Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. Mootorsaega läbi kadrioru pargi- mingi terviku lõhkumine paljudeks osadeks. Stiilikujundid Epiteet: valge kitli pikad käised, valge palat kõrge laega, tuleb tammekepi toega, Eesti põlve uueks looma. Võrdlus: supi hind saab võrdseks praega Metafoor: pihk kõik pirrud leeki torkab, supi hind saab võrdseks praega, valge kitli pikad käised, Metonüümia: kad tarvis hargi, roidan mööda võsa ääri, kaelas Vanemuise kannel, saia käigust väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi
...................................... ranne ............................................ kämmal ........................................... sõrmed .......................................... käe selg ......................................... käe pihk ......................................... alajäse MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS vaba alajäse: reis .................................................... säär ..................................................... jalg .....................................................
................... ranne ............................................ kämmal ........................................... sõrmed .......................................... käe selg ......................................... käe pihk ......................................... alajäse MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde CINGULUM MEMBRI INFERIORIS vaba alajäse: reis .................................................... säär ..................................................... jalg .....................................................
Ellen Niit Luulekogu põhiteemaks on looduse mitmekülgsus ning armastus lihtsate asjade vastu, armastus selle kõigis erinevas tähenduses. Tema luuletused on konkreetsed ja ei ole iroonilised. Luuletustes kujutab Eestimaa looduse ja inimese vahelisi suhteid ja tundeid. Näiteks luuletus ,,Lävel" , mis räägib rõõmu tundmisest kõige tavapärasematest loodusnähtustest. ,,Veel olen laps, kel nähes lepalindu, kõik meelest kaob, pihk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob." (,,Maa on täis leidmist" lk 28) Samuti on teemadeks kodu ja igatsus selle järele, inimeste käitumine ning osaliselt ka sürrealism. Näiteks luuletus ,,Nägemus", mis kirjeldab seda hetke, kus hakatake ärkama, kuid osaliselt ollakse alles unenäos ning kaheldakse, kas nähakse unenägu või mitte. ,,Nii sinine on öö. Mu silme ees, kas unes, ilmsi, hõbeniite heikleb. Käin mingis kumas, õhus vist, või vees.
· ,,Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 · ,,Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 · ,,Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 · ,,V" kirjastus Tuum 1998 · ,,Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 · ,,Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 · ,,Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Sa oled ta valede väljapääs Sa peatu, kui kuuled ta kaledat häält, Öö kurbustel seilavast laevast, see kõlatu moondunud sõnaks Pihk vasakus, võõras ja oodatud käes sa võta ta käsi, ja vii tema säält, Sääl kauguses naeravad ta vaeva kuid iialgi sina ei võta Hing tuimade kivide vahel kui loom kõik kevaded andeks annab, vaid seda, mis taevaid ei lahuta koost ta vaevaöös edasi kannab Kasutatud materjal http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/contra_ja_muut.html http://et.wikipedia.org/wiki/Contra http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin http://paber.ekspress
Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt . Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20...30 mm kaugusele tema otsast, kusjuures sõrmed on poolkõverad, kuid ei ripne viili all. Vasak käsi ei hoia viilist kinni, vaid ainult surub teda ligi; küünarnukki tuleb pisut kergitada. Parema käe küünarvars ja laba peavad olema viiliga ühel sirgel. Oluline on, et lukksepp kooskõlastaks hästi oma liigutused ja kõik viilile rakendatavad jõud, s.t. oleks töötades kogu aeg tasakaalus.
õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium Niudeluu os ilium KERESKELETT Häbemeluu os pubis
eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS jalg PES
pehmevormilist rüüd houppelande. Rõival, mis pidulikel puhkudel oli pikk ja lai, ratsutamiseks lühem, olid pikad maani ja alt laienevad varrukad ja kõrge krae. Rindade alla viidud vöökohaga kleidid olid kontrastsetes toonides, mille all kanti valgest linasest tehtud alusrüüd. 15 sajandi lõpul lisandus kleidi ülaossa õmmeldud V-kujuline vahetükk. Varrukatel lõhed õlgadel ja künnarnuki kohal, taga kuni randmeni lõhik kuni randmeni. Nagu meestel nii ka naistel tõmmati pihk võimalikult kitsaks. Kleidid olid pikad ajani mil moodi tulid sukad. Oma jalgade esile toomiseks kaunistati sukki. Sukapaelad olid algul ainult praktilised, hiljem hakkas lisanduma dekoratiivseid elemente. 1468 aastal ilmus hispaania õukonnas esimest korda võruseelik, mis mujale levimisel hakkas laiust juurde võtma. Valmistati pajuvitstest, pilliroost või vaalaluudest. 15 sajandi lõpuks kaotasid nii meeste kui ka naiste riietused liialdatud vormid
poeb malbeid erutusi silmisse ja kõnne ja läitub loojangute loomusund, et liita hetkeis killustatud õnne. Taas vallandumas sõna hell ja soe, mis tardus südameisse kannatuste põrgus, mil rebenesid haprad hingekoed ja mustav valu läbi meelte nõrgus. Kui väsib kaua pidutsenud surm, saab nõnda võimsaks elu virguv tukse, et iga helin, õitehurm su hinge avatuna leiab ukse. Üks ülemeelik andumiseihk meid matab nagu toomehelbelumi. Täis tõotusi Su kallistelev pihk, - sel ööl on suure täitumise jumi. Sus süttin, uuestisünni sametöö su kõigi saladuste maitsmisjanus, mis sest, et süda homme tumeraskelt lööb ja kahetseb, et leegitsedes anus. Me igas süleluses uueks saav on rõõm, kui poleks talle üldse piiri. 6 Su suu veel eile valutanud haav on täna tulvil naeru purpurkiiri. Su huultelt viimse tilgani joon mee ses unelmate nõtkes viigisalus, kui poleks me taunitute teel,
alati tõde leida, olenemata, mis sõnu lausutakse. Juba pupillid reedavad meid, kui läheneb meile inimene kellest me huvitatud oleme. Pupillid suurenevad automaatselt ning seda on pea võimatu tagasi hoida, kui mitte võimatu. Silmadega antakse ka signaale, kui on olukord, kus muid kehaosi ja sõnu kasutada ei saa või ei taha. Sõrmede ja kätega on aastatega välja kujunenud kindlad liigutused, mis tähendavad midagi, nagu üks käsi üleval, pihk väljapoole. See tähendab stoppi või kaks kätt üleval, mis tähendab alistumist. Rusikas käed annavad märku, et inimene on vihane, ning võib midagi agressiivset korda saata. Sõrmega näitamine tähendab, et me üritame tähelepanu mingile esemele või kellegile pöörata, samas on inimese peale sõrmega näitamine ebaviisakas. 3. Peatükk ,,Astu välja minu ruumist" Kokku on inimesel neli kehatsooni.
4. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)- ALAJÄSE- MEMBRUM INFERIUS jaguneb: VAAGNAVÖÖDE VABA ALAJÄSE: REIS- FEMUR, SÄÄR- CRUS, JALG- PES JALG jaguneb: KAND- TARSUS, PÖID- METATARSUS, VARBAD- DIGITI PEDIS, JALA TALD- PLANTA PEDIS, JALA SELG- DORSUM PEDIS 5. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE KÄSI (EESTI KUI LAD. KEELES)- KÄSI- MANUS jaguneb: RANNE- CARPUS, KÄMMAL- METACARPUS, SÕRMED- DIGITI MANUS, KÄE SELG- DORSUM MANUS, KÄE PIHK- PALMA MANUS 6. NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum
- ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS 3) Varbad - PEDIS 4) Jala tald - PLANTA PEDIS 5) Jala selg - DORSUM PEDIS Kõht kolmeks piirkonnaks: 1) Ülakõht - EPIGASTRIUM -keskosa ja parem & vasak külgosa 2) Keskkõht - MESOGASTRIUM - külgosad & nabapiirkond 3) Alakõht - HYPOGASTRIUM - häbeme piirkond ja parem & vasak kubemepiirkond Nimetage kehaõõned (5):
..600 mm kaugusele, mis annab paremat tuge. Kui viilitakse väikese jõuga, võivad jalad olla peaaegu koos. Töökäigu lõpus kallutab lukksepp keha pisut kruustangide poole ja toetub tugevamini vasakule jalale. Tööjõudlus on suurem, kui kruustangide ülapind on töölise küünarnuki kõrgusel. Ka käte asend on väga tähtis. Viil võetakse paremasse kätte nii, et käepide toetuks otsaga pihu keskkohta, sõrmed hoiaksid teda alt ja pöial ülevalt (joon. 119a). Vasak pihk pannakse poolviltu viili peale 20...30 mm kaugusele tema otsast, kusjuures sõrmed on poolkõverad, kuid ei ripne viili all (joon. 119c). Vasak käsi ei hoia viilist kinni, vaid ainult surub teda ligi; küünarnukki tuleb pisut kergitada. Parema käe küünarvars ja laba peavad olema viiliga ühel sirgel. Oluline on, et lukksepp kooskõlastaks hästi oma liigutused ja kõik viilile rakendatavad jõud, s.t. oleks töötades kogu aeg tasakaalus.
,,Tulistavad punased pallid", peavad need lapsed, kelle käes on punane pall viskama keskel asuvat suuremat palli. Sama teevad näiteks kollase palli ,,omanikud" jne. (Mänd, 2005) 1.6. Mänge kätele ja sõrmedele Eesmärgid: arendada/õpetada sõnavara, foneemiteadlikkust, peenmotoorikat Perekond See me vanaisake. See me vanaemake. See me kallis isake. See me armas emake. See me väike pisipõnn. Kõik me kokku perekond Sõrmed tulevad rusikast ühekaupa välja, nii avaneb terve pihk Üks lihtsamaid ja levinumaid mänge. Sobib nii väikestele kui ka suurtele. Selles lookeses on sees kõik lapsele olulised inimesed. Siin memm, siin taat, siin on minu issike, siin on minu emmeke, ja siin olen mina ise- kõik on minu pere. Lapse käel on viis sõrme, viies sõrm lapse käel: esimene sõrm ja teine sõrm, kolmas sõrm ja neljas sõrm, viies sõrm on pöial, tema sõrmi hoiab. Sõrmede näitamist ja liigutamist alustatakse väiksest sõrmest. Kui jõutakse
Laps naudib sinu puudutusele ja häälele vastamist. PANE PART PRÄÄKSUMA Esemete pigistamine on omaette lõbus mäng. Kõige lihtsam on pigistada pehmest kummist asju, mis teevad erinevaid hääli. · Kui lapsel on pigistamisega raskusi, aseta oma käsi lapse käe peale ja suru mänguasja. Kui lapse käes tekib õige tunnetus, on ta võimeline iseseisvalt pigistama. · Pigistamise juurde sobib lõbus salmike: "Pai pisike põnnike, pane pihk pardile, palun pigista pardikest, pane pardike prääksuma." · Korda mängu mõne teise häälitseva mänguasjaga (pane pall piuksuma jne). 24 UURINGUTE ANDMETEL mõjutab väikeste lihaste treenimine soodsalt aju motoorseid piirkondi. Laps arendab esemeid pigistades lihtsamaid motoorseid oskusi. LEHVITAME · Lehvita lapse käsi või jalgu talle tuttavate inimeste või loomade suunas.
Kui Oodo ja koer olid läinud, ütles Jaanus tasakesi Emmile, kes kuskilt lehelt lepatriinu oli tabanud ja seda oma valgete sõrmekeste vahel patseerida laskis: «Nüüd pean ma hoovi minema. Isa vahest otsib juba.» 21 Emmi pigistas õrnalt pihu kinni, nii et lepatriinu vangi jäi, vaatas kahetsedes Jaanusele otsa ja tahtis midagi öelda. Aga sel silmapilgul tormas Tarapita põõsa tagant välja ja tõukas nii töl-bilt tütarlapse käe külge, et pihk lahti läks ja lepatriinu rohu sisse kukkus. «Oh sa rumal Tölp!» hüüdis Emmi ja vaatas naeratades Jaanuse otsa. Laste silmad juhtusid vastastikku. Poisi süda ütles silmade kaudu umbes seda: «Pagana tark tüdruk! Ja kui hea, ja lahke, ja ilus, ja armas, ja . . . » Aiavärav kriiksus ja kubjas, lossihärra laste nimesid hüüdes, tuli nähtavale. Oodo ja Tarapita pistsid võidu värava poole jooksu. Siin näitas Tarapita selgesti, palju ta Emmi
annaabi.ee 
