Anatoomia-füsioloogia eksam (0)

MÕISTED
KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED
KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON
SÜDAME MINUTIMAHT - VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT )
TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS
REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE
ANEEMIA- VAEGVERESUS
HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK
OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD.
OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS
NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA)
OVULATSIOON - KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL).
SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK
DEFEKATSIOON- ROOJAMINE
FLAATUS - SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („ PUUKS “:)
SÜNAPS - NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE.
NEURON- NÄRVIRAKK
LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK . TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS
REFLEKS - VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL
EFERENTNE - ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV
APNOE- HINGAMISSEISKUS
EKSPIIRIUM- VÄLJAHINGAMINE
MINUTIVENTILATSIOON- ON ÜHE MINUTI JOOKSUL SISSE-VÄLJA HINGATAVA ÕHU HULK
ANUURIA - URIINI PUUDUMINE
KONDROTSÜÜT- KÕHRERAKK
REFLEKSIAEG- AEG ÄRRITUSE ANDMISE MOMENDIST VASTUSREAKTSIOONI TEKKENI.
HÜPOFÜÜS- EHK AJURIPATS . HORMOONE TOOTEV ENDOKRIIN- EHK SISENÕRENÄÄRE .
GIGANTISM- HIIGLASEKASV (KASVUHORMOONI LIIG)
HOMÖOSTAAS- STABIILSETE TINGIMUSTE SÄILITAMINE RAKUS VÕI ORGANISMIS
SPERMATOGENEES - SPERMATOSOIDIDE ARENG MUNANDITES
ADAPTATSIOON - KOHANEMINE;
AKOMODATSIOON- ON SILMA VÕIME SELGELT NÄHA ERINEVAL KAUGUSEL OLEVAID ESEMEID.
LÜHINÄGIJA NÄEB- KAUGELE HALVASTI JA LÜHINÄGEVUSE PUHUL ON VAJA MIINUS (-) KLAASIDEGA PRILLID
MEDIALIS- (KESKMINE). KEHAOSA , MIS ASUB MEDIAANTASAPINNALE LÄHEMAL, NIM. KESKMISEKS EHK MEDIAALSEKS.
LATERALIS- ( KÜLGMINE ). KEHAOSA, MIS ASUB MEDIAANTASAPINNAST KAUGEMAL, NIM. KÜLGMISEKS ehk LATERAALSEKS.
SINISTER - VASAKPOOLNE
DISTALIS- (KAUGMINE). KEHAST KAUGEMAL ASUVAT OSA NIM. KAUGMISEKS ehk DISTAALSEKS.
PROXIMALIS- (LÄHIMINE). KERELE LÄHEMAL ASUVAT OSA NIM. LÄHIMISEKS ehk PROKSIMAALSEKS.
DORSALIS- ( SELGMINE )
NORMID:
LÖÖGIMAHT - 70 ml. VÄLJENDAB VERE HULKA, MIS ÜHE KONTRAKTSIOONI AJAL SÜDAME VATSAKESEST VÄLJA PUMBATAKSE.
LÖÖGISAGEDUS- ( FREKVENTS ). 60-80(90) KORDA MINUTIS. PULSISAGEDUS
PULSIRÕHK - 40-50 mmHg. ON SÜSTOOLSE JA DIASTOOLSE VERERÕHU VAHE.
VERERÕHUVÄÄRTUS- 120/80 mmHg.
VEREHULK- INIMESEL 6-8 % KEHAKAALUST. TÄISKASVANUD NAISEL ON 4,0-4,5 l ja MEHEL 5 l JA ENAMGI.
HINGAMISSAGEDUS - TÄISKASVANUD NAISTEL ~15-20xmin . MEESTEL ~12-15xmin, VASTSÜNDINU HINGAMISSAGEDUS ON ~60xmin.
URIINI ÖÖPÄEVA HULK- 1-1,5 LIITRIT
TUNNIDIUREES TÄISKASVANUL- 50-100 ml
IMIKU DIUREES- 10 ml/kg kohta
MENSTRUAALTSÜKLI KESTUS- 22-35 PÄEVA
MENSTRUATSIOON - 3-5(7) PÄEVA. ON EMAKA TSÜKLILINE VEREERITUS
OVULATSIOON TOIMUB- MENSTRUAALTSÜKLI 12-16 PÄEVAL.
NORMAALNE RASEDUS - 40 NÄDALAT
SEEDETRAKT - 7-8 m
MAOS- 3-6 t. ASUB TOIT MAOS
TÄISKASVANUL ON VAJA MAGADA - 7-8 TUNDI
SÜDA- (COR). ON UMBES INIMESE RUSIKASUURUNE ÕÕNESELUND , MIS PAIKNEB RINDKERE KESKJOONEST VEIDI VASAKUL POOL KOPSUDE VAHEL. KAALUB UM. 250-300 GRAMMI. SÜDAME PAREM POOL ON VENOOSNE , VASAK POOL ON ARTERIAALNE . SÜDA ON NELJAKAMBRILINE.
SÜDAMEKAMBRID: PAREM KODA ( ATRIUM DEXTRUM)→ KOTTA SUUBUVAD ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (VENA CAVA SUPERIOR ET INFERIOR ) [TOOVAD VERD KOGU KEHAST, PÄRGURGE JA SÜDAME PISIMAD VEENID ]; PAREM VATSAKE (VENTRICULUS DEXTER )→ VATSAKESEST VÄLJUB KOPSUTÜVI (TRUNCUS PULMONALIS) ; VASAK KODA (ATRIUM SINISTRUM)→KOTTA SUUBUB 4 KOPSUVEENI (VV. PULMONALES)[KANNAVAD ARTERIAALSET VERD KOPSUDEST SÜDAMESSE], VASAK VATSAKE (VENTRICULUS SINISTER)→VÄLJUB AORT (AORTA), MILLE KAUDU KANDUB ARTERIAALNE VERI ÜLE KOGU ORGANISMI.
(JOONISTADA JA ALLKIRJASTADA):
VÄIKE VERERINGE FUNKTSIOON- VERE OKSÜGENISEERIMINE KOGU KEHA HAPNIKUVARUSTUSE TAGAMISEKS, CO2 ELIMINEERIMINE ALVEOLAARÕHKU.
VÄIKE VERERINGE ehk KOPSUVERERINGE ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA, MIS KANNAB VENOOSSET VERD KOPSUDESSE.
KOPSUD →KAPILLAARID→4KOPSUVEENI KAUDU→SÜDAME VASAKUSSE
VVR → PV → VK
kopsutüvi 4 kopsuveeni
SÜDAME KESTAD- SISEKEST ehk ENDOKARD ; LIHASKEST ehk MÜOKARD ; VÄLISKEST ehk EPIKARD .
VAJA KIRJUTADA TEISELE POOLE, MIDA KUS ASUB:
TRIKUSPIDAALKLAPP- PAREMA KOJA JA VATSAKESE VAHEL
BIKUSPIDAALKLAPP ehk MITRAALKLAPP - VASAKU KOJA JA VATSAKESE VAHEL
POOLKUUKLAPP- (3 KLAPPI) AORDISUUDME SERVADEL .
SÜDAME VASAKUL POOL ON – ARTERIAALNE VERI
PAREMA KOJAGA SEONDUVAD VERESOONED ON- ÜLEMINE ÕÕNESVEEN JA ALUMINE ÕÕNESVEEN (ATRIUM DEXTRUM)
BRONHIARTERIS- ARTERIAALNE VERI (SVR)
BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE VERI
KOPSUVEENIDES- ARTERIAALNE VERI (VVR)
KOPSUARTERIS- VENOOSNE VERI
VEREVALKUDE FUNKTSIOON- (ALBUMIINID, GLOBULIINID )
1) TOITUMISFUNKTS. 2) TRANSPORDIFUNKTS. 3) KANDJAFUNKTS. 4) ONKOOTSE RÕHU TEKITAJA 5) KAITSEFUNKTS.
VERE FUNKTSIOON- 1) TRANSPORDIFUNKTS. 2) KAITSEFUNKTS. 3) VALGUDEPOO
P-SAKK- KODADES IMPULSI LEVIK
PQ-LÕIK- KODADE KONTRAKTSIOON
QS – KODADE LÕÕGASTUS
QRS- KOMPLEKS -VÄLJENDAB ERUTUSE LEVIKUT ÜLE MÕLEMA VATSAKESE.
T-LAINE- VATSAKESTES TEKIB LÕÕGASTUS
ST-SEGMENT- NÄITAB, ET ERUTUSES ON KOGU VATSAKESTE MÜOKARD
VERE KOOSTIS: ERÜTROTSÜÜDID, LEUKOTSÜÜDID , TROMBOTSÜÜDID
ERÜTROTSÜÜTIDE FUNKTS NING NORM NAISTEL JA MEESTEL- FUNKTS: HAPNIKU TRANSPORT KUDEDESSE JA SÜSIHAPPEGAASI TRANSPORT KOPSUDESSE NORM: NAISTEL 4,0-5,5x1012/liitris; MEESTEL 4,5-6,0x1012/liitris
LEUKOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: ORGANISMI KAITSE.
NORM: 4,0-8,8(10)x109/liitris
TROMBOTSÜÜDID NING NORM- FUNKTS: OSALEMINE HÜÜBIMISES
NORM: 150-400x109/liitris
LIHASED (MIS TAASTUB JA MIS EI):
LUUD - JAH; NÄRVID - EI; SIDE - JAH
MÄLURLIHAS, kinnitus ning ld.k- KINNITUB ALALÕUALUULE (MUSCULUS MASSETER )
PÕLVELIIGES, millest koosneb ja ld.k- LIIGESE MOODUSTAVAD 3 LUUD: REIELUU ( FEMUR ), SÄÄRELUU (TIBIA) JA PÕLVEKEDER ( PATELLA ). ( lad.k. ART. GENUS )
URETER , FUNKTS- KUSEJUHA , PIKKUS um. 30 cm, FUNKTS: URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE
VILJASTUMINE - ehk FERTILISATSIOON TOIMUB MUNAJUHAS; VILJASTUMINE ON SPERMI JA MUNARAKU ÜHINEMINE, MILLELE JÄRGNEB NENDE TUUMADE LIITUMINE
NAHA FUNKTSIOON- 1) KATTE- JA KAITSEF.2) HINGAMISF. 3) ERITUSF. 4) AINEVAHETUSLIK F. 5) TERMOREGULATSIOON
NAHA PÕHIKESTAD + LAD. K.- PEALISNAHK/MARRASNAHK ehk EPIDERMIS ; PÄRISNAHK ehk DERMIS ; ALUSNAHK ehk HÜPODERMIS (NAHAALUNE SIDE- JA RASVKUDE)
SÖÖGITORU- ASUB HINGETORU TAGA ( OESOPHAGUS )
JÄÄVHAMBAID ON KOKKU - 32
KEEL, ld.k, funktsioon- VÖÖTLIHASKOELINE ELUND (LINGUA); FUNKTS: KÕNE, IMEMINE, TOIDU SEGAMINE , MÄLUMINE, NEELAMINE , MAITSETUNDLIKKUS
SÜLG, FUNKTS- TÄISKASVANUL um. 1-1,5 liitrit ÖÖPÄEVAS. SÜLJEGA ALGAB JUBA SUUS OSALINE SÜSIVESIKUTE LAMMUTAMINE.
MAOS- ON HAPPELINE KESKKOND. (VENTRICULUS /GASTER). MAGU ON ÜHENDATUD SÖÖGITORUGA KARDIA - ehk LÄVISESUISTIKU KAUDU JA DUODEENUMIGA PÜÜLORUSE ABIL.
FUNKTS: 1) MAGU PRODUTSEERIB MAOMAHLA , MIS ALUSTAB VALKUDE SEEDIMIST PEPSIINI TOIMEL.
2) LIHASTÖÖ SEGAB TOIDU MAOMAHLAGA JA SUUNAB SIIS PEENSOOLDE. MAO TÜHJENEMISE AEG SÕLTUB TOIDUST.
3) IMENDUMINE TOIMUB PIIRATUD ULATUSES (VESI, ALKOHOL JA MÕNED RAVIMID IMENDUVAD VENOOSSESSE VERRE)
4) KUI RAUA IMENDUMINE TOIMUB PEENSOOLES , SAADAKSE TA TOIDUST HCl JUURESOLEKUL PAREMINI KÄTTE
5) SISEMINE FAKTOR SEONDUB MAOS VITAMIINIGA B12 JA SEE ON VAJALIK IMENDUMISEKS ILEUMI LÕPUOSAS.
MAOMAHL - MAOMAHLA SEKRETEERITAKSE SPETSIAALSETE LIMASKESTA NÄÄRMETE POOLT. MAO NÕRE SISALDAB: VETT, MINERAALSOOLI, LIMA, SOOLHAPET JA SISEMIST FAKTORIT , PEPSINOGEENI (HCL TOIMEL MUUDETAKSE TA PEPSIINIKS), PÜÜLORUSES PRODUTSEERITAKSE VEEL HORMOON GASTRIINI.
MAOMAHLA KOMPONENTIDE FUNKTS: NB! MAOMAHLA ENSÜÜMID TOIMIVAD AINULT HAPPELISES KESKKONNAS.
1) VESI NIISUTAB ALLANEELATUD TOITU
2) HCl HAPUSTAB TOIDU JA LÕPETAB SÜLJE PTÜALIINI TOIME ; HÄVITAB MIKROOBE , MIS VÕIVAD OLLA KAHJULIKUD; KINDLUSTAB HAPPELISE KESKKONNA pH 1,5-3,5 MIS ON VAJALIK EFEKTIIVSEKS SEEDIMISEKS PEPSIINI TOIMEL
3) PEPSINOGEENID AKTIVISEERITAKSE PEPSIINIKS MAO SOOLHAPPE TOIMEL. PEPSIIN ALUSTAB VALKUDE LÕHUSTUMIST, LAMMUTADES NEID POLÜPEPTIIDIDEKS
4) SEESMINE FAKTOR ON VAJALIK B 12 VITAMIINI IMENDUMISEKS
5) LIMA KAITSEB MAO SEINA MEHAANILISTE – JA KEEMILISTE KAHJUSTUSTE (MAOMAHLA TOIME ) EEST, SEST HCl ESINEB MAOS POTENTSIAALSELT KAHJUSTAVAS KONTSENTRATSIOONIS JA KA FERMENT PEPSIIN SEEDIB VALKE
KAKSTEISTSÕRMIKSOOL- ehk DUODEENUM . ALUSELINE KESKKOND. TOIDUKÖRDILE AVALDAVAD TOIMET KÕHUNÄÄRME NÕRE, SAPP JA DUODEENUMI ENDA NÄÄRMETE SEKREET . DUODEENUMIS TOODETAKSE HORMOONE SEKRETIIN , MIS AVALDAVAD MÕJU PANKREASELE SUURENDADES SEKREEDI HULKA, HORMOON PANKREOSÜMIIN- KOLETSÜSTOKINIIN , MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT.
MOTOORNE- ( ALANEV ) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE.
NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS.
SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE ( TOOMA )NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI ( TUNDENÄRVID ) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i.
PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED KESKUSED, TINGIMATUTE SEEDEREFLEKSIDE (SÜLJEERITUS, IMEMINE, NEELAMINE, SEEDEMAHLADE ERITUMINE) JA KAITSEREFLEKSIDE (KÖHA, AEVASTAMINE, OKSENDAMINE ) KESKUSED. PIKLIK AJU ON SELJAAJU JÄTKUKS KOLJUÕÕNES. EHITUS SARNANE SELJAAJUGA. PIKLIK AJU ON ELUTÄHTIS KNS-i OSA. TEMA KAHJUSTUSE KORRAL (VEREVALANDUS, TRAUMA , KASVAJA jm.) VÕIB HÄIRUDA HINGAMINE , SÜDAMETALITLUS jm. FUNKTSIOONID.
VASAK KOPS ld.k. ja kus asub- (PULMO SINISTER). PAIKNEB VASAKUL POOLEL RINDKEREÕÕNES PLEURAKOTIS.
KOPSUVÄRAT ld.k ja kus asub- (HILUS PULMONALIS). ASUB KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSAS.
PERINEUM- ehk LAHKLIHA . LAHKLIHAKS NIM. REITE VAHELE JÄÄVAT PIIRKONDA VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL.
PERIOST - ehk LUUÜMBRIS .
PERIMETRIUM- EMAKA VÄLISKIHT.
PERISTALTIKA - SOOLE LAINELISED LIHASKONTRAKTSIOONID.
PERITONEUM - ehk KÕHUKELME.
PLEURA- ehk KOPSUKELME .
PERIKARD- ehk SÜDAMEPAUN
PERILÜMF- KUULMEVEDELIK
PERIODONT- SIDEKOELINE HAMBAÜMBRIS
STERNUM - RINNAK
COSTAE- ROIDED
CLAVICULA - RANGLUU
RADIUS - KODARLUU
TIBIA- SÄÄRELUU
PELVIS - LUU( STIKU )LINE VAAGEN
ULNA - KÜÜNARLUU
OS COXAE - PUUSALUU
ARTICULATIO- LIIGES
GASTER- MAGU
TUGIKUDE- MOODUSTAB ERI ELUNDITELE TUGISTRUKTUURE. SIIA KUULUVAD SIDEKUDE, RASVKUDE, LUUKUDE JA KÕHRKUDE. TUGIKUDEDE ÜLESANDED: 1)TOESTAV ÜLESANNE 2) VAHENDAV ÜLESANNE 3) KAITSEÜL. 4) REPARATIIVNE ÜL.5 ) METABOOLNE ÜL.
UNEFAASID - SÜGAV JA PINDMINE ehk PARADOKSAALNE UNI. SÜGAVALE UNELE ON ISELOOMULIK AEGLASTE LAINETE ILMUMINE ENTSEFALOGRAMMILE. PINDMISE UNE AJAL ESINEVAD KIIRED SILMADE LIIGUTUSED, SAGELI NÄHAKSE SEL AJAL UNENÄGUSID. SÜGAV JA PINDMINE UNI VAHELDUVAD ÖÖ JOOKSUL 4-5 KORDA.
VALK- AMINOHAPPED SÜSIVESIKUD - GLÜKOOS
LIPIIDID - RASVHAPPED, GLÜTSEROOL VITAMIINID- MINERAALAINED
ELEKTRIIMPULSS- liigub: SAsõlm – AVsõlm – HIS’i kimp – HIS’i kimbu sääred – purkinje kiud
PEAAJUNÄRVID - ehk KRANIAALNÄRVID (lad.k. NERVI CRANIALES). PEAAJUST VÄLJUB 12 PAARI PEAAJUNÄRVE ehk KRANIAALNÄRVE. IGAL PAARIL ON OMA JÄRJEKORRA NR JA NIMETUS. FUNKTS-ilt JAGUNEVAD KRANIAALNÄRVID: 1)TUNDENÄRVID (SENS.) – I,II,VIII 2)MOTOORSED (MOT.) – III, IV, VI, XI, XII 3)SEGANÄRVID – V, VII, IX, X
HORMOON- ON BIOLOOGILINE ÜHEND, MIS REGULEERIB AINEVAHETUST, KEHA TALITLUST NING PROTSESSE.
HORMOONIDE TOIME:
1) SOODUSTAVAD VAIMSET, FÜÜSILIST JA SUGULIST ARENGUT
2) TOETAVAD REPRODUKTSIOONI PÕHILISI PROTSESSE NAGU SUGURAKKUDE PRODUKTSIOON , VILJASTUMINE, LOOTE KASV JA ARENG, SÜNNITUS
3) TAGAVAD ORGANISMI KOHASTUMISE MITMESUGUSTE TINGIMUSTEGA ( STRESS , TRAUMA, TEMPERATUURI KÕIKUMINE)
4) HORMOONID ON VAJALIKUD TEATUD FÜSIOLOOGILISTE PARAMEETRITE HOIDMISEL SUHTELISELT PÜSIVAL TASEMEL (OSMOOTNE RÕHK, VERESUHKRUPEEGEL), s.t. HOMÖOSTAATILINE FUNKTSIOON
5) REGULEERIVAD AINEVAHETUSLIKKU JA ENERGEETILIST TASAKAALU
GLANDOTROOPSED - REGULEERIVAD TEISTE NÄÄRMETE TÖÖD
GONADOTROOPSED- REGULEERIVAD SUGUNÄÄRMETE TALITLUST
ESMASURIIN- EI SISALDA SUURE MOLEKULMASSIGA VALKE JA VERE VORMELEMENTE, EI SISALDA GLÜKOOSI.
LOODE LIIGUB - 18-20 NÄDALAL
KAS AJUKOOR KAITSEB MEHAANILISTE KAHJUSTUSTE EEST- EI
KAS LUUDES ON VESI?- JAH (1/4 ON LUUKOES VESI)
SÜMPAATILINE NS (MIS TOIMUB SÜDAMEGA, SEEDIMISEGA JA NÄGEMISEGA)-
SÜDAMEGA- SÜDAME KOKKUTÕMMETE KIIRENEMINE JA TUGEVNEMINE JA SELLEST TULENEV VERERÕHU TÕUS, SÜDAME VERESOONTE LAIENEMINE
SEEDIMISEGA. MAO SOOLETRAKTI MOTOORIKA PIDURDUB
NÄGEMISEGA- TOIMUB PUPILLI LAIENEMINE
VALGUD - 10-15% SÜSIVESIKUD- 55-60% RASVAD - 10-20%
MIS TOIMUB LIHASTEGA PEALE TREENINGUT?- PEALE TRENINGUT TEKIB LIHASVALU . LIHASVALU TEKITAB PIIMHAPE LIHASTES, MIS TEKIB SIIS, KUI LIHASED EI SAA PIISAVALT HAPNIKU.
ANABOLISM - AINEVAHETUSE OSA, SÜNTEESIPROTSESSIDE INTEGRATSIOON .
KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS .
OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK
OSTEOKLAST - LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES
HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE
HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK
HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK
HEMATUURIA - ehk VERIKUSESUS
TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE
HINGAMISMAHT - NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK.
KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS . 3 OSA –ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM).
AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP
KORONAARVERERINGE , mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA ( ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA).
VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN , kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid.
LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!)
LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE.
HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA ) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS.
KÜSIMUSED-

MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA
NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF , RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE).

SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK

NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN , HEMOGLOBIIN , FIBRINOGEEN , GLOBULIIN

ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED

ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED

KATABOLISM - AINEVAHETUSE OSA, PRODUKTIDE LAGUNEMINE JA JÄÄKPRODUKTIDE VÄLJAVIIMINE

AKTIIN ,MÜOSIIN- LIHASVALGUD (nn KOKKUTÕMBEVALGUD). VALGUD, MIS TOESTAVAD LIHASKONTRAKTSIOONI

ALBUMIIN- PLASMA VALK, VERES OLEVAKS VALGU VARUKS .
GLOBULIINID- PLASMA VALK. NEED ON ERINEVAD VALGUD, MIS KANNAVAD KEHAS ERINEVAID AINEID. NII RÄNDAB KOOS α-GLOBULIINIGA TÜROKSIIN,
β-GLOBULIIN SEOB RAUDA, γ-GLOBULIINIDE HULGAS ON ENAMIK VERE KAITSEAINEID – IMMUUNOGLOBULIINE.

HÜÜBIMISVALK- FIBRINOGEEN

SÜSTOL- SÜDAME VATSAKESTE KONTRAKTSIOON (KOKKUTÕMME).
DIASTOL - SÜDAME VATSAKESTE LÕÕGASTUMINE.

SÜDAME LÖÖGISAGEDUS (FREKVENTS)- NORM: 60-80 x MINUTIS

SEERUM- ON PLASMA, MILLEST ON VÄLJA KORJATUD HÜÜBIMISE AINED

HEMATOKRIT - NÄITAB SEDA, KUI PALJU ON VERERAKKE JA PEAPLASMAT

AGLUTINATSIOON- KUI VERERAKUD KLEEPUVAD KOKKU (ÜKSTEISE KÜLGE)

ALKALOOS- VERE pH LANGUS

ATSIDOOS - VERE pH TÕUS

ELEKTROKARDIOGRAMM (EKG)- ON SÜDAME ERUTUSE JA KONTRAKTSIOONI VÄLJENDUS .

PULSS ehk PULSISAGEDUS- ON ARTERITE RÜTMILINE LAIENEMINE, MIS ON TINGITUD SÜDAME TÖÖST.

PULSIDEFITSIIT ( PATOLOOGIA )- (ERINEV PULSS JA SÜDAMESAGEDUS).
20. VERESUHKUR - NORM: 3,0-5,5 mmol
21. MILLINE VERI VOOLAB A) KEHA VERESOONTES B)KOPSUARTERIS C)KOPSUVEENIS D)BRONHIAALSETES ARTERITES E)BRONHIAALVEENIDES-
A) KEHA VERESOONTES- ARTERIAALNE B) KOPSUARTERITES- VENOOSNE
C) KOPSUVEENIS- ARTERIAALNE D) BRONHIAALSETES ARTERITES- ARTERIAALNE
E) BRONHIAALVEENIDES- VENOOSNE
22. SELGITA STARLINGI SEADUST- MIDA SUUREM ON SÜDAME DIASTOOLNE MAHT, SEDA SUUREM ON LÖÖGIMAHT, JA MIDA VÄLJAVENITATUM ON SÜDA, SEDA SUUREM ON KONTRAKTSIOONIJÕUD.
23. NEELU PIKKUS- NEEL ON um. 12 cm PIKK ÕÕNESELUND(lad.k. PHARYNX ).
3-OSALINE: 1) NINAMINE 2) SUUMINE 3) KÕRIMINE OSA
24. KUS TEKIB SAPP- MAKSAS , MAKSARAKUD TOODAVAD SAPPI
25. KUS PAIKNEB SÖÖGITORU- PAIKNEB HINGETORU TAGA JA LÜLISAMBA EES NING LÄBIB DIAFRAGMA .
26. KUS TOIMUB ELEKTRIIMPULSS INIMESE SÜDAMES?- SIINUSSÕLMES (60-80)
27. NIM. MIS FAASIL NÄEB INIMENE UND- PINDMISEL FAASIL
28.MENARHE- ESIMENE MENSTRUATSIOON (TOIMUB TAVALISELT 12-13 AASTASELT)
29. PERIFEERNE - ÄÄRMINE, ÄÄRES
ANATOOMIA TUNNITEST PÕHITERMINOLOOGIAST

KIRJUTAGE EESTIKEELNE VASTE :
PROXIMALIS- LÄHIMINE
ANTERIOR- EESMINE
MANUS - KÄSI
SINISTER- VASAK
DISTALIS- KAUGMINE
PROFUNDUS- SÜVA
MEDIALIS- KESKMINE

KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA
Nimme- LUMBUS
Reis- FEMUR
Õlavars- BRACHIUM
Kukal- OCCIPUT
Kuklatagune- NUCHA
Käsi- MANUS
Pea- CAPUT
Külgmine- LATERAL

Tasapind , mis jagab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks on-
MEDIAANTASAND (KESKPIDINE)
Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE)
Lad. keeles- MEDIALIS
Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE)
Lad. keeles- DISTALIS

NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)-
ALAJÄSE- MEMBRUM INFERIUS jaguneb:
VAAGNAVÖÖDE
VABA ALAJÄSE: REIS- FEMUR, SÄÄR - CRUS, JALG- PES
JALG jaguneb: KAND - TARSUS, PÖID- METATARSUS, VARBAD - DIGITI PEDIS, JALA TALD - PLANTA PEDIS, JALA SELG- DORSUM PEDIS

NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE KÄSI (EESTI KUI LAD. KEELES)-
KÄSI- MANUS jaguneb:
RANNE- CARPUS, KÄMMAL - METACARPUS, SÕRMED- DIGITI MANUS,
KÄE SELG- DORSUM MANUS, KÄE PIHK - PALMA MANUS

NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)-
ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM,
ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM

SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE-
1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu - os frontale
2) Alalõualuu – mandibula
3) Õlavöötme luud: abaluu - scapula; rangluu-clavicula
4) Rinnak – sternum
5) Õlavarreluu – humerus
6) Roie – costa ; Rindkere (rinnakorv) – thorax
7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis
8) Puusaluu – os coxae
9) Kodarluu – radius
10) Küünarluu – ulna
11) Randmeluud – ossa carpi
12) Kämblaluud – ossa metacarpalia
13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus
14) Reieluu – femur
15) Põlvekeder – patella
16) Sääreluu – tibia
17) Pindluu – fibula
18) Kannaluud- ossa tarsi 19) Pöialuud - ossa metatarsalia
20) Varvaste lülid – phalanges digitorum pedis
TUNNITEST SÜDAME-VERESOONTE SÜSTEEM

Arterid on veresooned, milledes veri voolab – SÜDAMEST ELUNDITESSE.

Veenid on veresooned, milledes veri voolab – ELUNDITEST SÜDAMESSE.

SELGITAGE MÕISTED:
ANASTOMOOS - VERESOON, MILLE KAUDU VERI VÕIB ÜHEST VERESOONEST TEISE VOOLATA. SELLE ABIL TAGATAKSE KOLLATERAALNE VERERINGE JUHUL KUI VERE ÄRAVOOL ON TAKISTATUD.

Süda lad.k. – COR
Südame asukoht – RINNAKU KESKEL

KIRJELDAGE KESKMIST SÜDAMESEINA KIHTI –
SÜDAMELIHASKUDE, KÕIGE PAKSEM . MÜOKARDI KIHIS TOIMUB SÜDAME KOKKUTÕMME MEIE ENDA TAHTEST SÕLTUMATA. KODADE LIHASKIUD EI LÄHE ÜLE VATSAKESTE LIHASKIUDUDEKS.

MIS ON JA MILLES SEISNEB SUURE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab-kus lõpeb, veresoonte nimetused)-
SAAB ALGUSE VASAKUST VATSAKEST AORDIGA
LÕPEB PAREMAS KOJAS ÜLEMISE JA ALUMISE ÕÕNESVEENEGA.
funkts: VARUSTADA KEHA KÕIKI PIIRKONDI VEREGA.

MIS ON JA MILLES SEISNEB VÄIKESE VERERINGE FUNKTSIOON? (kust algab-kus lõpeb, veresoonte nimetused)-
ALGAB SÜDAME PAREMAST VATSAKESEST KOPSUTÜVEGA
LÕPEB VASAKUS KOJAS 4 KOPSUVEENIDEGA
funkts: TUUA KOPSUDEST HAPNIKURIKAS VERI SÜDAMESSE JA ÄRA VIIA SÜSIHAPPEGAASIRIKAS VERI.

NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONDA ARTERIAALSE VEREGA VARUSTAV VERESOON- ÜHINE UNEARTER , ld.k. A.CAROTIS COMMUNIS

NIMETAGE PEAMINE PEA PIIRKONNAST VENOOSSET VERD KOGUV VERESOON- SISEMINE KÄGIVEEN, ld.k. V. JUGULARIS INTERNA

KUIDAS JAOTATAKSE VEENID ASETUSE JÄRGI-
PINDMISED (PAIKNEVAD NAHA ALL) JA SÜVAD VEENID (PAIKNEVAD TAVALISELT KÕRVUTI ARTERITEGA).

MIS ON JA KUS ASUB?-
VENA MEDIANA CUBITI- KESKMINE KUBITAALVEEN, PEAMINE VEREVÕTU KOHT, ASUB KÜÜNARAUGUS.
V. SUBCLAVIA- RANGLUUALUNE VEEN , ASUB RANGLUU ALL
V. PORTA- VÄRATIVEEN, JÄME VENOOSNE VERESOON (VERI KOGUNEB PAARITUTEST ELUNDITEST), ASUB VÄIKESES RASVIKUS
TUNNITEST- HINGAMISELUNDKOND:
1. NINASÕÕRE
2. NINA, ld.k. NASUS
3. NINAESIK
4. ÜLEMINE NINAKÄIK/ KARBIK
5. KESKMINE NINAKÄIK
6. ALUMINE NINAKÄIK
7. NINANEEL
8. NEELU SUUMINE OSA
9. NEELU KÕRIMINE OSA
10. KÕRI , ld.k. LARYNX
11. HINGETORU / TRACHEA
12. VASAK PEABRONH
13. PAREM KOPS /PULMO DEXTER
14. KÕRIKÕHR / KILPKÕHR

KUIDAS JAOTUVAD HINGAMISELUNDID VASTAVALT TALITLUSELE?-
1) PÄRIS-HINGAMISELUNDID – KOPSUDE ALVEOOLID , TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL.
2) HINGAMISTEED – JUHIVAD SISSE- JA VÄLJAHINGATAVAT ÕHKU
2. KUIDAS JAOTATAKSE HINGAMISELUNDID KLIINILISES PRAKTIKAS?-
1) ÜLEMISED HINGAMISTEED: KOOSNEVAD – NINAÕÕS KOOS NEELU NINAMISE OSA JA KÕRIGA
2) ALUMISED HINGAMISTEED: HINGETORU JA TEISED ÕHKU JUHTIVAD ELUNDID
3. MILLE POOLEST ERINEB HINGAMISELUNDKONNA EHITUS TEISTEST ELUNDKONDADEST?- SEINTE TUGEV LUUSTIK VÕI KÕHREST SKELETT, MIS EI LASE NEIL KOKKU LANGEDA JA ON ALATI TÄIDETUD ÕHUGA
4. MILLISED ON JA KUS ASUVAD NINAKÕRVALURKED/ KOOPAD (SIINUSED)?-
ON→ ÜLALÕUALUU-, OTSMIKULUU – JA PÕHILUU - URGE , SÕELLUURAKUD. ASUVAD→ ÜLALÕUALUU- JA OTSMIKULUU-URGE NING EESMISED JA KESKMISED SÕELLUURAKUD AVANEVAD ÜLEMISSE NINAKÄIKU.
5. KOPS ld.k.- PULMO KOPSUD ld.ke- PULMONES
PAREM KOPS KOOSNEB (mitmest?) 3 SAGARAST , VASAK KOPS KOOSNEB (mitmest?) 2 SAGARAST, MIS OMAKORDA JAGUNEVAD (millistest osadeks ?) SEGMENTIDEKS.
6. SELGITAGE MÕISTED:
KOPSUALVEOOL – KOPSU KÕIGE VÄIKSEMAKS ANATOOMILIS.-FUNKTSIONAALSEKS ÜHIKUKS ON KOPSUALVEOOLID ehk SOMBUD , MIS TEOSTAVADKI KOPSUDE PEAMIST ÜLESANNET – GAASIVAHETUST.
PLEURA ehk – KOPSUKELME, MILLEGA ON KOPS KAETUD.
KOPSUVÄRAT, lad.k. – HILUS PULMONIS. ON KOPSU MEDIAALSE PINNA KESKOSA SÜVEND , MIDA LÄBIVAD PEABRONH, KOPSUARTER , NÄRVID, BRONHIAALSED ARTERID (NEED KÕIK SISENEVAD), 2 KOPSUVEENI, LÜMFISOONED, BRONHIAALVEENID (NEED VÄLJUVAD).
BRONHIAALPUU – KOPSUS JAGUNEB PEABRONH SAGARA –JA SEGMENDIBRONHIDEKS, MOODUSTADES ÕHKUJUHTIVA nn. BRONHIAALPUU.

KIRJELDAGE KOPSUDE VERERINGESÜSTEEME JA NENDE FUNKTSIOONI-

VÄIKE VERERINGE – FUNKTSIOONIGA SEOTUD

SUUR VERERINGE – VEREVARUSTUSEGA SEOTUD

VÄIKE VERERINGE KOOSNEB KOPSUARTERITEST JA KOPSUVEENIDEST NING NENDE HARUDEST, KOPSU ARTERITEST TULEB VENOOSNE VERI, MIS RINGLEB KOPSUALVEOOLIDE ÜMBER ANDES ÄRA SÜSIHAPPEGAASI JA KÜLLASTUB HAPNIKUGA. KOPSUVEENIDE KAUDU VOOLAB ARTERIAALNE VERI SÜDAME VASAKUSSE KOTTA.

SUUR VERERINGE TAGAB ÜLDISE AINEVAHETUSE KOPSUKOES ENESES , MIS KOOSNEB BRONHIAALARTERITEST (LÄHTUVAD RINNAAORDIST) JA BRONHIAALVEENIDEST. BRONHIAALARTERITEST TULEB ARTERIAALNE VERI, MILLEGA VARUSTATAKSE KOPSUKUDE HAPNIKU JA TOITAINETEGA. BRONHIAALVEENID KANNAVAD VENOOSSE VEREGA KOPSUDEST VÄLJA AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTID.
TUNNITEST- SEEDEELUNDITE SÜSTEEM:

NIMETAGE SUURED SEEDENÄÄRMED (eesti ja lad. k.), MIDA NAD TOODAVAD JA KUS AVANEVAD NENDE JUHAD ?
SÜLJENÄÄRMED:

KÕRVASÜLJENÄÄRE (GLANDULA PAROTIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, VÄLIMISEST KUULMEKÄIGUST EESPOOL JA ALL. JUHA AVANEB SUHU TEISE ÜLEMISE MOLAARI (PURIHAMBA) PIIRKONNAS SUUESIKUSSE.

ALALÕUAALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBMANDIBULARIS). ASUB MÕLEMAL POOL NÄGU, ALALÕUALUU NURGA ALL. AVANEB SUUPÕHJAS.

KEELEALUNE NÄÄRE (GLANDULA SUBLINGUALIS). ASUB SUUPÕHJAS LIMASKESTA ALL, JUHAD AVANEVAD SUUPÕHJA KEELEALUSEL KURRUL. SEGANÄÄRE.

NIMETAGE SEEDEKANALI OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)-
SUUÕÕS (CAVUM ORIS); NEEL (PHARYNX); SÖÖGITORU (OESOPHAGUS); MAGU (VENTRICULUS, GASTER); PEENSOOL (INTESTINUM TENUE); JÄMESOOL (INTESTINUM CRASSUM); ( ANUS ?)

NIMETAGE PEENSOOLE OSAD JA LISAGE PIKKUS (eesti ja lad.k)-

KAKSTEISTSÕRMIKSOOL ( DUODENUM ), 25 cm

TÜHISOOL (JEJUNUM), um. 2 m

NIUDESOOL (ILEUM), um. 3 m

KIRJELDAGE LÜHIDALT PEENSOOLE LIMASKESTA EHITUST-
OMAB ROHKELT KURDE, SOOLEHATUD – SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA, ENTEROTSÜÜDID KATAVAD HATTE JA SUURENDAVAD IMENDUMISPINDA VEELGI.

SAPIPÕIS lad.k. – VESICA BILARIS MAHT – 60 ml
MILLES SEISNEB SAPIPÕIE FUNKTSIOON?- ON SAPI RESERVUAARIKS

JÄMESOOLE PIKKUS – 1,5 m
NIMETAGE JÄMESOOLE OSAD JÄRGNEVUSES (eesti ja lad. k.)-

UMBSOOL (CAECUM) + USSRIPIK (APPENDIX VERMIFORMIS)

ÜLENEV KÄÄRSOOL ( COLON ASCENDENS)

RISTIKÄÄRSOOL (COLON TRANSVERSUM)

ALANEV KÄÄRSOOL (COLON DESCENDENS)

SIGMA (KÄÄR)SOOL (COLON SIGMOIDEUM)

PÄRASOOL ( RECTUM )

MIS ON JA MILLEST KOOSNEB LÜMFOIDNE NEELURÕNGAS? MIS ON SELLE FUNKTSIOON?-
PIROGOV -WALDEYERI RÕNGAS. KOOSNEB 6-st MANDLIST . KAITSEFUNKTSIOON.

SÖÖGITORU PIKKUS – 25-30 cm
EHITUSLIK ISEÄRASUS - VÖÖTLIHAS LÄHEB ÜLE SILELIHASEKS! ( KAELAOSA , RINNAOSA, KÕHUOSA)

KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS? NIMETAGE ELUND (id), MILLISED PAIKNEVAD SELLES OSAS-

ÜLAKÕHT (EPIGASTRIUM)

KESKKÕHT (MESOGASTRIUM)

ALAKÕHT (HYPOGASTRIUM)

MAKSA ASUKOHT JA KAAL-1,5 kg; ASUB EPIGASTRIUMI PAREMAS OSAS
MAKSAS TOODETAKSE (NIMETAGE SEEDENÕRE) – SAPPI
TUNNITEST- UROGENITAALSÜSTEEM:

NIMETAGE ERITUSFUNKTSIOONI TÄITVAD ELUNDID ORGANISMIS (lisage mida eritavad)-

NAHK (SOOLAD HIGINA)

KOPSUD (LIIGNE VESI JA CO2)

JÄMESOOL (SAPIPIGMENDID NING MITMED MINERAALSOOLAD)

NEERUD (VALKUDE LAGUPRODUKTID, MÕNED SOOLAD)

NEER lad.k.- REN NEERUD lad.k.- RENES
NEERUDE FUNKTS- URIINI VALMISTAMINE; MÜRKAINETE EEMALDAMINE KEHAST; KEHAVEDELIKE TASAKAALU TAGAMINE ORGANISMIS

MILLES SEISNEB NEERUDE VEREVARUSTUSE ISEÄRASUSED?-
2 KAPILLAARISTIKKU: 1. TOODAB URIINI JA 2. NEERU ENDA VEREVARUSTUS (SUUR VERERINGE).
(TOOMASOON; VIIMASOON)

KUSEJUHA lad.k.- URETER PIKKUS – um. 30 cm
KUSEJUHA FUNKTS- URIINI JUHTIMINE NEERUVAAGNAST KUSEPÕIDE

KUSEPÕIS lad.k.- VESICA URINARIA MAHT - 500-700 ml
KUSEPÕIE FUNKTS- URIINI MAHUTAMINE

KUSITI lad.k.- URETHRA
FUNKTS- KUSEPÕIE PERIOODILINE TÜHJENDAMINE
NAISE KUSITI PIKKUS – 3-3,5 cm
MEHE KUSITI PIKKUS – 18-25 cm

MUNASARI lad.k.- OVARIUM KREEKA K.- OOPHORON
FUNKTS- SEAL TOIMUB MUNARAKKUDE KASVAMINE, ARENG NING TOODETAKSE NAISSUGUHORMOONE

SELGITADE MÕISTED:
FOLLIIKULID – MUNASARJANÄÄPS (3 ARENGUASTET: PRIMAARSED ehk ESMANE, SEKUNDAARNE ehk TEISENE, GRAAFIPÕIEKE ehk TERTSIAARFOLLIIKUL)
TERTSIAARFOLLIIKUL ehk GRAAFI PÕIEKE - SUGUKÜPSE NAISE MUNASARJAS LEIDUVAD SUURED PÕISFOLLIIKULID.
LÄBIMÕÕT 6-12mm.
KOLLAKEHA – LÕHKENUD FOLLIIKULI KOHALE MOODUSTUB KOLLAKEHA ( CORPUS LUTEUM), MIS TOODAB HORMOON PROGESTEROONI. ERISTATAKSE MENSTRUATSIOONI- JA RASEDUSKOLLAKEHA. MENSTR.KOLLAKEHA MOODUSTUB JUHTUDEL, KUI VILJASTUMIST EI TOIMUNUD. RASEDUSKOLLAKEHA TEKIB VILJASTUMISE KORRAL (JÄÄB PÜSIMA PIKEMAKS AJAKS).
VALKJAS KEHA – KOLLAKEHA TAANDARENEMISEL TEKKINUD ARMKUDE
PROGESTEROON – NAISSUGUHORMOON (STEROIDHORMOON) MIDA SÜNTEESITAKSE KOLLAKEHAS, TEKIB MUNASARJADES
ÖSTROGEEN – TEKIB MUNASARJADES, REGULEERIB MENSTRUAALTSÜKLIT , NAISSUGUHORMOON
LUNAARKUU = 4 NÄDALAT. RASEDUSE KESTUS ON
10 LUNAARKUUD = 40 NÄDALAT.

MUNAJUHA lad.k.- TUBA UTERINA KREEKA K.- SALPINX
ASEND – TORUJAS ELUND, MIS ÜHENDAB KÕHUKELMEÕÕNT EMAKAÕÕNEGA FUNKTS – VILJASTUMINE!; TEMA KAUDU KANTAKSE MUNARAKK MUNASARJAST EMAKASSE

EMAKAS lad.k.- UTERUS KREEKA K.- METRA
ASEND – LIHASELINE ÕÕNESELUND VÄIKEVAAGNA ÕÕNES KUSEPÕIE JA PÄRASOOLE VAHEL
SEINA KIHID – SISEMINE – LIMASKEST ehk ENDOMEETRIUM; KESKMINE – LIHASKEST ehk MÜOMEETRIUM; VÄLIMINE – SEROOSKEST ehk PERIMEETRIUM
FUNKTS – LOOTE ARENG

TUPP lad.k.- VAGINA KREEKA K.- COLPOS
ASEND – TORUJAS ELUND; ÜLEMISSE OTSA ULATUB EMAKAKAELA TUPEOSA, SUUNDUDES ALLA LÄHEB TUPP LÄBI UROGENITAALDIAFRAGMA JA AVANEB SUURTE HÄBEMEMOKKADE VAHELISES PILUS.
FUNKTS – SÜNNITUSTEE

MUNAND lad.k.- TESTIS
ASEND – ASUB MUNANDIKOTIS
FUNKTS – MEESSUGURAKKUDE PALJUNEMINE, MEESSUGUHOR-MOONIDE TOOTMINE

MUNANDIMANUS lad.k.- EPIDIDYMIS
ASEND – MUNANDI TAGUMISEL SERVAL
FUNKTS – SEEMNERAKKUDE RESERVUAAR

EESNÄÄRE lad.k.- PROSTATA
ASEND – KUSEPÕHJA PÕIE ALL
FUNKTS – ÜMBRITSEDA KUSITIT (EESNÄÄRME NÕRE LISANDUB SEEMNEPURSKE AJAL SEEMNEVEDELIKULE JA AKTIVEERIB SEEMNERAKKE (MUUDAB LIIKUVATEKS)).

LAHKLIHA lad.k.- PERINEUM
ASUKOHT – REITE VAHELE JÄÄV PIIRKOND VAAGNAVÄLJAPÄÄSU KOHAL

NIMETAGE ELUNDID, MIS LÄBIVAD LAHKLIHA –
MEHEL – KUSITI, PÄRASOOL NAISEL – KUSITI, TUPP, PÄRASOOL
TUNNIKONTROLL LIHASED
1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon?
1)LIIGUTADA SKELETI OSA JA TAGADA SELLE ÜKSIKOSADE LIIKUMINE
2)ANNAVAD KEHALE KUJU
3)TOODAVAD KEHASOOJUST
4) KAITSEVAD SISEELUNDEID
2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused
LIIGUTADA SKELETI OSI JA KINDLUSTADA SEL VIISIL KEHA JA SELLE ÜKSIKOSADE LIIKUMIST RUUMIS, MOODUSTADES nn AKTIIVSE LIIKUMIS -APARAADI. SKELETILIHASED KONTRAHEERUVAD NÄRVIIMPULSSIDE MÕJUL TAHTLIKULT, TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA SUURUSEGA ÄRRITUSE KORRAL.

Selgitage mõisted lühidalt
Kõõlus - (lad.k. TENDO). IGA LIHAS ALGAB JA LÕPEB KÕÕLUSEGA. TEMA VARAL LIHAS KINNITUB LUUDELE , KÕHREDELE, LIIGESKIHNUDELE jne. KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST ,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL
Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS ) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS
Innerveerima - s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS-st (REGULEERIB AINEVAHETUST JA VERERINGET)

Mis on ja kus asub diafragma ? Selle funktsioon
ON: (lad.k. DIAPHRAGMA). ON LAI KUPLIKUJULINE LIHAS, MIS ERALDAB KÕHUÕÕNT RINNAÕÕNEST. ASUB: KOPSUDEST ALLPOOL
FUNKTS: KONTROLLIDA ÕHUVOOLU KOPSUDESSE / HINGAMISLIHAS , KÕHUPRESS

Millises liigeses teostab liigutusi
Seljalailihas - (lad.k.- M. LATISSIMUS DORSI) ÕLALIIGESES??
Õlavarre- kolmpealihas - (lad.k. M. TRICEPS BRACHII) KÜÜNARLIIGESES??
m. gluteus maximus - eesti k. SUUR TUHARALIHAS- PUUSALIIGESES??
m. sartorius- eesti k. RÄTSEPALIHAS - PÕLVELIIGESES ??
m. masseter- eesti k. MÄLURLIHAS- ALALÕUALIIGESES??
m. triceps brachii- eesti k. ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS KÜÜNARLIIGESES??
Deltalihas- (lad.k. M. DELTOIDEUS) ÕLALIIGESES??
Miimilised lihased saavad alguse-NÄOKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- NÄOPIIRKONNA PEHMETES KUDEDES
Mälumislihased algavad- AJUKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- ALALÕUALUULE.
Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: (nimetused ka lad. k.)-
SIRGLIHAS (lad.k. M. RECTUS ABDOMINIS), KÕHU VÄLIMINE JA SISEMINE PÕIKILIHAS (lad.k. M. OBLIQUUS EXTERNUS ET INTERNUS ABDOMINIS), KÕHU RISTILIHAS (lad.k. M. TRANSVERSUS ABDOMINIS)
23