaas organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Naturaalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon. Närvisüsteemi talituse aluseks refleksikaar (seisneb selles, et ärrituse
Meioosi teel jagunevad sugurakud. Selle käigus väheneb kromosoomide arv tütarrakkudes kaks korda Kromosoomide ristsiirdega kaasneb geenivahetus. Milline mõte on meioosil toimuval kromosoomide ristsiirdel? Tunne jooniselt, kas on tegemist meioosi või mitoosiga, põhjenda. 5.Nimeta inimese paljunemiselundid, leia need joonisel, tea nende ülesandeid. Mehe paljunemiselundid: *seemnejuha seemnepurske ajal liiguvad spermid kusitisse *munand seal valmivad permid *munandimanus küpsed permid liiguvad sinna ja muutuvad viljastumisvõimelisteks *suguti korgaskeha erektsiooni ajal täitub veega ja suguti jäigastub *munandikott munandid asuvad seal *sugutilukk *seemnepõieke Naise paljunemiselundid: *munasari seal valmivad munarakud *munajuha küpsenud munarakk liigub mööda seda *emakas hakkab arenema loode *tupp selle kaudu viljastatakse munarakk 6.Milline on kromosoomide ülesanne paljunemisel
kõri larynx neerud renes (ren) hingetoru trachea kusejuha ureter peabronhid bronhi principales kusepõis vesicaurinaria kopsud pulmones kusiti urethra kops pulmo naise kusiti urethra feminina välisnina nasus externus mehe kusiti urethra masculina kopsuvärat hilus pulmonis munand testis paariline kopsujuur radix pulmonis munandimanus epididymis paariline kopsukelme pleura seemnejuha ductus deferens paariline keskseinand mediastinum seemnepõieke vesicula seminalis paariline neel pharynx seemneväät funiculus spermaticus söögitoru oesophagus paariline magu ventriculus, gaster eesnääre prosata
MUNANDID · Munandid asuvad munandikotis, see on eraldatud vaheseinaga kaheks · Munandikoti suurus on erinev, seda mõjutab temperatuur, ärevus, hirm · Munandite suurenemine käivitab murdeea, tõuseb meessuguhormooni, testosterooni tootmine · Normaalseks talitluseks on vajalik munandite madalam temperatuur, see on 4 C madalam kehatemperatuurist · Munand on ehituselt keerukas, selles paikneb vaheseintega eraldatud kambrikestes seemnetorukesed, kokku 250 meetrit · Munandid nooruki arenedes hakkavad tootma seemnerakke, see toimub seemnetorukeste seinarakkudes MUNANDIMANUSED JA SEEMNEJUHAD · Munandi peal paikneb pehmem osa, munandimanus · Sellesse koonduvad seemnetorukesed ja algab seemnejuha
magu ventriculus, neerud renes (ren) gaster kusejuha ureter peensool intestinum tenue kusepõis vesicaurinaria jämesool intestinum crassum kusiti urethra keel lingua naise kusiti urethra feminina hambad dentes mehe kusiti urethra masculina maks hepar munand testis paariline kõhunääre pankreas munandimanus epididymis limaskest tunica mucosa paariline lihaskest tunica muscularis seemnejuha ductus sidekest või serooskest tunica deferens paariline serosa seemnepõieke vesicula suuesik vestibulum oris seminalis paariline
) Kusiti e. ureetra (urethra): torujas osa põiest edasi, kusitisuue avaneb keha välispinnal. Naise kusiti on ca 4 cm, mehel ca 20 cm pikk. Uriini väljutusteede seina ehitusest: a) limaskestal tavalised kihid, moodustab kurde – eriti põies; b) lihaskest neeruvaagnas ja ureeteris 2 kihiline, põies 3 kihiline, ureetras erinev; c) katab adventiitsia. Suguelundid (organa genitalia): Mehe suguelundid: A.Sisesuguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad ja abisugunäärmed. Munand (testis): (tähtsaim!) mehe sugunääre, ca 20 g kaaluv paariline organ, asub munandikotis, koosneb sagarikest, milledes on väänilised seemnetorukesed – nende seinarakkudest tekivad uued seemnerakud e. spermatosoidid, torukeste vahel sidekoes on rakud, mis toodavad meessuguhormoone. Munandimanus (epididymis): väike (ca 5 cm) elund munandi ülapinnal, sees peenike toru (5 m!), milles seemnerakke säilitatakse.
Kusejuha pikkus ja funktsioon: pikkus um. 30cm, 3-9mm piires. FN: Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Kusepõie maht ja FN: 500-700 ml, uriini mahutamine Naise ja mehe kusiti pikkused ja FN: N. 3-3,5 cm M. 18-25 cm; kusepõie tühjendamine. Munasari (lad. OVARIUM, kr. OOPHORON) FN: munarakkude kasvamine, areng ning naissuguhormoone tootmine. Munajuha(TUBA UTERINA) FN: viljastumine Emakas(UTERUS) FN: loote areng Tupp(VAGINA) FN: sünnitustee Munand(TESTIS) FN: meessugurakkude paljunemine, meessuguhormoonide tootmine. Munandimanus(EPIDIDYMIS) FN: seemnerakkude reservuaar Eesnääre(PROSTATA) FN: toota lima, mis aktiviseerib seemnerakke. Viljastumine: (fertilisatsioon) toimub munajuhas; viljastumine on spermi ja munaraku ühenemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Neerude funktsioon: kehavedelike tasakaalu hoidmine organismis, ph regulatsioon, osmootse
kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v. iliaca communis dextra ja sinistra ühinemisel; kogub verd alajäsemetelt ja paarilistest elunditest (neerud, maks, munand, munasari) 6) venoosse vere teekond mao väikeselt kõverikult südamesse (näidata —>) v. gastrica sin. et dextra —> v. portae hepatis —> v. cava inferior 7) milline suur veen kulgeb üle parema kopsu juure, kuhu suubub v. azygos, suubub v. cava superior’isse 8) milliste veresoonte ühinemisel moodustub angulus venosus, mis sinna suubuvad v. jugularis interna ja v. subclavia; sinna suubuvad pindmised käägiveenid ning paremal ductus lymphaticus dexter ja vasemal ductus thoracicus
raseduse lõpul väljutatakse. Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga (spermaga) väljutatakse. Olenevalt asukohast eristatakse sisemisi ja välimisi suguelundeid. MEHE SUGUELUNDID Mehe suguelundites toimub meessugurakkude (spermatosoidide) paljunemine ja valmimine, mis koos seemnevedelikuga väljutatakse ning toodetakse meessuguhormoone. Mehe sisemiste suguelundite hulka kuuluvad munand testis paariline munandimanus epididymis paariline seemnejuha ductus deferens paariline seemnepõieke vesicula seminalis paariline seemneväät funiculus spermaticus paariline eesnääre prostata sugutisibulanääre paariline Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6
Nende ülesanne on munarakkude toimetamine viljastumispaika ja sealt edasi loote arenemise kohale emakasse. Emakas on emassuguorgan, kus toimub loote arenemine ja kasv. Tupp on emaslooma paaritusorgan. Häbe on emassuguorganite välimine, päraku all paiknev osa, mis koosneb kahest häbemepilu külgedelt piiravast vertikaalsest häbememokast. Häbe on pärakust eraldatud lahkliha kaudu. 21. Isassuguorganid Munand on kujult ovaalne. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel. Seal toimub sugurakkude arenemine spermideks. Munandimanus on otstes jämenenud ja keskosas peenpiklik, © EeeOoo munandile munandimanuse serval liitunud organ, millel eristatakse pead, keha ja saba.
Neerupealis Kõhunääre neer Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib. 51. Närviraku ehitus(joonis), jätkete ülesanded: Neuron ehk närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Keha keskel paikneb üks tuum, milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte liiki: dendriidid- nende kaudu tuleb erutus närvirakku
väliskeskkonna muutustele 4. Vahendab ja töötleb informatsiooni Sisenõre- 1. Reguleerib organismi eluvaldusi Käbikeha, hüpofüüs, süsteem 2. Hormonaalne kontroll kilpnääre, harkelund, neerupealised, kõhunääre, munasari/ munand Sigimiselund- 1. Toota sugurakke Eesnääre, seemnesari, kond 2. Viljastamiseks peenis, rinnanääre, 3. Kujunevad sootunnused munasari, emakas, tupp 17. Selgita mõistet homöostaas inimese näitel. Homoöstaas on võime säilitada stabiilne sisekeskkond isegi siis kui väliskeskkond on muutuv
Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui
suhtes. Neerud on peaaegu ainsateks valgu jääkproduktide eemaldajateks. Kuseteed koosseisu kuuluvad neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Ülesandeks on uriini aktiivne edasijuhtimine ja põies säilitamise kõrval uriini tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 14. Suguorganite üldine iseloomustus 15. Isassuguorganid Munand kujult ovaalne. Eristatakse peamist ja sabamist otsa, munandimanusega seostuvat munandimanuseserva ja vastaspoolset vaba serva ning mediaalset ja lateraalset pinda. Suhteliselt kõige suuremad munandid on kuldil ja jääral. Munandi kestadest ning munandikotist ümbritsetuna asetsevad munandid mäletsejalistel ja hobusel rippuvaina tagajäsemete vahel, kuldil aga tihedasti vaagna seinale liibunult üsna päraku naabruses. Sugurakkude arenemist spermideks nim. Spermiogeneesiks,
ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses. Munasari – Östrogeenid ja gestageenid. Munasarjaväratis on väike arv rakke, mis produtseerivad meessuguhormoone. Munand – Produtseeritakse meessuguhormoone ehk androgeene. Testosteroon, mida valmistavad peamiselt munandites seemnetorukeste vahelises sidekoes paiknevad näärmerakud. Nende ülesandeks on primaarsete ja sekundaarsete sootunnuste väljakujundamine, kasvamine ja arenemine. Käbikeha – Käbikehas produtseeritakse organismi ööpäevarütmikat, sealhulgas und reguleerivat hormooni melatoniini. Neil on seos teiste sisesekretoorsete näärmetega, näiteks sugunäärmetega.
KOMPIMISELUNDID Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Kuidas on omavahel seotud meeleelundid ja närvisüsteem? Too üks näide elust! Kuidas on omavahel seotud närvisüsteem ja sisenõrenäärmed? Too üks näide elust Sisenõrenäärmete talitlus on tihedalt seotud närvisüsteemi talitlusega, koos reguleerivad nad kõiki organismi elutähtsaid protsesse. SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud
Kuuendal nädalal on embrüo on 4-5 mm pikk, tal on käte ja jalgade alged. Ta saab juba sirutada ja pöörata pead ning liigutada käsi ja jalgu. Algab põrna ja luuüdi moodustumine. Lootel ilmuvad mao, jämesoole, kõri, hingetoru ja kopsude alged. Neuraaltoru formeerumine lõpeb 28. päevaks pärast eostamist. Toimub alusepanek hüpofüüsile. Algab diferentseerumine mees- ja naissugunäärmeteks. Hakkab formeeruma munand. Alguse saab harknääre (tüümus), kus toimub lümfoidsete tüvirakkude transformatsioon T-lümfotsüütideks. Harknäärme puuduliku arengu puhul häiruvad lastel rakulised immuunsusreaktsioonid, mille tagajärjel tekivad mädased infektsioonid. Seitsmendal nädalal meenutab idulane ikka veel tulnukat. Ta on kasvanud -- pikkus on umbes 1,3 cm. Ta on võimeline sirutama ja pöörama pead, käsi ja jalgu. Tohutu pea on langetatud rinnale
Nina, keel, kõrvad, silmad, Võtab vastu informatsiooni väliskeskkonna kohta ja mu Meeleelundkond nahk välismõju närviimpulssideks Käbikeha, hüpofüüs, kilpnääre, harkelund, neerupealised, Sisenõresüsteem Reguleerib hormoonide kaud organismi eluavaldusi kõhunääre, munasari(naisel), munand(mehel) Mehel: eesnääre, seemnesarjad, peenis Sigimiselundkond Võimaldab saada järglasi Naisel: rinnanäärmed, munasarjad, emakas, tupp Küsimused lk 71 1) Missuguse koe hulka kuulub rasvkude? Rasvkude kuulub sidekoe, täpsemalt koheva sidekoe hulka. 2) Selgitage keemilise sünapsi tööpõhimõtet. * Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eritatakse mediaatorit;
senisest tunduvalt suurema eritumise munandeis. Puberteedi esimene tunnus on munandikoti mõõtmete ja voldilisuse suurenemine ning selle naha värvuse tumenemine. Seejärel suurenevad munandite mõõtmed ja hakkab kasvama suguti. Eesnahk peaks selleks ajaks liikuma juba vabalt üle suguti pea. Alguse saavad ka iseeneslikud öised seemnepursked ja erootilised unenäod. Munand sisaldab seemnetorukesi, milles asuvad sünnist saadik eellasrakud. Alates puberteedieast hakkavad need küpsema seemnerakkudeks. Lapse välimusega poiss võib olla täiesti viljastamisvõimeline. Seemnerakkude tootmine algab juba enne puberteedi keskpaika. Häbeme piirkonda ja kaenlaalustesse kasvavad karvad. Näol tekivad karvad kõigepealt ülahuulte nurkadesse ning põse ülaossa, ülahuule keskossa kujunevad vurrud.
annaabi.ee 
