Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu Funktsioon: painutab ja eemaldab pöida , tõstab selle külgmist serva JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis Alguskoht : jalaselja , sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises Lühike suurvarba painutaja EHK m flexor halluces
m. triceps brachii a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale caput laterale – humerus’e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis’t caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t b) Kinnitub – olecranon c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, küünarvart sirutab ! Kõhu sirglihase tupp: vagina musculi recti abdominis a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis’e aponeuroosi eesmine lest b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m
KORDAMISKÜSIMUSED LIHASTE SÜSTEEMIST 1. Milles seisneb skeletilihaste funktsioon? Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel kehade üksikosade liikumist. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused . Koosnevad vöötlihaskiududest, iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga, kontraheerumine, erutus, allub tahtele. 3. Kirjeldage kõõlust. (lad. k.tendo.) Venimatu, tõmbekindel. 4. Nimetage lihase osad . Pea, lihas, kõht, saba. 5. Selgitage mõisted: Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima - lihaseid närvidega varustama Sidekirme fastia, sidekoleline ümbris. 6. Kuidas jaotatakse lihased kuju alusel? Pikad, lühikesed, laiad 7. Kuidas jaotuvad lihased vastavalt esilekutsutud liigutusele? Selgitage painutajad, sirutajad, eemaldajad, lähendajad, sisse-ja väljapöörajad. 8. Millised liigutused toimuvad liigeses vertikaaltelje suhtes pöörlemine sagitaaltelje suhtes lähendamine, eemaldaja
ruumis, moodustades nn. aktiivse liikumisaparaadi. 2. Nimetage skeletilihaste põhiomadused Koosnevad mitmesuguse pikkusega erinevatest kiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaskiud on ümbritsetud endomüsiuumiga. On võimelised muutma oma pikkust valkude abil ning erutuvad. Igal lihasel on närvid ja veresooned. 3. Selgitage mõisted: Kõõlus Organismi osa, mille abil lihas kinnitub luule Aponeuroos Kilekõõlused, mis ühendavad ülakeha laiu lihaseid kerega või paiknevad kõhuõõnes Innerveerima Närvidega varustamine Sidekirme Spetsiaalne kiht, mis isoleerib lihased ja lubab neil vabalt ja segamatult kontraheeruda 4. Selgitage mõisted: lihastoonus Lihastoonus on lihaste loomulik pinge, mis on tingitud motoorsete närvide poolt saadetavatest harvadest impulssidest.
- a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette-lateraalsele, b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette (m. erector spinae antagonist!), c) aitab tekitada kõhupressi - prelum abdominale`t. M. pyramidalis:väike rudimentaarne lihas os pubis`e ja kõhu keskjoone vahel. III. Külgmine e. lateraalne rühm. M. transversus abdominis: o. - 6 alumist roiet, fascia thoracolumbalis, crista iliaca (labium internum) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - a) aitab keha roteerida, ette ja küljele painutada; b) aitab tekitada prelum abdominale`t. M. obliquus internus abdominis: o. - fascia thoracolumbalis, crista iliaca (linea intermedia) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - umbes sarnased eelmise lihasega. M. obliquus externus abdominis: o. - 5. - 12
Pööret sissepoole nimetatakse pronatsioon, pööret väljapoole supinatsioon. Saagõmblus esineb ajukolju luude vahel. Lameõmblus esineb näokolju luude vahel. Soomusõmblus esineb luude samanimeliste osade vahel. Pärgõmblus asub kiiruluude ja otsmikuluu vahel. Noolõmblus ühendab kiiruluid omavahel. Lambdaõmblus asub kuklaluu ja kiiruluude vahel. Lõgemed e. fontanellid kilelised piirkonnad vastusündinu koljus. Endomüüsium õhuke sidekoeline kest. Aponeuroos - lai lindikujuline kilekõõlus. Sidekirme e. fastsia. Hoidursided e. retinaakulid ning sünoviaaltupped e. kõõlustupped. Lihaste närvidega varustatus e. innervatsioon. Lihasnõrkus e. parees. Lihashalvatus e. paralüüs. Lihaskõhetus e. atroofia. Lihaskõht lihaste keskmine paksenenud osa. Lihaspea lihaste jämedam algusots (orgio). Lihassaba lihaste peenem kinnitusots (insertio). Lihaseid, mille kõht jaguneb kahekõõluse varal kaheks osaks, nim. kakskõhtlihaseks.
kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile. Lihaseid jaotatakse ehitusest tulenevalt nelja rühma: 1)Mitmeosalised ja komplekslihased -omavad palju kinnituskohti luukangidel -seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased -asetsevad õõnsuste seintel või siis lihased ühendavad keret jäsemetega -selja ülilai lihas -mõningal hulgal laiadest lihastest on lai ja lame kõõluseline osa ehk kilekõõlus ehk aponeuroos -hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel -lihase keskmine osa ehk lihasekõht aheneb otste poole, minnes lõpuks üle kõõluseks -lihasekõht võib moodustada kolmandiku kuni poole kogu lihase pikkusest -lihaskiud, mis moodustavad lihasekõhu võivad paikneda kolme moodi- paralleelselt, ühelissulgjalt, kahelissulgjalt lihase pikitelje suhtes -olenevalt paigutusest tulenevad ka lihase mehaanilised omadused
ülemine unearter a. carotis interna hüppeliiges art. talocruralis välimine unearter a.carotis externa Alalõualiiges art. temporomandibularis kaenlaarter a. axillaris Lõgemed e. fontanellid fonticuli lüliarter a. vertebralis rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et lihaste süsteem systema musculorum abdominalis kõõlus tendo parem ja vasak südame pärgarter aponeuroos aponeuroosis arteria coronaria cordis dextra et fastsia fascia sinistra algusots orgio õlavarre-peatüvi truncus kinnitusots insertion brachiocephalicus vasak ühine unearter a. carotis communis painutajad flexores sinistra sirutajad extensores vasak rangluualune arter a. subclavia
ülemine alanev aort aorta descendens hüppeliiges art. talocruralis unearter a. carotis interna Alalõualiiges art. temporomandibularis välimine unearter a.carotis externa Lõgemed e. fontanellid fonticuli kaenlaarter a. axillaris lüliarter a. vertebralis lihaste süsteem systema musculorum rinnaaort ja kõhuaort aorta thoracica et kõõlus tendo abdominalis aponeuroos aponeuroosis parem ja vasak südame pärgarter fastsia fascia arteria coronaria cordis dextra et algusots orgio sinistra kinnitusots insertion õlavarre-peatüvi truncus brachiocephalicus painutajad flexores vasak ühine unearter a. carotis communis sirutajad extensores sinistra
Algab – õlavarreluu lateraalne põndapealis. Kinnitub – läheb randme läheduses üle neljaks kõõluseks, mis suunduvad 2.-5. sõrme seljale ja muutuvad siin aponeuroosiks. Funktsioon – sirutab sõrmi ja käelaba. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares Algus – II, IV ja V metakarpaalluult. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks vastavatel sõrmedel ja selgmine aponeuroos ehk sidekirme. Funktsioon – lähendavad sõrmi käelaba keskjoonele, kolmanda sõrme suunas. 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales Algusv – metakarpaalluude vahemikest, naaber metakarpaalluude teineteise poole pööratud pindadelt. Kinnituskoht – proksimaalne faalanks II, III kahepool ja IV sõrmel ning sidekirme. Funktsioon – eemaldavad sõrmi keskjoonest, sealjuures III sõrm saab liikuda nii pöidla- kui ka väikesõrme suunas.
Musculus abductor pollicis longus o: facies posterior radii et ulnae i: os metacarpalis 1 f: abdutseerib pöialt Musculus extensor pollicis brevis o: facies posterior radii i: pöidla phalanx proximalis f: sirutab pöidla proksimaalset lüli Musculus extensor pollicis longus o: facies posterior ulnae i: pöidla phalanx distalis f: sirutab pöidla distaalset lüli Musculus extensor indicis o: facies posterior ulnae i: aponeuroos dorsalis indicis (digiti 2.) f: sirutab nimetissõrme + randme dorsaalfleksioon Musculus extensor digitorum o: epicondylus lateralis humeri i: aponeuroos dorsalis digiti 2. – 5. f: sirutab sõrmi Musculus extensor digiti minimi o: epicondylus lateralis humeri i: aponeruoos digiti minimi (5.) f: aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet) Musculus extensor carpi ulnaris o: epicondylus lateralis humeri i: os metacarpalis 5.
6 alumise (Lihasekiud Osaleb internus kubemesidem roide alumine pööramine, transversus roide kulgevad kõhupressil abdominis e lateraalne serv, tõmbub kokku abdominis sisepind, risti) 2/3 mediaalselt pöördega rindkerenimm aponeuroos läheb üle samalküljel e sidekirme, kere aponeuroosiks niudeluuhari, keskjoonel kubemesidem e lateraalne
SKELETILIHASED KONTRAHEERUVAD NÄRVIIMPULSSIDE MÕJUL TAHTLIKULT, TEADVUSE KONTROLLI ALL (TAHTELE ALLUVAD LIIGUTUSED) AINULT KINDLA SUURUSEGA ÄRRITUSE KORRAL. 3. Selgitage mõisted lühidalt Kõõlus- (lad.k. TENDO). IGA LIHAS ALGAB JA LÕPEB KÕÕLUSEGA. TEMA VARAL LIHAS KINNITUB LUUDELE, KÕHREDELE, LIIGESKIHNUDELE jne. KÕÕLUS KOOSNEB KOLLAGEENSETEST SIDEKOE KIUDUDEST,ON VENIMATU JA TÕMBEKINDEL Aponeuroos- (lad.k. APONEUROSIS) LAI LINDIKUJULINE KILEKÕÕLUS Innerveerima- s.o. NÄRVIDEGA VARUSTAMA. INNERVATSIOON PÄRINEB NII SOMAATILISEST (TEADLIKUST: VALU- JA ASENDITUNDLIKKUS) KUI VEGETATIIVSEST NS- st (REGULEERIB AINEVAHETUST JA VERERINGET) 4. Mis on ja kus asub diafragma? Selle funktsioon ON: (lad.k. DIAPHRAGMA). ON LAI KUPLIKUJULINE LIHAS, MIS ERALDAB KÕHUÕÕNT RINNAÕÕNEST. ASUB: KOPSUDEST ALLPOOL
29. Erinevatest nahapiirkondadest liigub informatsioon suuraju keskmisse tagumisse käärdu ANATOOMIA: Lihased 1. Skeletilihaste funktsioon Liigutada skeleti osi ja kindlustada sel teel keha ja selle üksikosade liikumist ruumis 2. Skeletilihaste põhiomadus Võime vastata ärritusele 3. Kõõlus Kõõluse varal lihas kinnitub luudele, kõhredele, liigeskihnudele 4. Lihased osad 5. Mõisted Aponeuroos Lai lindikujuline kilekõõlus Innerveerima Närvidega varustama Sidekirme Lihastega kohevalt ühendatud ja võimaldab neil isoleerituld kontraheeruda 6. Lihased jaotatakse kuju alusel pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks 7. Lihaste esilekutsutud liigutused jaotus 8. Liigese liigutused Verikaaltelje suhtes Teostavad pöörlemist Sagitaaltelje suhtes Teostavad lähendamist ja eemaldamist
immunoloogilise kaitse elundid. Hambad (dentes) – histoloogiline jaotus: kõvad koed (email, dentiin, tsement) ja pehmed (hambapulp, periodont – hamba-igemevaheline side). Anatoomiline jaotus: hambakroon, hambakael, hambajuur, hambaõõs ja juurekanal. 50. keel ja keelepapillid Keel - limaskestaga kaetud lihaseline elund. Sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist (aponeurosis) ja keelevaheseinast (septum linguae), mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks. Aponeuroos on proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, mille moodustavad kollageensete ja elastsete kiudude kimbud. Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas. Kimpude vahel on kohev sidekude, mis sisaldab palju rasvarakke, keele süljenäärmete lõpposasid. Keele alumise pinna limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel. Keele selgmist pinda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel ja seal paiknevad mitmed eristruktuurid
Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid ja nahalihaseid. Nahalihaste funktsioon seisneb peapiirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises Skeletilihaste põhiomadused: 1) Sirutus 2) Painutus Või 1) Kokkutõmbumine 2) lõtvumine Mõisted: 1) Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest osavõtvaid lihaseid 7) Parees - lihasnõrkus 8) Paralüüs - lihashalvatus 9) Atroofia - lihaskõhetus
http://training.seer.cancer.gov/module_anatomy/images /illu_mouth.jpg Kõvasuulagi, (palatum durum) selle aluseks on luuline suulagi, mis moodustatakse ülalõualuude ja suulaeluude poolt. Limaskest on ebatasane, limaskesta aluskiht puudub. Pehmesuulagi, (palatum molle) laskub purjetaoliselt alla, siit tuleneb ka tema teine nimetus suulaepuri. Pehmesuulae aluseks on aponeuroos, millele kinnituvad pehmesuulae lihased. Pehmesuulae keskelt ripub alla suulaenibu (kurgunibu) e. uvula. See on limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. Uvula ülemisest osast algavad 4 limaskesta volti, kummalgi pool kaks, nende vahele jäävad lümfoidsese koe kogumikud tonsillid e. kurgumandlid (suulaemandlid) (tonsillae). Pehmesuulae abil reguleeritakse hingamis- ja toiduteede vahekorda neelamisel, haigutamisel, oksendamisel
● ülal eespool ⅔ ulatuses kõvasuulagi, taga ⅓ pehmesuulagija kurgunibuUVULA ● suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekidaFRENULUM LINGUAE. ● all keel ja suupõhja pehmed koed 1) Kõva-suulagi (luuline) PALATUM DURUM: ❏ ülalõualuud + suulaeluud, limaskest ebatasane, aluskihita 2) Pehme-suulagi PALATUM MOLLE (suulaepuri) ❏ aluseks on aponeuroos, kuhu kinnituvad lihased ❏ keskelt ripub alla suulae/kurgunibu UVULA: limaskestaga kaetud lihase kurd, mis külgedel läheb üle neelu seinteks. ❏ Uvula ülaosast algavad 4 limaskestavolti (2 ja 2), mille vahele jäävad lümfoidse koe kogumikud tonsillid e kurgumandlid(suulaemandlid) TONSILLAE PALATINA ❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel
kämblaluu põhimik eemaldab pöialt tagumine pind Lühike pöidlasirutaja kodarluu pöidla proksimaalne lüli sirutavad pöialt, kätt Pikk pöidlasirutaja pöidla distaalne lüli Nimetissõrmesirutajaküünarluu nimetissõrme sirutab nimetissõrme aponeuroos Sõrmedesirutaja 2.-5 sõrme seljale ja seal sirutab 2.-5 sõrme ja kätt aponeuroosiks Väikesõrmesirutaja õlavarre lateraalne väikesõrme seljale, sirutab väikest sõrme, põndapealis aponeuroosiks sirutab kätt Küünarmine 5
Limaskesta päriskihi moodustab kiudsidekude ja limaskest kinnitub otse keele põhimassi moodustavatele lihastele Submukooskiht ainult keele alumisel pinnal Keel on koduloomadel oluline häälitsemise, toidu haaramise, segamise ja neelamise vahend, maitsemiselund Limaskestaga kaetud lihaseline elund, mille sidekoeline toestus koosneb aponeuroosist ja keelevaheseinast, mis jagab keelelihaseid vasakuks ja paremaks pooleks Aponeuroos – proopria all paiknev tihedast sidekoest plaat, moodustub kollageensete ja elastsete kiudude kimpudest Keele põhimassi moodustavad vöötlihaste kimbud, mis kulgevad kolmes suunas – vertikaalselt, risti- ja põikisuunas Kohev sidekude (paikneb vöötlihaskimpude vahel) sisaldab palju rasvarakke, seal paiknevad ka keele süljenäärmete lõpposad Keele alumise ja külgmise pinna limaskest on sile, teda katab mitmekihiline sarvestumata lameepiteel (katab ka suupõhja)
annaabi.ee 
